Kalle Kekki kaebus Ida-Viru maavanema 06.03.2017. a korralduse nr 1-1/2017/45 p-i 2 tühistamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kalle Kekki määruskaebus 05.05.2017. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Kalle Kekki
Tartu
Halduskohtu
Vastustaja – Ida-Viru maavanem
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Muuta Tartu Halduskohtu 05.05.2017. a määruse resolutsiooni ja sõnastada see järgmiselt: „Tagastada kaebus selle esitajale“. Samuti muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ida-Viru maavanema 06.03.2017. a korralduse nr 1-1/2017/45 p-ga 2 luges maavanem 08.02.2017 omaalgatuslikult kokku tulnud, volikogu istungi läbi viinud ja haldusaktid vastu võtnud Narva-Jõesuu volikogu liikmete tegevuse seadusevastaseks ning vastu võetud ja Kalle Kekki poolt allkirjastatud otsused nr 171, 172, 173, 174 ja 176 tühisteks haldusaktideks.
2.K. Kekki esitas 30.03.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Ida-Viru maavanema 06.03.3017. a korralduse nr 1-1/2017/45 p-i 2 tühistada. Kaebaja leiab, et 08.02.2017 volikogu istungile kogunenud volikogu liikmetel oli õigus omaalgatuslikult koguneda, kuna volikogu esimees, aseesimees ega vanim volikogu liige ei täitnud volikogu liikmete palvet volikogu kokkukutsumiseks hetkel olulises küsimuses, mis puudutas haldusreformi.
3.Tartu Halduskohus tagastas 05.05.2017. a määrusega Kalle Kekki kaebuse läbi vaatamatult halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Halduskohus märkis, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 42 ei tulene volikogu esimehele kohtulikult kaitstud subjektiivseid õigusi. Seega ei saa volikogu liige kompetentsi teostamise tagamiseks ega vaba mandaadi kaitseks halduskohtusse pöörduda. Halduskohus leidis, et antud juhul on volikogu tegevusest tekkinud vaidlus riigi ja riiklikku haldusülesannet täitva kohaliku omavalitsuse vahel, st. ühelt poolt volikogu liikme ja volikogu esimehe, kui kollegiaalse organi ühe osa, ja teiselt poolt riigi esindaja, maavanema vahel, kes teostas Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 85 alusel haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse haldusaktide õiguspärasuse üle. Viitega Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-6-01 märkis halduskohus, et kui riigi ja riiklikku haldusülesannet täitva kohaliku omavalitsuse vahel tekivad eriarvamused, tuleb need lahendada kohases haldusmenetluses, nt järelevalve korras, mitte aga halduskohtumenetluses. Seega ei kuulu halduskohtu pädevusse kohaliku omavalitsuse liikme huvide kaitsmiseks esitatud kaebuste lahendamine, sest haldusorganisatsiooni sisene vaidlus ei ole avalik-õiguslik vaidlus, mille lahendamine kuuluks halduskohtu pädevusse. Halduskohus asus seisukohale, et Ida-Viru maavanema 06.03.2017. a korralduse p 2 ei saa rikkuda vallavolikogu liikme ja volikogu esimehe subjektiivseid õigusi. Halduskohus tagastas kaebuse selle esitajale, kuna selle vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
4.Kaebaja esitas 18.05.2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 05.05.2017. a määruse peale, milles palub halduskohtu määruse tühistada ja kaebus rahuldada. Kaebaja märgib, et maavanem ei ole vaidlusaluses korralduses piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et 08.02.2017 toimunud Narva-Jõesuu Linnavolikogu istungi läbiviimine ei olnud õiguspärane. Kaebaja rõhutab, et ta ei esitanud kohtule kaebust Narva-Jõesuu Linnavolikogu nimel, vaid soovib kaebusega kaitsta oma subjektiivset õigust olla valitud volikogu esimeheks ja arengu- ja planeeringukomisjoni esimeheks.
5.Ida-Viru maavanem palub vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Maavanem rõhutab, et ta jääb oma seisukoha juurde, et kaebajal puudub kaebeõigus ning asja läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest tegemist on kahe haldusülesandeid täitva asutusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohus tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, märkides muuhulgas määruse põhjendustes, et vaidlustatud maavanema korralduse p 2 ei saa rikkuda vallavolikogu liikme ja volikogu esimehe subjektiivseid õigusi (HKMS § 44 lg 1). HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
7.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Ringkonnakohus rõhutab, et halduskohtu pädevust ei tohi segi ajada kaebuse lubatavuse muude eeldustega, nt kaebeõigusega (HKMS § 44). See, et kohtusse on pöördunud vale isik, ei tähenda,
et kohus ei oleks põhimõtteliselt pädev asja lahendama (P. Sarv, I. Pilving. Kohus. – K. Merusk, I. Pilving (koost). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 36).
8.Ida-Viru maavanem on vaidlustatud korralduse p-ga 2 lugenud 08.02.2017 omaalgatuslikult kokku tulnud, volikogu istungi läbi viinud ja haldusaktid vastu võtnud Narva-Jõesuu volikogu liikmete tegevuse seadusevastaseks ning vastu võetud ja K. Kekki poolt allkirjastatud otsused nr 171, 172, 173, 174 ja 176 tühisteks haldusaktideks.
9.Maavanema järelevalvepädevus kohalike omavalitsuste tegevuse üle on sätestatud VVS §-s 85. VVS § 85 lg 1 kohaselt on maavanemal õigus teostada haldusjärelevalvet maakonna kohalike omavalitsusüksuste haldusaktide õiguspärasuse üle. VVS § 85 lg 3 kohaselt võib maavanem, kui ta leiab, et kohaliku omavalitsusüksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, teha 30 päeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja.
10.Seega on käesolevas asjas vaidlustatud korralduse puhul tegemist VVS § 85 lg-s 3 nimetatud ettepanekuga kohalikule omavalitsusele tunnistada vastavad haldusaktid kehtetuks või viia need õigusnormidega vastavusse, kuigi maavanem on vaidlustatud korralduse p-ga 2 lugenud seal nimetatud Narva-Jõesuu Vallavolikogu otsused tühisteks haldusaktideks. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-61-08 leidnud, et olenemata sellest, kuidas maavanem on järelevalvemenetluse käigus kohalikule omavalitsusele tehtud ettepanekut nimetanud, ei muuda see ettepaneku õiguslikku tähendust ning selle sisuks ongi üksnes VVS §-s 85 sätestatud ettepanek.
11.VVS § 85 lg 4 sätestab, et kui kohalik omavalitsusüksus ei ole 30 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist haldusakti kehtetuks tunnistanud, seda õigusnormidega kooskõlla viinud, nõutavat haldusakti andnud või haldusakti tagajärgede kõrvaldamist otsustanud, võib maavanem esitada protesti halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.
12.Kuigi maavanem on vaidlusaluses korralduses märkinud, et ta loeb 08.02.2017 omaalgatuslikult kokku tulnud, volikogu istungi läbi viinud ja haldusaktid vastu võtnud Narva-Jõesuu volikogu liikmete tegevuse seadusevastaseks ja vastu võetud ning K. Kekki poolt allkirjastatud otsused nr 171, 172, 173, 174 ja 176 tühisteks haldusaktideks, on haldusmenetluse seaduse § 63 lg 4 kohaselt haldusakti tühisuse kindlakstegemise õigus üksnes haldusakti andnud organil või HKMS § 5 lg 1 p 6 kohaselt halduskohtul. Seda, et maavanemal ei ole endal võimalik kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakti tühisust kindlaks teha, kinnitab ka VVS § 85 lg-st 4 ja HKMS § 255 p-st 5 tulenev maavanema õigus pöörduda haldusakti tühisuse kindlakstegemiseks halduskohtu poole. Asja materjalidest ei nähtu, et maavanem on selles asjas protestiga halduskohtu poole pöördunud.
13.Järelikult ei kaasne VVS § 85 lg-s 3 sätestatud ettepanekuga kohalikule omavalitsusüksusele vahetult õiguslikke tagajärgi, samuti ei saa maavanem nimetatud ettepanekuga ise vaidlusaluste haldusaktide kehtivust ega õiguslikke tagajärgi muuta. Järelevalveorgan võib järelevalve alla kuuluva organi tähelepanu pöörata tema veale, kuid
tühistama või muutma peab akti järelevalvealune organ ise (Riigikohtu halduskolleegiumi 17.12.2008. a määrus asjas nr 3-3-1-61-08, p 12).
14.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kuna vaidlustatud korralduse puhul oli tegemist üksnes Narva-Jõesuu Linnavolikogule tehtud ettepanekuga, siis ei olnud Narva-Jõesuu Linnavolikogul kohustust maavanema ettepanekuga nõustuda. Kui Narva-Jõesuu Linnavolikogu oleks selle ettepaneku jätnud täitmata, oleks maavanemal vastavalt VVS § 85 lg-le 4 ning HKMS § 256 lg-le 1 olnud õigus pöörduda protestiga halduskohtusse Narva-Jõesuu Linnavolikogu haldusaktide tühistamiseks või tühisuse kindlakstegemiseks. Seega näeb VVS § 85 lg 4 ette teistsuguse menetluskorra, kui kohaliku omavalitsuse üksus, kellele maavanem on järelevalvemenetluses teinud ettepaneku haldusaktide õigusnormidega vastavusse viimiseks, ei nõustu maavanema ettepanekuga. Järelikult ei oleks halduskohtul käesoleva asja lahendamisel pädevust teistsuguse menetluskorra olemasolu tõttu juhul, kui kaebajaks oleks Narva-Jõesuu vald (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 17.12.2008. a määruse asjas nr 3-3-1-61-08, p 13).
15.Kaebaja rõhutab määruskaebuses, et ta ei ole esitanud kaebust Narva-Jõesuu Linnavolikogu nimel, vaid soovib kaebusega kaitsta oma subjektiivset õigust olla valitud volikogu esimeheks ning arengu- ja planeeringukomisjoni esimeheks. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas vaidlustatud maavanema korralduse p 2 ei saanud kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda, kuna tegemist oli üksnes ettepanekuga Narva-Jõesuu Linnavolikogule selles nimetatud haldusaktide õigusnormidega kooskõlla viimiseks. Asja materjalidest nähtub, et Narva-Jõesuu Linnavolikogu on maavanema ettepaneku alusel vaidlusalused otsused uuesti vastu võtnud. Seega on Narva-Jõesuu Linnavolikogu vaidlusalust maavanema korraldust ka ise käsitanud ettepanekuna korralduses osundatud õigusvastase olukorra kõrvaldamiseks ning on ettepaneku kohaselt vabatahtlikult uued otsused vastu võtnud.
16.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kuna vaidlusalune maavanema korraldus ei saanud selles nimetatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu haldusaktide kehtivust muuta, siis ei saanud see rikkuda ka kaebaja subjektiivseid õigusi.
17.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et halduskohtu seisukohad, mis puudutavad viiteid Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-16-01 on käesolevas asjas asjakohatud. Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-6-01 oli tegemist maa erastamise menetluses tekkinud vaidlusega. Kuna maa erastamisel teeb kohalik omavalitsus üksnes erastamise eeltoiminguid ja maa erastamist korraldab maavanem, siis loetakse Riigikohtu praktika kohaselt maa erastamisel riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus ühtseks menetluseks, milles riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel tekkinud eriarvamused tuleb lahendada kohases haldusmenetluses, mitte halduskohtumenetluses. Käesolevas asjas ei olnud kohaliku omavalitsuse otsuste puhul, mille osas maavanem seisukoha võttis, tegemist maa erastamise ega muude sarnaste otsustega, kus kohaliku omavalitsuse ja maavanema vahel moodustuks ühtne menetlus. Käesolevas asjas oli tegemist volikogu esimehele ning arengu ja planeerimiskomisjoni esimehele umbusalduse avaldamise, uue volikogu esimehe ning arengu- ja planeerimiskomisjoni esimehe valimise ning revisjonikomisjoni 2017. a tööplaani kinnitamise otsustega. Ükski nimetatud otsustest ei puuduta haldusmenetlust, kus kohaliku omavalitsuse üksus teeks maavanema poolt läbiviidavas haldusmenetluses eeltoiminguid.
18.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on ebaõigesti kaebuse tagastanud halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
Agu Timmi
Maili Lokk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.