kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi
3-17-527 16.06.2017 Mare Priks N.L. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, kokku summas 2000 eurot, seonduvalt venekeelse perioodika väljastamata jätmise ja diskrimineerimisega ning kohustamaks vanglat väljastama venekeelset perioodikat.
Resolutsioon
1.Võtta asja materjalide juurde N.L. poolt 29.05.2017 esitatud materjalid 2.Tagastada N.L. kaebus tervikuna. 3.Kohtumäärus saata kaebajale koos tõlkega ja Tartu Vanglale teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Edasikaebamise kord
Asjaolud ja menetluse käik
1.06.03.2017 saabus Tartu Halduskohtusse N.L. kaebus Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebaja nõuab kohtult kohustada Tartu Vanglat täitma vangistusseadus § 30 lg-t 1, kindlustama slaavlasi ajalehtedega ja mõista vanglalt välja rahaline kompensatsioon edasikaebeõiguse ja menetlusnormise rikkumise eest. Kaebaja taotleb vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest ning anda menetlusabi, asi vaadata läbi kohtuistungil ning kohustada vanglat täitma HMS V peatükki, viia läbi 16.02.2017 esitatud vaide menetlus.
2.Tartu Halduskohus esitas 13.03.2017 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus kohtule esitada kaebuse asjaoludega seonduvalt kaebaja pöördumised (s.t avaldused, vaided, kahju hüvitamise taotlused jne) ning Tartu Vangla vastused nendele. Kohus palus vanglal esitada ka kaebaja poolt viidatud 16.02.2017 esitatud vaie, mille Tartu Vangla registreeris kaebaja väitel nr-ga 6-24/13251 ja Tartu Vangla vastus sellele ning N. L. vanglasisese isikuarve väljavõte, mis kajastaks tema sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil 05.11.2016-04.03.2017.
3.20.03.2017 vastuses nr 1-10/96-2 esitas Tartu Vangla hulgaliselt dokumente seoses N. L. venekeelse perioodika saamisega ja selgitas, et 2016–2017. aastal ei ole N. L. poolt vanglale esitatud venekeelsete ajalehtede mitte väljastamisega seoses vaideid.
4.11.04.2017 esitas Tartu Halduskohus vanglale täiendava kohtunõude, sest Tartu Vangla 20.03.2017 kohtunõude vastusest ei nähtu kas Tartu Vangla on N. L. kahju hüvitamise taotluse lahendanud ning millisest kohtuvaidlusest tulenevalt on vangla N. L. venekeelsete ajalehtede väljastamise taotluse N. L. tagastanud.
5.Tartu Vangla 12.04.2017 vastusest nr 1-10/96-4 nähtub, et N. L. kahju hüvitamise taotluse on vangla 29.03.2017 vastusega nr 1-13/32-5 jätnud läbi vaatamata, sest N. L. ei kõrvaldanud ettenähtud tähtajal kahju hüvitamise nõudes esinevaid puuduseid. Vangla on märkinud, et N. L. 16.02.2017 venekeelse perioodika väljastamise taotluse läbi vaatamata jätmise põhjendustes on vangla 20.03.2017 vastuses nr 6-24/1325-2 pidanud silmas Tartu Halduskohtule N. L. poolt esitatud kaebust, mis kannab numbrit 3-17-68.
6.Tartu Halduskohtu 16.05.2017 määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti kaebajale võimalus kaebuses esinevad puudused kõrvaldada. Kohtumääruses on kaebajale selgitatud, et kaebaja peab kohtule tõendama kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, selgitama kahju hüvitise suurust ning täpsustama kohtule, mida ta peab menetlusabi all silmas.
7.29.05.2017 saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja avaldus, mille palub ühes lisatud pöördumisega asja materjalide juurde võtta. Kaebaja poolt on avalduse juurde lisatud vangla 10.03.2017 kahjunõudes puuduste kõrvaldamise nõudele nr 1-13/32-4 kaebaja vastus 6-l leheküljel venekeelse tekstiga, mis on allkirjastatud 31.03.2017.
8.30.05.2017 saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja avaldus, milles kaebaja selgitas, et on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ja on selle kohta kohtule ka esitanud dokumendid (29.05.2017 kohtusse saabunud). Kaebaja selgitas, et kinnipeetavatel peab olema võimalus saada regulaarselt informatsiooni (perioodikat). Kaebaja märkis, et kahju hüvitisena soovib ta saada 2000 eurot ning et kohus võib mitte kohustada vaidemenetlust läbi viima, kuid peab kohustama vanglat täitma vangistusseadus § 30.
9.Tartu Halduskohus esitas 13.06.2017 Tartu Vanglale kohtunõude, milles soovis teada, kas kaebaja on esitanud Tartu Vangla 20.03.2017 vastusele (taotluse tagastamine nr 6-24/1325-2) vaide ja kas vangla on tõlkinud kaebaja 16.02.2017 esitatud taotluse nr 6-24/1325-1.
10.Tartu Vangla 14.06.2017 vastusest nr 1-10/96-6 nähtub, et N. L. ei ole vangla vastusele nr 624/1325-2 esitanud vaiet ja et Tartu Vangla ei ole tõlkinud kaebaja poolt esitatud taotlust nr 624/1325-1.
Kohtu seisukoht
11.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas N. L. kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või alus kaebuse tagastamiseks. Esmalt lahendab kohus N. L. kahju hüvitamise (seoses diskrimineerimise ja venekeelse perioodika väljastamata jätmisega) taotluse (I), seejärel kaebaja nõude kohustada Tartu Vanglat väljastama venekeelset perioodikat (II) ja viimasena kaebaja esitatud menetlusabi taotluse (III).
I
12.Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. VangS § 11 lg 81 järgi kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole.
13.Tartu Vangla jättis 29.03.2017 otsusega nr 1-13/32-5 N. L.i kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata. Kaebuse esitamine kohtule on lubatav vaid juhul, kui kahju hüvitamise taotlus on vangla poolt läbi vaatamata jäetud ebaõigesti.
14.Tartu Vangla jättis N. L. kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 15 lg 2 alusel ning luges sellega menetluse HMS § 43 lg 4 p 4 alusel lõppenuks. Vangla põhjendas, et N. L. ei kõrvaldanud kahjunõudes esinevaid puuduseid, mistõttu ei ole taotluse sisuline läbi vaatamine vangla poolt võimalik.
15.Kohus nõustub vangla põhjenduste ja lõppjäreldusega. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud kahju hüvitamise taotluses esinevaid puuduseid, oli vangla poolt kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmine õiguspärane. Vanglal puudub õigus kaebaja asemel taotluses esitatud nõude aluseks olevaid asjaolusid ning nendega kaasnenud tagajärgi ise sisustada. Vangla võimaldas kaebajal täiendavalt selgitada, milles seisnes vangla õigusvastane tegevus (millega kaasnes kaebaja diskrimineerimine), milles seisnes VangS § 30 rikkumine, milline mittevaraline kahju kaebajale tekkis, milles kahju konkreetselt väljendus, milline on põhjuslik seos vangla õigusvastaste tegevuste ja saabunud tagajärgede vahel ning millele tuginedes on kaebaja hinnanud kahju suuruseks 2000 eurot. Kohus selgitab, et kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt taotluse tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule VangS § 11 lg 81 järgi lubatav. Kuivõrd kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses esinevaid puuduseid, ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud ning kaebus ei ole kohtus menetletav. Kohus rahuldab kaebaja taotluse ja võtab asja materjalide juurde kaebaja poolt 29.05.2017 kohtusse saabunud materjalid. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohus võtab nimetatud materjalid asja juurde seetõttu, et nimetatud materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole läbinud kohtueelset kohustuslikku menetlust, sest on vanglale kahju hüvitamise nõudes esinevate puuduste kõrvaldamise avalduse esitanud hilinenult (31.03.2017), see on pärast seda, kui vangla oli juba kahju hüvitamise taotluse kaebajale tagastanud. 29.05.2017 kohtusse saabunud kaebaja avalduses on märgitud, et kaebaja hinnangul on tal läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus selgitab kaebajale, et nii kohtumenetluse kui kohtueelse menetluse korraldamiseks on seatud kindel reeglistik, millest menetlusosalised peavad kinni pidama. Kui vangla on andnud tähtaja kahju hüvitamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, on taotluse esitaja kohustatud selle tähtaja jooksul vanglale vastama, esitama mõjuva põhjuse olemasolul vastamistähtaja pikendamise taotluse või tähtaja mööda laskmisel ja mõjuva põhjuse olemasolul, vastamistähtaja ennistamise taotluse. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et 10.03.2017 andis vangla kaebajale tähtaja 10 päeva jooksul kõrvaldada kahju hüvitamise taotluses esinevad puudused. Nimetatud kirjaga anti kaebajale teada, et tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks hakkab kulgema kirja
kättesaamisest alates ning selgitati, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral on vanglal õigus jätta taotlus läbi vaatamata. Materjalidest nähtub, et kõnealuse kirja sai kaebaja kätte 14.03.2017 ja seega oli kahju hüvitamise nõudes esinevate puuduste kõrvaldamise viimane päev 24.03.2017. Tartu Vangla tagastas kahju hüvitamise nõude 29.03.2017, see on viis päeva peale taotluses esinevate puuduste kõrvaldamise viimast päeva.
16.Ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
17.Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et vangla on N. L. kahju hüvitamise taotluse (kokku summas 2000 eurot) tagastanud õiguspäraselt ja kahju hüvitamise taotluse osas on N. L.il kohustuslik kohtueelne menetlus (HKMS § 47 lg 1 ja VangS § 11 lg 8) läbimata ning kaebuse kohtule esitamine ei ole lubatav. Seega, kohus tagastab N. L. kahju hüvitamise taotluse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
II
18.Kaebaja on esitanud kohtule nõude, milles soovib, et kohus kohustaks Tartu Vanglat väljastama kaebajale venekeelset perioodikat ja kõrvaldama seoses sellega õigusvastaseid tagajärgi. Kaebaja on kaebuses märkinud, et ta on alates 2016. aasta oktoobrist nõudnud, et ta saaks vene keeles lugeda ajalehti ja ajakirju. Nii kaebusest kui kaebuse puuduste kõrvaldamise avaldusest nähtub, et kaebaja ei käsitle õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõuet (st heastamisnõuet) eraldiseisvalt, vaid käsitleb seda osana kohustamisnõudest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul olnud põhjendatud suunata kaebajat heastamisnõude suunas, kuna kohus tõlgendas, et heastamisnõue on hõlmatud kohustamisnõudega, mis annab võimaluse kohustada andma venekeelseid ajalehti ja ajakirju.
19.VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
20.Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses märkinud, et on vanglale esitanud 16.02.2017 vaide, mida vangla ei võtnud õigusvastaselt menetlusse ja registreeris nr-ga 6-24/1325-1. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et N. L. on 16.02.2017 vanglale esitanud taotluse väljastada talle venekeelset perioodikat (registreeritud vanglas 17.02.2017 nr 6-24/1325-1 all). Kaebaja on nimetatud taotluse pealkirjastanud „возражение“, mis on eesti keelde tõlgitav kui vaie. Kohtu hinnangul on Tartu Vangla kaebaja kõnealuse 16.02.2017 avalduse õiguspäraselt kvalifitseerinud taotluseks, sest N. L. pöördumise sisust nähtub, et kaebaja ei ole rahul sellega, et alates 2016. aasta oktoobrist kuni avalduse esitamiseni ei ole ta saanud venekeelseid ajalehti ja nõuab, et vangla täidaks viivitamata VangS § 30 lg-t 1. Tartu Vangla on 20.03.2017 vastusega nr 6-24/1325-2 selgitanud N. L. venekeelse perioodika lugemisvõimalustega seonduvat ning jätnud taotluse (väljastada kaebajale venekeelset perioodikat) läbi vaatamata ja selle tagastanud, kuna N. L. on juba kohtusse pöördunud. Tartu Vangla 12.04.2017 kohtule esitatud vastusest nr 1-10/96-4 nähtub, et vangla on kõnealuse venekeelse perioodika väljastamise taotluse tagastanud kohtuvaidlusele nr 3-17-68 viidates. Tartu
Vangla 14.06.2017 kohtule esitatud vastusest nr 1-10/96-6 nähtub, et N. L. ei ole vanglale venekeelse perioodika väljastamise taotluse tagastamise vastusele (20.03.2017 nr 6-24/1325-2) esitanud vaiet.
21.Kohus selgitab, et kohustamisnõudega kohtusse ei saa pöörduda enne, kui kaebaja on samasuguse nõudega pöördunud vangla poole ning on läbinud ka vaidemenetluse. Vaidemenetluse läbimine on kohustuslik enne kohtu poole pöördumist (VangS § 11 lg 5 ja HKMS § 47 lg 1). Kaebaja on kohustamisnõudega pöördunud vangla poole. Vangla on kaebaja kohustamisnõude väljastada venekeelset perioodikat tagastanud. Selleks, et kaebajal oleks õigus kaebusega (kohustada vanglat väljastama venekeelset perioodikat) pöörduda kohtu poole, oleks kaebaja pidanud Tartu Vanglale esitama vangla 20.03.2017 vastusele nr 6-24/1325-2 vaide. Kaebaja ei ole vangale esitanud vaiet. Seega ei ole kaebaja täitnud VangS § 11 lg-s 5 ja HKMS § 47 lg-s 1 nimetatud nõuet, et enne kaebusega kohtu poole pöördumist tuleb vanglale esitada vaie. Seega puudub kaebajal õigus kohustamisnõudega kohtu poole pöördumiseks ja kohus tagastab HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel N. L. kaebuse osas, milles N. L. nõuab vangla kohustamist väljastada talle venekeelset perioodikat.
22.Kohus peab vajalikuks kaebajale selgitada, et isegi juhul, kui kaebaja läbib nõuetekohaselt kohtueelse menetluse (st esitab vanglale taotluse venekeelse perioodika väljastamiseks ja vangla keelduvale vastusele vaide) on kohtu hinnangul kaebaja samasisuline nõue, nagu käesolevas asjas, väljastada venekeelset perioodikat, väga väikeste edulootustega kaebus. VangS § 30 lg 1 järgi tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Nimetatud sätte järgi on kinnipeetaval õigus lugeda vanglas olemasolevaid, need on vangla poolt tellitud ja kinnipeetavatele lugemiseks välja pandud ajalehti ja ajakirju. Ajalehtedest on vanglal kohustus tagada vaid üleriigiliste päevalehtede olemasolu. Ajakirjade valik on vanglateenistuse otsustada. Kuigi Tartu Vangla on N. L. venekeelse perioodika väljastamise taotluse läbi vaatamatult 20.03.2017 tagastanud, on vangla N. L. siiski selgitanud, et alates 03.10.2016 lõpetasid Den za Dnjom ja Postimees venekeelse ilmumise. Vangla selgituse kohaselt ainus venekeelne ajaleht, mis on vanglasse tellitud, on Venemaa poolt väljaantav Novaja Gazeta, mida on vanglal kahe osakonna peale üks eksemplar ja mis on üldkasutuses. Lisaks nimetatud ajalehele on Tartu Vangla kinnipeetavatel võimalik vangla raamatukogu vahendusel lugeda ajalehti ja ajakirju. Kohus märgib, et VangS § 30 lg 2 järgi on kinnipeetaval lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või korda. Juhul, kui kinnipeetav ei ole rahul vangistuses vene keeles ilmuva perioodika kättesaadavusega ega ole suuteline oma majandusliku seisundi tõttu tellima vangla poolt lubatud ja talle meelepärast venekeelset perioodikat, on isikul võimalik asuda õppima eesti keelt ja lugeda eesti keelseid üleriigilisi päevalehti ja ajakirju. Viimati nimetatut on ka vangla kaebajale soovitanud.
III
23.Kaebaja on 06.03.2017 Tartu Halduskohtusse saabunud kaebuses esitanud kohtule taotluse vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest ja anda talle menetlusabi.
24.16.05.2017 kohtumääruses palus kohus, et kaebaja täpsustaks, mida ta on menetlusabi andmise all silmas pidanud. 30.05.2017 saabus kohtusse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise avaldus, milles kaebaja ei ole kohtule vastanud, mida ta menetlusabi taotluse all on silmas pidanud. Kuivõrd kaebaja on pikaajalise kohtusse pöördumise ja kohtule vastamise kogemusega ning kohtu hinnangul on kaebaja võimeline aru saama nii riigi õigusabi kui riigilõivu vabastamise taotluse erinevustest, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kaebuse teist korda käiguta
jätmine, et kaebajalt veel kord üle küsida, mida on kaebaja menetlusabi andmise all silmas pidanud. Eeltoodust tulenevalt tõlgendab kohus, et kaebaja on menetlusabi andmise all silmas pidanud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
25.Kuivõrd käesoleva määrusega tagastab kohus N. L. kahju hüvitamise taotluse ja taotluse kohustada vanglat väljastama venekeelset perioodikat, puudub vajadus kaebaja esitatud menetlusabi taotluse lahendamiseks.
26.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.