lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1105/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 24.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1105/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
24.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
727
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Määruse tegemise aeg ja koht

24. mai 2017, Jõhvi

Kohtuasja number

3-17-1105

Kohtuasi

A.P. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta A.P. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Saata määrus kaebaja esindajale ja vastustajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest otse Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1.28.02.2017 on Viru Vangla (edaspidi vastustaja) koostanud käskkirja nr 6-2/241-1, millega määras kinnipeetav A.P. (edaspidi kaebaja) tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana tähtajatult alates 01.03.2017 ning tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Käskkirjas märgiti, et vastavalt meditsiiniosakonna ettekirjutusele võib kinnipeetav täita kõiki E8 koristaja tööjuhendist tulenevaid tööülesandeid. 19.05.2017 käskkirjaga nr 6-3/504-1 tunnistati kaebaja süüdi VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ning karistati viieteistkümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirjast nähtuvalt keeldus ta 03.05.2017 täitmast tööle asumise kohta antud korraldust. 23.05.2017 on kaebaja koostanud lepingulise esindaja vahendusel selle käskkirja peale kehtetuks tunnistamise nõudega vaide.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.23.05.2017 lepingulise esindaja vahendusel koostatud esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja, et kohus peataks viivitamatult 19.05.2017 käskkirja nr 6-3/504-1 täitmise kuni kohtulahendi jõustumiseni vaide esemeks olevas nõudes. Kaebaja väitis, et on vaidlustanud enda tööle määramise kohta 28.02.2017 antud käskkirja nr 6-2/241-1 ning kuigi 09.05.2017 haldusasjas nr 3-17-968 tehtud kohtumäärusega peatati selle täitmine, otsustati teda järjekordselt tööst

keeldumise eest karistada. Veel väitis kaebaja, et juhul, kui kohus rahuldab nimetatud haldusasjas esitatud kaebuse, pole kahjulike tagajärgede kõrvaldamine enam mõistlikul viisil võimalik, sest ta on tühistatud haldusakti mittetäitmise eest määratud karistuse juba ära kandnud. Täiendavalt viitas ta ka üksikvangistuse lubamatusele ja sellest tervisele tulenevale negatiivsele mõjule ning asjaolule, et viibib juba pikemat aega kartseris ega saa seal puuduva madratsi või muu sarnase tõttu sooritada talle vangla arsti poolt ettenähtud ravivõimlemise harjutusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.HKMS § 249 lg 1 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtupraktikas kohaldatakse esialgset õiguskaitset ka selleks, et vältida kaebaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal. Seejuures on silmas peetud aga vaid neid tagajärgi, millede kõrvaldamine pole hiljem enam mõistlikul viisil võimalik. HKMS § 249 lg 2 lubab esialgse õiguskaitse taotluse esitamist ka vaidemenetluse ajal, mistõttu saavad samad põhimõtted kehtida ka vaidemenetluse suhtes.
4.HKMS § 249 lg 3 kohustab esialgse õiguskaitse kohaldamisel hindama kaebuse perspektiive ning arvestama avaliku huvi ja kolmandate isikute õigustega. Sama nõue saab kehtida ka vaidemenetluse ajal esitatud taotluse puhul.
5.Kaebaja poolt kohtule väidetust ja taotlusele lisatud dokumentidest nähtuv ei võimalda eeldada, et taotluse põhjustanud vaidel või hilisemal võimalikul kaebusel on tingimata edulootusi. Seda eelkõige seetõttu, et kaebaja tugineb küll enda tööle määramise käskkirja täitmise peatamise kohta tehtud esialgse õiguskaitse määrusele, kuid on tähelepanuta jätnud, et see koostati 09.05.2017, korraldus tööle asumiseks aga anti talle 03.05.2017, siis kui vastav käskkiri oli veel täitmiseks kohustuslik nii talle kui vastustajale. Halduskohtumenetluse praktika kohaselt pole kinnipeetava arvamus talle antud korralduse õiguspärasuse kohta piisavaks aluseks selle täitmisest keeldumiseks, see saab õigustatud olla vaid juhul, kui korralduse tühisus on ilmselge. Küllaldast põhjust vaide või tulevase kaebuse rahuldamiseks ei pruugi anda ka viide üksikvangistuse lubamatusele ja sellest tervisele tulenevale negatiivsele mõjule. Arsti poolt ettenähtud ravivõimlemise harjutuste tarbeks vajaliku madratsi puudumine on aga lahendatav taotlusega, et vastav arst teeks ettekirjutuse see talle nende tegemise ajaks kartserikambrisse väljastada.
6.Lisaks on asjas olemas kaalukas avaliku huvi selleks, et distsipliinirikkumiste toime pannud isik ei jääks karistuseta ainuüksi seetõttu, et ta on suvatsenud oma karistuse kohustusliku kohtueelse menetluse korras vaidlustada ja esitada ka esialgse õiguskaitse taotluse selle täitmise peatamiseks. VangS § 65 lg 6 näeb nimelt ette, et karistust ei saa enam täita, kui seda pole kaheksa kuu selle määramisest täitmisele pööratud. Vaide- ja kohtumenetlusele kuluvat aega arvestades on nimetatud tähtaeg kohtulahendi jõustumise ajaks suure tõenäosusega juba möödunud. Karistuste täideviimise korral pole küll võimalik seda enam tagasi täita, kuid halduskohtupraktikas juba ammu juurdunud seisukohtadest lähtuvalt on kaebajal vastava käskkirja kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral võimalik taotleda talle alusetu karistuse läbi tekkinud kahju hüvitamist.
7.Eeltoodud kohaselt puuduvad piisavad põhjused arvata, et kaebaja õigused saaksid taotluses nimetatud käskkirja alusel määratud distsiplinaarkaristuse seni veel kandmata osa ärakandmise läbi pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud ning selle vältimine on vajalik ja kaalub üles asjas esineva avaliku huvi. Seetõttu pole ka küllaldast alust selleks, et rahuldada tema taotlus ja kohaldada selles soovitud esialgse õiguskaitse vahendi. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja