Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-17-1120 on vormistanud ehitus- ja projekteerimisteenuste soetamise läbi Tantal Grupp OÜ (TG), kuid tegelikkuses soetas EP ehitusteenuseid tundmatult kolmandalt isikult ja projekteerimisteenuseid ei ole üldse soetatud. Sellise teguviisi eesmärgiks oli sisendkäibemaksu suurendamise kaudu vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. EP kajastas 2016 juuli - septembri KMD-del TG arveid kokku summas 331 758,26 eurot. Kuivõrd on alust arvata, et tehinguid TG-ga ei toimunud, siis on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks EP sisendkäibemaksu vähendamine kokku summas 55 293,05 eurot. Kuna on tuvastatud, et arvetel kajastatud projekteerimisööde osutamist ei ole toimunud, on EP 2016 augusti ja septembri KMD-del alusetult kajastanud 20% määraga maksustatavat käivet kokku summas 12 190 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 2438 eurot. Kontrolli tulemusena kuulub EP-l perioodil 2016 juuli- september (k.a) juurde tasumisele käibemaksu summas 52 855,05 (55 293,05 - 2438) eurot. Tõenäoliselt tulevikus rahalise kohustuse määramise õiguslikuks aluseks on käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1, § 24 lg 1, § 29 lg 1 ja § 31 lg 1. 3) Maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks. Arvestades, et isik on kolme kuu jooksul kasutanud TG tegelikkusele mittevastavaid arveid sisendkäibemaksu arvestuses, mille tulemusel on isiku käibemaksu kohustus vähenenud 55 293,05 euro võrra, on alust arvata, et kui isik ei ole toiminud seadusega kooskõlas, siis teeb ta seda ka tulevikus. Ettevõtte varasemat maksukäitumist analüüsides on selgunud, et äriühing on ka kontrollitavale perioodile eelneval perioodil (2015 september - detsember, 2016 jaanuar, 2016 aprill - juuni) kasutanud oma maksukohustuse vähendamiseks arvatavate varifirmade arveid, mistõttu on MTA viinud 04.03.2016 äriühingu juhatuse liikmega läbi vestluse ja nõustamise, kuid äriühing ei ole oma maksukäitumist parandanud. Äriregistrile esitatud 2015. a majandusaasta aruande kohaselt teenis äriühing kasumit 9616 eurot, samas lühiajalisi kohustusi oli äriühingul kokku 12 082 euro väärtuses, mistõttu ei ole võimalik ka teenitud kasumi arvelt katta tekkivat maksukohustust. Perioodi 2016 oktoober-detsember KMD-del on äriühing deklareerinud teenuste müüki kokku summas 13 965,28 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 2793,06 eurot. Samal perioodil on soetust deklareeritud summas 2777,80 eurot, s.o praktiliselt samas summas deklareeritud tuluga. Perioodil 2017 veebruar ja märts ei ole äriühing maksustatavat käivet üldse deklareerinud ja aprillikuu KMD on jäetud esitamata, mis annab alust arvata, et äriühing võib hakata oma tegevust lõpetama või hoidub teadlikult maksukohustuse deklareerimisest. Äriühingu pangakontode analüüsist nähtub, et seisuga 31.12.2016 oli AS-s Krediidipank avatud arvelduskonto jääk 78,55 eurot, AS-s SEB Pank avatud arvelduskonto jääk 349,85 eurot ja AS-s Swedbank avatud arvelduskonto jääk seisuga 31.10.2016 oli 8,01 eurot. 4) Kinnistusraamatu andmetel ei oma EP kinnisvara. Väärtpaberi keskregistri andmetel ei oma äriühing seisuga 15.05.2017 väärtpabereid ega väärtpaberikontosid. Väikelaevade registri andmetel puuduvad ka laevad. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on äriühingu omanduses seisuga 15.05.2017 kaubik VW Transporter, väljalaske aasta 1991, mille turuväärtus võib jääda alla 500 euro. Turuväärtus pidevalt ka väheneb ning tegemist on likviidse varaga, mille koosseis võib võõrandamise tulemusel kiiresti muutuda. Lisaks, liiklusregistri kanne on informatiivne, mistõttu ei ole tõsikindlalt teada, kas sõiduki omanik on taotluse koostamise hetkel EP. Seega ei pea MTA arvestades tõenäoliselt määratava maksusumma suurust otstarbekaks taotleda sõidukile keelumärke seadmist ega ka sõiduki arestimist. Maksuhaldur ei oma teavet muude varaliste õiguste kohta (nt kaubamärkidega, hüpoteekidega seotud õigused). Seega MKS § 130 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 nimetatud täitetoimingute sooritamine ei ole antud asjas võimalik.

2(5)

3-17-1120 Arvestades eeltoodut, on käesoleva kontrolli tulemusel tekkiva maksukohustuse tagamiseks MTA hinnangul ainsaks sobivaks täitetoiminguks MKS § 130 lg 1 p-s 3 toodud sissenõude pööramine rahalisele õigusele, st aresti seadmine Ehituspartner OÜ arvelduskontodele. Seda põhjusel, et äriühing võib sissenõude pööramisel rahalistele nõuetele arvelduskontodel oleva ja sinna laekuva raha sealt koheselt likvideerida, mida kinnitab ka kontrollitaval perioodil arvelduskontodele laekunud raha kohene väljavõtt pangaautomaatide kaudu. Samas on MTAle saanud kontrollimenetluse raames teatavaks, et äriühing jätkab alates 2017 aprillikuust korteriühistutele ehitusteenuse osutamist, millest tekib maksustatav käive ning rahalised vahendid arvelduskontodele. Seega on eelaresti seadmine äriühingu arvelduskontodele antud juhul ainuõige tegevus. Kuna KMD-de andmetel ei tekkinud äriühingul perioodil enne kontrollitavat perioodi (periood 2016 jaanuar- juuni) ja ka pärast kontrollitavat perioodi (alates 2016 oktoobrist) märkimisväärses summas käibemaksu enammakseid, seega ei ole võimalik aresti seadmine maksukohustuslase ettemaksukontol olevatele vahenditele. 5) Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui Ehituspartner OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 52 855,05 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui Ehituspartner OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 52 855,05 eurot.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3-17-1120 pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

4(5)

3-17-1120 Maksuhaldur ei ole tuvastanud teavet ka muude varaliste õiguste kohta lisaks äriühingu poolt kasutatavatele pangakontodele. Olgugi, et pangakontode aresti näol on tegemist üsna intensiivse majandustegevuse takistusega, võib käesoleval juhul siiski eeldada, et võimalused täitmata maksukohustuse (osaliseks) kompenseerimiseks on maksumenetluse kestel oluliselt suuremad kui maksumenetluse lõppemise järgselt. Nagu kohus eelnevalt märkis, võib eeldada Ehituspartner OÜ soovimatust täita enda maksukohustust maksumenetluse tulemusena ja seetõttu võib eeldada äritegevuse planeerimist selliselt, et maksumenetluse lõppemisel oleks Ehituspartner OÜ kui juriidiline keha varatu. Samas on maksuhaldur avaldanud, et olemasoleva informatsiooni alusel võivad Ehituspartner OÜ-l olla pooleli lepingud, mille osas võib toimuda maksumenetluse ajal laekumisi Ehituspartner OÜ pangakontodele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud lubada maksuhalduril täitmist tagava toiminguna arestida Ehituspartner OÜ pangakontod eeldatava maksukohustuse ulatuses summas 52 855,08 eurot.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.