lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-906/25

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 21.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-906/25
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1631
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 111 lg 1Menetlusabi andmise tingimusedTsMS § 24 lg 1, 3Kohtuniku taandamine menetlusosalise avalduse aluselHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 13 lg 1TaandamineHKMS § 182 lg 3Nõuded apellatsioonkaebuseleHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 47 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-906/7Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja09.05.20173-17-906/52Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium30.11.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel 21.06.2017, Tartu 3-17-906 Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot seoses kambrist asjade äravõtmisega Tartu Halduskohtu 22.05.2017. a määrus Aleksandr Streltsovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Edastada Aleksandr Streltsovi taotlus kohtunik Ü. Polluksi taandamiseks lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
2.Jätta Aleksandr Streltsovi taotlus kohtunik Ü. Polluksi õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise ja varalise kahju eest Eesti Vabariigilt 15 000 euro väljamõistmiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.05.2017. a määrus resolutsiooni p 1 osas muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtueelne menetlus
RVastS § 15 lg 1Õigusemõistmisel tekitatud kahju
A. Streltsov esitas 26.04.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot seoses kambrist 23.03.2017 asjade (topsikud ja purgid) äravõtmisega. Kaebaja palus vabastada ta riigilõivu tasumisest.
2.Tartu Halduskohus tagastas 09.05.2017. a määrusega A. Streltsovi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus mõistis kaebaja eesmärki kohtusse pöördumisel selliselt, et kaebaja tahteks ja eesmärgiks on saavutada hüvitise väljamõistmine Viru Vangla õigusvastase tegevuse eest, mitte eraldiseisvalt õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamine. Kohus märkis, et vangla teatel ei ole kaebaja vanglale esitanud

kaebuse asjaoludega seonduvat kahju hüvitamise taotlust, seega ei ole vangla saanud taotlust tagastada või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätta ning kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne kord hüvitamiskaebuse esitamisel. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jättis kohus menetlusabi taotluse tähelepanuta.

3.A. Streltsov esitas 12.05.2017 määruskaebuse, milles ta palus end vabastada riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole rahalisi vahendeid ning nõudis Tartu Halduskohtu 09.05.2017. a määruse tühistamist.
4.Tartu Halduskohus jättis 22.05.2017. a määrusega A. Streltsovi menetlusabi taotluse määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1); jättis A. Streltsovi määruskaebuse käiguta (resolutsiooni p 2) ja andis kaebajale riigilõivu 15 euro tasumiseks 10 päeva alates määruse jõustumisest (resolutsiooni p 3). Kohtu väitel nähtub kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest, et taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (12.01.-11.05.2017) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 16,07 eurot ((200,02-140,02-27,86)/4x2). Kohus arvestas seejuures, et kaebaja on vangla kaupluses teinud kulutusi 27,86 euro eest ning põhjendatud ei ole vältimatute kulutustena arvesse võtta maksimaalselt võimalikke kulutusi 94 euro ulatuses. Kohus leidis, et menetluskulud (kaebuselt riigilõiv 15 eurot) ei ületa A. Streltsovi kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mistõttu esinevad asjaolud, mille puhul HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt füüsilisele isikule menetlusabi andmine riigilõivust vabastamise osas ei ole lubatud. Kohus märkis, et isegi kui majanduslikud eeldused riigilõivu tasumisest vabastamiseks oleks täidetud, ei saaks määruskaebust pidada perspektiivikaks HKMS § 111 lg 1 mõttes.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.A. Streltsov esitas 03.06.2017 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 22.05.2017. a määrus, vaadata tema kaebus läbi ja see rahuldada. A. Streltsovi väitel ei nõustu ta kohtuga, kes teeb talle etteheiteid, et ta kulutab oma raha vajalike kaupade peale. A. Streltsov nõuab halduskohtuniku kõrvaldamist ja viimase õigusvastase tegevusega tekitatud moraalse kahju eest Eesti Vabariigilt 15 000 euro välja mõistmist. A. Streltsov palub vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vabu rahalisi vahendeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.A. Streltsov palub määruskaebuses Tartu Halduskohtu 22.05.2017. a määrus tühistada. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 22.05.2017. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p-i 1 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Arvestades eeltoodut tuleb ringkonnakohtu hinnangul A. Streltsovi määruskaebuses esitatud nõuet käsitleda taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu 22.05.2017. a määrus resolutsiooni p-i 1 osas.
8.Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas

menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele saab maksejõuetu isiku jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (16.05.2011. a määrus nr 3-3-1-95-10, p 6; 22.06.2010. a määrus nr 3-3-1-20-10, p 15; 11.12.2007. a määrus nr 3-3-1-83-07, p 11). Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.2011. a määrus nr 3-3-1-11-11, p 11).

9.Halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) ei ületa A. Streltsovi kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mistõttu esinevad asjaolud, mille puhul HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt füüsilisele isikule menetlusabi andmine riigilõivust vabastamise osas ei ole lubatud. Seejuures arvestas halduskohus, et kaebaja on vangla kaupluses teinud kulutusi 27,86 euro eest ning ei pidanud põhjendatuks vältimatute kulutustena arvesse võtta maksimaalselt võimalikke kulutusi 94 euro ulatuses. Ringkonnakohus eeltoodud halduskohtu seisukohaga ei nõustu. Riigikohtu üldkogu on 12.04.2016. a otsuses nr 3-3-1-35-15 (p 51) sedastanud, et kinni peetavate isikute puhul võib eeldada, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Kinnipeetava vajadust teha kulutusi hügieenitarvetele tuleb eeldada. Seega ei ole põhjendatud halduskohtu poolt igakuiste kulutuste puhul piirduda üksnes isikukonto väljavõttelt (tl 18-18p) nähtuvate kulutuste arvestamisega, vaid arvesse tuleb võtta eelviidatud Riigikohtu lahendis toodud ulatuses igakuised kulutused (s.o ca 5% ulatuses töötasu alammäärast), täpsemalt hindamata kulutuste tegelikku toimumist, vaid eeldades kinnipeetava vajadust teha kulutusi hügieenitarvetele.
10.Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt on tema nelja viimase kuu sissetulek enne halduskohtule menetlusabi taotluse esitamist (perioodil 12.01.-11.05.2017) olnud 200,02 eurot. Kaebaja sissetulekutest on seaduse alusel nõuete fondi ja vabanemisfondi tehtud mahaarvamisi summas 140,02 eurot. Kokku tuleb kaebaja sissetulekutest HKMS § 112 lg 1 p 1 ja kohtupraktika (Riigikohtu 12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15) järgi maha arvata 234,02 eurot (140,02+94, s.o igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast 2017. a). Eeltoodust tulenevalt ületavad kaebaja sissetulekutest tehtavad mahaarvamised kaebaja sissetulekuid. Seega on kaebaja maksejõuetu isik. Eeltoodust tingituna muudab ringkonnakohus antud osas halduskohtu vaidlustatud määruse põhjendusi.
11.Kuna menetlusabi andmise majanduslik eeldus on täidetud (kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ei ületa riigilõivu), siis hindab ringkonnakohus järgnevalt, kas käesoleval juhul on piisav alus eeldada, et kavandatavas menetluses osalemine on edukas (Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15 ja Riigikohtu 15.06.2016. a määrus nr 3-3-1-36-16). HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette vangistusseadus (VangS), mille § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleneb VangS-st kinnipeetavale vangla tekitatud kahju hüvitamise nõude korral kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimise kohustus, mille järgimata jätmisel ei ole kaebuse lubatavuse eeldused täidetud ning kohtul on alus kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Halduskohus on 09.05.2017. a määrusest nähtuvalt vangla esitatud andmetele tuginevalt kindlaks teinud, et kaebaja ei ole vanglale esitanud kaebuse asjaoludega seonduvat kahju hüvitamise taotlust. Vaidlustatud määruses on halduskohus märkinud, et isegi kui majanduslikud eeldused riigilõivu tasumisest vabastamiseks oleks täidetud, ei saaks määruskaebust pidada perspektiivikaks HKMS § 111 lg 1 mõttes. Halduskohtu põhjendused on küll äärmiselt lakoonilised, kuid ka ringkonnakohus asub eelnevat arvestades seisukohale, et määruskaebust ei saadaks edu, kuna kaebuse läbivaatamise eelduseks on kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. Seega ei saa määruskaebust pidada perspektiivikaks, mistõttu ei ole põhjendatud anda kaebajale menetlusabi. Halduskohus on ringkonnakohtu hinnangul kokkuvõttes õigesti jätnud kaebaja menetlusabi taotluse määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.

12.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtuniku kõrvaldamist ning viimase tegevusega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamiseks Eesti Vabariigilt 15 000 eurot väljamõistmist. Eeltoodud kohtuniku kõrvaldamise taotlust võib ringkonnakohtu hinnangul käsitleda kohtuniku taandamise taotlusena. HKMS § 13 lg 1 kohaselt kohtuniku taandamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 23–30. TsMS § 24 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib TsMS §-s 23 ettenähtud juhul nõuda kohtuniku taandamist ning lg 2 kohaselt kohtuniku taandamise avaldus esitatakse kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. TsMS § 24 lg 3 kohaselt taandamise alust tuleb avalduses põhistada. Seega TsMS §-s 24 sätestatut arvestades tuleb kaebaja taotlus lahendada halduskohtul. Ringkonnakohus edastab eelnevat arvestades kaebaja taotluse lahendamiseks halduskohtule. Ühtlasi jätab ringkonnakohus läbi vaatamata kaebaja taotluse Eesti Vabariigilt halduskohtuniku õigusvastase tegevusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju, 15 000 euro, väljamõistmiseks. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole tegemist käesoleva määruskaebuse esemega seonduva taotlusega. HKMS § 182 lg 3 järgi koostoimes § 203 lg-ga 2 ei ole lubatav esitada määruskaebuses nõudeid, mida halduskohtus ei ole esitatud. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Täidetud peavad olema RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud eeldused.
13.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus A. Streltsovi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.05.2017. a määruse resolutsiooni p 1 osas muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Kaebaja taotlus kohtuniku taandamiseks tuleb edastada lahendamiseks halduskohtule. Kaebaja taotlus Eesti Vabariigilt 15 000 euro väljamõistmiseks jääb läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium