OÜ Rivalte Transport kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse 30.01.2017 otsuse nr 1-47.1153/6 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega jäeti riigihanke viitenumbriga 180580 osas 2 OÜ Rivalte Transport kvalifitseerimata ning millega tunnistati edukaks OÜ Tiinaraam, OÜ EMEKSEN ja Võsasalu OÜ pakkumused
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Rivalte Transport (registrikood 10549170), esindajad vandeadvokaadid Jaak Siim, Anneli Aab ja Arne Ots Vastustaja (hankija) – Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg Kolmandad isikud: OÜ Tiinaraam (registrikood 10612477), esindaja Tiina Jüris
OÜ EMEKSEN
(registrikood 10850872), esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar Võsasalu OÜ (registrikood 11803179), esindaja Ants-Endel Sõrra
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 12. aprillil 2017
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Rivalte Transport kaebus rahuldamata.
2.Mõista OÜ-lt Rivalte Transport OÜ EMEKSEN kasuks välja menetluskulud 1424 eurot ja 10 senti. Riigimetsa Majandamise Keskuse menetluskulud jätta tema enda kanda. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.05.2017.
1.Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) avaldas 02.12.2016 riiklikus riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Lageraie- ja kokkuveoteenuste tellimine 2017-2“ (viitenumber 180580) hanketeate (HT, kd I tl 10-13). Viimati muudetud hanketeade avaldati 05.01.2017 (kd II tl 7-10). Riigihange oli jagatud kaheks osaks. Osa 2 oli korraldatud nelja harvesteri ja forvarderi komplektiga masinraiena teostatava raiena lageraie- ja kokkuveoteenuste hankelepingute sõlmimiseks raamlepingu alusel ajavahemikul 01.07.201730.06.2022.
HT p III.2.3 „Tehniline ja kutsealane pädevus“ sätestas mh järgmist:
„Kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks vajalikud andmed ja nende vorminõuded: /.../ 2. Pakkuja peab lepingu täitmiseks hiljemalt 01.06.2017 omama või liisinglepingu alusel kasutama lageraie ja kokkuveo jaoks sobilikku tehnikat, mis ei ole hankelepingu eeldatava täitmise alguse ajahetke seisuga hõivatud teiste hankijaga sõlmitud lepingute täitmisega, alljärgnevalt:
1.üks spetsiaalne metsalangetustraktor ehk harvester /.../, mille väljalaskeaasta ei ole varasem kui 2012, iga pakutava harvesteri ja forvarderi komplekti kohta, ja
2.üks spetsiaalne metsakokkuveotraktor ehk forvarder /.../, mille väljalaskeaasta ei ole varasem kui 2012, iga pakutava harvesteri ja forvarderi komplekti kohta. Täpsemad tehnilised nõuded kasutatavale harvesterile ja forvarderile on esitatud hankedokumentide punktis 4 „Tehniline kirlejdus“. Pakkuja esitab andmed tehnika kohta ja kinnituse vastaval vormis (Lisa 2, vorm 5) ning samuti tõendusdokumendid selle kohta, et pakkumuses näidatud tehnika on nõutud ajal (01.06.2017) pakkuja omandis või kasutuses liisinglepingu alusel. Juhul, kui pakkuja harvesteri ja forvarderi komplektide kogum ei vasta tema poolt pakutud soovitava suurima võimaliku harvesteri ja forvarderi komplektide kohta esitatud vastavate nõuete summale, jäetakse pakkuja kvalifitseerimata kogu pakutud harvesteri ja forvarderi komplektide kogumi ulatuses. /.../“
3.Pakkumuste esitamise tähtpäevaks (13.01.2017 kl 11.00) esitasid riigihanke osas 2 pakkumuse kolmteist pakkujat, teiste hulgas OÜ Rivalte Transport, OÜ Tiinaraam, OÜ EMEKSEN ja Võsasalu OÜ.
4.RMK riigihangete osakonna juhataja 30.01.2017 käskkirjaga nr 1-47.1153/6 tegi hankija riigihanke osas 2 järgmised otsused: 1) jätta kaks pakkumust esitanud OÜ Rivalte Transport kvalifitseerimata; 2) kvalifitseerida teised pakkumuse esitanud isikud ja tunnistada nende esitatud pakkumused vastavaks; 3) tunnistada edukaks Brommont OÜ, OÜ Tiinaraam ja OÜ EMEKSEN pakkumused ning üks Võsasalu OÜ pakkumus (kd I tl 59). Käskkirja lisas 1 põhjendati OÜ Rivalte Transport kvalifitseerimata jätmist asjaoluga, et ta ei vasta esitatud kvalifitseerimise tingimusele (kd I tl 61). Lisa 1 kohaselt pidi pakkuja lepingu täitmiseks hiljemalt 01.06.2017 omama või liisinglepingu alusel kasutama tehnikat, mille väljalaskeaasta ei ole varasem kui 2014. OÜ Rivalte Transport pakkumusest nr 124460 (ühele harvesteri ja forvarderi komplektile) ei vasta kvalifitseerimise tingimusele forvarder väljalaskeaastaga 2009. Pakkumusest nr 124602 (kahele komplektile) vastab HT nõuetele väljalaskeaasta osas ainult üks komplekt. HT kohaselt jäetakse pakkuja kvalifitseerimata kogu pakutud harvesteri ja forvarderi komplektide kogumi osas, kui komplektide kogum ei vasta
2(11)
3-17-589 tema poolt pakutud soovitava suurima võimaliku harvesteri ja forvarderi komplektide kohta esitatud vastavate nõuete summale.
5.OÜ Rivalte Transport esitas 09.02.2017 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse taotlusega tunnistada kehtetuks riigihanke osas 2 tehtud hankija otsused.
VAKO jättis 03.03.2017 otsusega nr 20-17/180580 vaidlustuse rahuldamata.
7.OÜ Rivalte Transport esitas 13.03.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse RMK riigihangete osakonna juhataja 30.01.2017 käskkirja osaliseks kehtetuks tunnistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse. Tallinna Halduskohus keelas esialgse õiguskaitse korras hankijal raamlepingute sõlmimise hanke osas 2 OÜ-ga Tiinaraam, OÜ-ga EMEKSEN ja Võsasalu OÜga kuni 10.05.2017 (k.a).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.OÜ Rivalte Transport palub kaebuses tunnistada kehtetuks RMK riigihangete osakonna juhataja 30.01.2017 käskkiri osas, milles jäeti kaebaja riigihanke osas 2 kvalifitseerimata ning milles tunnistati riigihanke osas 2 edukaks OÜ Tiinaraam, OÜ EMEKSEN ja Võsasalu OÜ pakkumused (täiendavad seisukohad 03.04.2017). Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebaja vastas kvalifitseerimistingimustele. Hankija oleks pidanud küsima kaebajalt riigihangete seaduse (RHS) § 39 lg 4 alusel täiendavaid selgitusi või tõendeid. Kuna hankija seda ei teinud, ei teostanud ta kaebaja tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavuse osas sisulist kontrolli. Kaebaja on hankija senine lepingupartner, mistõttu on hankijale teada, et kaebajal on olemas nõutav kvalifikatsioon ja võimekus. Kaebaja kinnitas ka hanke alusdokumentide (HD) lisa 2 vormil 7, et ta vastab kõigile riigihanke nõuetele. Pakkumusest nähtus, et vähemalt üks kaebaja pakutud komplekt masinaid vastas kõigile riigihanke nõuetele. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei vormistanud seda komplekti eraldi pakkumuseks, pidi hankijal vähemalt küsimusi tekitama. Hankija pidanuks sellises olukorras kasutama võimalust täiendavate tõendite ja selgituste nõudmiseks. Hankija oleks saanud jätta pakkuja kvalifitseerimata vaid siis, kui pakkuja oleks jätnud esitatud dokumentide sisu selgitamata või täiendavad dokumendid esitamata (ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-13, p-d 12-13). Vale on seisukoht, et täiendusi saanuks küsida vaid siis, kui olemasolevate dokumentide alusel poleks olnud võimalik teha kindlaks tehnika väljalaskeaastaid. Puuduste kõrvaldamiseks pakkujatele ühetaoliste võimaluste andmine ei riku võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet. Läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet rikub olukord, kus täienduste küsimine on võimalik juhul, kui väljalaskeaasta on jäetud esitamata, kuid mitte juhul, kui pakkuja on tehnika väljelaskeaasta nõudest ilmselgelt valesti aru saanud ja/või pakkumuses on selles osas ilmselge inimlik eksitus. Kui pakkuja on HD-d valesti tõlgendanud, on tegemist ilmselge eksimusega, mille kõrvaldamiseks peab hankija pakkujale võimaluse andma. See on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte, ärakuulamisõiguse ja halduse selgitamiskohustusega. Puuduste kõrvaldamiseks tuleb anda võimalus, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-13, p 22). Ka kõige hoolikam pakkuja ei pruugi alati mõista HT tingimuste tegelikku sisu. Pakkujale ei saa alati ette heita, et ta ei kasutanud RHS § 56 lg-s 1 sätestatud võimalust HD kohta selgituste küsimiseks. Nõustamine või selgitamine võib toimuda nii menetlusosalise palvel kui ka haldusorgani algatusel. Kaebaja esitatud soodsam pakkumus jäeti kõrvale pelgalt seetõttu, et hankija ei veendunud selles, kas kaebaja täidab kvalifitseerimistingimused.
3(11)
3-17-589 2) Hankija oleks pidanud pakkujalt selgitusi küsima ka seetõttu, et HT koosmõjus HD-ga oli koostatud mitmeti mõistetavalt. Kaebaja mõistis HT p-s III.2.3 sätestatud kriteeriume selliselt, et pakkumuses tuleb esitada tehnika, millega on tagatud HT-s nõutud 2016. aastal lepingu alusel teenusena teostatud raie- ja kokkuveoteenuste maht, ning hiljemalt 01.06.2017 peab pakkuja viima oma kasutatava tehnika vastavusse tehnikale ette nähtud väljalaskeaasta nõudega. Sellist tõlgendust soosivad ka HD p-d 4.6 ja 4.7.4, mis näevad ette, et kasutatava harvesteri ja forvarderi vanus ei või olla lepingu kehtivuse ajal hanke osas 2 rohkem kui 5 täisaastat (p-d 4.6.3 ja 4.6.4) ning mille kohaselt edukas pakkuja esitab hankijale teenuse osutamiseks kasutatavad harvesterid ja forvarderid ülevaatamiseks, täiendavaks kontrollimiseks ja vajadusel kalibreerimise teenuse osutamiseks hiljemalt 01.06.2017 (p 4.7.4; kd I tl 163). Seega oli tehnika vanuse kriteerium seotud lepingu täitmisega, mitte pakkumuse esitamisega. Pakkuja sai mõistlikult eeldada, et tehnika olemasolu ja seda kinnitav dokumentatsioon on oluline hiljemalt 01.06.2017. Hankelepingu pikkust arvestades on masinapargi uuendamine lepingu kehtivuse ajal nagunii vältimatu, seega ei oleks pakkumuses toodud informatsioon masinapargi osas lõplik ja hankelepingu täitmisel tuleb kasutada ka masinaid, mida pakkumuses ei nimetata. Näiteks pakkumuses 2012 väljalaskeaastaga tehnikale tuginedes saaks selle tehnikaga hankelepingut täita ainult 2017. a. HD p 4.7.4 võimaldab järeldada, et ka hankija ise möönab, et lepingu täitmisel kasutatav tehnika võib erineda pakkumuses näidatud tehnikast. Kaebaja koostas sellest lähtuvalt pakkumuse. Kaebaja ei saanud pakkumuse koostamisel mõista, et olemasoleva tehnika nimetamine pakkumuses võib tuua kaasa kvalifitseerimata jätmise. Sellises olukorras ei tohi HD-d hiljem kitsendavalt tõlgendada, kui selline tõlgendus piirab turuosaliste võimalust riigihankel osaleda ja toob hankijale kaasa otsese kahju kallima riigihanke maksumuse näol. Kui kvalifitseerimistingimused on mitmeti mõistetavad, tuleb neid tõlgendada laiendavalt (Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-09-3081, p 12). 3) Pakkumuses esinenud puudus oli kõrvaldatav. Kaebaja on hilisemas menetluses tõendanud, et tal olnuks võimalik hiljemalt 01.06.2017 kasutada nõuetekohaseid komplekte, mille väljalaskeaasta ei ole varasem kui 2012. Kaebaja esitas vaidlustusmenetluse raames hinnapakkumised, mis võimaldavad eeltoodus veenduda (kd I tl 183-186). Nende hinnapakkumiste edastamise kuupäeva – 13.01.2017 – kinnitav e-kiri (kd I tl 182) tõendab, et kaebaja oleks HT-st õigesti aru saamisel saanud pakkumusele vastavad hinnapakkumised lisada. Pakkumuste esitamise tähtajaks olid kaebajal hinnapakkumised olemas. Seega on tõendatud, et kaebaja vastas pakkumuse esitamise ajal kvalifitseerimistingimustele. Kuna pakkumise tagatis komplekti kohta on 18 000 eurot, pole eluliselt usutav, et kaebajal pole 01.06.2017 nõuetekohast tehnikat. Lisaks oli üks nõuetekohane komplekt kaebajal juba olemas. Kui hankija oleks kasutanud RHS § 39 lg-s 4 sätestatud õigust, saanuks ta veenduda, et aluseid kaebaja kvalifitseerimata jätmiseks ei esine. Hankija jättis meelevaldselt kaebaja tehnilise ja kutsealuse pädevuse sisuliselt kontrollimata, mis ei ole kooskõlas RHS § 39 lg-dega 2, 4, 41 ja 6. Leides, et kaebaja vastab pädevuse nõudele (HT p III.2.3 alapunkt 4), kuid pakkumine on puudulik alapunktis 2 kehtestatud seadmete olemasolu osas, sest kaebaja ei olnud esitanud dokumente, mis võimaldanuks kindlaks teha, kas HT-s nõutud tehnika on 01.06.2017 kaebaja omandis, oleks hankija pidanud kaebajalt täiendavat teavet küsima. Hankija ei saanud jätta kaebajat kvalifitseerimata põhjusel, et kaebaja pakkumus sisaldas informatsiooni masinate kohta, millega on seni lepinguid täidetud ja millega on täidetud tehnilise ja kutsealase pädevuse nõue. 4) Hankija otsus jätta kaebaja kvalifitseerimata ei ole põhjendatud ning on seega vastuolus RHS § 39 lg-ga 6. 30.01.2017 otsuse lisa 1 kohaselt ei kvalifitseeritud kaebajat põhjusel, et tema pakkumuses näidatud tehnika väljalaskeaasta oli varasem kui 2014. Kummastav on väide, et aastaarvus on tegu kirjaveaga ning õigeks tuleb lugeda aastaarv 2012. Kuna haldusakti faktiline
4(11)
3-17-589 alus ei vasta tegelikkusele, on haldusakti motivatsioon vale. Sellisel juhul tuleks ka kaebaja poolt pakkumuses märgitud väljalaskeaastat käsitleda kui ilmselget kirjaviga. 5) Kaebaja oleks tulnud kvalifitseerida vähemalt ühe komplekti osas. Isegi juhul, kui lähtuda hankija tõlgendusest, vastas kaebaja pakkumus nr 124602 ühe harvesteri ja forvarderi komplekti osas kvalifitseerimistingimustele (komplekt 1 – harvester väljalaskeaastaga 2013 ja forvarder väljalaskeaastaga 2015). Seda kinnitas ka hankija otsuse lisas 1. Hindamiskriteeriumite kohaselt oleks kaebaja edukaks pakkujaks osutunud. 30.01.2017 otsusest jääb selgusetuks, miks ei vasta kaebaja poolt pakutud komplektide kogum komplektide kohta esitatud vastavate nõuete summale. Otsusest ei nähtu, mis on see summa, millele kaebaja pakkumus ei vasta. Sellise summa arvutamise metoodikat ei nähtu ka HD-st. HD-s tehakse vahet pakkumuse põhimahul ja lisamahul. Isegi kui lisamahu komplektide kogum ei vasta komplektide summale, on põhimahu osas komplektide kogumi summa nõuded igal juhul täidetud. Mõistlik inimene ei saanud HD-d lugedes eeldada, et hoolimata nõuetekohase komplekti esitamisest pakkumust ei kvalifitseerita. 6) Hankija otsused tunnistada kolmandate isikute pakkumused edukaks on õigusvastased. Kuna kaebaja jäeti õigusvastaselt kvalifitseerimata, ei saa järgnevas etapis tehtud pakkujate edukaks tunnistamise otsused olla õiguspärased.
RMK palub 21.03.2017 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.
1) Kaebaja pakkumust nr 124460 ei saanud kvalifitseerida, sest selle koosseisus esitatud forvarder ei vastanud väljalaskeaasta 2009 tõttu tingimustele. Kaebaja pakkumust nr 124602, mis oli esitatud kahele komplektile, ei saanud kvalifitseerida, sest kaebaja tugines selles ühele harvesterile ja ühele forvarderile, mille väljalaskeaastad on varasemad kui 2012. Kuna pakkumus nr 124602 oli esitatud tööde tegemiseks kahe komplektiga, oleks kaebaja kvalifitseerunud üksnes juhul, kui ta oleks esitanud kaks nõuetele vastavat komplekti. Hankija ei saa sõlmida lepingut kahe komplektiga tööde tegemiseks pakkujaga, kes omab ainult ühte komplekti. RHS ei võimalda pakkujal pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist vähendada pakutud komplektide arvu kahelt ühele või jagada pakkumust osadeks. 2) Hankijale ei ole teada, et kaebaja oleks vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele sisuliselt vastav. Üksnes hankija lepingupartneriks olek ei tõenda seda. Hankija ei saa senisele lepingupartnerile teha mööndusi. Kaebaja pakkumuste koosseisus esitatud vormid 5 ei tõendanud samuti kaebaja vastavust. Ka HD lisa 2 vormil 7 ei sisaldu kinnitust, et kaebaja vastab kõigile riigihanke nõuetele. Sellel dokumendil kinnitab kaebaja nõustumist HD-s esitatud tingimustega. Kvalifitseerimistingimused sisalduvad HT-s, mitte HD-s (RHS § 39 lg 1). Hankija teostas sisulist kontrolli kaebaja täidetud vormide 5 alusel ning tuvastas mittevastavuse tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele. Kaebusest ei selgu, milliseid dokumente või milliste ebaselguste selgitamist pidanuks hankija kaebajalt sellises olukorras nõudma. Kuna tehnika kohta esitatud andmed olid piisavad, polnud põhjust neid üle küsida. RHS ei võimalda asendada tehnikat, millele on pakkumises tuginetud. Viide eriti mahukate andmete ja suure hulga nõutavate dokumentide tõttu tekkinud inimlikule eksitusele on asjakohatu, sest vormil 5 toodud tabeli täitmine ei saanud mõistlikult valmistada raskusi. Ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-13, mis võimaldab teatud juhtudel nõuda esitamata jäänud dokumendi esitamist, ei võimalda asendada kvalifitseerimiseks esitatud dokumente olukorras, kus neis esitatud andmed kinnitavad pakkuja mittevastavust kvalifitseerimistingimustele. 3) Kui kaebaja sai HT-st aru selliselt, et pakkumuses tuleb esitada tehnika, millega on tagatud nõutud raie- ja kokkuveoteenuste maht, oleks ta pidanud mõistma, et kaebajal ei ole üheaegselt võimalik kvalifitseeruda mõlemale tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise 5(11)
3-17-589 tingimusele, kuna kaebaja on osutanud 2016. a teenuseid tehnikaga, mis ei sobi enam praeguses hankes kvalifitseerumiseks. Seega oleks kaebajal pidanud tekkima küsimus, mida ta saanuks RHS § 56 lg 1 alusel esitada. Kuna kaebaja küsimust ei esitanud, ei ole usutav, et kaebaja sai HT-st enda väidetud viisil aru. Tegu oli kahe eraldi kvalifitseerimistingimusega ja kuskilt ei tulenenud, et kvalifitseerimiseks esitatav 2016. a teenuste maht oleks pidanud olema teostatud tehnikaga, mis esitatakse tehnika olemasolu nõudele kvalifitseerumiseks. Ükski teine pakkuja ei mõistnud kõnealust HT tingimust kaebajaga samal viisil. 4) Kvalifitseerimistingimuste kehtestamise ja kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärgiks on veenduda, et pakkuja suudab hankelepingut täita. Kvalifitseerimine saab toimuda üksnes hankemenetluse ajal ja pakkuja peab oma kvalifikatsiooni tõendama juba pakkumuse esitamisel. Kui hankeleping on sõlmitud, ei saa kvalifikatsiooni enam kontrollida. Seega peab koos pakkumusega esitama HT-s nõutud dokumendid olenemata asjaolust, et tehnika olemasolu on vajalik alles hankelepingu täitmise ajal. Kaebaja ei tõendanud, et tal on hankelepingu täitmise ajal vajalik tehnika olemas või kasutuses. Kui kaebaja soovis hinnapakkumises toodud tehnikale tugineda, oleks ta pidanud hinnapakkumises viidatud tehnika märkima vormidel 5. Täiendavalt saab küll selgitada tehnika kohta esitatud andmeid, kuid tehnikat ei saa asendada. Kaebusele lisatud hinnapakkumised tuleb seetõttu jätta tähelepanuta. Halduskohtumenetluses ei ole võimalik läbi viia kaebaja kvalifitseerimist. 5) 30.01.2017 käskkirja lisas 1 nimetatud aastaarv 2014 on kirjaviga. Seda kinnitab ka samas tehtud järeldus, et üks komplekt pakkumuses nr 124602 vastab masinate väljalaskeaasta osas nõutule. Haldusakt ei kuulu tühistamisele kirjavea tõttu ega ka juhul, kui on ilmselge, et haldusorgan annaks välja uue samasisulise haldusakti. Haldusakt on motiveeritud, kuna seal on kirjas, et üks komplekt vastab nõuetele. Kaebaja ei ole varem väitnud, et tema pakkumuses toodud tehnika väljalaskeaastad oleksid kirjavead. 6) Olemasoleva tehnika esitamine pakkumuse kvalifitseerimiseks on lubatud, kui tehnika vastab nõuetele. Vastasel juhul jääb pakkuja kvalifitseerimata. Hankija ei saa kvalifitseerimisel arvesse võtta soodsamat hinda. Sellega mittearvestamine ei riku rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtet. Pakkumused ei ole võrreldavad, kui üks pakkuja kasutab nõuetekohast tehnikat ja teine nõuetele mittevastavat tehnikat. Nõuetele mittevastava tehnika lubamine toob hankijale kaasa täiendava riski, sest pakkujal võib kaduda suutlikkus hankelepingut täita nt tehnika töökorrast väljalangemise tõttu. Kuna kaebaja kvalifitseerimata jätmine oli õiguspärane, on õiguspärased ka järgnevad edukaks tunnistamise otsused.
10.OÜ Tiinaraam palub 21.03.2017 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja pakkumused ei vastanud väljalaskeaasta osas tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele. Hankija ei saa oletada, kas lisaks esitatud andmetele eksisteerib veel andmeid, mis tõendaksid kvalifikatsiooni.
11.OÜ EMEKSEN palub 22.03.2017 vastuses jätta kaebus rahuldamata. HT p-st III.2.3 ei ole võimalik järeldada, et pakkumuses tuleb esitada tehnika, millega on tehtud HT-s nõutud 2016. a netokäive. Iga mõistlikult käituv pakkuja teab, et hankija jaoks ei oma tähtsust, milliste masinatega on tehtud varasem käive, vaid see, milliste masinatega kavatseb pakkuja täita hankelepingut. Kaebaja oleks saanud HD mitmetimõistetavuse korral küsida hankijalt selgitusi või tingimuse vaidlustada. Praegu ei saa tugineda mitmetimõistetavusele ja vastuolulisusele. Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmiseks peaks olema kaalukas põhjus. Kõrvaldatava puudusega ei ole tegu juhul, kui esitatud dokumendid ja andmed kinnitavad, et pakkuja ei vasta sisuliselt kvalifitseerimistingimustele (RHS § 39 lg 3 olukord), st puudus on sisuline, mitte vormiline. Kaebaja oli esitanud selged ja piisavad andmed ning puudus alus arvata, et kaebaja võis olla teinud inimliku vea. Täiendavate dokumentide ja selgitustega ei oleks kaebaja saanud
6(11)
3-17-589 puudust kõrvaldada, sest pakkumuse sisuline muutmine ei ole lubatud. Pakkujat ei saa kvalifitseerida seniseks lepingupartneriks olemise tõttu või tema enda kinnituse alusel.
12.Võsasalu OÜ palub 22.03.2017 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Usutav ei ole kaebaja väide, et HT oli mitmetimõistetav ja vastuoluline, kui kõik teised pakkujad said sellest ühtmoodi aru. Kaebaja pidi arvestama, et tingimuste täitmata jätmisel teda ei kvalifitseerita. Kvalifitseerimata jätmise otsust ei muuda ebaseaduslikuks asjaolu, et vastustaja on motiveerivas osas ekslikult viidanud aastaarvule 2014. Kaebaja ei saa enam vaidlustada HT-d. Vastustaja ei hinda pakkujate vastavust HD-le, vaid HT-le, mistõttu ei ole asjakohased kaebaja viited erinevatele HD punktidele. Vormil 5 kinnitas kaebaja selgesõnaliselt, et kasutab metsa langetamiseks pakkumuses näidatud tehnikat. Hinnapakkumistega ei ole võimalik tõendada asjaolu, et tehnika on isiku omandis või liisinglepingu alusel tema kasutuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud käskkiri ja VAKO otsus on õiguspärased.
14.Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kuidas sisustada HT p III.2.3 alapunkti 2, mis sätestas mh tingimuse, et pakkujal on tähtpäevaks (hiljemalt 01.06.2017) olemas nõuetele vastavad seadmed või võimalus neid kasutada. Kuna HT-d ei vaidlustatud, tuli hankijal pakkujate kvalifitseerimisel lähtuda kehtivatest, HT-s sätestatud tingimustest. Pooled vaidlevad aga HT p-s III.2.3 sätestatud kvalifitseerimise tingimuse tõlgendamise ning samuti asjaolu üle, kas vastustaja teostas kaebaja tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavuse kontrolli sisuliselt.
15.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebaja vastas kvalifitseerimise tingimustele. Kaebaja peab HT p III.2.3 alapunkti 2 koosmõjus alapunktiga 4 ja HD-s sätestatuga mitmeti mõistetavaks ning leiab, et viidatud kvalifitseerimistingimust sai tõlgendada ka selliselt, et pakkumuses tuli esitada see tehnika, millega on tagatud HT-s nõutud eelmisel aastal teostatud teenuste maht. Tingimuse mitmeti mõistetavuse korral tuleb seda tõlgendada laiendavalt, et tagada võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumuste esitamine (nt Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2010 otsus nr 3-09-3081). Praegusel juhul ei ole HT p III.2.3 alapunkt 2 aga mitmeti mõistetav. See tingimus nägi ette, et andmed tehnika kohta ja kinnitus tuli esitada vormil 5 („Andmed kasutatavate harvesteride ja forvarderide kohta“). Vormi 5 kohaselt tuli vormil ühtlasi esitada kinnitus selle tehnika kasutamise kohta. Samuti tuli alapunkti 2 järgi esitada tõendusdokumendid selle kohta, et pakkumuses näidatud tehnika on nõutud ajal pakkuja omandis või kasutuses liisinglepingu alusel. Kohtu hinnangul tuleneb sellest alapunktist üheselt, et vormil 5 tuli esitada andmed lepingu täitmisel kasutatava tehnika kohta ning samuti tõendid, mis kinnitavad pakkuja võimalust pakkumuses näidatud tehnikat nõutud ajal kasutada.
16.HT p III.2.3 alapunkt 4, millele kaebaja kvalifitseerimistingimuse mitmeti mõistetavuse põhjendamisel tugineb, sätestas nõuded pakkuja teenuse osutamise kogemusele ning pani pakkujale kohustuse esitada vastavad andmed eelmisel aastal osutatud teenuste mahtude kohta vormil 6 („Kinnitus lepingulisel alusel teenusena teostatud raie- ja kokkuveoteenuste mahtude kohta“). Selle alapunkti kohaselt pidi pakkuja omama 2016. a teatud mahus lepingulisel alusel teenusena osutatud raie- ja kokkuveoteenuse osutamise kogemust iga pakutava harvesteri ka forvarderi komplekti kohta. VAKO leidis õigesti, et tegu oli eraldiseisvate kvalifitseerimistingimustega (VAKO otsuse p 12.3.2.2). HT p III.2.3 alapunktide 2 ja 4 sõnastus ei võimalda mõistlikult tõlgendada kvalifitseerimistingimusi selliselt, et kvalifitseerumiseks tuli vormil 5 esitada andmed seni kasutuses olnud tehnika kohta, millega on täidetud nõutud teenuse osutamise kogemus 2016. a, kuid mida ei kavatseta kasutada lepingu täitmisel. Asjaolust, et alapunkt 4 viitas teatud mahunõudele iga pakutava komplekti kohta, ei saa mõistlikult järeldada,
7(11)
3-17-589 et pakkumuses sai kasutada ainult seadmeid, millega see mahunõue on täidetud. Seda kinnitab lisaks tingimuste sõnastusele veelgi asjaolu, et kummagi tingimuse täitmise kinnitamiseks oli HD lisas ette nähtud eraldi vorm. Seega ei ole HT p III.2.3 alapunkti 2 võimalik tõlgendada laiendavalt kaebaja väidetud viisil.
17.Vaidlusalust kvalifitseerimistingimust ei muuda vastuoluliseks ka kaebaja viidatud HD pdes 4.6 ja 4.7.4 sätestatu. Hankija poolt nõutavad kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalikud andmed ja dokumendid tuleb esitada HT-s (vt RHS § 41 lg 1). HT p III.2.3 kohaselt on HD p-s 4 „Tehniline kirjeldus“ esitatud täpsemad tehnilised nõuded kasutatavale harvesterile ja forvarderile. Seejuures sätestab HD p 4.6 oma alapunktides täiendavad nõuded lepingus kasutatavale harvesterile ja forvarderile kogu raamlepingu kehtivuse ajal ning HD p 4.7.4 paneb edukale pakkujale kohustuse teenuse osutamisel kasutatav tehnika hiljemalt 01.06.2017 hankijale ülevaatamiseks esitada. Ehkki HT teeb viite HD-le, ei kinnita kumbki viidatud sätetest HT p III.2.3 tõlgendust sellisel kujul, millisele tugineb kaebaja. Üksnes asjaolu, et tehnika vanusele on seatud täiendavad kriteeriumid raamlepingu kehtivuse ajaks, mis võib kaasa tuua vajaduse lepingu kehtivuse ajal masinaparki uuendada, ei saa muuta HT-s ette nähtud kvalifitseerimise tingimuse sisu, mille kohaselt tuli pakkumuses esitada andmed kasutatava tehnika kohta ja tõendusdokumendid tehnika kasutamise võimaluse kohta. HD p 4.7.4 reguleerib aga eduka pakkuja kohustusi enne lepingu täitmise alustamist ning hankija õigust selle kohustuse rikkumisel lepingust taganeda ega seostu kuidagi pakkujate kvalifitseerimisega.
18.Lisaks tuleb arvestada, et RHS § 39 lg-st 1 tulenevalt peavad kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate teenuste olemuse, koguse ja otstarbega. RHS § 41 lg 1 p 8 annab hankijale õiguse nõuda pakkujalt kinnitust varustuse olemasolu kohta või kirjaliku kokkuleppe olemasolu vajaliku tehnika omandamiseks või kasutusse võtmiseks, mida pakkuja saab hankelepingu täitmisel kasutada. Praegusel juhul on hankija nõudnud tõendusdokumente selle kohta, et pakkumuses näidatud tehnika on nõutud ajal pakkuja omandis või kasutuses liisinglepingu alusel. Hankija ei pea võtma riski, et nõutaval ajal ei ole edukaks tunnistatud pakkuja kasutuses teenuse osutamiseks vajalikku tehnikat. Eelneval aastal raie- ja kokkuveoteenuste mahtude teostamiseks kasutatud sõidukite kohta info edastamine pakkumuses, st HT p-i II.2.3 tõlgendamine kaebaja väidetud kujul, ei aitaks aga kuidagi kaasa pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse ning pakkuja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tuvastamisele. Seegi viitab, et kaebaja väidetud tõlgendus on ilmselgelt ebamõistlik.
19.Sellises olukorras pidanuks kaebaja kui hoolikas pakkuja ette nägema, et pakkumuses olemasoleva tehnika nimetamine, millega on küll täidetud HT-s sätestatud mahunõue, võib tuua kaasa tema kvalifitseerimata jätmise, kui see tehnika ei vasta HT-s tehnika väljalaskeaasta kohta sätestatud kriteeriumile. Eeltoodut arvestades oleks saanud hoolikalt pakkujalt eeldada hankijalt HD kohta vähemalt selgituse küsimist. On tõsi, et Riigikohtu seisukoha järgi ei saa pakkujale alati ette heita, et ta ei kasutanud RHS § 56 lg-s 1 ette nähtud võimalust HD kohta selgituste küsimiseks, sest välistatud pole HT-s toodud nõuete erinev tõlgendamine hankija ja pakkuja poolt ning ka kõige hoolikam pakkuja ei pruugi alati mõista HT tingimuste tegelikku sisu (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-13, p 16). See seisukoht puudutab aga olukorda, kus HD tingimused on pakkuja jaoks esmapilgul üheselt mõistetavad ja selged. Praegusel juhul ei saanud kaebaja kui hoolikas pakkuja tõlgendada kõnealust HT tingimust enda väidetud viisil ning pidada seda seejuures üheselt mõistetavaks ja selgeks.
20.Kaebaja ei ole tõendanud väidet, et ta täpsustas pakkumuse koostamisel seisukohta, et lepingu täitmisel kasutatav tehnika võib erineda pakkumuses näidatud tehnikast, ka RMK riigihangete osakonna juhatajaga. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lg 1 kohaselt on selle väite tõendamise koormus kaebajal. Kuna kaebaja kinnitas ka kohtuistungil, et tal pole 8(11)
3-17-589 oma väite kohta tõendeid esitada ning vastustaja eitab viidatud suhtluse toimumist, ei saa kohus nimetatud väitega arvestada.
21.Kohtu hinnangul ei saa vastustajale ette heita kaebaja tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavuse osas sisulise kontrolli täitmata jätmist ning RHS § 39 lg 4 järgimata jätmist. Kvalifikatsiooni kontrollimise korda, sh kvalifikatsiooni täiendavat tõendamist on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-24-13 põhjalikult selgitanud. Riigikohtu selgituse kohaselt tuleb RHS § 39 lg 4 alusel anda pakkujale puuduste kõrvaldamise võimalus siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea (p 22). Kaebaja märkis kohtuistungil, et tugineb asjaoludele, et pakkumuses esitatud andmed olid ebaselged ja ebapiisavad ning pakkuja oli ilmselgelt teinud inimliku vea. Kohus leiab, et pakkumuse vormidel 5 kaebaja poolt esitatud andmeid ei saa praegusel juhul pidada ebaselgeks ega ebapiisavaks. Vormidelt nähtuvad selgelt neis nimetatud masinate väljalaskeaastad ning seda infot ei ole alust pidada ebapiisavaks. Pakkuja ei oleks saanud nende masinate väljalaskeaastate kohta esitatud infot muude dokumentide, andmete ja selgituste esitamise kaudu täiendada ega ka tõendada nende abil vormil 5 nimetatud sõidukite väljalaskeaastate vastavust HT p-le III.2.3. RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava puudusega ei ole tegemist siis, kui esitatud dokumendid ja andmed kinnitavad, et pakkuja ei vasta sisuliselt kvalifitseerimistingimustele, st puudus on sisuline, mitte vormiline (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-13, p 23). Kuna praegusel juhul kinnitasid kaebaja esitatud andmed, et kasutatav tehnika ei vasta HT-s sätestatud kvalifitseerimistingimustele, oli tegemist sisulise puudusega, mille kõrvaldamine RHS § 39 lg 4 alusel ei oleks olnud võimalik. Hankijal peab olema kaalukas põhjus, et mitte anda pakkujale võimalust dokumente täiendada vaid juhul, kui tegu on kõrvaldatava puudusega (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-12, p 22). Olukorras, kus kvalifitseerimistingimus ei ole vastuoluline, ei ole täiendavate dokumentide, andmete ja selgituste esitamise mittevõimaldamine õigusvastane või ebaproportsionaalne ega riku ka läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Seega ei saa pidada kaebaja suhtes tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavuse osas kontrolli teostamist üksnes vormiliseks.
22.Kohtu hinnangul ei saanud hankijale olla ilmselge seegi, et vormide 5 täitmisel oli tehtud inimlik viga. Kohus asus eelnevalt seisukohale, et kõnealust HT kvalifitseerimistingimust ei ole alust pidada mitmeti mõistetavaks. Asjaolust, et kaebaja on hankija senine lepingupartner, ei saanud hankija järeldada, et kaebaja vastab kvalifitseerimistingimustele. Niisamuti ei saanud hankija tuletada kaebaja vastavust kaebaja poolt vormil 7 („Kinnitus hankedokumentides esitatud tingimustega nõustumise kohta“) esitatud kinnitusest. Ehkki sellel vormil sisaldub mh üldsõnaline kinnitus, et pakkumus vastab hanke tehnilisele kirjeldusele, ei saa üksnes sellise kinnituse põhjal järeldada pakkuja vastavust kõigile kvalifitseerimistingimustele olukorras, kus hankija on pidanud vajalikuks kehtestada lisaks täiendavad kvalifitseerimistingimused ja nende tingimuste täitmise tõendamiseks esitatavad vormid. Kaebaja leiab, et hankijal pidanuks küsimusi tekitama ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei vormistanud eraldi pakkumusena harvesteri ja forvarderi komplekti, mille väljalaskeaastad vastasid nõutule. Kohus ei leia, et hankijale saab ette heita selgituste küsimata jätmist pakkumuse kohta, mis vastab kvalifitseerimistingimustele üksnes osaliselt. Kaebaja märgib õigesti, et nõustamine või selgitamine võib toimuda nii menetlusosalise kui haldusorgani algatusel. Kuna praegusel juhul oli pakkumuse puudus aga sisuline, ei oleks selle kõrvaldamine RHS § 39 lg 4 alusel olnud võimalik.
23.Kaebaja leiab, et puudus olnuks kõrvaldatav ja ta muutus igal juhul nõuetele vastavaks, kuna kaebajal on olemas hinnapakkumised nõuetele vastavate sõidukite kohta. Kaebaja selgitab, et soovis hinnapakkumises toodud sõidukid osta, mitte liisida. Kohus märgib esmalt, et kaebaja sai hinnapakkumised pärast pakkumuse esitamist (kaebaja esitas pakkumused 12.01.2017, hinnapakkumised saadeti kaebajale pakkumuste esitamise tähtpäeval 13.01.2017 – kd II tl 53 jj). Kui nõuetele vastav seisund tekib ettevõtjal pärast pakkumuse esitamist, ei võeta 9(11)
3-17-589 seda hankemenetluses arvesse (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-13, p 23). Isegi kui kaebaja saanuks esialgsed pakkumised tagasi võtta ja neid pakkumuse esitamise tähtpäevaks muuta, ei saa praegusel juhul kaebajat enam muuta nõuetele vastavaks tagantjärele esitatud hinnapakkumised pakkumuses nimetamata masinate kohta. Riigikohus on selgitanud, et pakkujate kvalitatiivse valiku kontekstis on oht laskuda lubamatutesse läbirääkimistesse väiksem kui hanke esemele laienevate tehniliste tingimuste täpsustamisel, sest täiendavad andmed või selgitused pakkuja kvalifikatsiooni kohta ei ole andmeteks, mis saaksid esitatud pakkumust sisuliselt muuta (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-13, p 21). Nii on see põhjusel, et muutuda võib küll dokumentide koosseis, mille pakkuja hankijale esitab, kuid ei muutu tingimused, mille valguses võtab pakkuja endale kohustuse kaupa tarnida või teenust osutada (hind, pakutava kauba või teenuse tehnilised andmed, lepingu täitmise tingimused jne). Praeguses olukorras muutuks kaebaja poolt esitatud hinnapakkumiste arvestamisel tema esitatud pakkumus sisuliselt, sest pakkumuses nimetatud tehnika osaline asendamine uuega muudaks pakutava teenuse tehnilisi andmeid. Kui kaebaja soovis tugineda hinnapakkumises toodud masinatele, oleks ta pidanud just need masinad märkima ka vormil 5.
24.Seega teostas vastustaja kaebaja kvalifikatsiooni kontrolli nõuetekohaselt. Kuna kvalifitseerumiseks tuli pakkumuses esitada andmed lepingu täitmisel kasutatavate sõidukite kohta, mille väljalaskeaasta ei ole varasem kui 2012, kuid kaebaja esitatud tehnika sellele tingimusele ei vastanud, oli vastustaja otsus jätta kaebaja kvalifitseerimata õiguspärane.
25.Vaidlustatud otsuse lisas 1 märgitud aastaarvu osas nõustub kohus VAKO otsuses toodud seisukohaga, et seda saab pidada ilmseks ebatäpsuseks (VAKO otsuse p 12.2). Pakkumuses nr 124602 oli teiste hulgas nimetatud üks harvester väljalaskeaastaga 2013 ja üks forvarder väljalaskeaastaga 2015. Hankija märkis lisas 1, et kahest selles pakkumuses esitatud komplektist vastab väljalaskeaasta osas HT nõuetele üks komplekt. Kui hankija oleks sisuliselt lähtunud väljalaskeaastast 2014, oleks ta sellest pakkumusest kvalifitseerimistingimusele vastavaks lugenud üksnes forvarderi väljalaskeaastaga 2015. Hankeasjades tuleb arvestada põhimõttega, et riigihankemenetluses tehtud viga ei too kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-13, p 26). Haldusakt ei kuulu tühistamisele kirjavea tõttu. Ka praegusel juhul ei tingi üksnes vale aastaarvu märkimine lisas 1 vaidlustatud otsuse tühistamist. Kaebajagi möönis kohtuistungil, et vaidlustatud otsuse lisas 1 märgitud valele aastaarvule kui kirjaveale tuginemine ning kaebuse väide pakutud sõidukite väljalaskeaasta kirjaveana käsitlemise kohta olid kaebuses toodud probleemi näitlikustamiseks. Kaebaja kinnitas kohtuistungil lisaks, et kaebaja ei teinud pakkumuses nimetatud sõidukite väljalaskeaastate märkimisel kirjaviga.
26.Kaebaja leiab, et ta tulnuks kvalifitseerida vähemalt ühe pakutud komplekti osas, mis igal juhul HT nõuetele vastas. Kohus nõustub siinkohal täielikult VAKO otsuse p-s 12.4 tooduga ega korda seda HKMS § 165 lg 2 alusel. Kaebaja tugines pakkumuses nr 124602, mis oli esitatud kahele komplektile, ühele harvesterile ja ühele forvarderile, mille väljalaskeaastad ei vastanud kvalifitseerimistingimusele. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et RHS ei võimalda pakkujal pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist vähendada pakutud komplektide arvu kahelt ühele või jagada pakkumust osadeks. Ka vaidlustatud otsuse lisast 1 nähtub selgelt, et pakkumus nr 124602 oli esitatud tööde tegemiseks kahe komplektiga, kuid nendest ainult üks komplekt vastab HT-s nõutule. HT p III.2.3 alapunkt 2 sätestas, et kui pakkuja harvesteri ja forvarderi komplektide kogum ei vasta tema poolt pakutud soovitava suurima võimaliku harvesteri ja forvarderi komplektide kohta esitatud vastavate nõuete summale, jäetakse pakkuja kvalifitseerimata kogu pakutud harvesteri ja forvarderi komplektide kogumi ulatuses. Seega oleks kaebaja kvalifitseerunud üksnes juhul, kui ta oleks esitanud kaks
10(11)
3-17-589 nõuetele vastavat komplekti. Tingimusest saab mõistlikult järeldada, et mitme komplekti pakkumisel on kvalifitseerumiseks vajalik kõigi pakutud komplektide nõuetekohasus.
27.Neil põhjustel leiab kohus, et vastustaja 30.01.2017 otsus kaebaja kvalifitseerimata jätmise kohta on õiguspärane. Ka VAKO otsus on õige. Kuna kaebaja jäeti õiguspäraselt kvalifitseerimata, ei saa teiste pakkumuste edukaks tunnistamine kaebaja õigusi enam rikkuda. Kaebus tuleb jätta terves ulatuses rahuldamata.
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Kaebaja kantud menetluskulud (sh riigilõiv) jäävad tulenevalt HKMS § 108 lg 1 seega tema enda kanda.
29.Vastustaja esitas kohtule taotluse õigusabikulude 2950 euro väljamõistmiseks, arvestamata käibemaksu, ning istungiga seotud kulude 590 euro väljamõistmiseks, arvestamata käibemaksu. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtuasi peab olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, et oleks õigustatud vastustaja kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine kaebajalt. Ka HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. RMK on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev arvuka töötajaskonnaga riigitulundusasutus, kelle jaoks riigihangete korraldamine on igapäevane majandustegevus. Sellest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks. Seega ei saa kohtumenetluses RMK poolt advokaadi palkamist pidada vajalikuks kulutuseks. Halduskohtupraktikas mõistetakse vastustajate kasuks menetluskulusid välja üksnes erandjuhtudel, kuna reeglina peaksid vastustajad enda kohtus esindamisega ise hakkama saama. Käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse vastustaja kasuks õigusabikulude väljamõistmiseks. Kohus leiab seetõttu, et RMK kulutused õigusabile tuleb HKMS § 109 lg 6 alusel jätta tema enda kanda.
30.Kolmandad isikud osalesid menetluses vastustaja poolel, seega tuleb nende menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 8). OÜ EMEKSEN esitas kohtule taotluse õigusabikulude 780 euro väljamõistmiseks ning istungiga seotud kulude 644,10 euro väljamõistmiseks koos käibemaksuga. Seega taotleb OÜ EMEKSEN kokku 1424,10 euro väljamõistmist. Menetluskulude kandmine on tõendatud (kd II tl-d 123 ja 135). Kohus leiab, et kolmanda isiku menetluskulud on esitatud menetlusdokumente ja tehtud menetlustoiminguid arvestades põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb kaebajalt OÜ EMEKSEN kasuks välja mõista. OÜ Tiinaraam ja Võsasalu OÜ ei esitanud taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.