Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-589
Haldusasi
OÜ Rivalte Transport kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse 30.01.2017 otsuse nr 1-47.1153/6 tühistamiseks osas, millega jäeti riigihanke viitenumbriga 180580 osas 2 OÜ Rivalte Transport kvalifitseerimata ning millega tunnistati edukaks OÜ Tiinaraam, OÜ EMEKSEN ja Võsasalu OÜ pakkumused
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Rivalte Transport, esindajad v.adv Jaak Siim, v.adv Anneli Aab ja v.adv Arne Ots Vastustaja (hankija) – Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja v.adv Aarne Akerberg Kolmandad isikud: OÜ Tiinaraam, esindajad Tiina Jüris ja Jana Tanissaar; OÜ EMEKSEN, esindaja v.adv Cardo Soosaar; Võsasalu OÜ, esindaja Ants-Endel Sõrra
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Rivalte Transport apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
5. juuni 2017. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Rivalte Transport apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
28.aprilli 2017. a otsus haldusasjas nr 3-17-589 muutmata.
2.Mõista OÜ-lt Rivalte Transport OÜ EMEKSEN kasuks välja menetluskulud 1191 (üks tuhat ükssada üheksakümmend üks) eurot. OÜ Rivalte Transport, Riigimetsa Majandamise Keskuse, OÜ Tiinaraam ja OÜ Võsasalu apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.06.2017 (HKMS § 278 lg 1).
3-17-589 Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) avaldas 02.12.2016 riiklikus riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Lageraie- ja kokkuveoteenuste tellimine 2017-2“ (viitenumber 180580) hanketeate (HT, I kd, tl 10-13). Viimati muudetud hanketeade avaldati 05.01.2017 (II kd, tl 7-10). Riigihange oli jagatud kaheks osaks. Osa 2 oli korraldatud nelja harvesteri ja forvarderi komplektiga masinraiena teostatava raiena lageraieja kokkuveoteenuste hankelepingute sõlmimiseks raamlepingu alusel ajavahemikul 01.07.2017‒30.06.2022.
2.HT p III.2.3 „Tehniline ja kutsealane pädevus“ sätestas mh järgmist: „Kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks vajalikud andmed ja nende vorminõuded: /.../ 2. Pakkuja peab lepingu täitmiseks hiljemalt 01.06.2017 omama või liisinglepingu alusel kasutama lageraie ja kokkuveo jaoks sobilikku tehnikat, mis ei ole hankelepingu eeldatava täitmise alguse ajahetke seisuga hõivatud teiste hankijaga sõlmitud lepingute täitmisega, alljärgnevalt:
1.üks spetsiaalne metsalangetustraktor ehk harvester /.../, mille väljalaskeaasta ei ole varasem kui 2012, iga pakutava harvesteri ja forvarderi komplekti kohta, ja 2. üks spetsiaalne metsakokkuveotraktor ehk forvarder /.../, mille väljalaskeaasta ei ole varasem kui 2012, iga pakutava harvesteri ja forvarderi komplekti kohta. Täpsemad tehnilised nõuded kasutatavale harvesterile ja forvarderile on esitatud HT p-s 4 „Tehniline kirjeldus“. Pakkuja esitab andmed tehnika kohta ja kinnituse vastaval vormil (lisa 2, vorm 5) ning samuti tõendusdokumendid selle kohta, et pakkumuses näidatud tehnika on nõutud ajal (01.06.2017) pakkuja omandis või kasutuses liisinglepingu alusel. Juhul, kui pakkuja harvesteri ja forvarderi komplektide kogum ei vasta tema poolt pakutud soovitava suurima võimaliku harvesteri ja forvarderi komplektide kohta esitatud vastavate nõuete summale, jäetakse pakkuja kvalifitseerimata kogu pakutud harvesteri ja forvarderi komplektide kogumi ulatuses. /.../“
3.Pakkumuste esitamise tähtpäevaks (13.01.2017 kl 11.00) esitasid riigihanke osas 2 pakkumuse kolmteist pakkujat, teiste hulgas OÜ Rivalte Transport, OÜ Tiinaraam, OÜ EMEKSEN ja Võsasalu OÜ.
4.RMK riigihangete osakonna juhataja 30.01.2017 käskkirjaga nr 1-47.1153/6 tegi hankija riigihanke osas 2 järgmised otsused: 1) jätta kaks pakkumust esitanud OÜ Rivalte Transport kvalifitseerimata; 2) kvalifitseerida teised pakkumuse esitanud isikud ja tunnistada nende esitatud pakkumused vastavaks; 3) tunnistada edukaks Brommont OÜ, OÜ Tiinaraam ja OÜ EMEKSEN pakkumused ning üks Võsasalu OÜ pakkumus (I kd, tl 59). Käskkirja lisas 1 põhjendati OÜ Rivalte Transport kvalifitseerimata jätmist asjaoluga, et ta ei vasta esitatud kvalifitseerimise tingimusele (I kd, tl 61). Lisa 1 kohaselt pidi pakkuja lepingu täitmiseks hiljemalt 01.06.2017 omama või liisinglepingu alusel kasutama tehnikat, mille väljalaskeaasta ei ole varasem kui 2014. OÜ Rivalte Transport pakkumusest nr 124460 (ühele harvesteri ja forvarderi komplektile) ei vasta kvalifitseerimise tingimusele forvarder väljalaskeaastaga 2009. Pakkumusest nr 124602 (kahele komplektile) vastab HT nõuetele väljalaskeaasta osas ainult üks komplekt. HT kohaselt jäetakse pakkuja kvalifitseerimata kogu pakutud harvesteri ja forvarderi komplektide kogumi osas, kui komplektide kogum ei vasta tema poolt pakutud
2(13)
3-17-589 soovitava suurima võimaliku harvesteri ja forvarderi komplektide kohta esitatud vastavate nõuete summale.
5.OÜ Rivalte Transport esitas 09.02.2017 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse taotlusega tunnistada kehtetuks riigihanke osas 2 tehtud hankija otsused. VAKO jättis 03.03.2017 otsusega nr 20-17/180580 vaidlustuse rahuldamata.
6.OÜ Rivalte Transport esitas 13.03.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 03.04.2017) RMK riigihangete osakonna juhataja 30.01.2017 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks osas, milles jäeti kaebaja riigihanke osas 2 kvalifitseerimata ning milles tunnistati riigihanke osas 2 edukaks OÜ Tiinaraam, OÜ EMEKSEN ja Võsasalu OÜ pakkumused. Kaebaja vastas kvalifitseerimistingimustele. Hankija oleks pidanud küsima kaebajalt riigihangete seaduse (RHS) § 39 lg 4 alusel täiendavaid selgitusi või tõendeid. Kuna hankija seda ei teinud, ei teostanud ta kaebaja tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavuse osas sisulist kontrolli. Kaebaja on hankija senine lepingupartner, mistõttu on hankijale teada, et kaebajal on olemas nõutav kvalifikatsioon ja võimekus. Kaebaja kinnitas ka HD lisa 2 vormil 7, et ta vastab kõigile riigihanke nõuetele. Pakkumusest nähtus, et vähemalt üks kaebaja pakutud komplekt masinaid vastas kõigile riigihanke nõuetele. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei vormistanud seda komplekti eraldi pakkumuseks, pidi hankijal vähemalt küsimusi tekitama. Hankija pidanuks sellises olukorras kasutama võimalust täiendavate tõendite ja selgituste nõudmiseks. Hankija oleks saanud jätta pakkuja kvalifitseerimata vaid siis, kui pakkuja oleks jätnud esitatud dokumentide sisu selgitamata või täiendavad dokumendid esitamata (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-13, p-d 12-13). Vale on seisukoht, et täiendusi saanuks küsida vaid siis, kui olemasolevate dokumentide alusel poleks olnud võimalik teha kindlaks tehnika väljalaskeaastaid. Puuduste kõrvaldamiseks pakkujatele ühetaoliste võimaluste andmine ei riku võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet. Läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet rikub olukord, kus täienduste küsimine on võimalik juhul, kui väljalaskeaasta on jäetud esitamata, kuid mitte juhul, kui pakkuja on tehnika väljelaskeaasta nõudest ilmselgelt valesti aru saanud või pakkumuses on selles osas ilmselge inimlik eksitus. Kui pakkuja on HD-d valesti tõlgendanud, on tegemist ilmselge eksimusega, mille kõrvaldamiseks peab hankija pakkujale andma võimaluse. See on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, ärakuulamisõigusega ja halduse selgitamiskohustusega. Puuduste kõrvaldamiseks tuleb anda võimalus, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-13, p 22). Ka kõige hoolikam pakkuja ei pruugi alati mõista HT tingimuste tegelikku sisu. Pakkujale ei saa alati ette heita, et ta ei kasutanud RHS § 56 lg-s 1 sätestatud võimalust HD kohta selgituste küsimiseks. Nõustamine või selgitamine võib toimuda nii menetlusosalise palvel kui ka haldusorgani algatusel. Kaebaja esitatud soodsam pakkumus jäeti kõrvale pelgalt seetõttu, et hankija ei veendunud selles, kas kaebaja täidab kvalifitseerimistingimused. Hankija oleks pidanud pakkujalt selgitusi küsima ka seetõttu, et HT koosmõjus HD-ga oli koostatud mitmeti mõistetavalt. Kaebaja mõistis HT p-s III.2.3 sätestatud kriteeriume selliselt, et pakkumuses tuleb esitada tehnika, millega on tagatud HT-s nõutud 2016. a-l lepingu alusel teenusena teostatud raie- ja kokkuveoteenuste maht, ning hiljemalt 01.06.2017 peab pakkuja viima oma kasutatava tehnika vastavusse tehnikale ette nähtud väljalaskeaasta nõudega. Sellist tõlgendust soosivad ka HD p-d 4.6 ja 4.7.4, mis näevad ette, et kasutatava harvesteri ja forvarderi vanus ei või olla lepingu kehtivuse ajal hanke osas 2 rohkem kui 5 täisaastat (p-d 4.6.3 ja 4.6.4) ning mille kohaselt edukas pakkuja esitab hankijale teenuse osutamiseks kasutatavad harvesterid ja forvarderid ülevaatamiseks, täiendavaks kontrollimiseks ja 3(13)
3-17-589 vajadusel kalibreerimise teenuse osutamiseks hiljemalt 01.06.2017 (p 4.7.4; I kd, tl 163). Seega oli tehnika vanuse kriteerium seotud lepingu täitmisega, mitte pakkumuse esitamisega. Pakkuja sai mõistlikult eeldada, et tehnika olemasolu ja seda kinnitav dokumentatsioon on oluline hiljemalt 01.06.2017. Hankelepingu pikkust arvestades on masinapargi uuendamine lepingu kehtivuse ajal nagunii vältimatu. Seega ei oleks pakkumuses toodud informatsioon masinapargi osas lõplik ja hankelepingu täitmisel tuleb kasutada ka masinaid, mida pakkumuses ei nimetata. HD p 4.7.4 võimaldab järeldada, et ka hankija ise möönab, et lepingu täitmisel kasutatav tehnika võib erineda pakkumuses näidatud tehnikast. Kaebaja koostas sellest lähtuvalt pakkumuse. Kaebaja ei saanud pakkumuse koostamisel mõista, et olemasoleva tehnika nimetamine pakkumuses võib tuua kaasa kvalifitseerimata jätmise. Sellises olukorras ei tohi HD-d hiljem kitsendavalt tõlgendada, kui selline tõlgendus piirab turuosaliste võimalust riigihankel osaleda ja toob hankijale kaasa otsese kahju kallima riigihanke maksumuse näol. Kui kvalifitseerimistingimused on mitmeti mõistetavad, tuleb neid tõlgendada laiendavalt (Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-09-3081, p 12). Pakkumuses esinenud puudus oli kõrvaldatav. Kaebaja on hilisemas menetluses tõendanud, et tal olnuks võimalik hiljemalt 01.06.2017 kasutada nõuetekohaseid komplekte, mille väljalaskeaasta ei ole varasem kui 2012. Kaebaja esitas vaidlustusmenetluse raames hinnapakkumised, mis võimaldavad eeltoodus veenduda (I kd, tl 183-186). Nende hinnapakkumiste edastamise kuupäeva – 13.01.2017 – kinnitav e-kiri (I kd, tl 182) tõendab, et kaebaja oleks HT-st õigesti aru saamisel saanud pakkumusele vastavad hinnapakkumised lisada. Pakkumuste esitamise tähtajaks olid kaebajal hinnapakkumised olemas. Seega on tõendatud, et kaebaja vastas pakkumuse esitamise ajal kvalifitseerimistingimustele. Hankija otsus jätta kaebaja kvalifitseerimata ei ole põhjendatud ning on vastuolus RHS § 39 lg-ga 6. 30.01.2017 otsuse lisa 1 kohaselt ei kvalifitseeritud kaebajat põhjusel, et tema pakkumuses näidatud tehnika väljalaskeaasta oli varasem kui 2014. Kummastav on väide, et aastaarvus on tegu kirjaveaga ning õigeks tuleb lugeda aastaarv 2012. Kuna haldusakti faktiline alus ei vasta tegelikkusele, on haldusakti motivatsioon vale. Sellisel juhul tuleks ka kaebaja poolt pakkumuses märgitud väljalaskeaastat käsitleda kui ilmselget kirjaviga. Kaebaja oleks tulnud kvalifitseerida vähemalt ühe komplekti osas. Isegi juhul, kui lähtuda hankija tõlgendusest, vastas kaebaja pakkumus nr 124602 ühe harvesteri ja forvarderi komplekti osas kvalifitseerimistingimustele (komplekt 1 – harvester väljalaskeaastaga 2013 ja forvarder väljalaskeaastaga 2015). Seda kinnitas ka hankija otsuse lisas 1. 30.01.2017 otsusest jääb selgusetuks, miks ei vasta kaebaja poolt pakutud komplektide kogum komplektide kohta esitatud vastavate nõuete summale. Otsusest ei nähtu, mis on see summa, millele kaebaja pakkumus ei vasta. Sellise summa arvutamise metoodikat ei nähtu ka HD-st. HD-s tehakse vahet pakkumuse põhimahul ja lisamahul. Isegi kui lisamahu komplektide kogum ei vasta komplektide summale, on põhimahu osas komplektide kogumi summa nõuded igal juhul täidetud. Kuna kaebaja jäeti õigusvastaselt kvalifitseerimata, ei saa järgnevas etapis tehtud pakkujate edukaks tunnistamise otsused olla õiguspärased.
7.RMK palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja pakkumust nr 124460 ei saanud kvalifitseerida, sest selle koosseisus esitatud forvarder ei vastanud väljalaskeaasta 2009 tõttu tingimustele. Kaebaja pakkumust nr 124602, mis oli esitatud kahele komplektile, ei saanud kvalifitseerida, sest kaebaja tugines selles ühele harvesterile ja ühele forvarderile, mille väljalaskeaastad on varasemad kui 2012. Kuna pakkumus nr 124602 oli esitatud tööde tegemiseks kahe komplektiga, oleks kaebaja kvalifitseerunud üksnes juhul, kui ta oleks esitanud kaks nõuetele vastavat komplekti. 4(13)
3-17-589 Hankijale ei ole teada, et kaebaja oleks vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele sisuliselt vastav. Üksnes hankija lepingupartneriks olek ei tõenda seda. Kaebaja pakkumuste koosseisus esitatud vormid 5 ei tõendanud samuti kaebaja vastavust. Ka HD lisa 2 vormil 7 ei sisaldu kinnitust, et kaebaja vastab kõigile riigihanke nõuetele, vaid kaebaja kinnitab sellel nõustumist HD-s esitatud tingimustega. Kvalifitseerimistingimused sisalduvad HT-s, mitte HD-s (RHS § 39 lg 1). Hankija teostas sisulist kontrolli kaebaja täidetud vormide 5 alusel ning tuvastas mittevastavuse tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele. Kaebusest ei selgu, milliseid dokumente või milliste ebaselguste selgitamist pidanuks hankija kaebajalt nõudma. Kuna tehnika kohta esitatud andmed olid piisavad, polnud põhjust neid üle küsida. RHS ei võimalda asendada tehnikat, millele on pakkumises tuginetud. Kui kaebaja sai HT-st aru selliselt, et pakkumuses tuleb esitada tehnika, millega on tagatud nõutud raie- ja kokkuveoteenuste maht, oleks ta pidanud mõistma, et kaebajal ei ole üheaegselt võimalik kvalifitseeruda mõlemale tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimusele, kuna kaebaja on osutanud 2016. a-l teenuseid tehnikaga, mis ei sobi enam praeguses hankes kvalifitseerumiseks. Seega oleks kaebajal pidanud tekkima küsimus, mida ta saanuks RHS § 56 lg 1 alusel esitada. Kuna kaebaja küsimust ei esitanud, ei ole usutav, et kaebaja sai HT-st enda väidetud viisil aru. Tegu oli kahe eraldi kvalifitseerimistingimusega ja kuskilt ei tulenenud, et kvalifitseerimiseks esitatav 2016. a teenuste maht oleks pidanud olema teostatud tehnikaga, mis esitatakse tehnika olemasolu nõudele kvalifitseerumiseks. Ükski teine pakkuja ei mõistnud kõnealust HT tingimust kaebajaga samal viisil. Koos pakkumusega peab esitama HT-s nõutud dokumendid olenemata asjaolust, et tehnika olemasolu on vajalik alles hankelepingu täitmise ajal. Kaebaja ei tõendanud, et tal on hankelepingu täitmise ajal vajalik tehnika olemas või kasutuses. Kui kaebaja soovis hinnapakkumises toodud tehnikale tugineda, oleks ta pidanud hinnapakkumises viidatud tehnika märkima vormidel 5. Täiendavalt saab küll selgitada tehnika kohta esitatud andmeid, kuid tehnikat ei saa asendada. Kaebusele lisatud hinnapakkumised tuleb seetõttu jätta tähelepanuta. 30.01.2017 käskkirja lisas 1 nimetatud aastaarv 2014 on kirjaviga. Seda kinnitab ka samas tehtud järeldus, et üks komplekt pakkumuses nr 124602 vastab masinate väljalaskeaasta osas nõutule. Haldusakt ei kuulu tühistamisele kirjavea tõttu ega ka juhul, kui on ilmselge, et haldusorgan annaks välja uue samasisulise haldusakti. Haldusakt on motiveeritud, kuna seal on kirjas, et üks komplekt vastab nõuetele. Kaebaja ei ole varem väitnud, et tema pakkumuses toodud tehnika väljalaskeaastad oleksid kirjavead. Kuna kaebaja kvalifitseerimata jätmine oli õiguspärane, on õiguspärased ka järgnevad edukaks tunnistamise otsused.
8.OÜ Tiinaraam palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja pakkumused ei vastanud väljalaskeaasta osas tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele. Hankija ei saa oletada, kas lisaks esitatud andmetele eksisteerib veel andmeid, mis tõendaksid kvalifikatsiooni.
9.OÜ EMEKSEN palus jätta kaebus rahuldamata. HT p-st III.2.3 ei ole võimalik järeldada, et pakkumuses tuleb esitada tehnika, millega on tehtud HT-s nõutud 2016. a netokäive. Kaebaja oleks saanud HD mitmetimõistetavuse korral küsida hankijalt selgitusi või tingimuse vaidlustada. Praegu ei saa tugineda mitmetimõistetavusele ja vastuolulisusele. Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmiseks peaks olema kaalukas põhjus. Kõrvaldatava puudusega ei ole tegu juhul, kui esitatud dokumendid ja andmed kinnitavad, et pakkuja ei vasta sisuliselt kvalifitseerimistingimustele (RHS § 39 lg 3 olukord), st puudus on sisuline, mitte vormiline. 5(13)
3-17-589 Kaebaja oli esitanud selged ja piisavad andmed ning puudus alus arvata, et kaebaja võis olla teinud inimliku vea. Täiendavate dokumentide ja selgitustega ei oleks kaebaja saanud puudust kõrvaldada, sest pakkumuse sisuline muutmine ei ole lubatud. Pakkujat ei saa kvalifitseerida seniseks lepingupartneriks olemise tõttu või tema enda kinnituse alusel.
10.Võsasalu OÜ palus jätta kaebuse rahuldamata. Usutav ei ole kaebaja väide, et HT oli mitmetimõistetav ja vastuoluline, kui kõik teised pakkujad said sellest ühtmoodi aru. Kaebaja pidi arvestama, et tingimuste täitmata jätmisel teda ei kvalifitseerita. Kvalifitseerimata jätmise otsust ei muuda ebaseaduslikuks asjaolu, et vastustaja on motiveerivas osas ekslikult viidanud aastaarvule 2014. Kaebaja ei saa enam vaidlustada HT-d. Vastustaja ei hinda pakkujate vastavust HD-le, vaid HT-le, mistõttu ei ole asjakohased kaebaja viited erinevatele HD punktidele. Vormil 5 kinnitas kaebaja selgesõnaliselt, et kasutab metsa langetamiseks pakkumuses näidatud tehnikat. Hinnapakkumistega ei ole võimalik tõendada asjaolu, et tehnika on isiku omandis või liisinglepingu alusel tema kasutuses.
11.Tallinna Halduskohus jättis 28.04.2017 otsusega kaebuse rahuldamata, mõistis kaebajalt OÜ EMEKSEN kasuks välja menetluskulud 1424,10 eurot, jättis RMK menetluskulud tema enda kanda ning jättis ülejäänud osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebaja vastas kvalifitseerimise tingimustele. Praegusel juhul ei ole HT p III.2.3 alap 2 mitmetimõistetav. See tingimus nägi ette, et andmed tehnika kohta ja kinnitus tuli esitada vormil 5 („Andmed kasutatavate harvesteride ja forvarderide kohta“). Vormi 5 kohaselt tuli vormil ühtlasi esitada kinnitus selle tehnika kasutamise kohta. Samuti tuli alap 2 järgi esitada tõendusdokumendid selle kohta, et pakkumuses näidatud tehnika on nõutud ajal pakkuja omandis või kasutuses liisinglepingu alusel. Sellest alapunktist tuleneb üheselt, et vormil 5 tuli esitada andmed lepingu täitmisel kasutatava tehnika kohta ning samuti tõendid, mis kinnitavad pakkuja võimalust pakkumuses näidatud tehnikat nõutud ajal kasutada. HT p III.2.3 alap 4 kohaselt pidi pakkuja omama 2016. a-l teatud mahus lepingulisel alusel teenusena osutatud raie- ja kokkuveoteenuse osutamise kogemust iga pakutava harvesteri ja forvarderi komplekti kohta. VAKO leidis õigesti, et tegu oli eraldiseisvate kvalifitseerimistingimustega (VAKO otsuse p 12.3.2.2). HT p III.2.3 alap-de 2 ja 4 sõnastus ei võimalda mõistlikult tõlgendada kvalifitseerimistingimusi selliselt, et kvalifitseerumiseks tuli vormil 5 esitada andmed seni kasutuses olnud tehnika kohta, millega on täidetud nõutud teenuse osutamise kogemus 2016. a-l, kuid mida ei kavatseta kasutada lepingu täitmisel. Asjaolust, et alap 4 viitas teatud mahunõudele iga pakutava komplekti kohta, ei saa mõistlikult järeldada, et pakkumuses sai kasutada ainult seadmeid, millega see mahunõue on täidetud. Seda kinnitab lisaks tingimuste sõnastusele asjaolu, et kummagi tingimuse täitmise kinnitamiseks oli HD lisas ette nähtud eraldi vorm. Vaidlusalust kvalifitseerimistingimust ei muuda vastuoluliseks kaebaja viidatud HD p-des 4.6 ja 4.7.4 sätestatu. Hankija poolt nõutavad kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalikud andmed ja dokumendid tuleb esitada HT-s (vt RHS § 41 lg 1). HT p III.2.3 kohaselt on HD p-s 4 „Tehniline kirjeldus“ esitatud täpsemad tehnilised nõuded kasutatavale harvesterile ja forvarderile. Seejuures sätestab HD p 4.6 oma alap-des täiendavad nõuded lepingus kasutatavale harvesterile ja forvarderile kogu raamlepingu kehtivuse ajal ning HD p 4.7.4 paneb edukale pakkujale kohustuse teenuse osutamisel kasutatav tehnika hiljemalt 01.06.2017 hankijale ülevaatamiseks esitada. Ehkki HT teeb viite HD-le, ei kinnita kumbki viidatud sätetest HT p III.2.3 tõlgendust sellisel kujul, millisele tugineb kaebaja. Üksnes asjaolu, et tehnika vanusele on seatud täiendavad kriteeriumid raamlepingu kehtivuse ajaks, mis võib kaasa tuua vajaduse lepingu kehtivuse ajal masinaparki uuendada, ei saa muuta HT-s ette 6(13)
3-17-589 nähtud kvalifitseerimise tingimuse sisu. HD p 4.7.4 reguleerib eduka pakkuja kohustusi enne lepingu täitmise alustamist ning hankija õigust selle kohustuse rikkumisel lepingust taganeda ega seostu kuidagi pakkujate kvalifitseerimisega. Praegusel juhul on hankija nõudnud tõendusdokumente selle kohta, et pakkumuses näidatud tehnika on nõutud ajal pakkuja omandis või kasutuses liisinglepingu alusel. Hankija ei pea võtma riski, et nõutaval ajal ei ole edukaks tunnistatud pakkuja kasutuses teenuse osutamiseks vajalikku tehnikat. Eelneval aastal raie- ja kokkuveoteenuste mahtude teostamiseks kasutatud sõidukite kohta info edastamine pakkumuses, st HT p-i II.2.3 tõlgendamine kaebaja väidetud kujul, ei aitaks kuidagi kaasa pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse ning pakkuja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tuvastamisele. Eeltoodut arvestades oleks saanud hoolikalt pakkujalt eeldada hankijalt HD kohta vähemalt selgituse küsimist. On tõsi, et Riigikohtu seisukoha järgi ei saa pakkujale alati ette heita, et ta ei kasutanud RHS § 56 lg-s 1 ette nähtud võimalust HD kohta selgituste küsimiseks, sest välistatud pole HT-s toodud nõuete erinev tõlgendamine hankija ja pakkuja poolt ning ka kõige hoolikam pakkuja ei pruugi alati mõista HT tingimuste tegelikku sisu (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-13, p 16). See seisukoht puudutab aga olukorda, kus HD tingimused on pakkuja jaoks esmapilgul üheselt mõistetavad ja selged. Praegusel juhul ei saanud kaebaja kui hoolikas pakkuja tõlgendada kõnealust HT tingimust enda väidetud viisil ning pidada seda seejuures üheselt mõistetavaks ja selgeks. Kaebaja ei ole tõendanud väidet, et ta täpsustas pakkumuse koostamisel seisukohta, et lepingu täitmisel kasutatav tehnika võib erineda pakkumuses näidatud tehnikast RMK riigihangete osakonna juhatajaga. Vastustajale ei saa ette heita kaebaja tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavuse osas sisulise kontrolli täitmata jätmist ning RHS § 39 lg 4 järgimata jätmist. Kvalifikatsiooni kontrollimise korda, sh kvalifikatsiooni täiendavat tõendamist, on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-24-13 põhjalikult selgitanud. Riigikohtu selgituse kohaselt tuleb RHS § 39 lg 4 alusel anda pakkujale puuduste kõrvaldamise võimalus siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea (p 22). Pakkumuse vormidel 5 kaebaja poolt esitatud andmeid ei saa praegusel juhul pidada ebaselgeks ega ebapiisavaks. Vormidelt nähtuvad selgelt neis nimetatud masinate väljalaskeaastad ning seda infot ei ole alust pidada ebapiisavaks. Pakkuja ei oleks saanud nende masinate väljalaskeaastate kohta esitatud infot muude dokumentide, andmete ja selgituste esitamise kaudu täiendada ega ka tõendada nende abil vormil 5 nimetatud sõidukite väljalaskeaastate vastavust HT p-le III.2.3. RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava puudusega ei ole tegemist siis, kui esitatud dokumendid ja andmed kinnitavad, et pakkuja ei vasta sisuliselt kvalifitseerimistingimustele, st puudus on sisuline, mitte vormiline (Riigikohtu lahend nr 3-31-24-13, p 23). Kuna praegusel juhul kinnitasid kaebaja esitatud andmed, et kasutatav tehnika ei vasta HT-s sätestatud kvalifitseerimistingimustele, oli tegemist sisulise puudusega, mille kõrvaldamine RHS § 39 lg 4 alusel ei oleks olnud võimalik. Hankijal peab olema kaalukas põhjus, et mitte anda pakkujale võimalust dokumente täiendada vaid juhul, kui tegu on kõrvaldatava puudusega (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-12, p 22). Olukorras, kus kvalifitseerimistingimus ei ole vastuoluline, ei ole täiendavate dokumentide, andmete ja selgituste esitamise mittevõimaldamine õigusvastane või ebaproportsionaalne ega riku ka läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Hankijale ei saanud olla ilmselge seegi, et vormide 5 täitmisel oli tehtud inimlik viga. Asjaolust, et kaebaja on hankija senine lepingupartner, ei saanud hankija järeldada, et kaebaja vastab kvalifitseerimistingimustele. Niisamuti ei saanud hankija tuletada kaebaja vastavust 7(13)
3-17-589 kaebaja poolt vormil 7 („Kinnitus hankedokumentides esitatud tingimustega nõustumise kohta“) esitatud kinnitusest. Ehkki sellel vormil sisaldub mh üldsõnaline kinnitus, et pakkumus vastab hanke tehnilisele kirjeldusele, ei saa üksnes sellise kinnituse põhjal järeldada pakkuja vastavust kõigile kvalifitseerimistingimustele olukorras, kus hankija on pidanud vajalikuks kehtestada lisaks täiendavad kvalifitseerimistingimused ja nende tingimuste täitmise tõendamiseks esitatavad vormid. Kaebaja sai hinnapakkumised pärast pakkumuse esitamist (kaebaja esitas pakkumused 12.01.2017, hinnapakkumised saadeti kaebajale pakkumuste esitamise tähtpäeval 13.01.2017 – kd II tl 53 jj). Kui nõuetele vastav seisund tekib ettevõtjal pärast pakkumuse esitamist, ei võeta seda hankemenetluses arvesse (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-13, p 23). Isegi, kui kaebaja saanuks esialgsed pakkumised tagasi võtta ja neid pakkumuse esitamise tähtpäevaks muuta, ei saa praegusel juhul kaebajat enam muuta nõuetele vastavaks tagantjärele esitatud hinnapakkumised pakkumuses nimetamata masinate kohta (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-2413, p 21). Praeguses olukorras muutuks kaebaja poolt esitatud hinnapakkumiste arvestamisel tema esitatud pakkumus sisuliselt, sest pakkumuses nimetatud tehnika osaline asendamine uuega muudaks pakutava teenuse tehnilisi andmeid. Kui kaebaja soovis tugineda hinnapakkumises toodud masinatele, oleks ta pidanud just need masinad märkima ka vormil 5. Seega teostas vastustaja kaebaja kvalifikatsiooni kontrolli nõuetekohaselt. Kuna kvalifitseerumiseks tuli pakkumuses esitada andmed lepingu täitmisel kasutatavate sõidukite kohta, mille väljalaskeaasta ei ole varasem kui 2012, kuid kaebaja esitatud tehnika sellele tingimusele ei vastanud, oli vastustaja otsus - jätta kaebaja kvalifitseerimata - õiguspärane. Vaidlustatud otsuse lisas 1 märgitud aastaarvu osas nõustub kohus VAKO otsuses toodud seisukohaga, et seda saab pidada ilmseks ebatäpsuseks (VAKO otsuse p 12.2). Pakkumuses nr 124602 oli teiste hulgas nimetatud üks harvester väljalaskeaastaga 2013 ja üks forvarder väljalaskeaastaga 2015. Hankija märkis lisas 1, et kahest selles pakkumuses esitatud komplektist vastab väljalaskeaasta osas HT nõuetele üks komplekt. Kui hankija oleks sisuliselt lähtunud väljalaskeaastast 2014, oleks ta sellest pakkumusest kvalifitseerimistingimusele vastavaks lugenud üksnes forvarderi väljalaskeaastaga 2015. Riigihankemenetluses tehtud viga ei too kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-13, p 26). Haldusakt ei kuulu tühistamisele kirjavea tõttu. Ka praegusel juhul ei tingi üksnes vale aastaarvu märkimine lisas 1 vaidlustatud otsuse tühistamist. Kaebaja leiab, et ta tulnuks kvalifitseerida vähemalt ühe pakutud komplekti osas, mis igal juhul HT nõuetele vastas. Kohus nõustub siinkohal täielikult VAKO otsuse p-s 12.4 tooduga ega korda seda HKMS § 165 lg 2 alusel. Kaebaja tugines pakkumuses nr 124602, mis oli esitatud kahele komplektile, ühele harvesterile ja ühele forvarderile, mille väljalaskeaastad ei vastanud kvalifitseerimistingimusele. RHS ei võimalda pakkujal pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist vähendada pakutud komplektide arvu kahelt ühele või jagada pakkumust osadeks. Ka vaidlustatud otsuse lisast 1 nähtub selgelt, et pakkumus nr 124602 oli esitatud tööde tegemiseks kahe komplektiga, kuid nendest ainult üks komplekt vastas HT-s nõutule. HT p III.2.3 alap 2 sätestas, et kui pakkuja harvesteri ja forvarderi komplektide kogum ei vasta tema poolt pakutud soovitava suurima võimaliku harvesteri ja forvarderi komplektide kohta esitatud vastavate nõuete summale, jäetakse pakkuja kvalifitseerimata kogu pakutud harvesteri ja forvarderi komplektide kogumi ulatuses. Seega oleks kaebaja kvalifitseerunud üksnes juhul, kui ta oleks esitanud kaks nõuetele vastavat komplekti. Tingimusest saab mõistlikult järeldada, et mitme komplekti pakkumisel on kvalifitseerumiseks vajalik kõigi pakutud komplektide nõuetekohasus.
8(13)
3-17-589 Neil põhjustel on vastustaja 30.01.2017 otsus kaebaja kvalifitseerimata jätmise kohta õiguspärane. Ka VAKO otsus on õige. Kuna kaebaja jäeti õiguspäraselt kvalifitseerimata, ei saa teiste pakkumuste edukaks tunnistamine kaebaja õigusi enam rikkuda. Kaebus tuleb jätta terves ulatuses rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
12.OÜ Rivalte Transport palub 08.05.2017 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.04.2017 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus on tõendeid ebaõigesti hinnates ja materiaalõigust ebaõigesti kohaldades jõudnud väärale järeldusele, et HT p III.2.3 pole mitmetimõistetav. Halduskohtu järeldused on vastuolulised, mistõttu ei vasta kohtuotsus seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudele. Olukorras, kus HT p III.2.3 näeb selgelt ette nõuded tehnikale ja olemasolevale teenuse osutamise mahule, sealsamas on hankija teinud otsese viite HD-le, mis näeb ette täpsemad tehnilised nõuded kasutatavale harvesterile ja forvarderile, ning HD omakorda eraldi rõhutab, et tehnika väljalaskeaasta on oluline hankelepingu täitmise ajal (mitte varem), on HT mitmetimõistetavus ilmne. Sellist tõlgendust soosivad ka HD p 4.6 (ja selle alap-d) ning p
4.7.4.Hankija poolt ette nähtud tehnika vanuse kriteerium on seotud lepingu täitmisega ning pakkuja sai mõistlikult eeldada, et tehnika olemasolu (ja seda kinnitav dokumentatsioon) on oluline lepingu täitmise ajal (hiljemalt 01.06.2017), mitte varem. Hankija on HD p-s 4.7.4 ise möönnud, et lepingu täitmisel kasutatav tehnika võib erineda pakkumuses näidatud tehnikast. Kohtupraktikas on olukorras, kus kvalifitseerimistingimused on mitmetimõistetavad, antud selge juhis tõlgendada kvalifitseerimistingimust laiendavalt nii, et see tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumiste tegemise (Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2010 otsus nr 3-09-3081, p 12). Kohus on aga HT tõlgendanud ebaõigesti ja kitsendavalt, sh jättes kõrvale HD-s toodud täiendavad kriteeriumid hankelepingu täitmisel kasutatavale tehnikale. See on toonud kaasa väära järelduse kvalifitseerimistingimuste sisu osas. Kohus oleks laiendava tõlgendamise korral pidanud nõustuma kaebajaga, et vaidlusalune kvalifitseerimistingimus on mitmetimõistetav ja et hankija oleks pidanud küsima kaebajalt RHS § 39 lg 4 kohaselt selgitusi. Kuivõrd kohtu järeldus vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse sisu ja mõistetavuse osas on vastuolus kohtupraktikaga ning tugineb HT ja HD ebaõigel hindamisel, on sellest tulenevalt ebaõige ka halduskohtu järeldus, et kaebaja ei vastanud kvalifitseerimise tingimustele. Halduskohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, mille kohaselt oleks kaebaja poolt VAKO menetluses esitatud hinnapakkumise arvestamise näol tegemist pakkumuse sisulise muutmisega. Kuivõrd kaebaja poolt esitatud hinnapakkumised võimaldavad ilmselgelt veenduda kaebaja poolt hankelepingu täitmiseks kasutatava tehnika nõuetekohasuses nii HT p III.2.3 alusel kui ka HD p 4.6 ja 4.7.4 alusel, on ilmne, et kaebaja kvalifitseerimata jätmiseks aluseid ei esinenud.
13.RMK palus 19.05.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Mõistlik isik ei saanud mõista HT p III.2.3 selliselt, et pakkumuses tuleb esitada tehnika, millega on tagatud HT samas p-s nõutud 2016. a lepingu alusel teostatud raie- ja kokkuveoteenuste maht. Hankija on HT p-s III.2.3 esitanud kaks eraldi kvalifitseerimistingimust. Kusagil pole kirjas, et kvalifitseerimiseks esitatav 2016. a teenuse maht oleks pidanud olema teostatud just selle sama tehnikaga, mis tehnika olemasolu nõudele kvalifitseerumiseks esitatakse.
9(13)
3-17-589 Kaebaja leiab sisuliselt seda, et hankija poleks pidanud üldse kvalifitseerimise käigus kontrollima nõuetele vastava tehnika olemasolu, vaid oleks pidanud sõlmima hankelepingu ära ja alles siis oleks kaebajal olnud aega asuda nõuetele vastavat tehnikat otsima. See kaebaja arusaam on RHS loogikale vastupidine. Kuna hankemenetlus lõpeb hankelepingu sõlmimisega, siis ei ole hankijal enam võimalik hankemenetlust jätkata olukorras, kus hankeleping on sõlmitud pakkujaga, kes ei suuda hankelepingut täita nõuetele vastava tehnika puudumise tõttu. Tõepoolest võib HD p-dest 4.6.3 ja 4.6.4 koosmõjus hankelepingu p-dega 14.51 ja 14.52 tuleneda kohustus tehnikat uuendada hankelepingu täitmise ajal, kuid see kohustus ei vabasta pakkujat kohustusest tõendada oma kvalifikatsiooni juba hankemenetluse ajal toimuval kvalifitseerimisel. Halduskohus ei ole omistanud kvalifitseerimise tingimustele iseseisvat tähendust, otsus ei ole vastuoluline. Otsust tuleb lugeda tervikuna, mitte üksikuid lauseid kontekstist väljarebituna. Kõik ülejäänud pakkujad mõistsid kvalifitseerimise tingimusi õigesti, ainult kaebaja otsib pärast kvalifitseerimata jätmist põhjendusi sellel kohta, miks ta tingimust omamoodi mõistis. Hankijale jääb arusaamatuks, milliseid täiendavaid dokumente oleks pidanud hankija kaebajalt nõudma või millise ebaselguse selgitamist nõudma. Kuna kaebaja poolt täidetud vormidel 5 olid esitatud tehnika kohta piisavad andmed, siis ei olnud hankijal põhjust andmeid tehnika kohta üle küsida. RHS § 39 lg 4 ega ühegi muu RHS sätte alusel ei ole võimalik hankemenetluse käigus asendada tehnikat, millele pakkuja on pakkumuses kvalifitseerumiseks tuginenud. Arusaamatuks jääb, kuidas on võimalik lugeda kaebaja vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele vastavaks isegi juhul, kui mõista vaidlusalust kvalifitseerimise tingimust selliselt, nagu kaebaja seda väidetavalt mõistis. Sellisel juhul ei olekski võimalik hankemenetluse käigus kontrollida seda, kas kaebaja omab hankelepingu täitmiseks nõuetele vastavat tehnikat või mitte. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas muudab selgituste küsimata jätmine riigihanke läbipaistmatuks ja mittekontrollitavaks. Kui hankija oleks kaebajalt küsinud antud olukorras selgitusi, siis oleks hankija sellega rikkunud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja poolt VAKO menetluses esitatud tehnika hinnapakkumusi ei ole võimalik arvestada, kuna vaidlustus- ega halduskohtumenetluses ei toimu pakkujate kvalifitseerimist, vaid üksnes kontrollitakse hankija otsuste õiguspärasust. Kõik dokumendid, mis esitatakse koos pakkumusega, moodustavad pakkumuse osa. RHS ei võimalda pakkumust muuta pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist.
14.OÜ Tiinaraam palub 18.05.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Pakkumuse vormidel 5 kaebaja esitatud andmeid ei saa pidada ebaselgeks või ebapiisavaks. Seega ei ole usutav kaebaja väide, et HT p III.2.3 oli mitmetimõistetav. Hankija ei saa oletada, kas lisaks vaidlustaja esitatud andmetele eksisteerivad veel mingid andmed, mis tõendaksid kvalifikatsiooni. Praeguses vaidluses ei ole kaalukat põhjust, miks peaks kaebajat kohtlema teistest hankemenetluses osalejatest erinevalt. Kaebaja pakkumuse puudus oli sisuline.
15.OÜ EMEKSEN palub 19.05.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Sellest, et kaebaja mõistis HT p III 2.3 alap-i 2 teisiti kui hankija ja teised pakkujad, ei saa teha järeldust, et tingimus oli ebaselge ja mitmetimõistetav. Juhul, kui hanke alusdokumentide sõnastus oli kaebajale mitmetimõistetav ja vastuoluline, oli tal õigus küsida hankijalt selgitusi või täiendavat teavet või hanke alusdokumente vaidlustada. Kaebaja seda ei teinud ning käesolevas staadiumis ei ole võimalik hanke alusdokumendi mitmetimõistetavusele ega vastuolulisusele tugineda. Kuna kvalifitseerimistingimused ei olnud mitmetimõistetavad, ei vastanud kaebaja kvalifitseerimistingimustele. Tegemist ei 10(13)
3-17-589 olnud RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava puudusega. Kaebaja poolt VAKO menetluses esitatud hinnapakkumisi ei saa arvesse võtta.
16.Võsasalu OÜ palub 19.05.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et kvalifitseerimistingimused olid mitmeti mõistetavad ja vastuolulised, kui kõik teised pakkujad, VAKO ja halduskohus on saanud kvalifitseerimise tingimustest ühtemoodi aru. HT osa III p 2.3 alap 2 ei ole mitmetimõistetav. Kaebaja viidatud HD p 4.7.4 reguleerib edukaks tunnistatud pakkuja kohustusi enne lepingu täitmisega alustamist ning vastustaja õigust selle kohustuse rikkumisel lepingust taganeda, mis aga ei seondu kuidagi pakkujate kvalifitseerimisega. Kuna kaebaja ei küsinud vastustajalt HT sisu kohta selgitusi ega täiendavat teavet, siis pidi ta arvestama sellega, et vastustaja poolt esitatud tingimuste täitmata jätmisel jäetakse kaebaja kvalifitseerimata. Tegemist ei saanud olla kaebaja jaoks üllatusliku või kitsendava HT tõlgendusega, sest kõik teised pakkujad said HT tingimustest aru sarnaselt vastustajaga. Kaebaja leiab ekslikult, et vastustaja oleks pidanud küsima kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete esitamist. Selgitusi saab küsida üksnes siis, kui pakkumuses esitatud andmete alusel ei ole täpselt võimalik tuvastada, kas hankija esitatud nõue on pakkuja poolt täidetud või mitte. Praegusel juhul seda asjaolu ei esinenud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Halduskohtu otsus ei ole vastuoluline. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ega pea vajalikuks neid täies mahus üle korrata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4.
18.HT p III.2.3 alap 2 ei ole mitmetimõistetav. Viidatud punkt nägi ette järgmist: „Pakkuja peab lepingu täitmiseks hiljemalt 01.06.2017 omama või liisinglepingu alusel kasutama lageraie ja kokkuveo jaoks sobilikku tehnikat, mis ei ole hankelepingu eeldatava täitmise alguse ajahetke seisuga hõivatud teiste hankijaga sõlmitud lepingute täitmisega, alljärgnevalt:
1.üks spetsiaalne metsalangetustraktor ehk harvester (lubatud ei ole põllumajandusliku või muu traktori baasil ehitatud raietraktor), mille väljalaskeaasta ei ole varasem kui 2012, iga pakutava harvesteri ja forvarderi komplekti kohta, ja
2.üks spetsiaalne metsakokkuveotraktor ehk forvarder (lubatud ei ole põllumajandusliku või muu traktori baasil ehitatud raietraktor), mille väljalaskeaasta ei ole varasem kui 2012, iga pakutava harvesteri ja forvarderi komplekti kohta. Täpsemad tehnilised nõuded kasutatavale harvesterile ja forvarderile on esitatud hankedokumentide punktis 4 "Tehniline kirjeldus". Pakkuja esitab andmed tehnika kohta ja kinnituse vastaval vormil (Lisa 2, vorm 5) ning samuti t õ e n d u s d o k u m e n d i d selle kohta, et pakkumuses näidatud tehnika on nõutud ajal (01.06.2017) pakkuja omandis või kasutuses liisinglepingu alusel. Juhul, kui pakkuja harvesteri ja forvarderi komplektide kogum ei vasta tema poolt pakutud soovitava suurima võimaliku harvesteri ja forvarderi komplektide kohta esitatud vastavate nõuete summale, jäetakse pakkuja kvalifitseerimata kogu pakutud harvesteri ja forvarderi komplektide kogumi ulatuses. Lisatud nõutava dokumendi vorm: Vorm 5. Kehtib hanke osale: 2 Osa 2.“ Sellest punktist nähtub üheselt, et vormil 5 tuli esitada andmed hankelepingu täitmisel kasutatava tehnika kohta ning samuti tõendid, mis kinnitavad pakkuja võimalust pakkumuses näidatud tehnikat nõutud ajal kasutada. Kaebaja tõlgendus, mille kohaselt tuli pakkumuses esitada see tehnika, millega oli tagatud HT p III.2.3 alap-s 4 nõutud 2016. a-l teostatud teenuste maht, on ebaloogiline. Puudub igasugune mõistlik põhjus arvata, et RMK soovib 11(13)
3-17-589 hankelepingu täitmise kontekstis näha pakkujal olemasolevat tehnikat, millega täideti eelmise aasta lepingu mahtu. Kui kaebajale jäi HT tingimus ebaselgeks, oleks ta pidanud RHS § 117 lg 2 p 1 ja § 121 lg 1 alusel vaidlustama hanke alusdokumendid või küsima hankijalt RHS § 56 lg 1 alusel selgitust. Kaebaja ei teinud kumbagi. HT p III.2.3 alap-d 2 ja 4 olid eraldiseisvad kvalifitseerimistingimused. Alap 4 kohaselt: „Pakkuja tehnilisele pädevusele esitatav nõue on sõltuvuses pakkumuses esitatud pakkuja poolt pakutavate harvesteri ja forvarderi komplektide koguarvust. Pakkuja peab omama 2016. aastal lepingulisel alusel teenusena osutatud raie ja kokkuveoteenuse osutamise kogemust vähemalt 48 000 m3 raieteenuse mahtu ja 6 500 m3 kokkuveoteenuse mahtu iga pakutava harvesteri ja forvarderi komplekti kohta. Juhul, kui pakkuja kogemus ei vasta tema poolt pakutud soovitava suurima võimaliku harvesteri ja forvarderi komplektide kohta esitatud vastavate nõuete summale, jäetakse pakkuja kvalifitseerimata kogu pakutud harvesteri ja forvarderi komplektide kogumi ulatuses. Pakkuja esitab andmed 2016. aastal lepingu alusel teenusena teostatud raie ja kokkuveoteenuste mahtude kohta (Lisa 2, vorm 6). Nimetatu kohta tuleb pakkujal esitada ka teiselt lepingupoolelt kinnitus tööde teostamise ja mahtude kohta, v.a RMKle teostatud tööde puhul. Lisatud nõutava dokumendi vorm: Vorm 6. Kehtib hanke osale: 2 Osa 2.“ Alap-de 2 ja 4 täitmise kinnitamiseks olid HD lisas ette nähtud eraldi vormid, vastavalt vorm 5 ja vorm 6. Niisiis tuli vormil 5 esitada hankelepingu täitmiseks kavandatav tehnika ja vormil 6 andmed 2016. a lepingumahtude kohta. Seega ei ole HT p III.2.3 alap-i 2 võimalik tõlgendada laiendavalt kaebaja väidetud viisil.
19.Kaebaja viited HD p-dele 4.6 ja 4.7.4 on asjakohatud ega muuda HT kvalifitseerimistingimusi mitmetimõistetavaks. HD p 4.6 sätestab oma alapunktides täiendavad nõuded lepingus kasutatavale harvesterile ja forvarderile kogu raamlepingu kehtivuse ajal ning HD p 4.7.4 paneb edukale pakkujale kohustuse esitada teenuse osutamisel kasutatav tehnika hiljemalt 01.06.2017 hankijale ülevaatamiseks. Pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastavuse üle otsustamisel ei ole kumbki viidatud säte asjakohane. HD p 4.6 viitab vaid, et tehnika vanusele on raamlepingu kehtivuse ajal teatud kriteeriumid, millest tulenevalt võib osutuda vajalikuks pärast raamlepingu sõlmimist ja hankelepingut täites masinaparki uuendada lepingu kehtivuse ajal. HD p 4.7.4 reguleerib eduka pakkuja kohustusi enne lepingu täitmise alustamist ning hankija õigust selle kohustuse rikkumisel lepingust taganeda ega seostu kuidagi pakkujate kvalifitseerimisega.
20.Kuna hanketingimused ei olnud mitmetimõistetavad, kaebaja poolt vormil 5 esitatud andmed olid selged ning lisatõendeid masinapargi kasutusele võtmise kohta alates 01.06.2017 ei esitatud, ei olnud hankijal mingit vajadust küsida pakkujalt lisateavet RHS § 39 lg 4 alusel. 2016. a-l kasutatud tehnika esitamine vormil 5 hankelepingu täitmisel kasutatava tehnikana ei ole ei ebatäpsus ega inimlik viga, vaid hanketeates nõutud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi esitamata jätmine. Sellisel juhul tuleb pakkuja RHS § 39 lg 41 alusel jätta kvalifitseerimata. Nõustudes halduskohtu vastavate põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid üle korrata. Kaebaja poolt vormil 5 esitatud andmed kinnitasid, et pakkuja ei vasta sisuliselt kvalifitseerimistingimustele, st puudus oli sisuline, mitte vormiline (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-13, p 23). Hankija ei saanud ega pidanud hilisema menetluse käigus esitatud tehnika hinnapakkumisi arvesse võtma, sest neid ei esitatud koos pakkumusega ning kaebaja sai hinnapakkumised alles pärast pakkumuse esitamist. Kui nõuetele vastav seisund tekib ettevõtjal pärast pakkumuse esitamist, ei võeta seda hankemenetluses arvesse (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-13, p 23). Kui kaebaja soovis tugineda hinnapakkumises toodud masinatele, oleks ta pidanud hinnapakkumises esitatud masinad märkima vormil 5.
21.Iseenesest on õige, et vaidlustatud otsuse lisas 1 märgitud aastaarvu osas esineb otsuses vastuolulisi seisukohti. Ühelt poolt on otsuses seisukoht, et harvester John Deere 1270 E 12(13)
3-17-589 väljalaskeaastaga 2013 ei vasta kvalifitseerimistingimustele. See seisukoht kinnitaks justkui, et hankija viis pakkuja nõetele vastavuse kontrolli läbi võrrelduna aastaga 2014. Samas nähtub samast otsusest, et pakkumus on esitatud kokku kahele harvesteri ja forvarderi komplektile, millest ainult üks komplekt vastab masinate väljalaskeaasta osas hanketeates nõutule. See seisukoht viitab, et masinate väljalaskeaastat võrreldi siiski aastaga 2012, sest sama, 2013 väljalaskeaastaga harvesteri, on peetud nõuetele vastavaks. Ehkki vaidlustatud otsus on viidatud osas ebatäpne, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et selline viga ei too praegusel juhul kaasa otsuse tühistamist, sest viga ei saanud mõjutada küsimuse otsustamist sisuliselt (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-13, p 26). Kui viidatud ebatäpsused ka haldusaktist kõrvaldada, oleks tulemus ikkagi sama – kaebaja tuleks jätta kvalifitseerimata, sest ta ei vastanud HT kvalifitseerimistingimustele sisuliselt. Ühe harvesteri ja forvarderi komplekti osas, mis vastas nõuetele, ei saanud hankija kaebajat kvalifitseerida, sest HT p III.2.3 alap 2 sätestas, et kui pakkuja harvesteri ja forvarderi komplektide kogum ei vasta tema poolt pakutud soovitava suurima võimaliku harvesteri ja forvarderi komplektide kohta esitatud vastavate nõuete summale, jäetakse pakkuja kvalifitseerimata kogu pakutud harvesteri ja forvarderi komplektide kogumi ulatuses. Mitme komplekti pakkumisel oli kvalifitseerumiseks vajalik kõigi pakutud komplektide nõuetekohasus.
22.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb OÜ Rivalte Transport apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja esitas kohtule taotluse õigusabikulude 970 euro ja istungiga seotud menetluskulude 510 euro väljamõistmiseks, arvestamata käibemaksu (II kd tl 211-215 ja 226-230). Vastustaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata, kuna praegune vaidlus ei välju RMK igapäevase põhitegevuse raamidest. Riigihanke korraldamine on RMK igapäevane majandustegevus ja vaidluses ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis põhjendaksid menetluskulu väljamõistmise kaebajalt. Seetõttu tuleb RMK kulutused õigusabile jätta HKMS § 109 lg 6 alusel RMK enda kanda. Kolmandad isikud osalesid menetluses vastustaja poolel. Seega tuleb nende menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 8). OÜ EMEKSEN esitas kohtule taotluse õigusabikulude 624 euro ja istungiga seotud menetluskulude 567 euro (koos käibemaksuga) väljamõistmiseks kaebajalt (II kd tl 216-219 ja 231-234). Menetluskulude kandmine on tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et kolmanda isiku apellatsiooniastme menetluskulud on esitatud menetlusdokumente ja tehtud menetlustoiminguid arvestades põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb kokku summas 1191 eurot kaebajalt OÜ EMEKSEN kasuks välja mõista. OÜ Tiinaraam ja Võsasalu OÜ ei esitanud taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.