OÜ 581c Holding kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 18.05.2015. a otsuse nr 13-6/693 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 17.10.2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ 581c Holding apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebajad – OÜ 581c Holding Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale apellatsioonkaebuse lisadena esitatud äriplaan tervikuna ja rakendusanalüüs.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.10.2016. a otsus muutmata.
3.Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 07.06.2017, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.OÜ 581c Holding esitas 31.08.2011 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamiseks. Toetust taotleti ilu- ja tarbetaimede paljundamiseks ja kasvatamiseks, tootmis- ja laohoone ehituseks ja väikevahendite ostmiseks. Taotluse kohaselt asub investeeringuobjekt Tähemaa külas Vara vallas Tartumaal.
2.PRIA 02.12.2011. a otsusega nr 13-6/2694 taotlus rahuldati ning põllumajandusministri 08.06.2010. a määruse nr 68 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja toetuse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 68) alusel määrati ja maksti OÜ-le 581c Holding investeeringutoetus summas 40 000 eurot tootmise laiendamiseks ja mitmekesistamiseks.
3.17.10.2013 esitas OÜ 581c Holding PRIA-le avalduse pikendada põllumajandusliku tegevusega alustatud noore ettevõtja toetusega seotud investeerimise perioodi ja tegevuste lõpetamise tähtpäeva kuni 31.12.2014. Taotlust põhjendati OÜ 581c Holding juhataja tervislike probleemidega.
4.PRIA 21.10.2013. a PRIA vastuskirjaga nr 13-1/13652-1 jäeti OÜ 581c Holding avaldus investeeringu teostamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmisel tugineti määruse nr 68 § 13 lg-le 2. Taotlejale selgitati, et hiljemalt 28.02.2014 tuleb taotlejal esitada teatis investeeringuga seotud kulude tegemise kohta koos määruses loetletud dokumentidega. Ühtlasi selgitati, et dokumentide tähtajaks esitamata jätmisel kuulub väljamakstud toetusraha tagasi nõudmisele.
5.OÜ 581c Holding saatis 31.12.2013 PRIA-le 2014. a teha plaanitavate tööde nimekirja, paludes pikendust kuni 2014. a novembrini.
6.PRIA 07.02.2014. a teavituskirjaga nr 13-1/1163-1 teavitati taotlejate investeeringu teostamise ja investeeringu teostamist tõendavate dokumentide esitamise tähtaja pikendamata jätmisest.
7.OÜ 581c Holding teatas vastuseks PRIA 07.02.2014. a teavituskirjale, et investeeringud on teostatud õigeaegselt ja korrakohaselt.
8.OÜ 581c Holding esitas 03.03.2014 teatise põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse abil tehtud kulutuste kohta summas 40 000 eurot. Teatise kohaselt leiti 2013. a kevadel istandiku rajamiseks uus asukoht. PRIA 21.10.2013. a vastuskirja järgselt otsustati muuta äriplaani tootmishoone ehitamise osas ning otsustati investeerida istikutesse ja istandikku. Tähtaegselt jäid teostamata vaid ehitustööd ja taimede transportimine lõppkasvukohale.
9.PRIA 18.03.2014. a e-kirjaga teavitati OÜ-d 581c Holding teatises esinenud puudustest ja tehti ettepanek täiendavate dokumentide esitamiseks.
10.PRIA 18.05.2015. a otsusega 13-6/693 (I kd, tl 12-14) nõuti OÜ-lt 581c Holding tagasi toetus summas 40 000 eurot, kuna pärast toetuse väljamaksmist on selgunud, et toetusraha ei ole kasutatud sihipäraselt.
11.PRIA 17.08.2015. a vaideotsusega nr 13-4/15/39-1 (II kd, tl 108-111) jäeti kaebaja 17.07.2015. a vaie rahuldamata.
12.OÜ 581c Holding esitas 18.08.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 1-11, täpsustatud kujul II kd, tl 132-133) PRIA 18.05.2015. a otsuse nr 13-16/693 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt oleks algselt äriplaanis kavandatud tootmishoone ehitamine nõutavas summas (20 000 eurot) olnud ebamõistlik. Kaebaja tegi muudatused investeeringu (põhivara) summade jaotuses, muutmata äriplaani algset eesmärki, milleks on endiselt istikukasvatus. Kaebaja ei oleks toetust taotlenud, kui ta oleks teadnud, et äriplaani muutmine ei ole võimalik. Kaebaja märgib, et ta ei taotlenud 31.12.2014. a kirjaga ei investeeringute teostamiseks ega dokumentide esitamiseks tähtaja pikendamist. Kaebaja on seisukohal, et PRIA ei ole põhi- ja käibevara mõistet õigesti sisustanud. PRIA-le on esitatud dokumendid tootmishoone ehitusmaterjalide ostu kohta.
13.Tartu Halduskohus jättis 17.10.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et asjas on tõendatud, et kaebaja taotles investeeringutoetust Tartumaal Vara vallas Tähemaa külas asuvasse XXX talusse investeerimiseks ja seal noore ettevõtjana põllumajandusliku tegevusega alustamiseks. Toetuse taotluse kohaselt oli kaebaja sooviks saada toetust istikute ostmiseks 9000 eurot, tootmis- ja laohoone ehitamiseks 22 000 eurot ja tootmise väikevahendite ostmiseks 9000 eurot. Määruse nr 68 § 4 p 2 kohaselt pidid äriplaanis kavandatud tegevused olema tehtud taotluse esitamise aastale järgneva kahe majandusaasta jooksul, kaebaja puhul 31.12.2013. Halduskohus leidis, et kaebajale välja makstud toetuse tagasinõudmine on põhjendatud, kuna kaebaja ei ole tõendanud toetuse sihipärast kasutamist ning toetuse taotlemisel esitatud äriplaanis ette nähtud tegevused ei olnud 31.12.2013 seisuga tehtud. Kaebaja ei ole tõendanud ka PRIA nõusolekut sellisteks muudatusteks, mida tohtis teha ainult vastustaja eelneval nõusolekul. Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja on rikkunud nõudeid, mille täitmist eeldades talle toetus määrati. Kaebaja oli taotluse esitamisel võtnud endale kohustuse tootmis- ja ladustamishoone ehitamiseks XXX talu maadele. Halduskohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis tõendaks investeeringute tegemist XXX talus olnud tootmise laiendamiseks. Investeeringu tegemise tähtpäevaks (31.12.2013) on kaebaja ostnud ehitusmaterjale vaid 1935,79 euro väärtuses. Halduskohus leidis, et lisaks toetuse mittesihipärasele kasutamisele on kaebaja rikkunud ka teavitamiskohustust. Kaebaja poolt 17.10.2013 PRIA-le esitatud avaldusega on kaebaja taotlenud investeeringuperioodi pikendamist kuni 31.12.2014, mitte äriplaani muutmist. Samuti ei teavitanud kaebaja 11 kuu jooksul PRIAt osaühingu juhatuse liikme vahetusest 2012. aastal. Halduskohus leidis, et PRIA on õigesti jätnud 07.02.2014 rahuldamata kaebaja 31.12.2013. a avalduse toetuse abil tehtavate tööde teostamise tähtaja pikendamiseks kuni 2014. a novembrini. Halduskohus märkis, et kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kaebaja tegevuskohaks ei olnud hiljemalt 2013. a teise poolaasta seisuga enam XXX talu. Seega ei saa kaebaja olla täitnud ka äriplaanis kavandatud tegevusi investeeringuobjektil, kuna kaebaja ei tegutse enam ettevõtjana selles asukohas, mille arendamiseks ta investeeringuid taotles. Määruse nr 68 § 13 lg p 5 kohaselt on toetuse saaja kohustatud saadud toetusraha PRIA nõudmisel tagasi maksma äriplaanis kavandatud tegevuste täitmata jätmise ja investeeringuobjekti mittesihipärase kasutamise korral. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 111 lg 1 annab vastustajale kaalutlusõiguse toetuse täielikult või osaliselt tagasi nõudmiseks. Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja juhatuse liikme Andreas Veeringu tervislik seisund ei saanud olla vääramatuks jõuks, mis oleks takistanud investeeringute tegemist. Tootmishoone ehitamine ei olnud juhatuse liikme isiklikuks kohustuseks, samuti ei
ole tõendatud takistuste esinemine äriühingule osanike seast teise juhatuse liikme määramiseks. Lisaks sellele pidid toetuse taotluse kohaselt kõik kolm äriühingu osanikku vastama põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuetele, kuid nendest ühe puhul ei ole selle nõude täitmine tõendatud. Toetuse nõuete järgimise eest vastutab osaühing tervikuna.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14.OÜ 581c Holding esitas Tartu Halduskohtu 17.10.2016. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule uueks lahendamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt sisaldab kohtuotsus faktivigu ning halduskohus on tuginenud PRIA dokumentides esitatud faktidele. Kaebaja rõhutab, et ettevõtte asukoha vahetus ei saa olla toetuse tagasinõudmise aluseks. Teostatud on kõik tegevused, mida algne äriplaan ette nägi. Määruses nr 68 ei ole sätestatud abikõlbulikke ja mitteabikõlbulikke tegevusi. Kaebaja muutis enda planeeritud tegevused suvikute kasvatamise asemel püsikute kasvatamiseks. Kaebaja selgitab, et ta on esitanud PRIA-le kuludokumente kogusummas 40 404,48 eurot. PRIA ametnikud teostasid 19.12.2014 Maardus kohapealset kontrolli. Kaebaja selgitab, et ta oli majanduslikust olukorrast tingitult sunnitud XXX talu müüma ning otsustas saadud rahalised vahendid investeerida tulusamasse asukohta. Hoone renoveerimiseks ja ehitamiseks on tehtud kulutusi summas 8482,21 eurot. Lisaks sellele on kaebaja kulutanud hoone ehitamiseks 4623,12 eurot, mida PRIA ei aktsepteerinud. PRIA tutvus Järvaküla hoonega kontrolli käigus 22.12.2014. Äriühing tegeleb talvisel perioodil metsamaterjali müügiga. Kuigi kasvuhoone jäi lõpuni ehitamata, on tootmishoone valmis ehitatud. Kaebaja on seisukohal, et ka ilma kasvuhoone ehituseta oli toetusraha kasutatud sihipäraselt. Kaebaja on seisukohal, et PRIA jättis ebaõigesti talle investeeringute tegemiseks pikenduse andmata. Juhatuse liikme vahetusest mitteteavitamine on kaebaja hinnangul tehnilise detaili ületähtsustamine, kuna teavitamiskohustuse mittetäitmine ei ole toetuse tagasinõudmise aluseks. Kaebaja on seisukohal, et PRIA on teinud tagasinõude otsuse valikuliselt ja ebaõigetel alustel. Tagasinõude otsuses puudub analüüs, miks ei ole kaebaja poolt esitatud arved abikõlbulikud. Tootmishoone määratlemiseks ei olnud äriplaanis sätestatud mingeid piiranguid. PRIA oleks pidanud arvestama abikõlbulikuna kõik ehitusega seotud kulusid.
15.Vastustaja vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et investeeringut ei pidanud tegema XXX tallu. 22.12.2014. a kontrollakti järgi ei toimunud kaebajal Vara vallas mingit tegevust. Tootmis- ja laohoone pidi rajatama XXX tallu. Tootmishoonet ei rajatud ei XXX tallu ega ka kusagile mujale. Kui kaebaja oleks toetuse taotlemisel investeeringuobjekti asukohana näidanud Harjumaad, oleks ta saanud vähem hindepunkte. Sellisel moel istikute ostmisele ja nn tükkide kaupa istanduste rajamisele ei oleks ka toetust määratud. Kui taotleja soovib äriplaani muuta, peab ta sellest PRIA-t viivitamata teavitama ja saama äriplaani muudatuseks nõusoleku. Kaebaja on 22.10.2014. a kirjas ise selgitanud, et tootmishoone ehitamisest on loobutud. Kui tootmishoone ehitusest loobuti, siis miks osteti ehitusmaterjale summas 1935,79 eurot. PRIA teavitamise kohta soovist muuta äriplaani tõendid puuduvad. Koos kuluteatisega esitatud selgituses on teatatud, et tootmishoone ehitamisest ikkagi loobuti ja asendati see istikute soetamisega. Juhatuse liikme vahetusest PRIA-t teavitatud ei ole, kuigi määrus nr 68 selleks kohustab. Tõendatud on, et äriplaanis nimetatud tootmishoonet ehitatud ei ole.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Ringkonnakohus tagastab esmalt kaebajale apellatsioonkaebuse lisadena esitatud äriplaani tervikuna, kuna see on olemas PRIA taotlustoimikus ja rakendustulemuste analüüsi, sest sellel materjalil ei ole apellatsioonkaebuse lahendamisega seonduvalt sisulist tähtsust.
17.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest ega ka asja materjalidest, et halduskohus kohaldas materiaalõiguse norme vääralt, hindas ebaõigesti olemasolevaid tõendeid või rikkus asja lahendades kohtumenetluse norme selliselt, et see tingiks automaatselt otsuse tühistamise ja asja halduskohtule arutamiseks tagasi saatmise. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses halduskohtu põhjendusi korrata ja kõikidele, sisuliselt samadele kaebaja väidetele uuesti vastata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus siiski järgmist.
18.Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei nõustu kaebaja halduskohtu seisukohaga, et toetus oli kaebajale PRIA poolt välja makstud kasutamiseks just XXX talu maadel. Samuti leiab kaebaja, et mõistet „investeeringukoht“ ei ole määruses nr 68 üldse kasutatud. Ringkonnakohus kaebaja sellise arvamusega ei nõustu, sest määrus nr 68 kasutab mõistet „investeering“ (§ 4 p 1 kohaselt peab kavandatud investeeringute rahaline maht kokku olema vähemalt 50% taotletava toetuse mahust). Investeeringu asukoht tähendab aga piirkonda, kuhu kavatsetakse investeering teha (määruse nr 68 B-osa lisa 4 p 4) ja sellest olenevalt antakse taotlusele ka hindepunkte. Kaebaja poolt toetuse taotlemisel PRIA-le esitatud äriplaani p 8 kohaselt pidi kavandatava investeeringu asukohaks olema XXX talu Tähemaa külas Vara vallas. Määruse nr 68 § 7 lg 1 p 5 kohaselt esitas taotleja PRIA-le ka maa rendilepingu, mis oli sõlmitud rendileandja A. Veeringu ja OÜ 581c Holding vahel ja mille kohaselt anti äriühingule rendile Vara vallas Tähemaa külas asuv maatulundusmaa suurusega 43,5 ha. Vara vald, Tähemaa küla oli seega ka kavandatava investeeringu asukoht. 22.12.2014. a kontrollakti nr 25453 kohaselt ei toimunud kaebajal Vara vallas mingit äriplaanis väidetud tegevust. Halduskohus on seega vaidlusaluse otsuse p-s 32 õigesti rõhutanud, et kaebaja kui toetuse taotleja võttis endale kohustuse teha investeering just Vara vallas XXX talu maadel vastavalt esitatud äriplaanile, mille kohaselt tootmis- ja laohoone pidi rajatama XXX tallu. Tootmishoonet, mille jaoks toetust taotleti, ei rajatud asja materjalidest nähtuvalt ei XXX tallu ega ka kusagile mujale. Taotleja tegevuskoht e. investeeringu tegemise koht omas tähtsust taotluste hindamise seisukohalt (määruse nr 68 lisa 4 B-osa p-d 4.1 ja 4.2) ning kui kaebaja oleks toetuse taotlemisel investeeringuobjekti asukohana näidanud Harjumaad, siis oleks ta saanud vähem hindepunkte. Kaebaja poolt kirjeldatud istikute ostmisele ja tükkide kaupa istanduste rajamisele ei oleks PRIA selgituste kohaselt samuti toetust määratud. Mis puudutab kaebaja viidet 09.09.2016. a määrusele nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ ja selle § 3 lg-le 7 ning tõlgendusele, et selle sätte järgi on investeeringuobjekti asukoha fikseerimine kohustuslik alles aasta jooksul toetuse saamisest, siis ringkonnakohtu hinnangul pole uue programmiperioodi määruse viidatud sätet kuidagi
võimalik selliselt tõlgendada. Ka uue määruse kohaselt peab maa olema taotleja omandis või muul õiguslikul alusel kasutuses vähemalt kuni järgneva kalendriaasta lõpuni arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest ning see nõue ei ole kuidagi mõistetav investeeringuobjekti asukoha fikseerimisena alles aasta jooksul pärast viimase toetusosa väljamaksmist. Tegemist on nõudega toetuse taotlejale ja seda kontrollitaksegi juba toetuse taotlemisel. Toetus nõutakse kaebajalt tagasi aga hoopis sellel põhjusel, et ta jättis äriplaanis näidatud tegevused, milleks toetust taotleti tegemata, toetusraha ei kasutatud sihipäraselt vastavalt äriplaanile ning täidetud ei ole ka PRIA teavitamiskohustust.
19.Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja jätkuvalt, et uus asukoht pole kahjustanud meetme eesmärkide saavutamist, on tunduvalt parem ja teostatud on ka kõik tegevused, mida esialgne äriplaan ette nägi. Asja materjalid aga kaebaja selliseid väiteid ei kinnita, kuna tootmis- ja laohoonet ehitatud ei ole ning selle asemel kogu toetusraha kasutamine istikute ostmiseks ei ole aktsepteeritav toetuse saamise eesmärgi korrektse täitmisena. Kui kaebaja soovis toetuse saamise aluseks olnud äriplaani muuta, siis pidi ta sellest PRIA-t viivitamata teavitama ja saama äriplaani muudatusteks nõusoleku (määruse nr 68 § 12 lg 2), mida aga toimunud ei ole.
20.Kaebaja poolt seoses äriplaani täitmisega esitatud väited (äriplaanis nähti tulevikus ette laieneda Tallinna piirkonda, kulutused Maardu müügiplatsile, XXX talu müük, metsamaterjali müük jne) ei ole suures osas asjakohased seonduvalt toetuse tagasinõudmise õiguspärasuse kontrollimise küsimusega, mistõttu ringkonnakohus sellesisulistel väidetel rohkem ei peatu. Halduskohus on vaidlustatud otsuses õigesti märkinud, et kaebajale väljamakstud toetuse tagasinõudmine oli põhjendatud, sest kaebaja ei ole tõendanud toetusraha sihipärast kasutamist ega ole tõendanud ka PRIA nõusolekut sellisteks muudatusteks, mida tohtis teha ainult vastustaja eelneval nõusolekul. Nagu juba märgitud pidi äriplaani kohaselt istandus rajatama A. Veeringult renditud maadele. Kui XXX talu müüdi pärast aastast kasutamist nagu väidab kaebaja, siis on täiesti arusaamatud ka viited Järvaküla hoonele. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit XXX talus olnud tootmise laiendamisest, tunnistades sellega ise investeeringute tegemata jätmist Alliku talu maadel. Investeeringute tegemise tähtpäeva seisuga, s. o 31.12.2013, on tõendatud üksnes see, et osteti 1935,79 euro eest ehitusmaterjale, mis ei ole aga tõendiks taotletud investeeringu elluviimise kohta.
21.Mis puudutab kaebaja väiteid investeeringu tegemise tähtaja pikendamise kohta, siis need ei lükka endiselt ümber PRIA poolt esitatud seisukohti ja selgitusi, mille kohaselt 17.10.2013 esitas kaebaja esindaja avalduse, milles taotles investeeringu tegemise tähtaja pikendamist kuni 31.12.2014, tuues välja sündmused, mis takistasid väidetavalt tööülesannete täitmist (juhatuse liikme haigus) ja investeeringu elluviimist 2012. a aprillikuust kuni 28.06.2013. Samas asus 16.11.2012 A. Veering siiski kaebaja juhatuse liikmeks, olles samas teadlik asjaolust, et ei ole võimeline tervislikel põhjustel tegelikult juhatuse liikme ülesandeid täitma. 21.10.2013. a keeldus PRIA investeeringu tegemise tähtaega pikendamast ja palus esitada kuludokumendid tehtud investeeringute kohta, viidates määruse nr 68 § 13 lg-le 2. 31.12.2013, s. o ajal, mil äriplaanis märgitud tegevused oleksid pidanud tehtud olema ja PRIA keeldus investeeringu elluviimise tähtaja pikendamisest, esitas kaebaja esindaja tööde ajakava (Väljavõte äriplaani teostamise aruandest. Teostatavad tööd 2014), mille p 2 sisaldas endiselt ka tootmishoone ehitamist. Toetuse saaja esindaja palus tööde teostamiseks pikendust kuni novembrini 2014. a (kaebaja e-kiri 31.12.2013 nr 13-1/1163). 07.02.2014 saatis PRIA e-kirjale vastuse, milles viitas veelkord, et investeeringu teostamise ja kuludokumentide esitamise tähtaja pikendamine ei ole
võimalik. Ajakava kohaselt kavatses taotleja alustada ehitusega alles 2014. a juunis. 10.02.2014 saatis toetuse saaja esindaja PRIA-le uue kirja, milles väitis, et ei ole oma 31.12.2013 saadetud kirjas taotlenud tähtaja pikendamist investeeringute teostamiseks, investeeringud on teostatud õigeaegselt ja ning aruanne koos lisadokumentidega esitatakse PRIA-le tähtaegselt. 28.02.2014 esitas toetuse saaja teatise toetuse abil tehtud kulutuste kohta, milles märkis, et mitmetel majanduslikel põhjustel oli ta sunnitud tegema esialgses äriplaanis muudatusi. Kaebaja selgitas, et ta otsustas muuta äriplaani tootmishoone ehitamise osas, kuna olnuks majanduslikult põhjendamatu ja liigselt kulukas ehitada 20 000 euro eest tootmishoone, mis ei oleks toonud mingit tulu ega loonud lisandväärtust. Selle asemel otsustas kaebaja investeerida istikutesse. Kaebaja leidis, et tootmishoone on vaid kulu ja sellisel kujul ei ole hoone ettevõtte igapäevase majandustegevuse jaoks vajalik. Samuti selgitas kaebaja esindaja 22.10.2014. a vastuses, et algselt oli äriplaanis kavandatud suure tootmishoone ehitamine, kuid kahe aasta jooksul sai selgeks, et kui ei ole tootmissisendit (paljundatud istikuid), siis ei ole ka tootmishoonega midagi teha. Kuid nagu märgitud, oli veel 31.12.2013 saadetud väljavõttes äriplaani teostamise aruandest 2014. aastal teostatavate tööde hulgas tootmishoone ehitus kirjas ja selleks paluti pikendust kuni novembrini 2014. Vastustaja ja halduskohus on õigesti leidnud, et sellist kirja ei saanud lugeda PRIA-le äriplaani muutmiseks esitatud avalduseks, kuna selles olid tabeli kujul toodud üksnes tööd koos ajagraafikuga, milleks pikendust taotleti. Tootmishoone ehitust puudutas esitatud kuludokumentidest vaid ehitusmaterjalide kuluarve summas 1 935,79 eurot, mille kohaselt osteti 31.12.2013 polükarbonaatplaate ja saematerjali. Kui kaebaja väidab, et tootmishoone ehitusest loobuti, siis on arusaamatu, miks tehti 2013. a viimasel päeval siiski kulutusi ehitusmaterjali ostuks ja esitati selle kohta PRIA-le kuludokumendid. PRIA teavitamise kohta soovist muuta äriplaani, asjas tõendid puuduvad.
22.Määruse nr 68 § 12 lg 2 p 3 kohaselt peab ka äriühingu juhatuse liikme vahetumisest teavitama PRIA-t eelnevalt ja viivitamata ning kirjalikult. Juhatuse liikme vahetamiseks oli samuti vaja saada PRIA nõusolek. Asja materjalidest nähtuvalt oli alates 30.08.2011 kuni 16.11.2012 (s. o toetuse saamise taotluse esitamise ja äriplaanijärgse tegevuse kavandamise ajal) äriregistri andmetel taotleja juhatuse ainsaks liikmeks K. Mäeots. Alates 16.11.2012 on juhatuse liige A. Veering. Taotleja osanikeks on A. Veering ja K. Klais. Juhatuse liikme vahetumisest kaebaja PRIA-t teavitatud ei ole. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esindaja varasemalt väljendanud ka seisukohta, et juhatuse naisliige võis olla ebapädev tootmishoone ehitamisel (teda ei saa kohustada ehitustöid teostama). Sel juhul jääb üldse arusaamatuks sellise investeeringu planeerimine ja selleks PRIA-lt toetuse taotlemine. Samuti ei ole PRIA ega halduskohus väljendanud seisukohta, et juhatuse liige või äriühingu osanik pidi tootmishoone ise valmis ehitama. Halduskohus on vaidlusaluse otsuse p-s 47 juhatuse liikme vahetumisega seonduvaid asjaolusid õigesti hinnanud ning tõene ei ole kaebaja väide, et tema poolt kaebuses välja toodud asjaolusid ei ole üldse hinnatud. Samuti ei ole kaebajalt toetuse tagasinõudmise aluseks olnud ainult teavitamiskohustuse rikkumine, sest saadud toetusraha on kasutatud mittesihipäraselt. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus hinnanud kõiki olemasolevaid tõendeid kogumis ja nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et halduskohus pole üldse tutvunud kaebaja poolt PRIA-le esitatud äriplaaniga ega hinnanud selle eesmärke ja teostamist. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et äriplaani muudatustest tuli PRIA-t teavitada ja taotleda selleks nõusolekut eelnevalt, mitte aga kulutada saadud toetusraha selliste tegevuste peale, milleks ei ole toetust taotletud ja põhjendada seda hiljem äriplaani muutmisega.
23.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole PRIA poolt läbi viidud menetluses rikkumisi tuvastatud ning arusaamatuks jäävad kaebaja viited „ulatuslikele seadusevastastele käsitlustele ja nõuetele, mida PRIA püüab avalikkuse eest varjata“. Teostatud investeeringukontrolli läbiviimise eesmärgiks oli tuvastada, mis on toetusena saadud 40 000 euro eest tegelikult tehtud ja millised toetuse saamise nõuded on täidetud. Kaebaja poolt esitatud kuludokumentides käsitletakse peamiselt istanduse rajamiseks tehtud kulutusi. Kuigi juba varasemalt kindlaks tehtud rikkumised (äriplaani muudatuseks nõusoleku taotlemata jätmine, kavandatud investeeringu ellu viimata jätmine) andsid aluse toetuse tagasinõudmiseks, otsustas PRIA kohapeal kontrollida ka seda, mida toetuse saaja tegelikult toetusraha eest on ostnud ja kuhu sellises mahus ostetu tegelikult paigutatud on. Kohapealse kontrolli teostamise käigus ei olnud toetuse saaja poolt PRIA-le esitatud arvetel toodud kaupade olemasolu asja materjalidest nähtuvalt võimalik täpselt kontrollida, kuna ka toetuse saaja ise ei osanud näidata, milliseid istikuid ta käsitleb põhivarana. Istikute koguarvu ei olnud võimalik samuti kindlaks teha. Korrektsed kuludokumendid esitas kaebaja vaid kahveltõstuki (178 eurot) ja muruniiduki (143,13 eurot) kohta, kuid nimetatud seadmed ei olnud toetuse saaja valduses. Kahveltõstuk asus Tartumaal Puhja vallas OÜ-le Rämsi Agro kuuluval kinnistul ja muruniiduk asus Harjumaal Maardus K. Klaisile kuuluval kinnistul.
24.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) kaebaja enda kanda vastavalt HKMS § 108 lg-le 1.
Tiina Pappel
Agu Timmi
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.