OÜ 581c Holding kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 18. mai 2015. a otsuse nr 13-6/693 tühistamiseks Kaebaja – OÜ 581c Holding, seaduslik esindaja Andreas Veering
Menetlusosalised
Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Anne Lepik Asja läbivaatamise vorm Resolutsioon
Kohtuistung 14. septembril 2016. a
1.Jätta OÜ 581c Holding kaebus haldusasjas nr 3-152063 rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 16. november 2016. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Faktilised asjaolud
1.OÜ 581c Holding (taotluse esitamise ajal OÜ 581c) esitas 31.08.2011. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamiseks (originaaldokumendid PRIA taotlustoimik– 120011781003 OÜ 581c, leheküljed toimikus nummerdamata). Taotluse kohaselt asub investeeringuobjekt Tähemaa külas Vara vallas Tartumaal. Toetust taotleti ilu- ja tarbetaimede paljundamiseks ja kasvatamiseks, tootmis- ja laohoone ehituseks ja väikevahendite ostmiseks.
2.PRIA 02.12.2011. a otsusega nr 13-6/2694 taotlus rahuldati ning määrati ja maksti investeeringutoetust summas 40 000 eurot tootmise laiendamiseks ja mitmekesistamiseks põllumajandusministri 08.06.2010. a määruse nr 68 (edaspidi määrus nr 68) alusel.
3.17.10.2013. a esitas OÜ 581c Holding PRIAle avalduse pikendada põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetusega seotud investeerimise perioodi ja tegevuste
lõpetamise tähtpäeva kuni 31.12.2014. a. Taotlust põhjendati OÜ 581c Holding juhataja tervislike probleemidega 2012. a aprillist kuni 2013. a 28. juunini. Taotlusele olid lisatud tõendid juhataja tervisliku olukorra kohta.
4.21.10.2013. a PRIA vastuskirjaga nr 13-1/13652-1 jäeti OÜ 581c Holding avaldus investeeringu teostamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmisel tugineti määruse nr 68 § 13 lg-le 2. Taotlejale selgitati, et hiljemalt 28.02.2014. a on taotleja kohustatud esitama vormikohase teatise investeeringuga seotud kulude tegemise kohta koos määruses loetletud dokumentidega. Ühtlasi selgitati, et dokumentide tähtajaks esitamata jätmisel kuulub väljamakstud toetusraha tagasi nõudmisele.
5.OÜ 581c Holding saatis 31.12.2013. a PRIAle 2014. aastal teha plaanitavate tööde nimekirja, paludes pikendust kuni 2014. a novembrini. Taotlusele lisati väljavõte äriplaani teostamise aruandest seoses lõppkasvandusistandiku rajamisega seotud tegevuskavaga, mille kohaselt planeeriti kündmist, tarastamiseelset niitmist, komposti laialikandmist ja kultiveerimist ja muid vajalikke tegevusi istikute kohale veost kuni nende istutamiseni.
6.PRIA 07.02.2014. a teavituskirjaga nr 13-1/1163-1 teavitati taotlejat investeeringu teostamise ja investeeringu teostamist tõendavate dokumentide esitamise tähtaja pikendamata jätmisest. Pikendamata jätmist põhjendati taotleja poolt võetud kohustusega viia äriplaanis kavandatud tegevused ellu taotluse esitamise aastale järgneva kahe majandusaasta jooksul, rõhutades, et 31.08.2011. a esitatud äriplaani kohaselt põhjendati taotleja poolt püstitatud eesmärkide saavutamist kolme inimese, mitte ainult ühe inimese osalusel. PRIA kordas oma selgitust, et dokumentide tähtajaks esitamata jätmisel kuulub väljamakstud toetusraha tagasi nõudmisele.
7.OÜ 581c Holding teatas vastuseks PRIA 07.02.2014. a teavituskirjale nr 13-1/1163-1, et investeeringud on teostatud õigeaegselt ja korrakohaselt.
8.OÜ 581c Holding esitas 03.03.2014. a (digitaalselt allkirjastatud 28.02.2014. a) vormikohase teatise põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse abil tehtud kulutuste kohta summas 40 000 eurot. Teatise kohaselt leiti 2013. a kevadel uus asukoht istandiku rajamiseks. PRIA 21.10.2013. a vastuskirja nr 13-1/13652-1 saamise järgselt otsustati muuta äriplaani tootmishoone ehitamise osas ning otsustati investeerida istikutesse ja istandikku. Äriplaani muutmist põhjendatakse osaühingu juhataja tervisehädaga, mis on teatise esitaja arvates käsitletav vääramatu jõuna. Teatise kohaselt jäid tähtaegselt teostamata vaid ehitustööd ja taimede transportimine lõppkasvukohale. Lõppkasvukoht tuuakse lähemale Tallinnale ja Harjumaale kui põhilisele müügipiirkonnale. Teatises kinnitatakse, et Katrin Klaisil saab 2014. a juunis omandatud põllumajanduslik haridus.
9.PRIA 18.03.2014. a e-kirjaga teavitati OÜ-d 581c Holding teatises esinenud puudustest ja tehti ettepanek täiendavate dokumentide esitamiseks.
10.PRIA 18.05.2015. a otsusega nr 13-6/693 (I kd, tl 12–14) otsustati nõuda OÜ-lt 581c Holding tagasi toetus summas 40 000 eurot.
11.PRIA 17.08.2015. a vaideotsusega nr 13-4/15/39-1 (II kd, tl 108-111) jäeti kaebaja 17.07.2015. a vaie rahuldamata.
12.OÜ 581c Holding esitas 18.08.2015. a Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 1–11, täpsustatud kujul II kd, tl 132–133) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 18.05.2015. a otsuse nr 13-6/693 tühistamiseks.
Kaebaja nõue
13.Kaebuse kohaselt esitas kaebaja 17.10.2013. a vastustajale avalduse äriplaanis nimetatud tegevusega seotud muudatusteks, investeerimise ja tegevuste lõpetamiseks ning investeerimisperioodi pikendamiseks kuni 31.12.2014. a. Muudatused äriplaanis tingis vastustaja keeldumine kaebaja 17.10.2013. a avalduse rahuldamisest. Kaebaja peab äriplaani muutmist määrusega nr 68 kooskõlas olevaks. Kaebajat on taotluse rahuldamata jätmisel koheldud ebavõrdselt võrreldes teiste toetuse saajatega.
14.Kaebaja järgis PRIA ametnikelt telefonitsi saadud juhtnööre. Kaebaja ei oleks toetust taotlenud, kui ta oleks teadnud, et äriplaani muutmine ei ole võimalik. Kaebaja ei ole muutnud äriplaani esialgset eesmärki, milleks on istikute kasvatus.
15.Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et äriplaani muutmine tingib äriplaani uuesti hindamise. PRIA ei ole põhi- ja käibevara mõistet sisustanud õigusaktides sätestatud kujul. PRIA on moonutanud menetlusdokumentides fakte ja ei ole saatnud nõusolekut äriplaani muutmiseks. Kaebaja on saanud märkimisväärset kahju PRIA tegevuse tulemusel ja ei ole kaebuse esitamise aja seisuga suuteline äriplaanikohast käibekohustust täitma.
16.Juhatuse liikme vahetus on toimunud PRIAga telefonitsi kooskõlastatult.
17.PRIAle on esitatud dokumendid tootmishoone ehitusmaterjalide ostu kohta.
18.Staažika riigiteenistujana peab kaebaja seaduslik esindaja PRIA ametnike tegevust süüteoks või selle katseks. Kaebaja arvates on avalikuks huviks haldusorgani ametnike vahetu vastutus. Vastustaja vastuväited
19.Vastustaja ei pea kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu (II kd, tl 136–140).
20.Taotluses nimetatud tegevused oleks pidanud olema tehtud 31. detsembriks 2013. a. Investeeringuks loetakse kasusaamise eesmärgil tehtud pikaajalist kapitalimahutust (komisjoni määrus nr 1974/2006, 15.12.2006). Esitatud äriplaan oli kooskõlas määruse nr 68 § 4 p-ga 1. Tehtud kulutused ei ole aga äriplaani ja nimetatud sättega kooskõlas, mida ei ole ka äriplaani muutmine tagantjärele. Enamus saadud 40 000 eurost on väidetavalt paigutatud seemnete ja istikute alla.
21.Kaebaja ei ole PRIAlt taotlenud kirjalikku nõusolekut vaidlustatud otsuses loetletud muudatusteks.
22.Vaatamata sellele, et hoonele planeeritud kuluks oli äriplaani kohaselt 22 000 eurot, on investeeringu tegemise tähtpäeval ostetud ehitusmaterjale vaid 1 935,79 euro eest. Ülejäänud raha eest on ostetud istikuid ja väikevahendeid.
23.Juhatuse liikme vahetuseks pidi kaebaja saama PRIAlt nõusoleku. PRIA ei pea võimalikuks käsitleda juhatuse liikme vahetusega seonduvaid asjaolusid käesolevas kaasuses vabandavaks asjaoluks kohustuse mittetäitmisel.
24.Vastustaja ei ole kontrollist keeldumist käsitlenud toetuse tagasinõudmise alusena, nagu leiab ekslikult kaebaja. Kavandatud tegevused on jäetud täitmata ja toetuse taotleja on rikkunud toetuse andmise otsusest tulenevaid kohustusi.
Kohtu seisukoht
25.PRIA 02.12.2011. a otsusega nr 13-6/2694 maksti kaebajale investeeringutoetust summas 40 000 eurot tootmise laiendamiseks ja mitmekesistamiseks kaebaja õiguslikus kasutuses oleva Allika talu maadel Tähemaa külas Vara vallas Tartumaal. Kaebaja poolt PRIAle esitatud toetuse taotlemise avalduse ja selle lisadega ning kaebaja poolt PRIAle esitatud äriplaaniga on tõendatud, et kaebaja taotles investeeringutoetust Allika talusse investeerimiseks ja seal noore ettevõtjana põllumajandusliku tegevusega alustamiseks.
26.Toetuse taotlemise avalduse lisa, tabeli 5 „Investeeringu rahastamine“ punkti 2 kohaselt oli kaebaja sooviks saada toetust istikute ostmiseks 9 000 eurot, tootmis- ja laohoone ehitamiseks 22 000 eurot ja tootmise väikevahendite ostmiseks 9 000 eurot. Seega on tõendatud, et toetust taotleti ja maksti kaebajale konkreetselt Allika talus tootmise laiendamiseks ja mitmekesistamiseks, millega ta on ka põhjendanud PRIAlt investeeringute tegemise toetamise taotlemist.
27.Vastustaja on vaidlustatud otsusega (I kd, tl 12–14) nõudnud kaebajalt tagasi toetuse summas 40 000 eurot, kuna pärast toetuse väljamaksmist on selgunud, et toetusraha ei ole kasutatud sihipäraselt (01.01.2015. a jõustunud ELÜPS § 111 lg 1, § 131).
28.Põllumajandusministri 08.06.2010. a määruse nr 68 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (27.05.2011. a – 06.08.2015. a redaktsioon) § 4 p 2 kohaselt peavad äriplaanis kavandatud tegevused olema tehtud taotluse esitamise aastale järgneva kahe majandusaasta jooksul. Kaebaja esitas taotluse 31.08.2011. a. Kaebaja majandusaasta on kalendriaasta. Järelikult äriplaanis kavandatud tegevused pidid olema tehtud 31.12.2013. a.
29.Toetusraha sihipärane kasutamine tähendab käesoleva vaidluse kontekstis seda, et toetuse saanud isik täidab toetuse avalduses võetud kohustused, viib lõpule tegevused, mida on planeeritud teha saadud investeeringutoetuse abil, järgides äriplaani, milles kavandatud tegevusteks talle toetus välja maksti.
30.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et puudub alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Vaatamata sellele, et käesoleva vaidluse esemeks on noore ettevõtja toetus, on tegemist õigusja teovõimelise äriühingu poolt esitatud taotluse alusel välja makstud toetusega. Vastustaja ja tema ametnikud ei ole kaebaja taotluse menetlemise käigus rikkunud kaebaja õigusi. Kaebajale väljamakstud toetuse tagasi nõudmine on põhjendatud, sest kaebaja ei ole tõendanud toetuse sihipärast kasutamist. Kaebaja ei ole tõendanud ka nõusolekut sellisteks muudatusteks, mida tohtis teha ainult vastustaja eelneval nõusolekul. Võrdseid peab kohtlema võrdselt. Tõendamist ei ole leidnud võrdsusõiguse rikkumine kaebaja suhtes.
31.Halduskohus on seisukohal, et asjas kogutud tõenditega on vaieldamatult tõendatud, et kaebajast äriühing on rikkunud nõudeid, mille täitmist eeldades talle toetus määrati, mille tõttu ei saa vaidlustatud otsus halduskohtu hinnangul rikkuda kaebaja õigusi. Seda sõltumata kaebuse ülejäänud väidete edukusest.
32.Kaebaja poolt vastustajale toetuse taotlemisel esitatud äriplaani punktide 6–8 kohaselt oli toetuse abil kavandatava tegevuse eesmärgiks muuhulgas moduleeritud tootmis- ja ladustamishoone ehitamine (püstitamine) Allika tallu Tähemaa külas Vara vallas Tartumaal.
Kuna määruse nr 68 § 2 lg 10 ja § 7 lg 1 p 5 kohaselt oli üheks taotlejale esitatud nõuetest tõendada äriplaanis märgitud põllumajandusmaa omandiõigust või tõendada maa kasutamise õigust maarendilepingutega, siis on halduskohtu hinnangul määrusest nr 68 üheselt arusaadav, et laiendada saab ainult olemasolevat tootmist kas taotleja omandis oleval põllumajandusmaal või taotleja poolt õiguslikul alusel kasutataval maal. See tähendab aga muuhulgas seda, et investeeringuid saab teha ja peab tegema ainult taotluses investeeringu asukohana näidatud kohas. Taotluse registreerimisel 31.08.2011. a on taotleja esindaja oma allkirjaga kinnitanud, et on teadlik toetuse nõuetest ja vastab nõuetele. Seega on taotleja võtnud ka kohustuse investeeringu tegemiseks investeeringu asukohas Allika talu maadel. Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse avalduse punktis 6 ja äriplaani punktis 21 kaebaja poolt tehtud kirjetega on tõendatud, et kaebaja on investeeringutoetust taotlenud justnimelt Allika talu maadel põllumajandusliku tegevusega alustamiseks.
33.Kaebaja ei ole käesolevas haldusasjas esitanud halduskohtule ühtegi tõendit tõendamaks investeeringute tegemist Allika talus olnud tootmise laiendamiseks. Veelgi enam, ta tunnistab investeeringute mittetegemist Allika talu maadel, sh seonduvalt istikutega. Vaidlustatud otsuse kohaselt on kaebaja investeeringu tegemise tähtpäeval (31.12.2013. a) ostnud ehitusmaterjale vaid 1 935,79 euro väärtuses, vaatamata sellele, et ta taotles ja sai ehitamiseks toetust 22 000 eurot.
34.Vaidlustatud otsuse kohaselt on kaebaja rikkunud seeläbi lisaks toetuse mittesihipärasele kasutamisele ka teavitamiskohustust. Nimelt on määruse nr 68 § 12 lg 2 p-st 2 tulenevalt taotlejal teavitamiskohustus olukorras, kus toetust kasutatakse erinevalt taotlemisest, mille tõttu ei ole taotluses esitatud andmed enam õiged.
35.Halduskohtu hinnangul on asjas kogutud tõenditega tõendatud, et toetuse taotlemisel esitatud äriplaanis ette nähtud tegevused ei olnud 31.12.2013. a seisuga tehtud. Etteruttavalt olgu siinkohal nenditud, et enam kui küsitav on ka istikute ja väikevahendite ostmiseks eraldatud toetuse sihipärane kasutamine.
36.Kaebaja ei ole halduskohtule esitanud tõendeid kummutamaks vaidlustatud otsuse õigsust osas, mis puudutab toetuse mittesihipärast kasutamist. Seega on alusetu ka kaebuse vastuoluline väide, et kaebaja ei ole muutnud äriplaani esialgset eesmärki. Ainuüksi seetõttu, et kaebaja on muutnud äriplaani esialgset eesmärki, on välistatud kaebuse rahuldamine.
37.Vaatamata sellele, et kaebuse rahuldamine on käesoleva kohtuotsuse eelmistes punktides toodud faktilisel ja õiguslikul alusel välistatud, märgib halduskohus vastuseks kaebajale seoses vaidlustatud otsusega järgmist.
38.Kaebaja on kaebuses ja kohtumenetluses moonutanud vastustajale kohtueelses haldusmenetluses esitatud taotluste sisu.
39.OÜ 581c Holding poolt 17.10.2013. a PRIAle esitatud avaldusega on tõendatud, et avaldaja sooviks oli investeerimisperioodi pikendamine 31. detsembrini 2014. a, mitte PRIA teavitamine äriplaani muutmisest. Nimelt on avaldaja 17.10.2013. a avalduses sõnaselgelt esitanud järgmise taotluse: „Palun võimaldada OÜle 581c Holding põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetusega seotud investeerimise ja tegevuste lõpetamise investeerimisperioodi pikendamist 31. detsembrini 2014. a.“
40.Kohtu hinnangul ei ole avaldaja soov kaksipidi mõistetav ega käsitletav äriplaani
muutmiseks PRIAlt kooskõlastuse saamise soovina. Seega on põhjendatud vaidlustatud otsuse kaalutlus, mille kohaselt rikkus kaebaja äriplaanis nimetatud tegevusega seotud muudatustest teavitamise kohustust (määruse nr 68 § 12 lg 2 p 1).
41.Äriregistri andmetega ja toetustaotlusega, mille on allkirjastanud selle esitamise ajal taotleja nimel Katrin Mäeots, on tõendatud, et kaebaja juhatuse liige on vahetunud. OÜ 581c Holding poolt 17.10.2013. a PRIAle esitatud avaldusega on tõendatud, et taotleja ei ole ca 11 kuu jooksul teavitanud PRIAt osaühingu juhatuse liikme vahetusest 2012. aastal. Nimetatud avaldus on haldusmenetluse toimikus esimeseks tõendiks, mille on allkirjastanud Andreas Veering. Seega on põhjendatud vaidlustatud otsuse kaalutlus, mille kohaselt rikkus kaebaja kohustust teavitada PRIAt ka osaühingu juhatuse liikme vahetumisest (määruse nr 68 § 12 lg 2 p 3).
42.Halduskohus on seisukohal, et PRIA on õigesti 07.02.2014. a jätnud rahuldamata kaebaja 31.12.2013. a avalduse toetuse abil tehtavate tööde teostamise tähtaja pikendamiseks kuni 2014. a novembrikuuni. Kaebaja 31.12.2013. a e-kiri ei ole käsitletav PRIA teavitamisena tähtaegselt investeeringu tegemisest, nagu püüab kaebaja selgitada vastustajale 10.02.2014. a saadetud pöördumises. Kaebaja 31.12.2013. a e-kirjas esitatud taotlus on kohtu hinnangul üheselt mõistetav: “Vastavalt meie telefonivestlusele saadan teostatavate tööde nimekirja, mis on vajalik teha aastal 2014. Palun nende teostamiseks pikendust kuni 11.2014.“ Kaebaja ei ole PRIAt seega teavitanud investeeringu tegemisest, vaid on soovinud ajapikendust investeeringu tegemiseks. Vastupidine tõlgendus ei oleks sedavõrd konkreetse taotluse puhul kooskõlas terve mõistusega.
43.Määruse nr 68 § 13 lg 1 p 5 kohaselt on toetuse saaja kohustatud saadud toetusraha PRIA nõudmisel tagasi maksma äriplaanis kavandatud tegevuste täitmata jätmise ja investeeringuobjekti mittesihipärase kasutamise korral.
44.Kaebaja ei vaidlusta vaidlustatud otsuses tuvastatud asjaolu, et kaebaja tegevuskohaks ei olnud hiljemalt 2013. a teise poolaasta seisuga enam Alliku talu ning et kohapealse kontrolli käigus on kaebaja esindaja näidanud vastustajale väidetavaid investeeringuobjekte Tartumaal Puhja vallas, Põlvamaal ja Harjumaal. Seega ei saa kaebaja olla täitnud ka äriplaanis kavandatud tegevusi investeeringuobjektil – istikute ostmist 9 000 euro väärtuses ja väikevahendite ostmist 9 000 euro väärtuses, kuna kaebaja ei tegutse enam ettevõtjana selles asukohas, mille arendamiseks ta investeeringuid taotles.
45.Kuna tõendamist on leidnud, et kaebaja on investeeringuid teinud mittesihipäraselt, on kohus seisukohal, et vastustaja antud hinnang kuludokumentidele ei riku kaebaja õigusi. Kohus piirdub konstateeringuga, et need tõendid ei tõenda otsuse õigusvastasust.
46.Asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud ka vastustaja ekslikud selgitused kaebaja telefonitsi tehtud järelpäringute peale. Eelnevalt on tõendamist leidnud, kuidas kaebaja püüdis tema enda tehtud taotlustele omistada sisu, mida seal tegelikkuses ei olnud. Seeläbi ei ole eluliselt usutav, et kaebaja seaduslik esindaja, kes on aastaid töötanud ise PRIAs, võis saada ametnike selgitustest aru selliselt, et PRIA selgitused said olla aluseks toetuse mittesihipärasele kasutamisele. Kaebaja on nii kaebuses kui kohtuistungil esindaja suu läbi ise tunnistanud, et muudatused plaanides võrreldes toetuse taotlemisega tehti majanduslikel kaalutlustel.
47.ELÜPS § 111 lg 1 annab vastustajale kaalutlusõiguse toetuse täielikult või osaliselt tagasi nõudmiseks. Kaebajalt toetuse täielikult tagasinõudmine oleks õigusvastane juhul, kui investeeringute tegemist oleks takistanud vääramatu jõud EÜ määruse 1974/2006 art 47 mõttes. Kaebaja
arvates on selleks Andreas Veeringu tervislik seisund. Halduskohus märgib esiteks, et määruse nr 68 järgi on taotlejad selle määruse mõttes taotlemise ajal ühingu juhatuse liige ja mõlemad osanikud, s.o Katrin Mäeots, Andreas Veering ja Katrin Klais, kes kõik pidid vastama isiklikult noore ettevõtja toetuse saamise nõuetele. Isegi kui tunnistada, et Katrin Mäeots ettevõttest n-ö välja langes, jäi veel kaks inimest. Teiseks, tootmishoone ehitamist ei nõutud isiklikult praeguselt seaduslikult esindajalt Andreas Veeringult. Kohus on seisukohal, et asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud, et Andreas Veeringu tervislik seisund takistanuks tal ehitustöid korraldada, sh leida ehitusettevõtja, sõlmida temaga leping jne. Samuti ei ole tõendatud mingi takistuse esinemine, et määrata OÜ-le teine juhatuse liige (näiteks teine osanik), kes oleks ehitamist ja investeerimist algselt plaanitud kujul korraldada saanud.
48.Kohus ei nõustu kaebajaga, et PRIAl oli võimalik toetus jätta üldse tagasi nõudmata motiivil, et kaebaja seadusliku esindaja haigus on käsitletav vääramatu jõuna. Halduskohus on seisukohal, et vastustaja on õigesti tuvastanud, et käesoleval juhul maksti kaebajale toetus välja seetõttu, et taotluse kohaselt oli äriühingus kolm füüsilist isikut, kes taotluse kohaselt pidid vastama põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuetele. Vastustaja on lisaks õigesti tuvastanud, et nendest ühe puhul ei ole selle nõude täitmine tõendatud, kuid vaatamata sellele pidi toetuse nõuete järgimise eest vastutama osaühing tervikuna, mitte kohtus kaebaja seaduslikuks esindajaks kohtus olev A. Veering. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas seadusliku esindaja tervis võimaldas investeeringute väidetavat tegemist Harju-, Põlva- ja Tartumaal, kuid mitte Allika talu maadel, kus nad pidid olema tegelikult tehtud.
49.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tuleb kaebus jätta rahuldamata.
50.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peab menetluskulud kandma kaebaja (HKMS § 108 lg 1). Kuna vastustaja ei ole aga menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad mõlema poole menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.