Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. mai 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-751
Haldusasi
Tõnu Urva kaebus Saue Linnavolikogu 17. märtsi 2016. a otsuse nr 106 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. juuni 2016. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – Tõnu Urva, esindaja Jaanus Krevald Vastustaja – Saue linn, esindaja adv Villy Lopman
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tõnu Urva apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
24. mai 2017
RESOLUTSIOON
Jätta Tõnu Urva apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. juuni 2016. a otsus haldusasjas nr 3-16-751 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. juunil 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Saue Linnavalitsuse 25.02.2016 korraldusega nr 64 lubati Saue linnapea Tõnu Urva alates 07.03.2016 lapsehoolduspuhkusele. Saue Linnavolikogu üheksa liiget esitasid 10.03.2016 linnapea suhtes umbusaldusavalduse seoses tema vastutöötamisega nelja omavalitsuse ühinemiskõnelustele. Saue Linnavolikogu esimees teavitas 14.03.2016 kell 20.50 saadetud e-kirjas T. Urvat, et umbusaldusavaldus tuleb arutamisele volikogu 17.03.2016 istungil. T. Urva vastas volikogu esimehele 17.03.2016 e-kirjaga, et ta ei osale volikogu istungil, sest viibib lapsehoolduspuhkusel. Saue Linnavolikogu avaldas 17.03.2016 otsusega nr 106 linnapeale umbusaldust, millega seoses vabastati T. Urva linnapea ametist alates 18.03.2016.
2.Tõnu Urva esitas Tallinna Halduskohtule 15.04.2016 kaebuse Saue Linnavolikogu 17.03.2016 otsuse nr 106 tühistamiseks. Volikogu ei taganud enne otsuse tegemist kaebajale ärakuulamisõigust, kuigi oli teada, et kaebaja viibib lapsehoolduspuhkusel ega pea sellest tulenevalt täitma oma ametikohustusi. Umbusaldatavale linnapeale volikogu istungist vaid paar päeva ette teatamine õhtusel ajal ja e-kirja vahendusel ei ole kooskõlas hea halduse tavaga. Kuna kaebaja ei pidanud viibima tööl, siis ei saanud teda ka ära kuulata ja otsus tuleb ärakuulamisõiguse rikkumise tõttu tühistada (vt Tallinna Halduskohtu 16.01.2015 otsus nr 314-50871). Kaebaja ei ole kunagi ärakuulamisõiguse teostamisest loobunud ja sellist järeldust ei saa teha ka tema 17.03.2016 e-kirjast. Arusaamatuks jääb, miks ei võinud volikogu kaebajat umbusaldada juba varem, sest asjaolu, et ta ei poolda valdade ühinemise plaani, oli volikogu liikmetele ammu teada.
3.Saue linn vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Ärakuulamisõigust ei ole rikutud, sest kaebajat teavitati volikogu istungi toimumisest ning talle pakuti võimalust sellest osa võtta. Volikogu istungile kutsumine ei olnud tööalane korraldus, mille andmine oleks olnud kaebaja lapsehoolduspuhkusel viibimisest tulenevalt võimatu. Seadusest ei tulene keeldu avaldada linnapeale umbusaldust ajal, kui ta viibib lapsehoolduspuhkusel. Kaebaja 17.03.2016 e-kirjast nähtub üheselt, et ta ei soovinud ärakuulamisõigust teostada. Kaebaja ärakuulamine poleks otsuse iseloomust tulenevalt saanud kuidagi parandada ka selle kvaliteeti. Umbusalduse avaldamise otsuse seadusevastaseks tunnistamise eelduseks on vaid äärmiselt raskete menetlus- ja vormivigade esinemine (vt Tartu Halduskohtu 17.02.2015 otsus nr 3-14-51839 ja Tartu Ringkonnakohtu 10.02.2009 otsus nr 3-08-1204).
4.Tallinna Halduskohus jättis 02.06.2016 otsusega T. Urva kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kuna seadus ei keela linnapeale umbusalduse avaldamist tema lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal ning tegemist on poliitilise otsusega, mille osas puudub volikogul ratsionaalse kaalumise ja põhjendamise kohustus, oli kaebaja ärakuulamisõiguse tagamiseks piisav tema teavitamine umbusalduse küsimuse lisamisest volikogu 17.03.2016 istungi päevakorda. Umbusalduse avaldamine vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-le 46 on eriline poliitiliselt ametikohalt vabastamise alus ning linnapea teenistussuhte lõppemisel umbusalduse tõttu ei kohaldu teenistussuhteid reguleerivad avaliku teenistuse seaduse (ATS) sätted. Umbusalduse avaldamise aluseks saab olla linnapea poliitilise toetuse kaotus volikogu enamuse hulgas, kusjuures umbusaldamine ei eelda tegelikult ühegi konkreetse ja selge etteheite tegemist umbusaldatava linnapea isiku, tema varasema tegevuse, väljaütlemiste või tulevikuplaanide suhtes. Tähtsust ei oma, et kaebaja vastumeelsus valdade liitmisele oli volikogule ammu teada, ning asjakohane ei ole küsimus, miks ei toimunud umbusaldamist 2(6)
3-16-751 juba varem. Umbusaldamine on võimalik ka pelgalt põhjusel, et linnapea enam volikogu enamusele ei meeldi. Tegemist on volikogu suva alusel tehtava poliitilise otsusega, mille põhjendamise kohustus volikogul puudub. Sellise otsuse kohtulik kontroll saab piirduda üksnes umbusalduse avaldamise algatamist ning volikogus otsuse tegemist reguleerivate menetlusnormide järgimise kontrollimisega. Kaebaja ei ole väitnud, et umbusaldusavalduse esitamisel või volikogu otsuse tegemisel oleks vastavaid norme rikutud. Asja materjalidest nähtub, et umbusalduse algatasid 9 volikogu liiget (KOKS § 46 lg 1), umbusaldushääletus oli avalik (KOKS § 46 lg 3), kusjuures istungil osalesid volikogu 17-st liikmest 16 ning neist 10 hääletasid linnapea umbusaldamise poolt. Seega toimus kaebaja umbusaldamine seaduses sätestatud korda järgides. Umbusalduse avaldamine ei eelda linnapeale täiemahulise ärakuulamisõiguse tagamist haldusmenetluse seaduse (HMS) tähenduses. Saue linna põhimääruse § 36 lg-st 6 tuleneb, et umbusaldataval isikul on õigus osaleda umbusaldusavalduse arutamiseks määratud volikogu istungil ning võtta seal sõna. Puuduvad erinõuded umbusaldatava isiku volikogu istungile kutsumise kohta. Vaidlust ei ole selles, et kaebajat teavitati tema suhtes umbusaldushääletuse läbiviimisest enne volikogu istungi toimumist ning selgitati õigust volikogu istungist osa võtta. Volikogu istungist etteteatamise tähtaeg ei olnud ebamõistlikult lühike ning rikkumist ei kujuta ka see, et vastav e-kiri saadeti kaebajale õhtusel ajal. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi objektiivset põhjust, mis takistas tal volikogu istungil osalemist ja umbusaldusavalduse kohta oma seisukoha esitamist. Omapoolse seisukoha esitamine on isiku õigus, mitte kohustus. Istungile ilmumist ega kasvõi kirjalikus vormis seisukohtade esitamist ei takistanud asjaolu, et kaebaja oli lapsehoolduspuhkusel ega pidanud täitma oma tööülesandeid. Lapsehoolduspuhkusel viibimine ei takista linnapeale umbusalduse avaldamist ega lükka edasi umbusalduse vältimatuks tagajärjeks olevat teenistusest vabastamist. Volikogu istungile kutsumine ei ole käsitatav linnapeale ametialase kohustuse panemisena, mistõttu ei ole asjakohane viide, et kaebajal puudus lapsehoolduspuhkuse tõttu kohustus tööd teha. Samuti on asjakohatu arutelu selle üle, kas või kui aktiivselt osales kaebaja lapsehoolduspuhkuse ajal kohaliku omavalitsuse poliitilises elus või kas ta kasutas temale ametiülesannete täitmiseks antud sidevahendeid. Eluliselt pole ka usutav, et umbusalduse avaldamise algatamine eelmisel volikogu istungil ei olnud kaebajale teada (nt teda usaldavate volikogu liikmete kaudu). Linnapeaks valitud isik peab ka oma ülesannete täitmisest eemal viibimise ajal arvestama tema umbusaldamise võimalusega. Saue linna põhimääruse § 36 lg-s 6 sätestatud sõnaõigus on piisavalt tagatud, kui umbusaldatavat linnapead on mõistlikult teavitatud vastava küsimuse arutamisest ning volikogu istungi ajast ja sellest osavõtmise võimalusest. Teate saatmine töökohustustest eemal viibiva linnapea teadaolevale e-posti aadressile kaks päeva enne volikogu istungi toimumist on piisav. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et erinevalt tavapärasest haldusmenetlusest ei pea volikogu linnapea umbusaldamist kuidagi ratsionaalselt põhjendama, mis vähendab oluliselt ärakuulamise tähtsust, sest volikogu ei pruugi isiku selgitusi otsuse langetamisel üldse arvesse võtta. Samuti saavad umbusaldatava linnapea huve istungil sõnavõtmisega samaväärselt kaitsta ka tema jätkamist toetavad volikogu liikmed. Linnavalitsuse koosseisuga seotud küsimused (sh nt linnapea ametisse nimetamine) on puhtalt poliitilised otsused, mille tegemine erineb põhimõtteliselt muude haldusotsustuste tegemisest. Seega oleks ka isikule sõnaõiguse andmise rikkumine käsitatav väheolulise menetlusliku puudusena, mis ei saa tuua kaasa umbusalduse kohta tehtud otsuse tühistamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Tõnu Urva palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Halduskohus käsitas vääralt mittenõuetekohase 3(6)
3-16-751 ärakuulamisõiguse tähendust umbusaldusmenetluses ja kohaldas ebaõigesti Saue linna põhimääruse § 36 lg-t 6. Halduskohus luges ärakuulamisõiguse teostamise ettevalmistamiseks alusetult piisavaks apellandi personaalsele e-posti aadressile 14.03.2016 õhtul saadetud teavituse juba 17.03.2016 toimuvast umbusaldushääletusest. Samuti on halduskohus tuginenud üksnes oletustele, eeldades ilma ühelegi tõendile viitamata, et apellant sai eesolevast umbusaldushääletusest teda toetavate volikogu liikmete kaudu teada juba varem. Apellant on jätkuvalt seisukohal, et kahepäevane etteteatamine sedavõrd olulisest hääletusest ei ole piisav, vaid mõistliku ajana tuleks käsitada vähemalt viit tööpäeva. Seejuures ei saanud vastustaja olla kindel, et apellandi personaalsele e-posti aadressile saadetud kiri jõuab temani koheselt, seda enam lapsehoolduspuhkuse ajal. Tõendatud ei ole, et apellant oleks saanud kirja kätte enne 17.03.2016, mil ta sellele lühidalt vastas ja teavitas, et ei saa istungil lapsehoolduspuhkuse tõttu osaleda. Ebamõistlikult lühikese etteteatamisaja tõttu ei saanud apellant esitada oma seisukohti ka kirjalikult. Seega on apellandi ärakuulamisõigust rikutud ja vaidlustatud otsus tuleb tühistada. Ebaõige on ka halduskohtu seisukoht, et ärakuulamisõiguse rikkumine umbusaldusmenetluses ei ole üldse sedavõrd raske rikkumine, mis peaks tooma kaasa umbusalduse avaldamise otsuse tühistamise. Halduskohtuga ei saa lisaks nõustuda, et linnapea umbusaldamine on lubatud ka tema lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal, kui talle on antud võimalus esitada omapoolne seisukoht. Umbusaldusavaldusele vastamine ja selgituste andmine liigitub samuti linnapea tööülesannete hulka, mistõttu on sisuliselt tegemist töökohustuste täitmisega, mida ei saa nõuda puhkusel olevalt ametnikult. Seetõttu on linnapea umbusaldamise kohta tema puhkusel (sh lapsehoolduspuhkusel) viibimise ajal tehtud otsus igal juhul tühine.
6.Saue linn vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohus leidis õigesti, et kahepäevane etteteatamine oli mõistlik, olenemata sellest, et apellant viibis lapsehoolduspuhkusel, ning ärakuulamisõigust ei ole seetõttu rikutud. Oluline on ka see, et umbusaldusavaldus linnapea suhtes esitati volikogule juba 10.03.2016 ning selle arutamisest volikogu 17.03.2016 istungil teavitati apellanti mitu päeva ette. Teade edastati linnapea tööalasele e-posti aadressile juba 13.03.2016 ja kindluse mõttes saadeti see 14.03.2016 ka tema personaalsele e-posti aadressile. Apellant ei taotlenud ärakuulamisõiguse teostamiseks pikemat tähtaega ega esitanud oma vastuses mingit sisulist seisukohta või arvamust umbusaldusavalduse sisu suhtes, avaldades ise tahet volikogu istungist mitte osa võtta. Lisaks oli apellandi valduses tööalaseks kasutamiseks mõeldud sülearvuti ehk tal olid tehnilised vahendid ja ka sisemine soov tegeleda puhkuse ajal mh tööasjade või poliitikaga. Kokkuvõttes oli apellant operatiivselt kättesaadav ning teave umbusaldusavalduse kohta oli ka tegelikult temani jõudnud juba varem (alates 10.03.2016) ning tal oli võimalus sellega seonduvat analüüsida. Apellandile oli ärakuulamisõigus tagatud, kuid ta loobus ise selle õiguse realiseerimisest. Kuna apellant ei taotlenud pikemat tähtaega, siis ei ole analüüs etteteatamisaja piisavusest tegelikult üldse vajalik. Umbusalduse avaldamise otsuse tühistamise saaksid tingida vaid äärmiselt rasked menetlus- või vormivead, mida praegusel juhul ei esine. Linnapeale umbusalduse avaldamine on võimalik ka tema puhkuse ajal ning lapsehoolduspuhkusel viibimine ei saanud takistada ärakuulamisõiguse teostamist (sh ei olnuks tegemist ametialase korralduse täitmisega). Poliitilisel ametikohal olija peab arvestama, et teda võidakse ametist vabastada mh umbusalduse avaldamise tõttu (vt Tartu Halduskohtu 10.01.2011 otsus nr 3-10-2160, p 14).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et T. Urva apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, 4(6)
3-16-751 et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.
8.Avaliku teenistuse üldregulatsioon on linnapea teenistussuhtele kohaldatav üksnes osas, mis ei puuduta teda linnavalitsuse kui kohaliku omavalitsuse võimuorgani juhina. Ametisse valimisega asub isik omavalitsusteenistusse, kuid tema volitused nii linnavalitsuse kui kohaliku omavalitsuse ametiasutuse juhina kui ka linnavalitsuse kui kohaliku omavalitsuse võimuorgani juhina on vahetult seotud just volikogu poolt ametisse nimetamisega. Sarnaselt vabastab linnapea umbusaldamine ta linnapea kohustustest ja ametist (KOKS § 46 lg 4 ls 1) ning umbusaldamine on tema ametist vabastamise alus (KOKS § 49 lg 9). Seega kohaldatakse linnapeale nii ametisse asumise kui ka ametist lahkumise osas eriregulatsiooni. Linnapea ametist vabastamine umbusaldamise tõttu toimub KOKS-s sätestatud korras ning tegemist on volikogu poliitilise otsustusega, mida ei pea põhjendama ja mille tegemisel ei kohaldu ka ATS sätted ametnikule teenistusest vabastamisest etteteatamise ega hüvitise maksmise kohta. Linnapea umbusaldamise tõttu ametist vabastamine on seostatav eelkõige tema rolliga kohaliku omavalitsuse võimuorgani juhina. Kuigi see toob samaaegselt kaasa ka kõigi teiste linnapea õiguste ja kohustuste lõppemise, on see linnavalitsuse juhi volitustest vabastamisega vältimatult kaasnev tagajärg. Erinevalt ATS alusel ametisse nimetatud ametnikust peab linnapea juba ametisse asumisel arvestama võimalusega, et ta võidakse ametist vabastada ette teatamata või selge põhjuseta (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 11.04.2017 otsus nr 3-16-395, p-d 36-37). Linnapeale umbusalduse avaldamine on küll volikogu kaalutlusotsus, kuid kohtulik kontroll nende kaalutluste üle, miks volikogu otsustas linnapead umbusaldada, on väga piiratud, sest tegemist on volikogu enamuse poliitilise tahtega. Sedavõrd ulatusliku kaalutlusruumiga otsuse puhul, mida kohus sisuliselt kontrollida ei saa, ei ole volikogu kaalutluste puudumine otsuses oluline vormiviga. Halduskohus saab umbusalduse avaldamise puhul kontrollida üksnes menetlusnõuete järgimist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2016 määrus nr 3-16-828, p 11).
9.Halduskohus on õigesti järeldanud, et kaebajale oli praegusel juhul tagatud Saue linna põhimääruse § 36 lg 6 kohane võimalus vastata tema suhtes esitatud umbusaldusavaldusele, kuid ta ei ole seda võimalust ise kasutanud. Ringkonnakohtu hinnangul saab kaebajale oma seisukohtade avaldamiseks võimaluse andmist pidada piisavaks ka HMS § 40 lg 1 järgi. Kaebaja soovimatust umbusaldusavaldusele sisuliselt vastata ei saa heita ette vastustajale. Tähtsust ei oma seegi, et kutse volikogu istungile saadeti esmalt 13.03.2016 kaebaja tööalasele e-posti aadressile ja alles seejärel 14.03.2016 tema isiklikule e-posti aadressile, sest vaidlust ei ole olnud selles, et teave umbusaldushääletuse toimumisest jõudis tegelikult kaebajani ja seda enne volikogu 17.03.2016 istungit (tl 14). T. Urva ei ole toonud välja ühtegi objektiivset põhjust, miks ta ei saanud umbusaldusavaldusele sisuliselt vastata kas siis suuliselt volikogu istungil või kirjalikult e-posti teel, samuti ei ole ta taotlenud vastamiseks lisaaega. Esitatud umbusaldusavalduse tekst ei ole mahukas (1 lk – tl 13) ega sisu poolest keeruline, mistõttu ei nõudnuks sellega tutvumine ja sellele vastamine kaebajalt kuigi palju aega (nt apellatsioonkaebuses märgitud 5 tööpäeva või ringkonnakohtu 24.05.2017 istungil apellandi esindaja poolt välja pakutud 7 päeva). Ärakuulamisõiguse teostamist ei saanud takistada ka pelgalt fakt, et kaebaja viibis lapsehoolduspuhkusel ega pidanud seetõttu täitma linnapea tööülesandeid (mh kontrollima oma tööalasele e-posti aadressile laekunud kirju), sest sellest ei järeldu automaatselt, et tal polnud objektiivselt võimalik umbusaldusavaldusele vastata (mh edastati vastav informatsioon ka T. Urva isiklikule e-posti aadressile). Lisaks on halduskohus põhjendatult leidnud, et kuna umbusalduse avaldamine tugineb esmajoones volikogu poliitilistele kaalutlustele, mille kontrollimine ei kuulu halduskohtu pädevusse, siis ei saaks isegi ärakuulamisvea esinemine tingida vaidlustatud otsuse tühistamist. Seejuures nähtub Saue Linnavolikogu 17.03.2016 istungi protokollist (pkp 5 – tl 22-23), et kaebaja poolt 5(6)
3-16-751 praeguses kohtumenetluses esitatud vastuväited olid sisuliselt arutluse all ka volikogu istungil (nt tõstatasid T. Urvat toetavad volikogu liikmed küsimuse, miks ei avaldatud linnapeale umbusaldust juba varem, kuna tema seisukoht omavalitsusüksuste liitmise küsimuses on olnud kõigile ammu teada).
10.Apellatsioonkaebuses on lisaks ekslikult leitud, et lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal ei ole linnapea umbusaldamine üldse võimalik. Kuigi apellandi esindaja sellest positsioonist 24.05.2017 kohtuistungil loobus, märgib ringkonnakohus siiski, et umbusaldusavaldusele vastamine (sh selleks volikogu istungile ilmumine) ei ole linnapea tööülesanne, vaid ärakuulamisõigust kasutada sooviva isiku (s.o T. Urva kui linnapeaks valitud füüsilise isiku) poolt oma menetlusliku õiguse realiseerimine. Saue Linnavolikogu 17.03.2016 otsuse nr 106 (tl 17) puhul ei esine ühtegi tühisuse alust (HMS § 63 lg 2).
11.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb T. Urva apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 02.06.2016 otsus muutmata.
12.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et T. Urva on apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu 15 eurot (tl 79) ja esitas ringkonnakohtu 24.05.2017 istungil menetluskulude nimekirja, milles taotles vastustajalt kokku 2004 euro suuruste menetluskulude väljamõistmist (sh apellatsiooniastme õigusabikulud 912 eurot, mis seondusid 480 euro ulatuses ringkonnakohtu 24.05.2017 istungiga). Täiendavalt esitas apellant 29.05.2017 kuludokumendid 24.05.2017 kohtuistungiga seotud 480 euro suuruse õigusabikulu kandmise kohta. Esimese astme kohtumenetluses kantud menetluskulude osas on taotlus esitatud HKMS § 109 lg 1 järgi hilinenult ning apellatsioonkaebuse koostamisega seonduvate õigusabikulude tasumise kohta ei ole ringkonnakohtule esitatud kuludokumente, mistõttu ei ole nende väljamõistmine võimalik (nt Riigikohtu 29.04.2015 otsus nr 3-3-1-1515, p 15). Seega on apellandi arvesseminevaks menetluskuluks teise astme kohtus riigilõiv 15 eurot ja 24.05.2017 kohtuistungiga seotud õigusabikulu 480 eurot. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Saue linn on palunud mõista kaebajalt välja ringkonnakohtu menetluses kantud õigusabikulud 780 eurot. Menetluskulude kandmine ja nende seos praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud. Vastustaja hinnangul on vaidlus erandlik, sest välist õigusabi kasutamata pidanuksid linna kohtus esindama kaebaja kui endise linnapeaga pikka aega koostööd teinud ametnikud (s.o linnasekretär või jurist). Ringkonnakohus leiab, et praegune vaidlus ei välju siiski Saue linna igapäevase põhitegevuse raamidest (nt Riigikohtu 19.04.2016 otsus nr 3-3-1-83-15, p 19) ning haldusorgani poolt välise õigusabi kasutamisega seotud kulude kaebajalt väljamõistmist ei õigusta seegi asjaolu, et vastasel korral pidanuksid vastustajat kohtus esindama kaebaja endised alluvad. Sarnast olukorda ei ole peetud erandlikuks ka muudes samalaadsetes vaidlustes (nt Riigikohtu 11.04.2016 otsus nr 3-3-1-6715, p 55) ning praeguse juhtumi asjaolud ei anna samuti alust järeldada, et linnasekretäril või juristil oleks mingil põhjusel olnud keeruline linna positsiooni kohtus kaitsta. Seega jäävad Saue linna menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Oliver Kask
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.