Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.06.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-1777
Haldusasi
AV kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AV Vastustaja – Tallinna Vangla (endine Harku ja Murru Vangla)
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.11.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AV apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.07.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-15-1777 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-15-1777 kaebajal oli võimalik äratusest öörahuni viibida väljaspool kambrit. Lisaks igapäevasele vähemalt 1-tunnisele jalutuskäigule värskes õhus oli kaebajal võimalik iganädalaselt külastada spordisaali. Täiendavaid liikumisvõimalusi pakkus ka toitlustamise korraldus, sest kinnipeetavate toitlustamine toimus eluhoonest mõnesaja meetri kaugusel paiknevas sööklahoones. Perioodil 11.10.2010-19.12.2013 on kaebaja töötanud AS-s Eesti Vanglatööstus ning perioodil 27.09.2013-06.12.2013 osalenud sotsiaalsete oskuste treeningul. Kuigi töötamine ei ole olnud pidev, oli kaebaja siiski piisavalt hõivatud eesmärgipärase kambrivälise tegevusega. Kaebaja on märkinud, et liikumisega eluosakonna ja söökla vahel kaasnes igakordselt täiendav väärikuse alandamine, sest kinnipeetavad otsiti igakordselt läbi, et leida sööklast kaasa võetud leiba. Praeguse vaidluse esemeks ei ole kahju hüvitamine läbiotsimisega väärikuse alandamise eest. Isegi läbiotsimiste regulaarsuse korral ei saa seda pidada asjaoluks, mis halvendaks kaebaja kinnipidamistingimuste kogumit. Kaebaja on välja toonud, et puudus meditsiinipersonal ning tal ei olnud võimalik rahuldada oma usulisi vajadusi. Nende tingimuste täidetuse üle ei ole kohtueelses menetluses vaieldud. Kaebaja väited tervishoiuteenuse ebapiisavuse või kvaliteedi kohta ei ole praeguses vaidluses asjakohased. Vastavasisulised kaebused kuuluvad lahendamisele maakohtus. Kaebaja on nii kohtueelselt kui ka kohtumenetluses välja toonud ebapiisavad pesemistingimused vanglas. Kaebaja ei pea piisavaks ühte dušikorda nädalas ning väidab, et ka töötades ei saanud ta käia duši all igal tööpäeval. Kaebaja kirjelduse kohaselt pidid hommikuti vajalikud hügieenitoimingud 70 naist tegema 50 minuti jooksul, kasutades kolme tualettpotti, kolme valamut ja ühte bideed. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale oli võimaldatud duši kasutamine vähemalt VangS § 50 lg-s 2 sätestatud ulatuses. Tööl käivatele kinnipeetavatele lisaduši võimaldamine oli miinimumnõudeid ületav võimalus. Harku ja Murru Vangla kinnipeetavate pesemisvõimalusi on kontrollinud õiguskantsler ning leidnud, et naiskinnipeetavate piiratud võimalused hügieenitoiminguteks on pikemaajaline probleem. Vastustaja ei vaidle vastu kaebaja kirjeldusele pesemisvõimaluste kohta hommikusel ajal, kuid ei pea tingimusi sellisteks, mis ületaksid väärikust alandava kohtlemise künnise. Kaebajale oli kambris lubatud seep ning avatud osakonnas oli kinnipeetavatele äratusest kuni öörahuni tagatud ligipääs koridoris eraldi ruumis asuvatele voolava veega kraanikaussidele ja bideedele. Halduskohtu hinnangul ei ole välistatud, et pikemaajaline ebapiisavates hügieenitingimustes viibimine kujutab endast väärikuse alandamist. Samas ei ole põhjust pidada pesemistingimusi praeguse kaebusega hõlmatud ulatuses sedavõrd halbadeks, et need kujutaksid endast inimväärikust alandavat kohtlemist, mis võiks endaga kaasa tuua hüvitamisele kuuluva kahju. Hommikune pesemine oli seotud ebamugavustega, kuid avatud eluosakonnas oli kaebajal reaalne juurdepääs valamule ja bideele ka muul ajal. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt oleks ta pidanud saama käia sooja veega pesemas rohkem kui kord nädalas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-15-1777 võimaldanud mööbel seal normaalselt liikuda. Vastustaja andmete kohaselt oli kambris 9 kuu vältel vaid kolm kinnipeetavat, kuid kaebaja mäletab, et enamasti oli kambris siiski 4 inimest. Kohus leidis, et kaebajal oli võimalik kraanikaussi ja bideed kasutada äratusest kuni öörahuni. Kaebaja hommikused hügieeniprotseduurid olid väga piiratud. Duši all käidi tööhoones üks kord nädalas 20 minutit. Seal oli väga külm ja tihti ei olnud kuuma vett. Alates 2013. aastast käidi duši all meeste osakonnas, kus olid meeste pissuaarid ning selle tõttu jube hais.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.