Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.06.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-861
Haldusasi
Draka Keila Cables AS kaebus Tehnilise Järelevalve Ameti 22.01.2016 teate nr 17-1/15-0549-032 p-de 3.1 ja 3.2 ning 04.04.2016 vaideotsuse nr 1-10/16-037 tühistamiseks ja Tehnilise Järelevalve Ameti kohustamiseks viia läbi järelevalvemenetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Draka Keila Cables AS, volitatud esindaja v.adv Imbi Jürgen Vastustaja – Tehnilise Järelevalve Amet, volitatud esindajad Mariann Loide, Margit Tammistu, Valmond Mikli, Meelis Kärt
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.12.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Draka Keila Cables AS apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
14.06.2017
RESOLUTSIOON
1.Jätta Draka Keila Cables AS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.12.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-861 muutmata.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.07.2017. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema
3-16-861 tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) alustas Draka Keila Cables AS 21.04.2014 avalduse alusel 30.04.2014 järelevalvemenetlused, mille raames kontrolliti Fabryka Kabli ELPAR, TELE-FONIKA Kabel S.A., AB „Lietkabelis“ ja Prakab Pražska Kabelovna poolt toodetavate (N)YM, KH05VV-U ja YM-o tüüpi paigalduskaablite nõuetele vastavust. TJA lõpetas 04.11.2014 menetluse, leides, et kontrollitud paigalduskaablid vastavad nõuetele.
2.Draka Keila Cables AS teavitas 19.02.2015 TJA-d, et paigalduskaabli Elpar (N)YM-J 3×2,5 mm2 turustamine on Leedus ära keelatud. TJA tegi 27.02.2015 asjakohase järelepärimise Leedu turujärelevalveasutusele ning 02.03.2015 ja 04.03.2015 saadud vastuste ja ohtlike toodete RAPEX-süsteemi andmete kohaselt on paigalduskaabli Elpar (N)YM-J 3×2,5 mm2 partii nr 32029 turustamine Leedus keelatud. Nende andmete alusel alustas TJA 04.03.2015 järelevalvemenetluse Elpar (N)YM-J 3×2,5 mm2 paigalduskaabli nõuetekohasuse kontrollimiseks.
3.Tehnilise Järelevalve Amet teavitas Draka Keila Cables AS-i 22.01.2016 teatega nr 171/15-0549-032 paigalduskaabli Elpar (N)YM-J 3×2,5 mm2 ohutuse kontrollimiseks algatatud järelevalvemenetluse lõpetamisest (p-d 3.1 ja 3.2). Lisaks märkis TJA, et alustab menetlust selgitamaks, kas installatsioonitarvikute (sh paigalduskaablite) puhul on kasutusjuhendite olemasolu müügikohas vajalik ja mõistlik või piisab nende kättesaadavusest elektrooniliselt (p 3.3). TJA märkis teates menetluse lõpetamise kohta järgmist. TJA tellis teavitatud asutuselt (Electrotechnical Testing Institute) Elpar (N)YM-J 3×2,5 mm2 paigalduskaabli katsetused, et kontrollida kaabli vastavust Euroopa standardites ja tootjastandardis sätestatud väärtustele ja seeläbi hinnata kaabli vastavust madalpingeseadmete direktiivis 2014/35/EL (edaspidi LVD) sätestatud ohutuseesmärkidele. Katsetuste käigus kontrolliti kaabli elektrilisi, mehaanilisi ja konstruktsioonilisi omadusi. Katsete tulemusel selgus, et kaabel vastab standardite EN 50395 ja EN 60811 nõuetele ning tootjastandardile NFEP-01:2005. TJA-le teadaolevalt ei ole paigalduskaabli Elpar tõttu tekkinud ühtegi ohuolukorda. TJA-l puudub alus pidada kaablit ohtlikuks üksnes põhjusel, et seda on võimalik ohutumaks muuta või mõni sama liiki toode on ohutum. Kaabli tootja on lasknud täiendavalt lisaks enda tehtud katsetustele teha katsetused kolmandal osapoolel (ITI EMAG), kelle koostatud hindamisaruanne on lisatud tehnilisele dokumentatsioonile. Nii tootja kui kolmanda osapoole tehtud katsetused tõendavad, et paigalduskaabli elektrilised ja mehaanilised omadused vastavad aluseks võetud standarditele. Toote konstruktsioonilised näitajad vastavad tootjastandardile. Täiendava hinnangu küsimine teavitatud asutuselt pole praegusel juhul otstarbekas. LVD-s nimetatud standardite järgimisel kehtib eeldus, et sellisele lahendusele vastav toode vastab LVD-st tulenevatele nõuetele, kuid standardite järgimine ei ole tootjale kohustuslik. Kui tootja ei ole järginud harmoneeritud standardeid, nende puudumisel rahvusvaheliste standardiorganisatioonide standardeid või ka nende puudumisel rahvuslikke standardeid, peab ta toote vastavust LVD nõuetele tõendama toote tehnilises dokumentatsioonis. Elpar kaablitüübi jaoks puudub kehtiv harmoneeritud ehitusviisi standard, mistõttu ei ole see tootegrupp täielikult harmoneeritud. Toote nõuetekohasust võib tõendada osaliselt harmoneeritud standardite kaudu ja osaliselt muid tehnilisi spetsifikatsioone kasutades (LVD lisa III p 2 (d) ja art 2 p 8). Seejuures ei pea viimased olema standardid, vaid kasutada võib ka tootjastandardeid. Sellist lahendust on kasutanud kõik Eesti turul tegutsevate kõnealust tüüpi 2(9)
3-16-861 paigalduskaablite tootjad. Elpar (N)YM–J(O) kaablite puhul on viidatud harmoneeritud standardile EN 50525-1:2011 ja tootjastandardile NF-EP-01:2005, Draka XPJ tüüpi kaablite puhul aga harmoneeritud standardile EN 50525-1:2011 ja konstruktsiooni osas rahvuslikule standardile EVS-720:2011. TJA hinnangul vastab paigalduskaabel Elpar LVD-s sätestatud ohutuseesmärkidele ja selle võib Eestis turule lasta.
4.Draka Keila Cables AS esitas TJA 22.01.2016 teate peale vaide, mille TJA jättis 04.04.2016 vaideotsusega nr 1-10/16-037 rahuldamata.
5.Draka Keila Cables AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse TJA 22.01.2016 teate tühistamiseks paigalduskaabli Elpar (N)YM-J 3×2,5 mm2 direktiivi 2014/35/EL ohutuseesmärkidele vastavuse kontrollimiseks algatatud järelevalvemenetluse lõpetamise osas (p-d 3.1 ja 3.2), 04.04.2016 vaideotsuse tühistamiseks ning TJA kohustamiseks viia läbi järelevalvemenetlus. 1) Vaidlustatud teade rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal on õigus nõuda, et järelevalvemenetlus oleks kaalutlusvigadeta. Kui TJA õigusvastase järelevalve tulemusena lubatakse Eesti turule nõuetele mittevastav ja ohtlik, kuid puuduste tõttu odavam kaabel, võimaldatakse sellega osutada ebaausat konkurentsi nõuetele vastava toodangu pakkuja (kaebaja) suhtes. 2) Vaidlusalune kaabel ei vasta ehitusviisi ja konstruktsiooniliste mõõtmete poolest LVD ohutuseesmärkidele. TJA hindas üksnes toote vastavust tootja enda koostatud tehnilisele dokumentatsioonile, mitte vastavust asjakohastele harmoneeritud, rahvusvahelistele ja rahvuslikele standarditele ning LVD-st tulenevatele ohutuseesmärkidele. Toote vastavus tootjastandardile ei tõenda toote ohutust. Tootja vastavusdeklaratsioonist ei nähtu, milliseid lahendusi on kasutatud, et saavutada standardiga samaväärne ohutustase. Hinnata tuleb ka toote vastavust Eesti õigusaktide nõuetele. 3) Ebaõige on TJA seisukoht, et vaidlusaluse kaablitüübi jaoks puudub kehtiv harmoneeritud ehitusviisi standard, mistõttu ei ole see tootegrupp täielikult harmoneeritud. Vaatamata sellele, et HD 21.4 S2 ei kasutata harmoneerimisdokumendina, olid selle standardi nõuded (konstruktsiooninõuded) endiselt koos kehtiva IEC standardiga aluseks vastavate kaablite LVD-le vastavuse hindamisel ja neid tuleks arvestada ka Elpar kaabli ohutuse hindamisel. 4) Ohutuse tuvastamisel tuleb vaadelda ka konstruktsioonilisi näitajaid (isolatsiooni ja väliskesta ehk mantli paksus). Konstruktsioonilised mõõtmed on olulised, kuna neist sõltub konkreetse toote piisava turvalisuse varu kogu toote eluea jooksul. Vastustaja ei ole selgitanud, kuidas standardist oluliselt õhema välise mantliga kaabel saab olla vastavuses ohutuseesmärkidega. Tõendamaks, et tootja ei ole Elpar kaabli puhul kasutanud mingisuguseid konstruktsioonilisi erilahendusi, palus kaebaja Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja metroloogia katselaboris teha katse (katseprotokoll nr 720), mille tulemusel jõuti järeldusele, et võrreldud kaablid olid konstruktsioonilt sarnased ja koosnesid sarnastest kihtidest, täiendavaid vahekihte või isolatsioonikihte ühelgi juhtmetüübil ei tuvastatud. See tähendab, et võrreldes teiste kaablitega, mille tootjad on deklareerinud vastavust standardile nii materjalide kui ka konstruktsiooni osas, ei ole Elpar kaabli puhul tuvastatavad mingisugused konstruktsioonilised iseärasused, mis võiksid kompenseerida standardist õhema isolatsioonikihi ja väliskesta kasutamist. 5) Kuna Elpar kaabli tootmisspetsifikatsioonis näidatud kaabli väliskesta ja isolatsiooni paksus erinevad rahvusvahelistes ja mitmetes rahvuslikes standardites näidatud suurustest, võib põhjendatult eeldada, et Elpar kaabli puhul ei vasta kaabli konstruktsioonilised näitajad heale 3(9)
3-16-861 inseneritavale. Kaebajal on alust arvata, et vastustaja tellitud katsetustel ei hinnatud kaabli vastavust LVD ohutuseesmärkidele. Elpar kaablite vastavus ohutuseesmärkidele on tõendamata.
Tehnilise Järelevalve Amet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
1) Kaebajal puudub kaebeõigus, kuna vaidlustatud teade ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal puudub õigus nõuda, et vastustaja piiraks paigalduskaabli müüki. Vastustaja on viinud läbi nõuetekohase järelevalvemenetluse ega ole teinud kaalutlusvigu. 2) Järelevalvemenetluse käigus ei tuvastatud, et Eestis oleks müügil Leedus ära keelatud paigalduskaabli partiid. Vastustaja nõudis paigalduskaabli tootjalt välja kaabli tehnilise dokumentatsiooni ja küsis selle kohta täiendavaid selgitusi ja kirjeldusi. Lisaks esitati vastustajale paigalduskaabli tootja teostatud katsetuse ja tootja poolt kaasatud teavitatud asutuse ITI EMAG teostatud täiendavate katsetuste tulemused. Katsetuste käigus ei tuvastatud kõrvalekaldeid standardites ja tootjastandardis sätestatud väärtustest. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi veenvat tõendit paigalduskaabli mittevastavuse kohta. 3) Elpar paigalduskaabel vastab LVD nõuetele. Standardid ei sätesta ohutuseesmärke ega ohutusnõudeid, vaid neist tuleneb viis/lahendus, kuidas saavutada direktiiviga sätestatud ohutuseesmärkide täidetus. Ka harmoneeritud standardite olemasolul on tootjal võimalik kasutada enda tehnilisi spetsifikatsioone (tootjastandardeid) ja tõendada toote ohutust nende kaudu. Vaidlusaluse kaabli puhul on tootja lähtunud osaliselt harmoneeritud standardist (EN 50525-1:2011) ja osaliselt tootja enda standardist (NF-EP-01:2005). Vastustaja kontrollis paigalduskaabli tehnilist dokumentatsiooni ning täiendavate meetmete kirjeldust ja veendus, et tootjastandardi järgi toodetud paigalduskaabli puhul on tagatud direktiivi ohutuseesmärkide täitmine. 4) Paigalduskaabli kui elektriseadme puhul on ohud kas elektrilised või mehaanilised. Konstruktsioonilised omadused (nt isolatsioonikihi paksus) iseenesest ohtu põhjustada ei saa. Kui erinevate paigalduskaablite elektriliste ja mehaaniliste katsetuste käigus on saavutatud nõutavad tulemused või katse on muul moel edukalt läbitud (nt läbilööki ei toimunud, isolatsioonis pragusid ei tekkinud vms), on direktiivi ohutuseesmärgid täidetud, olenemata kaabli konstruktsioonilistest suurustest. Paigalduskaablite erinev isolatsioon omab tähendust vaid paigalduskaablite käitlemise ja paigaldamise temperatuuridel. Vastavad erisused on esitatud ka kasutusjuhistes ja neid peavad kaablite paigaldajad järgima. Isolatsiooni ja väliskesta paksus peab olema piisav, et tagada kaabli kui terviktoote vastavus LVD-s sätestatud ohutuseesmärkidele. Katsetustulemustest nähtub, et Elpar (N)YM 3×2,5 mm2 väliskesta paksus ei põhjusta mehaanilisi ohte ning kaabel vastab direktiivis sätestatud ohutuseesmärkidele. Kuigi Eestis müüakse paksema isolatsiooni ja mantliga paigalduskaableid, ei saa see olla aluseks, et pidada vaidlusalust paigalduskaablit ohtlikuks. Järelevalvemenetluse käigus ei leidnud kinnitust kaebaja väide, et kõnealune kaabel oleks ohtlik või põhjustaks elektrilöögi- või tuleohtu. 5) Kaabli tootja on kinnitanud, et tema toode vastab direktiivile 2006/95/EC ja deklaratsioonis viidatud Poola siseriiklikule õigusaktile. Tootja on valinud direktiivis ja Poola siseriiklikus õigusaktis sätestatud nõuete täitmiseks standardites EN 50525-1:1011, PN-HD 21.4 S2:2004 ning tootjastandardis NF-EP-01:2005 sätestatud lahenduse, et saavutada direktiivi järgi nõutav tulemus. Kaebaja järeldus, et vaidlusalune kaabel on ohtlik isolatsioonikihi ja mantli paksuse erinevuse tõttu eri taseme standardites sätestatud väärtustest, on väär. LVD ei sätesta nõudeid mingitele konkreetsetele suurustele. Tootja võib kasutada isolatsioonikihi ja välise mantli paksuste osas suurusi, mille näeb ette tootjastandard või muu tootjaspetsifikatsioon, kui selline lahendus tagab direktiivi ohutusnõuete täitmise.
4(9)
3-16-861
7.Tallinna Halduskohus jättis 30.12.2016 otsusega Draka Keila Cables AS kaebuse rahuldamata ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 1) Kaebajal on kaebeõigus TJA 22.01.2016 teate vaidlustamiseks. Lisaks ohutusele on TJA poolt tehtava järelevalve eesmärk turul pakutavate toodete nõuetele vastavuse tagamine ning seeläbi tootjate ja turustajate kaitse ebaausa konkurentsi eest. Nõuetele mittevastava kaabli turule lubamise korral riivataks ebaproportsionaalselt teiste samade toodete pakkujate ettevõtlusvabadust ja omandiõigust. Kuna kaebaja tegeleb samuti kaablite tootmisega, kuuludes samasse gruppi ka vaidlusaluse kaabli tootjaga, ning on enda väitel üks suurematest kaablitootjatest Balti riikides, saab teda pidada huvitatud isikuks, kellel on õigus sellele, et vastustaja toimetaks järelevalvemenetlust õiguspäraselt ja selgitaks välja, kas esinevad kaebaja õigusi väidetavalt rikkuvad asjaolud. 2) Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 91 „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilise ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord“ (määrus nr 91) on Eesti õigusesse üle võetud LVD. Nii toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 6 kui ka määruse nr 91 § 6 lg-te 1–3 kohaselt eeldatakse seadme nõuetele vastavust, kui see vastab harmoneeritud standardites sätestatud asjakohastele nõuetele, nende puudumisel rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide standardites sätestatud ohutusnõuetele ning viimaste puudumisel Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi rahvuslikus standardis sätestatud ohutusnõuetele, kus see on valmistatud, tingimusel, et on tagatud Eestis nõutav ohutustase ja TNVS §-des 2, 4 ja 5 sätestatud nõuete täitmine (LVD artiklid 12–14). 3) Tootja ei pea harmoneeritud standardite, rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide standardite või rahvuslike standardite järgimisel täiendavalt tõendama toote vastavust LVD ohutuseesmärkidele, kuna standardite järgimise korral toote ohutust eeldatakse. LVD-st ja TNVS-st ning määrusest nr 91 tuleneb, et standarditest mittelähtumisel tuleb ohutuseesmärkidele vastavust tõendada toote tehnilises dokumentatsioonis. 4) Tootja tõendab toote nõuetele vastavust nõuetekohase vastavushindamisega, mille käigus hinnatakse, kas elektriseadmega seotud ohutuseesmärgid on täidetud. Kaabli kohta koostatud vastavusdeklaratsioonis on tootja kinnitanud, et toode vastab varasema LVD nõuetele ning selle hindamisel on kasutatud standardeid EN 50525-1:2011 (harmoneeritud standard), PN-HD 21.4 S2:2004 (siseriiklik standard) ja NF-EP-01:2005 (tootjastandard). Vaidlusaluse kaabli isolatsiooni ja ümbrise paksuse võrdlus rahvusvahelises standardis IEC 60227-4 sätestatud mõõtmetega ei ole asjakohane, kuna selles osas on kaabli tootja lähtunud tootjastandardist. Tootja on toote tehnilises dokumentatsioonis näidanud ära LVD ohutuseesmärkide täidetuse ning see on nii tootja enda kui ka TJA korraldatud katsetustega kinnitust leidnud. 5) Kaebaja esitatud materjalide põhjal (Leedu Riikliku Tarbijakaitseameti kiri, Euroopa elektrotehnilise standardiseerimise komitee (CENELEC) ja rahvusvahelise elektrotehnika komisjoni tehnilise komitee 20 (IEC TC 20) esimehe Jan H. Schutteni 08.06.2016 kiri, Eesti Standardikeskuse e-kiri, Soome turvalisuse ja kemikaali ameti vanemspetsialisti Mika Toivoneni kiri, Tallinna Tehnikaülikooli kõrgepingetehnika õppetooli vanemteadur PhD Paul Taklaja kiri) ei saa järeldada vaidlusaluse kaabli nõuetele mittevastavust. Kaebaja esitatud tõendid ei anna kohtule alust arvata, et vastustaja oleks kõnealuse kaabli LVD ohutuseesmärkidele vastavuse osas jõudnud ebaõigele järeldusele. TJA on järelevalvet tehes ja menetluse lõpetamist otsustades teostanud õiguspäraselt kaalumist, kohaldades seejuures piisava põhjalikkusega uurimispõhimõtet ja asjakohaste toimingute kaudu välja selgitanud otsustamiseks vajalikud asjaolud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5(9)
3-16-861
8.Draka Keila Cables AS palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. 1) Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et vastustaja on järelevalvemenetluse tulemusel jõudnud õigele järeldusele Elpar kaabli LVD ohutuseesmärkidele vastavuse osas. Kohtuotsus ei ole selles osas põhjendatud ega tugine asjas kogutud tõenditele. Kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta osa kaebaja esitatud väiteid ja tõendeid ning andnud asjas kogutud tõenditele ebaõige hinnangu. Kohus on ebaõigesti kohaldanud seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 4 lõikeid 1 ja 2, määrust nr 91 ning TNVS § 6 lõiget 3. 2) SeOS § 4 lg 2 järgi tuleb juhul, kui õigusaktis ei ole sätestatud täpseid nõudeid rakendatava abinõu kohta, hinnata abinõu sobivust hea inseneritava kohaselt. Vastustaja ei ole järelevalvemenetluses SeOS § 4 lg 2 järgi sisuliselt kontrollinud, kas tootja poolt rakendatud abinõu (tootjastandard NF-EP-01:2005) tagab heast inseneritavast lähtudes LVD ohutuseesmärkide täidetuse. Samuti ei ole vastustaja sisuliselt hinnanud Elpar kaabli ohutust TNVS § 6 lg 3 nimetatud tegureid arvestades. Kaabli ohutuse hindamisel tuleb arvestada ka asjakohast Eesti standardit (TNVS § 6 lg 3 p 2). 3) Elpar kaabli isolatsiooni ja väliskesta paksuse võrdlus standardites toodud suurustega on asjakohane, sest sellises võrdluses kajastub kaabli tootja valitud meetmete sobivuse hindamine hea inseneritava kohaselt. Standardid näevad ette teatava ohutusvaru, mistõttu on standardite kohaste seadmete puhul tagatud seadmete ohutus kogu kasutusea vältel. Kaebaja esitatud materjalid kinnitavad, et standarditest tulenevad ohutusnõuded ei ole soovituslikud. Kui tootja kasutab standardis nimetatud materjale, kuid nende paksus on standardis ettenähtust väiksem, tuleb rakendada muid abinõusid (nt teistsuguste omadustega materjal, konstruktsioonilised erilahendused). Vastasel juhul ei ole võimalik saavutada heale inseneritavale vastavat ohutustaset. 4) Elpar kaabli isolatsioonikihi paksus on vastavalt tootjastandardile 0,7 mm ning väliskesta paksus 0,9 mm. Isolatsioonikihi paksus vastab üksnes Saksamaa standardile (teistes standardites on 0,8 mm), väliskesta paksus aga on oluliselt väiksem asjakohastes standardites ette nähtust (1,2–1,4 mm). Vastustaja ei ole selgitanud, kuidas selliste standarditest oluliselt õhemate konstruktsiooniliste näitajatega kaabel saab olla vastavuses ohutuseesmärkidega. Kohus jättis kaebaja vastavasisulised väited põhjendamatult tähelepanuta. 5) Järelevalvemenetluse ja kohtumenetluse käigus kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik jõuda järeldusele, et Elpar kaabel vastab LVD ohutuseesmärkidele. Tootja selgitustest ja ITI EMAG katsetuste aruandest nähtub üksnes kaabli vastavus tootjastandardile ja see, et tüübikatsetus on tehtud tootjastandardis ette nähtud katsetuste kava kohaselt. Seda, kas vastavus tootjastandardile tagab ka vastavuse LVD eesmärkide, ei ole katsetustega välja selgitatud. Kaebaja esitatud tõendid kinnitavad, et kaabli tootja ei ole rakendanud isolatsioonikihi ja väliskesta õhukese läbimõõdu kompenseerimiseks mingeid erimeetmeid. 6) Kohus lähtus ebaõigesti eeldusest, et vastustaja võib kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas kaabel vastab LVD ohutuseesmärkidele. TJA-l kui turujärelevalveasutusel on ohutuse kahjustamisel või selle kahjustamise riski tekkimisel kohustus võtta tarvitusele kohased turujärelevalvemeetmed.
9.Tehnilise Järelevalve Amet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
6(9)
3-16-861 1) Praeguses asjas ei kohaldu SeOS § 4 lg 2, kuivõrd elektriseadmetele, sh paigalduskaablitele esitatavad nõuded on sätestatud õigusaktiga (LVD). Sama kehtib TNVS § 6 lg 3 kohta. TJA tuvastas järelevalvemenetluse käigus, et täpsed elektrikaabli ohutust tagavad abinõud on kirjas eelkõige tootjastandardis. Puudub vajadus asuda sisustama hea inseneritava olemust, kuna tootja on oma standardis lähtunud õigusaktide nõuetest. Katsetused näitavad, et kaabel vastab LVD nõuetele. Kaebaja väide, et õhema mantliga toode ei saa olla ohutu, pole leidnud tõendamist. Ka mujal Euroopas müüakse tootjastandardi NF-EP-01:2005 alusel valmistatud Elpar paigalduskaableid. 2) Standardid ei sätesta ohutuseesmärke ega -nõudeid, vaid standardist tuleneb viis/lahendus, kuidas saavutada õigusaktis (nt LVD) sätestatud ohutuseesmärkide täidetus. Standardist tulenev viis/lahendus ei ole siiski ainus võimalus toote ohutuse tagamiseks. LVDst ei tulene nõuet, et toode peab vastama ühtlustatud või rahvusvaheliste standardite nõuetele. Tootja võib lähtuda ka tootjastandardist, tingimusel, et selline lahendus tagab LVD ohutusnõuete täidetuse. Isegi kui tootjastandard näeb ette õhema isolatsiooni kui kõrgema tasandi standardid, ei saa sellest automaatselt järeldada ohutuseesmärkidele mittevastavust. Vaidlusaluse toote valdkonna harmoneeritud standard EVS-EN 50525-1:2011 ei sätesta kaabli isolatsiooni ja väliskesta materjali ning mõõtmeid, vaid see on jäetud vastavate ehitusviisi standardite reguleerida. Kõnealuse paigalduskaabli tüübil puudub ehitusviisi standard, mistõttu on seal konkreetsete suuruste osas asjakohane lähtuda tootjastandardist. Elpar kaabli elektrilised ja mehaanilised omadused on LVD eesmärkide täitmiseks piisavad olenemata selle konstruktsioonilistest suurustest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.TNVS § 6 lg 1 p 1 sätestab, et toote ohutust tuleb eeldada, kui toode vastab sellele kohalduva EL ühtlustamise õigusakti nõuetele sellest õigusaktist tulenevate nõuete osas. Madalpingeseadmete osas on selliseks EL ühtlustamise õigusaktiks LVD. Seega tuleb praegusel juhul toote ohutust hinnata lähtuvalt LVD-s kirjeldatud nõuetest. TNVS § 6 lg 3 kohaldub juhtudel, kus puuduvad nii EL ühtlustamise õigusakt kui ka selle liikmesriigi õigusaktid, kus toode turule lasti (vt toote nõuetele vastavuse seaduse eelnõu (702 SE) seletuskirja lk 15). Seega ei ole TNVS § 6 lg 3 praeguses vaidluses asjakohane. Kaebaja seisukoht, et Elpar kaabli ohutuse hindamisel tuleb arvestada ka asjakohast Eesti standardit (apellatsioonkaebuse osa V), lähtub ekslikust eeldusest, et asjas kohaldub TNVS § 6 lg 3.
12.Sarnaselt TNVS § 6 lg-le 3 tuleb ka SeOS § 4 lg 2 kohaldamisel eristada olukorda, kus nõuded tulenevad õigusaktist ja olukorda, kus asjakohane õigusakt puudub. Viimasel juhul taandub ohutuse hindamine heale inseneritavale (vt seadme ohutuse seaduse eelnõu (758 SE) seletuskirja lk 9). Kuna vaidlusaluse toote puhul tulenevad nõuded õigusaktist (LVD), puudub vajadus hinnata seadme ohutust hea inseneritava kohaselt.
13.LVD on Eesti õigusesse üle võetud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 91, mille § 6 lg 1 kohaselt eeldatakse, et madalpingeseade vastab määruse §-des 2, 4 ja 5 sätestatud nõuetele, kui see vastab harmoneeritud standardites, s.o Euroopa Komisjoni mandaadi alusel Euroopa standardiorganisatsiooni poolt väljatöötatud standardites sätestatud asjakohastele nõuetele. Harmoneeritud standardi kasutamine annab nn vastavuse eelduse ehk teisisõnu, kui 7(9)
3-16-861 tootmisel on rakendatud harmoneeritud standardeid, ei pea tootja hakkama tõestama, et rakendatud abinõud on piisavad, tagamaks toote nõuetele vastavus (määruse nr 91 eelnõu seletuskirja lk 4). Harmoneeritud standardite puudumisel kehtib sama eeldus, kui seade täidab standardiorganisatsioonide standardites sätestatud ohutusnõuded või nende puudumisel vastab selle Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi rahvuslikus standardis sätestatud ohutusnõuetele, kus see on valmistatud, tingimusel, et on tagatud Eestis nõutav ohutustase ja määruse §-des 2, 4 ja 5 sätestatud nõuete täitmine (§ 6 lg 2). Vaidlust ei ole ega saagi olla selles, et eelnimetatud standardite kasutamine on vabatahtlik – tootja võib kasutada ka muid standardeid.
14.Vastustaja on selgitanud, et vaidlusaluse kaablitüübi jaoks puudub kehtiv harmoneeritud standard ehk see tootegrupp ei ole täielikult harmoneeritud. Elpar kaabli tootja on vastavusdeklaratsioonis (I kd, tl 89, tõlge tl 158) viidanud harmoneeritud standardile EN 505251:2011. Kuna nimetatud standard ei reguleeri kaablite isolatsiooni ja väliskesta materjali ning mõõtmeid puudutavaid tingimusi, on vastavusdeklaratsioonis selles osas viidatud tootjastandardile NF-EP-01:2005. Seega konstruktsiooniliste näitajate osas ei kehti nõuetele vastavuse eeldus ning tootja peab tõendama, et LVD-st tulenevad ohutuseesmärgid on tema toote puhul täidetud. Tootjastandardis toodud suurused ei pea tingimata vastama rahvusvahelistele või rahvuslikele standarditele. Arvestades, et elektriseadme puhul on ohud eelkõige elektrilised või mehaanilised, pole põhjust pidada standardites toodud konstruktsioonilisi suurusi sedavõrd olulisteks abinõudeks, et need oleksid kohustuslikud. Seega sellest, et teistes standardites on esitatud muud konstruktsioonilised mõõtmed, ei saa automaatselt järeldada, et vaidlusalune kaabel ei vasta ohutusnõuetele. Kaebaja 15.09.2016 menetlusdokumendi lisad 1–17 ei anna ringkonnakohtule alust asuda teistsugusele seisukohale.
15.Turule lastavate toodete nõuetele vastavust saavad tootjad tõendada vastavushindamise kaudu (LVD art 6 lg 2, TNVS § 18 lg 1, määruse nr 91 § 6 lg 4). Madalpingeseadme nõuetele vastavust tõendatakse tootmise sisekontrollis rakendatavate järgmiste toimingutega: (1) tehnilise dokumentatsiooni koostamine; (2) vastavusdeklaratsiooni koostamine; (3) vastavusmärgi paigaldamine (määruse nr 91 § 7). Elpar kaabli tootja on vastavusdeklaratsioonis kinnitanud, et toode vastab madalpingedirektiivile 2006/95/EÜ (asendatud direktiiviga 2014/35/EL) ning viidanud asjakohastele standarditele. Ehkki see polnud nõutav, on Elpar kaabli tootja lisaks enda teostatud katsetustele lasknud teha täiendavad katsetused kolmandal osapoolel (teavitatud asutus
ITI EMAG).
16.Tootjastandardi kohaselt peab kaabli isolatsioonikihi paksus olema 0,7 mm ning mantli (välismõjude eest kaitsva kesta) paksus 0,9 mm. Katsetuste käigus tuvastati, et kaabli paksus ja diameeter vastavad tootjastandardile. Kõrgel (150oC) ja madalal (-15oC) temperatuuril tehtud mehaanilistel katsetel ei tuvastatud isolatsioonil ja mantlil pragusid. Katsetati ka kaabli vastupidavust ajale (vanandamine). Katsetuste tulemustest järeldub, et kaabli isolatsioon ja mantel on piisavalt vastupidavad (piisava paksusega), et lugeda kaabel vastavaks LVD ohutuseesmärkidele. Kaabli tehnilises teabes (I kd, tl 90-90p; tõlge tl 163-163p) on toodud muu hulgas kaabli töötemperatuur ja madalaim paigaldustemperatuur ning kasutusala, kasutustingimustes (I kd, tl 91-91p; tõlge tl 164-164p) on aga täpsemalt selgitatud, milliseid nõudeid peavad järgima kaablite paigaldustehnikud ja kasutajad. Seega saab eeldada, et nende nõuete järgimisel on kaabel kaitstud kahjustuste eest ning selle paigaldamine ja kasutamine on ohutu. LVD järgi on nõutav, et ohutus oleks tagatud just ettenähtud otstarbel ja tingimustel kasutamisel (LVD I lisa p 1), mitte mistahes ekstreemsetes oludes. Kaebaja pole esitanud tõendeid, mis annaks põhjust arvata, et kaabli ohutus ei ole tagatud kogu kasutusea vältel. Kaebaja on alles apellatsioonimenetluses viidanud hõõrdumiskatsete korraldamise võimalikkusele. Kuna vastavate katsete tulemusi pole teada, on kaebaja väited kontrolli puudulikkuse kohta paljasõnalised. Ringkonnakohtule ei nähtu puudusi TJA tellitud ja standardi järgi korraldatud katsetustes. Väited Elpar kaabli ohutusnõuetele mittevastavuse kohta on 8(9)
3-16-861 oletuslikud ja põhinevad peamiselt asjaolul, et vaidlusaluse kaabli mantel on 0,3 mm ja isolatsioonikiht 0,1 mm võrra õhem kui näevad ette teatud standardid ning kaabli materjal ei erine omaduste poolest standardites esitatud materjalidest. Kaebaja esitatud asjatundjate arvamused (15.09.2016 menetlusdokumendi lisad 10 (tõlge lisa 11), 15 (tõlge lisa 16) ja 17) ei käsitle konkreetset kaablit ning neist võib üksnes välja lugeda möönduse, et võrreldes rahvusvaheliste või rahvuslike standarditega väiksema isolatsiooni ja/või väliskesta paksusega kaabli puhul ei pruugi olla tagatud standardi kohaselt valmistatud tootega samaväärne ohutustase. Paksema isolatsiooni ja mantliga kaablitel on küll ilmselt mõnevõrra suurem ohutusvaru, kuid ainuüksi see pole piisav põhjus pidada Elpar kaablit ohtlikuks (TNVS § 7 lg 3; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 art 20 lg 2 teine lause). Kui LVD ohutuseesmärgid on toote puhul täidetud, ei pea tootja rakendama täiendavaid abinõusid (teistsuguste omadustega materjali või muid erilahendusi), et ohutust veelgi suurendada. Tootja ja TJA tellitud katsetuste tulemusi arvestades ei ole ringkonnakohtul mõistlikku põhjust kahelda, et tootjastandardi NF-EP-01:2005 järgimisel on tagatud vastavus LVD-le ning selle kohaselt valmistatud Elpar kaabel vastab ohutusnõuetele.
17.Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et TJA ei ole järelevalvemenetluse lõpetamisel rikkunud kaalutlusreegleid. TJA 22.01.2016 teade on põhjendatud ja õiguspärane. 04.04.2016 vaideotsus ei riku kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.