********i kaebus Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise Ameti 26.10.2016.a teenindajakaardi kehtivuse peatamise otsuse nr 15/4358 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja ********, esindaja Jana Kaup Vastustaja Matvejev
Resolutsioon
Narva
linn,
esindaja
advokaat Andrei
1.Rahuldada kaebus. Teha kindlaks Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 26.10.2016.a teenindajakaardi kehtivuse peatamise otsuse nr 1-5/4358 õigusvastasus.
2.Jätta vastustaja vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Narva linna kanda. Mõista Narva linnalt ********i kasuks välja menetluskulud 480 eurot.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 03.04.2017.a. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kaebus ja poolte seisukohad
1.Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet tegi 26.10.2016.a otsuse nr 1-5/4358 (tl 14, edaspidi vaidlustatud otsus), millega ta peatas taksojuht ********ile väljastatud teenindajakaardi nr TK12865 kehtivuse üheks kuuks ning kohustas ********i teenindajakaarti tagastama. Otsuses on märgitud, et karistusregistri andmete kohaselt on Oleg
Krokhmal toime pannud süütegusid, seetõttu ei vasta tema hea maine nõudele ühistranspordiseaduse mõttes. Teenindajakaardi omaja hea maine kaotamine on teenindajakaardi kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise aluseks. Muud põhjendused või täpsemad viited süütegudele vaidlustatud otsuses puuduvad. Otsuse õiguslike alustena on toodud ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 55 lg 1, § 57 ja § 63 lg 2 p 1.
2.******** esitas 07.11.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-4) ning 04.01 ja 10.01.2017.a täiendavad seisukohad (tl 26-27, 34-35). Algses kaebuses palus kaebaja vaidlustatud otsuse tühistada. 26.01.2017.a lubas kohus kaebajal tühistamisnõudelt üle minna vaidlustatud otsuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudele. Kaebaja leidis, et otsusest ei ole arusaadav, milliseid süütegusid kaebajale ette heidetakse. Kaebaja esitas kohtule karistusregistri väljavõtte (tl 6), mille kohaselt kaebajal on üks kehtiv väärteokaristus, ÜTS § 89 lg 1 alusel määratud rahatrahv, see on täidetud. Muid karistusi kaebajal ei ole. Sellist karistust saab lugeda teenindajakaardi omaja head mainet rikkuvaks ainult juhul, kui teda on karistatud rohkem kui ühel korral ja ka sel juhul peab haldusorgan teostama kaalutlusõigust. Vaidlustatud otsuses ei ole ära toodud selle andmise faktilist alust ja seda ei ole seostatud õigusliku alusega. Otsusest ei nähtu kaalutlused, millega vastustaja oleks andnud hinnangu kaebajale omistatud süüteole ja sellele, kas see toob kaasa kaebaja hea maine kaotuse.
3.Vastustaja palus oma vastuses (tl 23-24, 45-46) jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja leidis, et vaidlustatud otsus on kohane, vajalik, proportsionaalne ning on tehtud seaduse ja kõikide osapoolte, sh avalikkuse, huve järgides. Otsuse tegemisel tuvastati kõik otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud. Karistusregistri andmete kohaselt on kaebajal olemas kehtiv väärteokaristus, mis kahjustab tema mainet. Kohtu seisukoht
4.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 ja 2 põhjal peab kirjalik haldusakt olema põhjendatud ning haldusakti põhjenduses tuleb märkida selle andmise faktiline ja õiguslik alus.
5.Vaidlustatud otsusega peatas vastustaja kaebaja teenindajakaardi kehtivuse. ÜTS § 54 lg 3 kohaselt tõendab teenindajakaart õigust töötada sõidukijuhina taksoveol. ÜTS § 57 lg 1 p 4 alusel peab teenindajakaardi omaja vastama hea maine nõudele. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et taksojuhi teenindajakaardi kehtivuse peatamine on põhimõtteliselt võimalik ja see on vastustaja pädevuses. Vaidlustatud otsusest tuleneb, et vastustaja peatas kaebaja teenindajakaardi kehtivuse ÜTS § 63 lg 2 p 1 alusel ehk põhjusel, et kaebaja ei vasta ÜTS § 57 lg 1 p 4 sätestatud hea maine nõudele. Pooltel ongi vaidlus selle üle, kas kaebaja vastas hea maine nõudele.
6.ÜTS § 57 lg 2 kohaselt peetakse teenindajakaardi omaja mainet heaks, kui:
1) teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest, karistusseadustiku § 422-424 sätestatud kuriteo eest, liiklusseaduse § 201, § 221 lg 2, § 222 lg 2, § 223-226, § 227 lg 34, § 230 lg 2, § 234-237 või § 242 lg 2 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud; 2) teda ei ole üle ühe korra karistatud tahtliku teise astme kuriteo, karistusseadustiku § 423 sätestatud kuriteo või liiklusseaduse § 227 lg 2, maksukorralduse seaduse § 154 1 või 1552, vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 62 või 63, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 75, tarbijakaitseseaduse § 68-70, keeleseaduse § 36 või 37, ühistranspordiseaduse § 88, § 89 lg 1 või § 90 lg 1 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Mainet peetakse heaks ka juhul, kui teenindajakaardi omajat on nimetatud õigusrikkumiste eest karistatud, kuid menetluse tulemusel leitakse, et konkreetsel juhul tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine ebaproportsionaalne.
7.Kohus tegi kindlaks, et kaebajal oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal üks kehtiv väärteokaristus, ÜTS § 89 lg 1 alusel määratud rahatrahv (tl 6, 51). Muid kriminaal- või väärteokaristusi kaebajal ei olnud. Vastustaja ei ole neile andmetele vastu vaielnud või neid ümber lükanud. ÜTS § 89 lg 1 toodud väärtegu on nimetatud ÜTS § 57 lg 2 p 2. See tähendab, et kaebajat oleks saanud pidada hea maine kaotanuks ainult juhul, kui lisaks eeltoodud väärteole oleks kaebajal kehtiv karistus vähemalt veel ühe samas punktis nimetatud kuriteo või väärteo eest. Kaebajat oli karistatud ainult ühe ÜTS § 57 lg 2 p 2 nimetatud süüteo eest, seega oli kaebaja maine ÜTS § 57 tähenduses hea. Kuna kaebaja vastas hea maine nõudele, siis ei ole vaidlustatud otsus kooskõlas kehtiva õigusega ning kaebaja teenindajakaardi kehtivuse peatamine oli õigusvastane. Sel juhul oli õigusvastane ka kaebajale pandud kohustus teenindajakaart ära anda. Kohus märgib, et kui kaebajal oleks olnud vähemalt kaks kehtivat karistust ÜTS § 57 lg 2 p 2 nimetatud kuritegude või väärtegude eest, siis oleks vastustajal täiendavalt tulnud anda hinnang sellele, kas tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine kaebaja puhul proportsionaalne.
8.Kuna kohus tegi eeltoodud põhjustel juba kindlaks vaidlustatud otsuse õigusvastasuse, siis ei käsitle kohus pikemalt kaebaja väited vaidlustatud otsuse formaalse õigusvastasuse kohta. Kohus märgib lühidalt, et vaidlustatud otsuses ei ole tõepoolest näidatud selle andmise faktilist ja õiguslikku alust. Otsuses puuduvad andmed selle kohta, millised konkreetsed kaebaja karistused on vastustaja kindlaks teinud. Öeldud on üksnes seda, et kaebaja on toime pannud süütegusid. Samuti ei nähtu vaidlustatud otsusest seos kaebajale omistatud süütegude ning ÜTS § 57 lg 2 asjakohase punkti vahel. Otsuses on ära toodud kogu eelnimetatud lõike tekst, alajaotuses „Õiguslikud alused“ on koguni viidatud §-le 57 tervikuna. Seos kaebaja väidetavate süütegude ja kohase sätte vahel jääb otsusest arusaamatuks.
9.Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud otsus on õigusvastane. Kohus rahuldab kaebuse.
10.Vastustaja märkis oma 10.02.2017.a avalduses, et puudub vajadus kaebuse edasiseks menetlemiseks, kuna kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine on lõppenud. Kohus mõistab seda avaldust vastuväitena kohtu tegevusele (HKMS § 90). Kohus jätab vastustaja vastuväite rahuldamata. Kohus esitas 26.01.2017.a määruses põhjendused, miks tuleb jätkata menetlust vaidlustatud otsuse õigusvastasuse
kindlakstegemise nõudes. Kohus jääb nende põhjenduste juurde ja ei korda neid. Vastustaja ei ole ära toonud mingeid konkreetseid vastuväiteid kohtu põhjendustele. Kohus märgib, et praeguse kohtuasja asjaolude põhjal on eriti põhjendatud kaebaja preventiivne huvi. Kohus juhtis juba 11.11.2016.a määruses vastustaja tähelepanu sellele, et vaidlustatud otsusest ei ole arusaadav selle andmise faktiline ja õiguslik alus, kaebajal puuduvad muud karistused peale ühe väärteokaristuse ning vaidlustatud otsusest ei ole arusaadav, milline on selle õiguslik põhjendus olukorras, kus kaebajal on üks kehtiv ÜTS § 57 lg 2 p 2 nimetatud karistus, kui eelviidatud säte nõuab vähemalt kahe karistuse olemasolu. Sellest hoolimata ei pidanud vastustaja vajalikuks vaidlustatud otsust omal algatusel kehtetuks tunnistada või otsida kompromissi kaebajaga. Vastustaja vastused nii kaebusele kui esialgse õiguskaitse taotlusele on üldsõnalised ja ennast õigustavad. See loob tugeva aluse eeldada, et vastustaja võib sarnase kvaliteediga haldusakte anda ka tulevikus. Menetluskulud
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel jätab kohus menetluskulud vastustaja kanda.
12.Kaebaja esitas kohtule taotluse mõista tema kasuks välja menetluskulud. Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja (tl 41-42) ja kuludokumendid, sh kulude tasumist tõendavad dokumendid (tl 7, 28, 43). Kaebaja menetluskuludeks on: - kulud esindajale 585 eurot (õigusabi 6,5 tundi, ühe tunni maksumus 90 eurot); - riigilõiv 30 eurot. HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus peab kaebaja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks kulusid riigilõivule täies ulatuses ning kulusid esindajale 450 euro ulatuses. Põhjendatud kuludeks ei ole vastuse koostamine 05.01.2017.a kohtunõudele ajakuluga 1 tund, kuna sisuliselt oli tegemist kaebaja 04.01.2017.a avalduse puuduste kõrvaldamisega. Kaebajal oli võimalik kohe esitada korrektne avaldus. Samuti ei ole põhjendatud täiendava menetluskulude nimekirja koostamine ajakuluga 0,5 tundi. Muus osas on kaebaja kulud esindajale vajalikud ja põhjendatud. Õigusabi hind 90 eurot tunnis on mõistliku suurusega. Vastustaja ei ole kaebaja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kaebaja kasuks välja menetluskulud kokku 480 eurot. Kohus juhib vastustaja tähelepanu sellele, et kaebaja palus kanda menetluskulud ********i pangakontole EE051010010158575014 SEB Pangas. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.