Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 15.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-16-2636/45
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 15.06.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 6127

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.06.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2636

Haldusasi

V.V., O.N., L.K., V.B., B.M.i, B.J.i, I. M.i, J.A., E.P.i, A.A., A.G.i, A.K.i, A.K.i, A.K., A.D., I.N., J.G.i, J.P.i, J.P., K.M., K.U.i, M.-L.A.i, O.L., O.L., O.Š., P.Ž.i, S.H.i, T.S., V.B., V.M.i, V.R., V.V.u, A.A., A.A.i, G.B.i, V.R.i, K.H., S.H.i, R.L.i, V.L.i, M.P.i ja A.S.i kaebus Tallinna Linnavolikogu 17.11.2016 otsuse nr 182 tühistamiseks, millega otsustati Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi ja Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi ümberkorraldamine Tallinna Linnamäe Vene Lütseumiks,

Menetlusosalised

Kaebajad – V.V., O.N., L. K., V.B., B.M., B.J., I. M., J.A., E.P., A.A., A.G., A.K.i, A.K., A.K., A.D., I.N., J.G., J.P., J.P., K.M., K.U., M.-L.A., O.L., O.L., O.Š., P.Ž., S.H., T.S., V.B., V.M., V.R., V.V., A.A., A.A., G.B., V.R., K.H., S.H., R.L., V.L., M.P. ja A.S., volitatud esindaja v.adv Aleksei Ratnikov Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Kent Märjamaa, Terje Krais Kaasatud haldusorgan – Harju maavanem, volitatud esindaja Kristjan Kenapea

Asja läbivaatamine

16.05.2017 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu O.Š., P.Ž.i, A.A.i, K.H. ja A.S.i kaebusest loobumine ja lõpetada nende suhtes haldusasja nr 3-16-2636 menetlus.

2.Jätta kaebus A.G.i, A.K.i, A.K., A.D., I.N., J.G.i, J.P.i, J.P., K.M., K.U.i, M.-L.A.i, O.L., O.L., S.H.i, T.S., V.B., V.M.i, V.R., V.V.u, A.A., G.B.i, V.R.i, S.H.i, R.L.i, J.A., E.P.i ja V.L.i suhtes läbi vaatamata.

3.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur

3-16-2636 arvestatud otsuse tegemisel kooli õpilaste huvide ja vajadustega. Vaidlusalune otsus on motiveerimata ning on ebaproportsionaalne. Põhjenduste esitamine üksnes seletuskirjas ei ole lubatav. 2) Vastustaja tegevus, toimingud ja Tallinna Haridusameti 26.10.2016 käskkiri nr 1.-2/604 „Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi kolimine seoses koolihoone renoveerimisega“ paneb Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) õpilased hariduse saamisel ja tagamisel, võrreldes kaebajate ja teiste VKTG kooli õpilastega (kelle hulgas on nt erivajadustega inimesed, tööl käivad inimesed, isikud, kes vajavad erilähenemist jm) eelisolukorda. Selle kohta põhjendused puuduvad. 3) Kaebajad, kool, õpilased ja nende vanemad, õpetajad, nende tuttavad/sugulased ei jõudnud niivõrd lühikese tähtaja jooksul teha oma elus vajalikke ümberkorraldusi seoses kooli väidetava kolimisega. Vastustaja pole oma käskkirjas selgitanud, kuidas see on tema arvates õpilaste suhtes kohane ning kuidas nad peaksid jõudma kogu aeg oma elus vajalikke ümberkorraldusi teha. 4) Vaidlustatud otsuses on lahti kirjutamata asjaolud, riskid, nüansid ja tegurid, mis on seotud sellega, et kooli õpilased hakkavad õppima koos alaealistega. Samuti ei sisalda see liitmise põhjendust. 5) VKTG-l ei ole Tallinna ega ka Eesti haridusmaastikul alternatiivi. Tegemist on ainsa venekeelset haridust pakkuva täiskasvanute gümnaasiumiga. Paljud kooli õpilased ei oleks võimelised jätkama hariduse omandamist eesti keeles või isegi keelekümblusklassis, mille tõttu halveneks oluliselt puuduliku keeleoskuse tõttu nende võimalus omandada keskharidus või jääks haridus sisuliselt poolikuks või lünklikuks. Ka kõige parema tahtmise juures poleks kaebajatel ega teistel õpilastel kuskile õppima minna, kuna teist sellist kooli Eestis lihtsalt pole. VKTG pakub oma mitmekesisuse ja paindliku vastutulelikkusega õppimisvõimalusi erivajadustega isikutele, kellel samuti puudub mistahes tõsiseltvõetav alternatiiv keskhariduse omandamiseks mujal. 6) Vaidlustatud otsuses ega selle seletuskirjas ei ole vähimalgi määral analüüsitud, et arvestatav osa kooli õpilaskonnast on erivajadustega. Otsuses puudub analüüs, kuidas mõjutab psüühiliste erivajadustega õpilasi vajadus õppida suures koolis, kus on rohkelt klassikollektiive, alaealisi ning teismelisi gümnaasiumiõpilasi. On äärmiselt tõenäoline, et kohanemisraskuste tõttu võib VKTG erivajadustega õpilastel haridustee katkeda. 7) Kooli kolimine aadressile Läänemere tee 31 muudab kaebajatele koolis käimise äärmiselt raskendatuks või ebamõistlikuks, seades ohtu haridustee jätkamise. Paljude töökohad ja töögraafikud sõltuvad samuti kooli asukohast ning võimalikult kiirest liikumisest kooli ja töökoha vahel. Paljud õpilased, sh kaebajad on abielus või püsivas kooselus, paljudel on lapsed. Kooli kolimine kaugemale ja logistiliselt kehvemasse piirkonda toob endaga vältimatult kaasa pikema kooli ja koolist liikumise aja, mis vähendab omakorda objektiivselt perega koos veedetava aja hulka. Ka selline negatiivne mõju kaebajate elukorraldusele on kahetsusväärselt jäänud täielikult vastustaja poolt kaalumata. 8) Paljud VKTG õpetajad õpetavad mitmes koolis, mistõttu kooli kolimise tulemusena võib muutuda tunniplaanide ühildamine oluliselt raskendatuks, seniste tunniplaanidega ei ole enam võimalik jätkata, sest õpetajad ei jõua kooli asukoha tõttu enam senise ajaga koolide vahel liikuda, nimetatu toob omakorda kaasa ohu, et õpetajad on sunnitud koolist lahkuma. Muuta oma graafikuid teistes koolides pole aga võimalik niivõrd lühikese etteteatamisajaga. 9) VKTG õpilasesindus arutas koolide ümberkorraldamist 8. septembril 2016, hoolekogu arutas koolide ümberkorraldamist 29. septembril 2016. Õpilasesindus ja hoolekogu VKTG ümberkorraldamist ei toeta. Otsusest ega selle seletuskirjast ei nähtu samas, et vastustaja oleks

5.Tallinna linn palub kirjalikus vastuses jätta kaebus osaliselt läbi vaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata. 1) J.A.l, E.P.il, V.R.il ja A.S.il puudub ilmselgelt kaebeõigus ja kaebus tuleks nende kaebajate osas jätta läbi vaatamata. V.R. ja A. S. on VKTG endised õpilased, mistõttu ei ole neil kaebeõigust, kuna otsus ei puuduta nende isikute subjektiivseid õigusi. Kaebeõigus puudub ka lastevanematel, iseäranis seetõttu, et tegemist on mittekoolikohustuslike ja mittestatsionaarses õppes õppivate täiskasvanud isikutega ning neil on ilmselgelt võimalus kaitsta oma PS §-st 37 tulenevaid õigusi ise. Täiskasvanud lapse vanema poolt esitatud kaebus on esitatud kolmanda isiku õiguste kaitseks, mis ei ole halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 44 lg 2 kohaselt lubatud. Seetõttu tuleks kaebus J.A. ja E.P.i suhtes jätta läbi vaatamata. 2) Kaebusest nähtuvalt on kaebajate eesmärk kaitsta kooli (ja selle töötajate) ning teiste kooli õpilaste õigusi ning kooli väidetavat õigust õppetöö läbiviimiseks Vana-Kalamaja 9 õppehoones. Samas puudub kaebajatel subjektiivne õigus nõuda, et õppetöö peaks toimuma Vana-Kalamaja 9 hoones. Sellekohased kaebajate väited tuleb jätta tähelepanuta. 3) Samuti üritavad kaebajad ka käesoleva kaebuse raames vaidlustada Tallinna Haridusameti 26.10.2016 käskkirja nr 1.-2/604, mis vaidlustati haldusasjas nr 3-16-2190 ning kus tuvastati, et tegu on õiguspärase haldusaktiga. Nimetatud haldusasjas on menetlust lõpetav lahend jõustunud ning seega tuleb jätta tähelepanuta kõik kaebajate väited, mis tuginevad sellele, et kooli tegevuse üleviimine Katleri 2a õppehoonesse oli mistahes moel õigusvastane. 4) Ebaõige on seisukoht, et kuivõrd VKTG põhimääruses on kooli postiaadressiks märgitud hetkel Vana-Kalamaja 9, siis ei tohiks õppetööd mujal läbi viia ning kooli ümber korraldada. Tegu on paljasõnalise ning ebaloogilise väitega. Kooli asukohaks on põhimääruse § 2 kohaselt Tallinna linn, millest tulenevalt on õppetöö läbiviimine õiguspärane mistahes Tallinna linnas asuvas õppehoones (vt ka Tallinna Halduskohtu 09.11.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-2190, punkt 12). Samuti on kooli pidajal põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) §-st 80 tulenev õigus kooli ümberkorraldamiseks ning pärast ümberkorraldamise otsuse vastuvõtmist muudetakse ka vastavalt kooli põhimäärust ning muid asjakohaseid haldusakte. 5) Asjaolu, et kaebuses on peamiselt tuginetud hulgaliselt kolmandate isikute, sh ka kooli ja selle personali õiguste rikkumisele, ilmestab asjaolu, et kaebus on esitatud mitte konkreetsete 4(13)

3-16-2636 kaebajate, vaid üldiselt avalike huvide kaitseks ning kaebus ei ole seetõttu põhjendatud. Kaebuse punktis 4.4 esitatud väited E.L. kohta tuleb jätta tähelepanuta. Tegu on isikuga, kes ei ole kaebust esitanud ning seega kaitstakse ilmselgelt kolmanda isiku õigusi. Kaebuse punktides 4.6, 4.8, 4.12.5, 4.12.8 ning 4.13 on esitatud argumente kolmandate isikute ning kooli personali õiguste kaitseks. A. U., A. L., M. F. ning A. P. ei ole käesoleval juhul kaebust esitanud, mistõttu tuleb ka need kaebuse seisukohad jätta tähelepanuta. Samuti ei ole asjakohane kaebuses tugineda kooli töötajate õiguste rikkumisele (Tallinna Halduskohtu 09.11.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-2190, punkt 13). 6) Ebaõige on kaebajate väide, et vaidlustatud otsusele ei ole eelnenud haldusmenetlust, otsus on põhjendamata ning selles ei ole arvestatud kaebajate huve. Vaidlustatud otsuse vastuvõtmine on Tallinna linnavolikogu pädevuses. KOV-l on õigus ja seaduses tulenev kohustus korralda põhikoolide ja gümnaasiumide pidamine selliselt, et kogu omavalitsusüksuses oleks piisavalt koolikohti ning koolivõrk oleks linnaelanike huvide ja vajadustega kooskõlas. Vaidlustatud otsuse aluseks on Tallinna Linnavolikogu 24.01.2013 määrus nr 8 „Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kava 2013–2021“ (edaspidi: koolivõrgu korrastamise kava), milles on põhjalikult analüüsitud koolivõrgu korrastamise vajadusi. Seetõttu on sisutühi kaebajate väide, et otsuse vastuvõtmisele pole eelnenud haldusmenetlust. 7) Väär on seisukoht, et otsus on põhjendamata. Otsuse põhjendused ja kaalutlused sisalduvad otsuse seletuskirjas, mis on otsuse lahutamatuks osaks. Fakt on see, et koolide ümberkorraldamisel tekib juurde koolikohti seal piirkondades, kus neist hetkel on puudus, olemasolevad õpilased (sh kaebajad) saavad endale paremad õppetingimused ning nende hariduse omandamine ei saa sattuda mistahes moel ohtu. Otsuse seletuskirjas on märgitud, et „Koolivõrgu ümberkorralduste käigus on 1. septembriks 2017 plaanis renoveerida Lasnamäe linnaosas aadressil Läänemere tee 31 asuv koolihoone ja anda see Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi gümnaasiumiastme kasutusse. Ümberkorralduste tulemusel laienevad nüüdisaegse õpikeskkonna võimalused ka täiskasvanud õppuritele ja säilib paindlik lähenemine täiskasvanud õppuritele – koolis saab käia kas hommiku- või õhtupoole, et ka töö kõrvalt oleks võimalik keskharidust omandada. /.../ Ümberkorraldamisel klassikollektiive ei liideta, üldjuhul jätkavad VKTG õpilased pärast koolide liitmist õpinguid oma klassi koosseisus.“ Seega on väär väita, et VKTG õpilaste, sh kaebajate huvidega ei ole koolivõrgu ümberkorraldamisel arvestatud. Kaebajad ei ole välja toonud, milles sisuliselt seisnevad need huvid (peale soovi jätkata õppetegevust Vana-Kalamaja 9 õppehoones), mis on vastustaja poolt jäetud arvestamata. 8) Ebaõige on kaebajate väide, et PGS § 80 lg 1 alusel toimunud ärakuulamine on olnud vaid formaalne ning VKTG hoolekogu ja õpilasesinduse arvamusega ei ole otsuses arvestatud. Nii VKTG hoolekogu kui ka õpilasesindus on enne otsuse vastuvõtmist ära kuulatud. Nii kooli hoolekogu kui ka õpilasesindus pole esitanud ühtki sisulist argumenti, miks koolivõrku ei peaks käesoleval viisil korrastama. Mõlemad organid on avaldanud vaid põhimõttelist vastuseisu, seda põhjendamata ning lähtudes vaid arusaamast, et kooli tegutsemine on ainuvõimalik VanaKalamaja 9 õppehoones. 9) Ebaõige on ka kaebajate seisukoht, et vastustaja on rikkunud kooli ümberkorraldamisele seatud ajalisi kriteeriume, mis tulenevad PGS § 80 lg-st 5 ja mille kohaselt kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus 1. juulist sama aasta 31. augustini. Praegusel juhul ei ole veel kooli ümber korraldatud. Asjaolu, et kooli tegevus viidi ajutiselt üle Katleri 2a õppehoonesse, ei ole kooli ümberkorraldamine. Haldusasjas nr 3-16-2190 on juba jõustunud lahendiga tuvastatud, et kooli ajutine kolimine remondi ajaks teise õppehoonesse ei riku kaebajate õigusi. 10) Kaebusest ei nähtu sisulisi ja veenvaid argumente selle kohta, miks õpilaste erivajadustega ei peaks õppetöös arvestatama pärast koolide liitmist ning miks õppetöö läbiviimine on justkui 5(13)

3-16-2636 ainuvõimalik aadressil Vana-Kalamaja 9. Puuduvad mistahes argumendid selle kohta, et erivajadustega õpilaste hariduse omandamist mõjutab kooli asukoha muutus selliselt, et see tingiks nende õiguste rikkumise. Asjaolu, et kaebajad M. P. ja K. H., kellel on hariduslikud erivajadused, peavad väidetavalt tegema mõningaid ümberkorraldusi oma elukorralduses ja väljakujunenud harjumustes, ei riku nende õigusi. Kaebusest nähtuvalt elavad nad Mustamäe linnaosas ja Loksal. Kuivõrd juba enne kooli ümberkorraldamist asus VKTG nende elukohast märkimisväärsel kaugusel ning kaebajad kasutasid sinna jõudmiseks ühistransporti, puudub mõistlik põhjus arvamaks, et need konkreetsed kaebajad ei oleks võimelised õppetööst osa võtma kooli uues asukohas ja leidma võimalusi, kuidas sinna ühistranspordi või muu transpordi abil jõuda. Samuti on paljasõnalised kaebajate väited selle kohta, et kohanemisraskused takistavad nendel kaebajatel gümnaasiumihariduse omandamist. Käesolevaks hetkeks on kooli õppetöö juba ümber kolitud aadressile Katleri 2a ning ei esine mistahes andmeid, mis kinnitaks kaebajate väidete õigsust. Tallinna linnal puudub seadusest tulenev kohustus tagada õppekohti isikutele, kelle elukohaks on teine omavalitsus. Väär on kaebajate väide, et arvestatav osa kooli õpilastest on erivajadustega. EHIS-e andmetel koolis erivajadustega õpilasi ei õpi. 11) Ebaõige on kaebajate väide, et vastustaja oleks pidanud otsuses kaaluma väidetavaid ebamugavusi, mis tekivad õpilastele seoses kooli asukoha muutumisega. Kogu linna teenindava mittestatsionaarse õppega. Täiskasvanute gümnaasiumi puhul ei ole võimalik leida sellele asukohta, mis rahuldaks kõikide kooli õpilaste mugavusvajadused ja tagaks neile võimalikult efektiivse logistika. Gümnaasiumihariduse omandamine ei ole Eesti Vabariigis kohustuslik, kuid mistahes püüd täiendava hariduse poole on vastustaja hinnangul alati positiivne ning nii isiku enda kui ka avalikkuse poolt tervitatav. PS §-s 37 sätestatud õigus haridusele ei ole absoluutne põhiõigus. Sõltuvalt hariduse tasemest on selle õiguse ulatus ja sellele korrespondeeruvad avaliku võimu positiivsed tegutsemiskohustused erinevad. Üldreegel (erandiks koolieelsed lasteasutused) on, et mida kõrgem haridustase, seda suuremad on lubatavad piirangud ja seda väiksemad avaliku võimu kohustused. Hariduse omandamise õigust on lubatud piirata, eelkõige haridussüsteemi efektiivse toimimise ning riigi arengu tagamiseks. 12) Asjaolu, et koolivõrgu korrastamise käigus peavad kaebajad tegema oma elus teatavaid ümberkorraldusi, mis puudutavad eelkõige logistilist laadi küsimusi ja väljakujunenud harjumusi, ei muuda asjaolu, et koolivõrgu korrastamine on siiski avalikes huvides vajalik ning see huvi on ilmselgelt kaalukam kaebajate huvist jätkata õppetegevust harjumuspärases kohas. Lähtudes kaebajate loogikast, ei olekski võimalik koolivõrku ümber korraldada, sest see toob paratamatult kellelegi kaasa vajaduse muuta oma senist elukorraldust ja transpordiharjumusi, kuivõrd kooli õppetegevus hakkab asuma mujal. Seda ei saa siiski pidada täiskasvanud ning mittekoolikohustuslike isikute puhul ülemäära koormavaks või ebamõistlikuks ning seetõttu nende õigusi rikkuvaks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2017 määruse p 10). Gümnaasiumiharidust omandades peab täiskasvanud õpilane olema võimeline tegema mõistlikke pingutusi selleks, et haridust omandada, sh leidma võimalusi hariduse omandamiseks töö- ja perekondlike kohustuste kõrvalt. 13) Vastustaja tegevus koolivõrgu ümberkorraldamisel ja sellest tuleneva kooli asukoha muutumisel ei ole olnud mingil moel meelevaldne. Ümberkorraldus on mõistlik, kuna ligi pooled VKTG õpilastest elavad Lasnamäe linnaosas ja koolide liitmise järel on suurel osal õpilastest võimalik elukohale lähemal koolis käia. Ka käesolevas kaebuses on mitmete kaebajate elukoht tegelikult Lasnamäe linnaosas (nt kaebaja V. B., kaebaja B.M. ning kaebaja I. M.) ning nende kaebajate puhul jääb üldse arusaamatuks, milles seisneb nende õiguste rikkumine, kuivõrd kool hakkab asuma nende elukohale lähemal. Asjaolu, et väidetavalt see põhjustab neile ebamugavust ning nad eelistaks koolis käia hoopis Põhja-Tallinnas, ei saa rikkuda nende kaebajate õigusi.

3-16-2636 14) Ka kaebuse punktides 4.12.1–4.12.12 välja toodud kaebajate puhul ei ole võimalik täheldada nende õiguste rikkumist seoses vaidlustatud otsusega juba eelnevalt välja toodud põhjustel. Ühegi kaebaja puhul ei saa pidada kooli jõudmiseks kuluvat aega ülemääraseks, isegi kui pidada kaebajate paljasõnalisi ja tõendamata väiteid kooli jõudmise logistika kohta ka tõele vastavateks. 15) Ebaõige on ka kaebajate käsitus selle kohta, et VKTG on ainulaadne kool ning et sellel puuduvad alternatiivid. Vene keeles õppe läbiviimiseks oli VKTG-l vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.08.2011 korraldusele nr 333 „Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumile loa andmine venekeelseks õppeks“ luba kuni 01.09.2016. Käesoleval hetkel koolil kehtivat luba õppetöö vene keeles korraldamiseks ei ole ja seega on täna Tallinnas kolm munitsipaalomandis olevat eesti õppekeelega täiskasvanute gümnaasiumit. Mittestatsionaarset gümnaasiumiharidust saab nimelt omandada ka Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis ja Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis ning seega on õpilastel, kes Lasnamäel asuvas koolis õppida ei soovi, võimalik seda teha vaid 700 meetri kaugusel Vana-Kalamaja 9 õppehoonest. 16) Kaebuses on kirjeldatud vaid väikese osa kaebajate (samas ka mitmete kolmandate isikute) õiguste rikkumist. Kaebuses on toodud põhjendused ainult kaebajate nr 1–10, 12, 37 ja 41 kohta, ehk 13 kaebaja kohta 42st. Kaebuses puuduvad mistahes põhjendused selle kohta, kuidas vaidlustatud otsus rikub ülejäänud 29 kaebaja õigusi. Vastustaja hinnangul annab see ilmselgelt aluse jätta kaebus 29 kaebaja osas rahuldamata. 17) Hoone, kus VKTG gümnaasium tegutseb, mahutab u 800 õpilast, kuid käesoleval õppeaastal õpib seal 454 õpilast. Selline ruumikasutus ei ole optimaalne, eriti arvestades asjaolu, et samal ajal napib põhikoolikohti Kalamaja ja kesklinna piirkonnas. Kalamajas on viimase kahe aasta jooksul registreeritud elanike arv kasvanud vähemalt 25%, mis ilmestab põhikoolikohtade nappust selles piirkonnas ning VKTG hoone on kooli õpilaste arvu ja õppetöö korralduse jaoks selgelt liiga suur. Oluline on see, et õpilaste arv Tallinna linnaosades on aja jooksul muutunud. Praegu on puudu eestikeelseid põhikooli õppekohti kesklinna piirkonnas ning venekeelseid õppekohti Lasnamäel. Antud juhul luuakse juurde põhikooli- või gümnaasiumiastme õppekohti Tallinna piirkondades, kus neid napib. Tegu on olulise avaliku huvi realiseerimisega, sest kohalik omavalitsus peab üleval pidama piisava arvu õppeasutusi vastavalt kogu linna vajadustele ning seejuures tuleb linna suurust silmast pidades võtta arvesse ka piirkondlikke erinevusi ja toimunud muudatusi. Tegemist on sobiva ja vajaliku meetmega sellega soovitava eesmärgi – koolikohtade nappuse leevendamise – saavutamiseks. Ümberkorraldamise tulemusena tekivad Tallinna linna Linnamäe ja Läänemere tee piirkonnas ning Kalamaja ja kesklinna piirkonnas 2017/2018. õppeaastaks vabad põhikoolikohad, mis võimaldavad nii Tallinna Linnamäe Vene Lütseumil kui ka GAG-l tulevikus õppetööd korraldada ühes vahetuses ja pakkuda lastele koolis senisest palju rohkem õppekavaväliseid tegevusi. Eeltoodud eesmärki ei ole võimalik saavutada vähemkoormavate abinõudega, mis oleks sama efektiivsed. 18) Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kokku 53 erinevat kaebuse lisa, kuid kaebuses ei ole välja toodud, mida need dokumendid konkreetselt tõendama peaks. Vastustajale jääb arusaamatuks, mis tähtsust on käesoleval juhul kaebuse lisadeks nr 4–12 olevatel artiklitel. Asjaolu, et vaidluse all olevat teemat on arutatud ka meediaveergudel, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, mistõttu tuleb need tõendid kaebajale tagastada kui asjakohatud. Samuti jääb arusaamatuks, mida kaebajad soovivad tõendada kaebuse lisadeks nr 21–25 olevate Haridusameti juhataja käskkirjadega, kaebuse lisadeks nr 26–27 olevate Facebooki väljavõtetega ning lisadega nr 29–30, 34–35, 37, 41–52. Need tõendid ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt mingit tähtsust ning kaebajad ilmselgelt koormavad kohtumenetlust liigsete ja asjakohatute tõendite esitamisega. Lisaks sellele, et kaebuse tekstis pole neile

8.Tallinna Halduskohus leidis 28.12.2016 määruses käesolevas haldusasjas, et „koolide liitmine on olemuselt halduse siseakt, mis üldjuhul õpilaste või nende vanemate subjektiivseid õigusi ei mõjuta: õpilastel puudub subjektiivne õigus koolivõrgu kujundamisele, nt nõuda konkreetse nimetuse ja õppesisuga haridusasutust konkreetses piirkonnas. Siiski võib teatud tingimustel koolivõrgu ümberkujundamine riivata õpilaste või nende vanemate subjektiivseid õigusi. Kohtupraktikas on jaatatud lastevanemate kaebeõigust KOV otsuste, mis puudutavad koolivõrgu ümberkorraldamist kooli sulgemise teel, vaidlustamisel (Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2012 määrus nr 3-11-2982 p-d 25, 26). Ka kohaliku omavalitsuse (KOV) organi otsus koolide liitmise kohta võib teatud juhtudel riivata õpilaste ja nende vanemate õigusi. Silmas tuleb pidada, et haridus on üks olulisemaid riigi pakutavaid avalikke teenuseid. Õigus haridusele on ise põhiõigus, samuti on see eelduseks paljude teiste põhiõiguste teostamisele. Juhul, kui Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi ümberkorraldamise tõttu satub ohtu seal õppivate isikute põhiõigus saada haridust, võib ka Tallinna Linnavolikogu 17.11.2016 otsuse nr 182 näol olla tegemist aktiga, mis rikub õpilaste või nende vanemate subjektiivseid õigusi.“ Seega on kaebeõiguse olemasolu eelduseks õpilase isiklik puutumus vaidlusaluse otsusega: kaebeõigus eksisteerib eeldusel, et koolide liitmine mõjutab negatiivselt isiku õigust omandada haridust (PS § 37 lg 1 kaitsealas on ka keskhariduse omandamine). Selline puutumus peab olema igal kaebajal isiklikult ning seda tuleb põhistada. Koolide ühendamist ei saa kooli õpilased ega õpilaste vanemad vaidlustada avalike huvide kaitseks nn populaarkaebuse vormis (vt HKMS § 44 lg 2), kuna seadus sellist võimalust ette ei näe. Seega tuleb kaebajate väited, mis seonduvad kolmandate isikutega (kaebajateks mitteolevad erivajadustega õpilased, VKTG õpetajad jt), jätta tähelepanuta.

13.2.Asjas esitatud materjalidest nähtuvalt on VKTG ja Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi liitmise küsimust käsitlenud nii VKTG õpilasesindus (vt VKTG õpilasesinduse 08.09.2016 protokolli nr 1 väljavõte – tl 65–66) kui ka VKTG hoolekogu (vt VKTG hoolekogu 29.09.2016 protokoll nr 1 – tl 62–63). Otsuse nr 182 seletuskirjas on VKTG õpilasesinduse ja hoolekogu arvamustele viidatud ning ära toodud, et õpilasesindus ega hoolekogu VKTG ümberkorraldamist ei toeta. Sellisena saab järeldada, et vastustaja on täitnud PGS § 80 lg-st 1 tuleneva nõude enne kooli ümberkorraldamist ära kuulata kooli hoolekogu ja õpilasesinduse arvamus. Ärakuulamine peab tagama, et otsuse langetamisel kaalutakse kooli õpilaste ja nende vanemate esindusorganite seisukohti koos muude asjas tähtsust omavate asjaoludega. Ärakuulamise põhimõtet ei ole rikutud pelgalt selletõttu, et VKTG hoolekogu ja õpilasesinduse seisukohta säilitada VKTG iseseisva koolina samas asukohas ei võetud arvesse ning vastustaja otsustas VKTG ja Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi liitmise kasuks. PGS ei kohusta koolipidajat välja selgitama iga üksiku õpilase või lapsevanema seisukohta ega nende konkreetseid huvisid kaaluma, vaid ära tuleb kuulata üksnes õpilaste ja lastevanemate esindusorganid (koolide liitmise näol ei ole tegemist üksiku õpilase või tema vanemate suhtes langetatava koormava haldusaktiga, vaid halduse siseaktiga, mis omab mõju isiku subjektiivsetele õigustele üksnes teatud eelduste täitmisel, nt riivatakse isiku õigust haridusele). Ärakuulamine ei pea toimuma PGS kohaselt üksnes suuliselt, vaid haldusmenetluse vormivabaduse põhimõttest tulenevalt (HMS § 5) võib see toimuda ka kirjalikult. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks ärakuulamisõiguse osas menetlusreegleid rikkunud. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et hea halduse põhimõttega on kooskõlas anda suurt hulka inimesi puudutavate otsuste kohta infot aegsasti, otsesest allikast ja piisaval hulgal. Mida suurema mõjuga otsus, seda intensiivsem peaks olema teavitamine. Samas eeldab hea halduse põhimõte haldusmenetluse kõigilt osapooltelt üksteise suhtes lugupidavat suhtumist ja koostööd. Seda ka otsuste suhtes, mille mõju võib asjaosalistele olla negatiivne. Kohus ei pea siinkohal vajalikuks hinnata, kas lastevanemate, õpilaste, VKTG pedagoogide ja vastustaja omavaheline koostöö vastas viidatud osas hea halduse põhimõttele või kui ei vastanud, siis keda tuleb selle eest vastutavaks pidada. Oluline on see, et õiguslikus mõttes on vastustaja PGS ja HMS nõuded täitnud ning puudub alus sellel alusel vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Kuna koolivõrgu ümberkorraldamine ei riiva konkreetse kooli või seal töötavate pedagoogide subjektiivseid õigusi (vt Tallinna Halduskohtu 31.10.2016 määrus nr 3-16-2141), ei ole vaja hinnata vastustaja tegevust VKTG kooli personali ärakuulamisel.