Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 21.06.2017, Tartu 3-16-2229 Oleg Krokhmali kaebus Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 26.10.2016. a teenindajakaardi kehtivuse peatamise otsuse nr 1-5/4358 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes Tartu Halduskohtu 03.03.2017. a otsus Narva linna apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Oleg Krokhmal Esindaja Jana Kaup Vastustaja Narva linn Esindaja adv. Andrei Matvejev
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Narva linnale 06.06.2017. a menetlusdokumendi lisana esitatud väljavõtted MTA koduleheküljelt.
2.Jätta Narva linna apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.03.2017. a otsus muutmata.
3.Jätta vastustaja poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) tema enda kanda.
4.Mõista Narva linnalt Oleg Krokhmali kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (õigusabikulu) summas 270 eurot. Narva linnal kanda väljamõistetud menetluskulud Oleg Krokhmali pangakontole nr XXXX.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 21.07.2017 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet peatas 26.10.2016. a otsusega nr 1-5/4358 taksojuht O. Krokhmalile väljastatud teenindajakaardi nr TK12865 kehtivuse üheks kuuks ning kohustas O. Krokhmali teenindajakaarti tagastama. Karistusregistri andmetel on O. Krokhmal toime pannud süütegusid, mistõttu ei vasta ta hea maine nõudele ühistranspordiseaduse (ÜTS) mõttes. Teenindajakaardi omaja hea maine kaotamine on teenindajakaardi kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise aluseks. Otsuse õiguslike alustena on märgitud ÜTS § 55 lg 1, § 57 ja § 63 lg 2 p 1 ning Narva Linnavolikogu 26.02.2015. a määruse nr 5 „Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti põhimäärus“ § 5 ja § 16 lg 1 p 44.
2.O. Krokhmal esitas 07.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 26.10.2016. a otsus nr 1-5/4358 ning peatada esialgse õiguskaitse korras otsuse kehtivus ja kohustada Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametit teenindajakaarti kaebajale tagastama. Kaebaja väitel ei nähtu haldusaktist selle andmise faktiline alus ega kaalutlused, millest haldusorgan on otsuse tegemisel lähtunud, mistõttu on otsus formaalselt õigusvastane. Kaebaja märkis, et karistusregistri andmetel on tal üks kehtiv karistus, seega on otsus ka materiaalselt õigusvastane, kuna ÜTS § 57 lg 2 ja § 63 lg 2 p 1 rakendamise eeldused ei ole täidetud.
3.Tartu Halduskohus võttis 11.11.2016. a määrusega kaebuse menetlusse ning peatas esialgse õiguskaitse korras otsuse kehtivuse tagasiulatuvalt alates selle tegemisest ja kohustas Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametit tagastama kaebajale teenindajakaarti nr TK12865.
4.Narva linn esitas 15.12.2016 vastuse kaebusele, milles ta palus jätta kaebus rahuldamata või alternatiivselt jätta kaebus läbi vaatamata ja lõpetada menetlus. Vastustaja väitel on teenindajakaart kaebajale tagastatud 16.11.2016 ja selle kehtivuse peatamine lõppes 30.11.2016, seega puuduvad alused edasiseks menetluse jätkamiseks, kuna kaebusega soovitud eesmärgi saavutamine ei ole enam võimalik, mistõttu puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus.
5.O. Krokhmal esitas 04.01.2017 täiendava seisukoha ning 10.01.2017 vastuse kohtunõudele. O. Krokhmal leidis, et kuna vastustaja ei ole vaidlustatud otsust kehtetuks tunnistanud ega avaldanud ka nõusolekut kompromissi sõlmimiseks, siis ei ole alust menetluse lõpetamiseks. O. Krokhmal palus tuvastada Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 26.10.2016. a otsuse nr 1-5/4358 õigusvastasus. Kaebaja väitel seisneb põhjendatud huvi soovis esitada tulevikus vastustaja vastu kahju hüvitamise nõue, arvestades, et kaebaja ei saanud otsuse kättesaamisest 31.10.2016 kuni 11.11.2016. a määruse tegemiseni tegeleda taksoveoga, mis on talle tekitanud põhjendamatuid ebamugavusi ja rahalist kahju. Rahaline kahju väljendub saamata jäänud tulus. Samuti on kaebajale tekkinud rahaline kahju sellega, et ta pidi seoses kohtusse pöördumisega kandma rahalisi kulutusi riigilõivu ja õigusabikulude tasumiseks. Tuvastamiskaebuse rahuldamisel on kaebajal võimalik taotleda nende kulude hüvitamist. Lisaks väitis kaebaja, et tal on preventiivne huvi ning otsuse õigusvastasuse tuvastamise eesmärgiks on vältida vastustaja korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes, mistõttu tuleb menetlust jätkata haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks.
6.Tartu Halduskohus lubas 26.01.2017. a määrusega kaebajal tühistamisnõudelt üle minna Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 26.10.2016. a otsuse nr 1-5/4358 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudele.
7.Narva linn esitas 10.02.2017 seisukoha, milles ta märkis, et kaebaja nõue on suunatud teenindajakaardi tagastamisele, mis toimus 16.11.2016, seega on kaebaja nõue täidetud ja kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine on lõppenud, mistõttu pole vajadust kaebuse edasiseks menetlemiseks.
8.Tartu Halduskohus rahuldas 03.03.2017. a otsusega kaebuse ning tegi kindlaks Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 26.10.2016. a otsuse nr 1-5/4358 õigusvastasuse. Kohus tõlgendas Narva linna 10.02.2017. a seisukohta vastuväitena kohtu tegevusele ning jättis selle rahuldamata. Kohus mõistis Narva linnalt O. Krokhmali kasuks välja menetluskulud 480 eurot. Otsuse põhjendused: 1) Kaebajal oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal üks kehtiv väärteokaristus, s.o ÜTS § 89 lg 1 alusel määratud rahatrahv (tl-d 6, 51). Seega oli kaebaja maine ÜTS § 57 tähenduses hea. Kuna kaebaja vastas hea maine nõudele, ei ole vaidlustatud otsus kooskõlas kehtiva õigusega ning kaebaja teenindajakaardi kehtivuse peatamine oli õigusvastane. Sel juhul oli õigusvastane ka kaebajale pandud kohustus teenindajakaart ära anda. Vaidlustatud otsuses ei ole näidatud selle andmise faktilist ja õiguslikku alust. Otsuses puuduvad andmed, millised konkreetsed kaebaja karistused on vastustaja kindlaks teinud. Samuti ei nähtu vaidlustatud otsusest seos kaebajale omistatud süütegude ja ÜTS § 57 lg 2 asjakohase punkti vahel. 2) Õige on jätkata menetlust vaidlustatud otsuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Vastustaja ei ole ära toonud konkreetseid vastuväiteid kohtu põhjendustele. Asja asjaolude põhjal on kaebaja preventiivne huvi põhjendatud. Juba 11.11.2016. a määruses juhiti vastustaja tähelepanu sellele, et vaidlustatud otsusest ei ole arusaadav selle andmise faktiline ja õiguslik alus, kaebajal puuduvad muud karistused peale ühe väärteokaristuse ja vaidlustatud otsusest ei ole arusaadav, milline on selle õiguslik põhjendus olukorras, kus kaebajal on üks kehtiv ÜTS § 57 lg 2 p-s 2 nimetatud karistus, kui eelviidatud säte nõuab vähemalt kahe karistuse olemasolu. Vastustaja ei pidanud vajalikuks vaidlustatud otsust omal algatusel kehtetuks tunnistada või otsida kompromissi kaebajaga. Vastustaja vastused nii kaebusele kui esialgse õiguskaitse taotlusele on üldsõnalised ja ennast õigustavad, mis loob tugeva aluse eeldada, et vastustaja võib sarnase kvaliteediga haldusakte anda ka tulevikus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
9.Narva linn esitas 03.04.2017 apellatsioonkaebuse ning 18.04.2017 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 03.03.2017. a otsus ja lõpetada asja menetlus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kaebaja nõue on suunatud teenindajakaardi tagastamisele, mis toimus 16.11.2016. Seega olid otsuse tegemise hetkeks menetluse jätkamise alused ära langenud, kuna rikkumine oli lõpetatud. 2) Taotluse resolutsioonist kaebuse nõude muutmise kohta tuleneb, et kaebaja otsustas taotleda kaebuse muutmist. Kaebuse muutmise alused on kehtestatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 49. Menetluse jätkamise alused on kehtestatud HKMS §-s 152. Tegemist on kahe erineva menetlustoiminguga. Kaebuse eesmärgiks oli teenindajakaardi taastamine. Kohus pidi hindama kaebuse muutmiseks vajalike aluste olemasolu. Kohus seda ei teinud. 26.07.2017. a määruses ei ole kirjeldatud, millised kaebuse eesmärgid on võimalik saavutada muudetud kaebusega. Kaebaja ei esitanud taotlust jätkata protsessi HKMS § 152 lg 1 alusel. Seoses sellega puudus alus protsessi jätkamisest. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt kaardi kehtivuse taastamisega oli menetlus lõpetatud. 3) Kohus lahendas vastuväite kohtuotsusega, kuid pidanuks selle lahendama määrusega vastavalt HKMS § 90 lg-le 1, millisel juhul olnuks võimalus määrust vaidlustada määruskaebusega. Tekkinud on olukord, kus menetlus venis alusetult ja vastustaja ei saanud võimalust õigel ajal valida õiget kaitsemeetodit.
10.O. Krokhmal esitas 03.05.2017 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Kohus on 26.01.2017. a määruses kirjeldanud, millised kaebuse eesmärgid on võimalik saavutada muudetud kaebusega. Kohus on neile viidanud ka 03.03.2017. a otsuses. Vastuseks kohtunõudele esitas kaebaja taotluse menetluse jätkamiseks ja seoses sellega kaebuse muutmiseks. Kaebajal oli kaebuse taotluse muutmiseks ja menetluse jätkamiseks põhjendatud huvi, mistõttu kohtul puudus faktiline ja õiguslik alus menetluse lõpetamiseks. 2) Menetlusosaline saab esitada vastuväite HKMS § 90 lg 1 alusel tehtud määruse kohta üksnes kohtuotsusele esitatavas apellatsioonkaebuses. Menetlus oleks alusetult veninud, kui kohus oleks enne kohtuotsuse tegemist teinud eraldi määruse vastustaja vastuväite lahendamise kohta. Menetluse kestel oli vastustajal soovi korral võimalik pakkuda kaebajale kompromissi või kaebus õigeks võtta. Sellisele võimalusele on kohus viidanud ka 11.11.2016. a määruses, kuid vastustaja ei ole seda vajalikuks pidanud.
11.O. Krokhmal esitas 05.06.2017 taotluse, milles ta palub mõista vastustajalt välja menetluskulud summas 270 eurot.
12.Narva linn esitas 06.06.2017 seisukoha, milles ta märgib, et Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel oli 2017. a I kvartalis Godsendpartner OÜ käive 0 eurot, mis annab võimaluse eeldada, et 06.02.2017 õigusteenuste eest maksmist tegelikult ei toimunud, seega kohtule esitatud dokumendid võivad olla võltsitud. Vastustaja peab kaebaja menetluskulude avalduse rahuldamist põhjendamatuks.
13.O. Krokhmal esitas 09.06.2017 seisukoha menetluskulude kohta, milles ta märgib, et Godsendpartner OÜ ei ole käibemaksukohustuslane ega ole esitanud arveid, millele on märgitud käibemaks ning kuna äriühing käibedeklaratsioone ei esita, siis ei saa olla kajastatud käivet. Vastustaja 06.06.2017. a seisukohas väidetu on alusetu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
15.Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 03.03.2017. a otsuse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et vastustaja tagastas kaebajale teenindajakaardi 16.11.2016. Vastustaja arusaamist mööda tuli kaardi kehtivuse taastamisega menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada, sest kaebaja ei esitanud taotlust HKMS § 152 lg 2 (apellatsioonkaebuses ekslikult märgitud HKMS § 152 lg 1) alusel menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus vastustaja seisukohaga ei nõustu.
17.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Samas HKMS § 152 lg 2 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lg 1 p-i 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub kaebaja 10.01.2017. a vastusest kohtunõudele (tl 34-35), et ta taotles menetluse jätkamist kaebuse
muudetud nõudes. Nimelt on kaebaja eelviidatud vastuses märkinud, et ta peab oma õiguste kaitseks vajalikuks taotleda kohtult menetluse jätkamist vaidlustatava otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning muuta sellega seoses kaebust. Seega on ringkonnakohtu hinnangul ebaõige vastustaja arusaam, et kaebaja ei ole esitanud taotlust menetluse jätkamiseks HKMS § 152 lg 2 alusel haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
18.Vastustaja väitel ei hinnanud halduskohus kaebuse muutmiseks vajalike aluste olemasolu ning 26.01.2017. a (apellatsioonkaebuses ekslikult märgitud 26.07.2017. a) määruses (tl 36-36p) ei ole kirjeldatud, millised kaebuse eesmärgid on võimalik saavutada muudetud kaebusega. Ringkonnakohus vastustaja seisukohaga ei nõustu. Halduskohtu 26.01.2017. a määruse p-st 5 nähtub, et halduskohus on hinnanud tuvastamiskaebuse menetlemiseks esinevat põhjendatud huvi. Ka vaidlustatud kohtuotsuses (p 10) on halduskohus vastustaja vastuväidet lahendades jäänud nimetatud põhjenduste juurde. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleva haldusasja asjaolude pinnalt on halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja õiguste kaitseks oli menetluse jätkamine vajalik. Seega puudus halduskohtul alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
19.Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja väitega, et halduskohus pidanuks tema vastuväite lahendama määrusega, mis olnuks ka määruskaebusega vaidlustatav. Kohtu tegevuse peale vastuväite esitamise eesmärk on juhtida kohtu tähelepanu võimalikele menetlusvigadele, mis puudutavad selliseid menetlustoiminguid, mille peale menetlusseadustik ei võimalda küll iseseisvalt määruskaebust esitada, kuid mis võivad siiski olla sedavõrd olulised, et sellise vastuväite esitamisel alles sisulise lahendi peale edasi kaevates (apellatsioon- või kassatsioonkaebuses) võiks põhjustada kohtuotsuse tühistamise menetlusnormide rikkumise tõttu ja asja uueks arutamiseks madalama astme kohtule tagasi saatmist (Merusk, K., Pilving, I., „Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. 2013, lk 347). Lähtuvalt HKMS § 203 lg-s 1 sätestatud edasikaebamise piirangutest ei ole vastuväite lahendamise kohta tehtud kohtumääruse peale võimalik edasi kaevata, kuna seadus sellist võimalust ette ei näe ja taoline määrus ei takista ka asja edasist menetlemist. HKMS § 90 lg-st 2 tuleneb, et halduskohtu tegevusele vastuväite esitamisel saab halduskohtu veale taas tugineda apellatsioonkaebuses. Ka õiguskirjanduses (Ibid, lk 350) ning kohtupraktikas on sedastatud, et kui menetlusosaline on kohtumenetluse käigus esitanud kohtu tegevuse peale vastuväite, kuid kohus ei ole seda enne kohtuotsuse tegemist lahendanud, siis on HKMS § 162 lg-t 1 arvestades võimalik vastuväide lahendada kohtuotsuse resolutsioonis (Tallinna Halduskohtu 24.05.2012. a otsus nr 3-11-1393, p 23). Eelnevat arvestades ei ole halduskohtule ette heidetav, et ta lahendas vastustaja vastuväite kohtuotsuses.
20.Tartu Halduskohus mõistis 03.03.2017. a otsusega Narva linnalt O. Krokhmali kasuks välja menetluskulud summas 480 eurot. Vastustaja märkis 06.06.2017. a seisukohas, et kuna MTA avaldatud andmetel (esitatud seisukoha lisana) oli Godsendpartner OÜ 2017. a I kvartali käive 0 eurot, siis võivad olla kohtule esitatud dokumendid võltsitud, mistõttu on põhjendamatu kaebaja menetluskulude avalduse rahuldamine. Ringkonnakohus vastustaja seisukohaga ei nõustu ning leiab, et seisukoha lisana esitatud väljavõtted MTA kodulehelt tuleb vastustajale asjakohatu tõendina tagastada. Vastustaja esindaja jätab tähelepanuta, et kaebaja poolt halduskohtule esitatud dokumentidel menetluskulude kohta ei ole märgitud käibemaksusummat. Vastustaja 06.06.2017. a seisukohas viidatud MTA leheküljel avaldatud andmetest nähtuvalt ei ole Godsendpartner OÜ käibemaksukohustuslasena registreeritud ning käivet deklareerinud ei ole. Ka MTA kodulehel olev avalik võimalus kontrollida äriühingu käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit (https://apps.emta.ee/e-service/ doc/a0003.xsql) näitab, et Godsendpartner OÜ ei ole vastustaja viidatud ajaperioodil käibemaksukohustuslasena registreeritud. Ringkonnakohus selgitab, et käibemaksuseaduse
(KMS) § 3 lg-st 1 ning § 27 lg 2 p-dest 1 ja 3 tuleneb üldine põhimõte, mille järgi peab käibe deklareerimiseks käibedeklaratsiooni esitama käibemaksukohustuslasena registreeritud isik või käibemaksukohustuslasena registreerimata isik juhul, kui ta on esitanud tehingu kohta arve või muu müügidokumendi, millele on märkinud käibemaksusumma. Kuna Godsendpartner OÜ ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud ning halduskohtule esitatud dokumentidel õigusabikulude kohta ei ole käibemaksusummat märgitud, siis eelnevat arvestades ei anna vastustaja viidatud asjaolu, et äriühing ei ole käivet deklareerinud, alust kahelda kaebaja esitatud menetluskulude kandmist tõendavate dokumentide korrektsuses.
21.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.03.2017. a otsuse muutmata, kusjuures otsus jääb muutmata ka menetluskulude jaotuse osas.
22.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad vastustaja menetluskulud (riigilõiv) apellatsiooniastmes tema enda kanda. Kaebaja taotleb ka apellatsiooniastmes kantud õigusabikulude vastustajalt väljamõistmist. Vastavalt ringkonnakohtule esitatud GodsendPartner OÜ 30.05.2017. a arvele nr 2017/05 ja kassa sissetuleku orderile nr 3, on O. Krokhmal tasunud apellatsioonimenetluses õigusabikulude eest 270 eurot. Kaebaja 05.06.2017. a menetluskulude nimekirja andmetel on esindaja kulud kokku 270 eurot 3 tunni õigusabi eest, s.o 90 eurot tund ilma käibemaksuta. Vastustaja ei ole kaebaja menetluskulude suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja esitatud õigusabikulud apellatsiooniastmes on põhjendatud ning rahuldab kaebaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 270 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.