M. L. i kaebus Kaitseressursside Ameti 12. septembri 2016. a otsuse nr 11-9.10/75 ja Kaitseministeeriumi 8. novembri 2016. a vaideotsuse nr 10.4-1/16/4243 tühistamiseks ning Kaitseressursside Ameti kohustamiseks rahuldada kaebaja taotlus ajateenistusse astumisest vabastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – M. L. Vastustaja I – Kaitseressursside Amet Vastustaja II – Kaitseministeerium
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta M. L. i kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. juunil 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.M. L. esitas 6. septembril 2016 Kaitseressursside Ametile taotluse ajateenistusse astumisest vabastamiseks kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 39 lg 1 p 4 alusel (tl 12).
2.Kaitseressursside Amet jättis 12. septembri 2016. a otsusega nr 11-9.10/75 M. L. i ajateenistusse astumisest vabastamise taotluse rahuldamata (tl 13).
3.M. L. esitas Kaitseressursside Ameti 12. septembri 2016. a otsuse nr 11-9.10/75 peale vaide, mille Kaitseministeerium jättis 8. novembri 2016. a vaideotsusega nr 10.4-1/16/4243 rahuldamata (tl-d 2-3, 14).
4.M. L. esitas 6. detsembril 2016 Tartu Halduskohtule avalduse, milles teatas, et soovib vaidlustada kirja manusesse lisatud Kaitseministeeriumi otsuse (tl 1).
5.Tartu Halduskohus jättis 13. detsembri 2016. a määrusega M. L. i kaebuse käiguta andes puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja (tl-d 4-5).
6.Tartu Halduskohtusse saabus 26. detsembril 2016 M. L. i puuduste kõrvaldamise avaldus (tl-d 7-8).
7.Tartu Halduskohus võttis 28. detsembri 2016. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 18).
9.Kaitseministeerium edastas 25. jaanuaril 2017 vastuse kaebusele (tl-d 31-32).
10.Tartu Halduskohus otsustas 26. jaanuari 2017. a määrusega vaadata haldusasja läbi lihtmenetluses (resolutsiooni p 1), andis menetlusosalistele õiguse täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks (resolutsiooni p-d 2-3) ning teatas, et kohus teeb otsuse avalikult teatavaks 22. märtsil 2017 (resolutsiooni p 4) (tl 38).
11.Kaebaja esitas 6. märtsil 2017 kohtule täiendavad seisukohad (tl-d 42-43).
12.Tartu Halduskohus kohustas 8. märtsi 2017. a määrusega kaebajat põhistama 6. märtsil 2017 kohtule esitatud avalduse hilinemise põhjust või teatama 6. märtsil 2017 esitatud avaldusest loobumisest, otsustas mitte võtta asja materjalide juurde kaebaja poolt 6. märtsil 2017 esitatud avalduse lisa nr 2 ja tagastas selle kaebajale, kohustas kaebajat teatama kohtule, mis kuupäeval on kõrgkooli Durham University vastuvõtudokumendid välja antud, ning jätkuval tõendi esitamise soovil esitama selle eestikeelne tõlge (tl-d 46-47).
13.Kaebaja esitas 14. märtsil 2017 vastuse kohtumäärusele (tl 52).
14.Tartu Halduskohus otsustas 15. märtsi 2017. a määrusega menetleda kaebaja poolt
6.märtsil 2017 kohtule esitatud avaldust, tagastas kaebajale 6. märtsil 2017 esitatud avalduse lisa 1, jättis kaebaja dokumentaalse tõendi käiguta ja andis kaebajale 14. märtsil 2017 kohtule esitatud avalduse lisa nr 2 tõlke esitamiseks tähtaja (tl-d 58-59). Ühtlasi tühistas kohus Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2017. a määruse resolutsiooni p 4.
3-16-2510
15.Kaebaja esitas nõutud dokumendi tõlke 27. märtsil 2017 (tl-d 66-68).
16.Tartu Halduskohus kuulutas 29. märtsi 2017. a määrusega menetluse osaliselt kinniseks kaebaja terviseandmeid sisaldavaid tõendeid puudutavas osas ning tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja (tl 70).
17.Kaitseressursside Amet edastas 4. mail 2017 kohtule täiendava seisukoha, leides, et kaebaja poolt 14. märtsil 2017 esitatud tõend ei ole asjakohane (tl 75).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
18.Kaebaja taotleb Kaitseressursside Ameti 12. septembri 2016. a otsuse nr 11-9.10/75 ja Kaitseministeeriumi 8. novembri 2016. a vaideotsuse nr 10.4-1/16/4243 tühistamist ning Kaitseressursside Ameti kohustamist rahuldada kaebaja taotlus ajateenistusse astumisest vabastamiseks, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
18.1.Kaebaja taotleb ajateenistusest vabastamist KVTS § 39 lg 1 p 4 alusel. Kuna kaebaja on sündinud XX. XX XXXX Luksemburgis ning kolis Eestisse 22. juunil 2006, on ta täitnud KVTS § 39 lg 1 p 4 ühe kahest väljaarvamise punktist. See on piisavaks aluseks kaebaja väljaarvamiseks ajateenistusse asumisest.
18.2.KVTS § 39 lg 1 p 4 esitab ajateenistusse asumisest väljaarvamiseks kaks võimalust: ajateenistusse asumisest vabastatakse isik, kes on (1) tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele eelnenud ajal elanud rahvastikuregistri andmetel katkematult vähemalt seitse aastat välisriigis või (2) on sündinud ja elanud välisriigis tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele vahetult eelnenud ajal ning ei ole viie aasta jooksul andmete registrisse kandmisest arvates esitanud kirjalikku taotlust ajateenistusse või asendusteenistusse asumiseks.
18.3.Selgitus ignoreerib fakti, et kaebaja on elanud kaitseväekohuslaste registrisse kandmisele eelnenud ajal katkematult vähemalt seitse aastat välisriigis. Ning toob taotluse rahuldamata jätmise põhjenduseks selle, et Luksemburgis elatud aeg ei olnud vahetult eelnev andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmise hetkele, mis aga ei ole KVTS § 39 lg 1 p 4 esimeses pooles välja toodud.
18.4.Kaebaja nõustub sellega, et ta ei elanud välisriigis enne andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele vahetult eelnenud ajal. Kuid, et seda KVTS § 39 lg 1 p 4 esimeses pooles enne sõna “või” nõutud ei ole, ei ole see argument taotluse rahuldamata jätmiseks.
18.5.Kaitseressursside Ameti vastuse puhul võib olla tegemist sünnikohajärgse diskriminatsiooniga. Kaitseressursside Ameti vastuses oli järgnev lause: „Seitsme aasta piirangut kohaldatakse Eestis sündinud ja andmete registrisse kandmise hetkel välisriigis elava kutsealuse suhtes.“ Kaebaja loeb sellest lausest välja, et antud seaduslõigus sätestatud õigus justkui ei kehti talle, sest ta ei ole sündinud Eesti Vabariigis. Kuid et kaebaja on sünnipärane Eesti kodanik, peaksid seadustest tulenema samad õigused, mis on Eestis sündinud Eesti kodanikel.
19.Kaitseressursside Amet ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
19.1.Rahvastikuregistri andmete alusel võetakse kutsealusena arvele 17-aastaseks saamisel kõik Eesti Vabariigi meessoost kodanikud, hoolimata nende sünni- või elukohast. KVTS § 11 lg 5 sätestab, et kaitseväekohustuslase andmed kantakse kaitseväekohustuslaste registrisse. Esmakordsest kandest teavitab kaitseväekohustuslast Kaitseressursside Amet.
3-16-2510 Kaebaja andmed on alates 5. novembrist 2014 kantud kaitseväekohustuslaste registrisse kutsealusena ning kaebajale on samal päeval edastatud sellekohane kiri nr 9-12.5/5942 (tl 28).
19.2.Eesti rahvastikuregistri andmetel on kaebaja sündinud XX. XX XXXX Luksemburgis, Wiltzi linnas ning alates 6. veebruarist 2001 kuni 21. septembrini 2006 oli kaebaja aadress määratlemata. Alates 22. septembrist 2006 on kaebaja elukohaks rahvastikuregistri andmetel Eesti, XXXX maakond, XXXX vald, XXXXX küla, XXXX. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 6 sätestab, et rahvastikuregistrisse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Seadusega ettenähtud juhtudel on rahvastikuregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus. Kui avaliku ülesande täitmisel kasutatakse rahvastikuregistri objekti andmeid, lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud andmetest.
19.3.Vastustaja lähtub isiku ajateenistusse asumisest vabastamisel seoses välisriigis sündimise ja/või elamisega KVTS § 39 lg 1 p-st 4 ning ei saa väljuda oma tegevuses seaduse piirest. Ajateenistusse asumisest vabastamiseks seoses välisriigis sündimise ja/või elamisega tulenevalt KVTS §-st 39 lg 1 p 4 peab olema täidetud üks kahest tingimusest: 1) isik peab olema tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele eelnenud ajal elanud rahvastikuregistri andmetel katkematult vähemalt seitse aastat välisriigis; 2) isik on sündinud ja elanud välisriigis tema andmete kaitsekohustuslaste registrisse kandmisele vahetult eelnenud ajal.
19.4.Esiteks vabastatakse ajateenistusse asumisest isik, kes on tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele eelnenud ajal elanud rahvastikuregistri andmetel katkematult vähemalt seitse aastat välisriigis. Tulenevalt KVTS seletuskirjast on seadusandja mõte mitte kutsuda ajateenistusse isikuid, kes on oma elu sidunud välisriigiga. Kaebaja on küll rahvastikuregistri andmetel elanud katkematult välisriigis rohkem kui kaheksa aastat (alates XX. XX XXXX kuni 21. septembrini 2006), kuid alates
22.septembrist 2006 on rahvastikuregistri andmetel kaebaja elukohaks Eesti. Kaebaja andmed kanti kaitseväekohustuslaste registrisse 5. novembril 2014, mis tähendab, et kaebaja oli tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmise hetkeks elanud Eestis katkematult juba rohkem kui kaheksa aastat. Järelikult oli kaebaja tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmise hetkeks oma elu sidunud Eestiga, mitte välisriigiga, sest kaebaja ei ole tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele vahetult eelnenud ajal elanud rahvastikuregistri andmetel katkematult vähemalt seitse aastat välisriigis. Seega ei saa väita, et kaebajale sõjalise väljaõppe andmine riigikaitselisest aspektist ei oleks otstarbekas.
19.5.Teiseks vabastatakse ajateenistusse asumisest isik, kes on sündinud ja elanud välisriigis tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele vahetult eelnenud ajal. Kaebaja on küll rahvastikuregistri andmetel sündinud välisriigis, kuid kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele vahetult eelnenud ajal oli kaebaja Eestis elanud juba rohkem kui kaheksa aastat.
19.6.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja puhul on täitmata mõlemad KVTS § 39 lg 1 p-s 4 loetletud tingimused, mille alusel vabastataks isik ajateenistusse asumisest. Kutsealuste, kes ei vasta sättes toodud tingimustele, ajateenistusse kutsumine toimub üldkorras.
19.7.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, nagu diskrimineeriks vastustaja kaebajat vastavalt tema sünnikohale. Kaebaja elas tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmise hetkel ning ka sellele vahetult eelnenud ajal Eestis ning tulenevalt sellest ei ole võimalik kaebajat KVTS § 39 lg 1 p 4 alusel ajateenistusse asumisest vabastada.
20.Kaitseministeerium ei nõustu kaebaja seisukohtadega ja vaidleb kaebusele vastu. Kaitseministeeriumi seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
3-16-2510
20.1.Isiku ajateenistusse asumisest vabastamiseks peab olema täidetud üks kahest KVTS § 39 lg 1 p 4 tingimusest.
20.2.Kaebaja on rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt küll sündinud välisriigis, kuid ei ole elanud välisriigis tema andmete kaitseväekohustuslase registrisse kandmisele vahetult eelnenud ajal. Kaebaja elukoht on rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt alates
22.septembrist 2006 Eestis ning tulenevalt sellest elas kaebaja Eestis (mitte välisriigis) ka kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele vahetult eelnenud ajal. Kaebaja oli tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmise hetkeks elanud Eestis enam kui kaheksa aastat, mistõttu ei elanud ta välisriigis tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele vahetult eelnenud ajal. Võttes arvesse KVTS seletuskirjas sätestatud seadusandja mõtet, ei ole kaebaja sidunud oma elu välisriigiga, kuna omab elukohta Eestis alates 22. septembrist 2006, ehk kaebaja ei ole tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele eelnenud ajal elanud rahvastikuregistri andmetel katkematult vähemalt seitse aastat välisriigis.
20.3.Kaebuse esitaja toob õigesti välja, et temale peaks seadustest tulenema samad õigused, mis on Eestis sündinud Eesti kodanikel. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 124 on Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduse sätestatud alustel ja korras.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21.M. L. on esitanud kaebuse Kaitseressursside Ameti 12. septembri 2016. a otsuse nr 119.10/75 ja Kaitseministeeriumi 8. novembri 2016. a vaideotsuse nr 10.4-1/16/4243 tühistamiseks ning Kaitseressursside Ameti kohustamiseks rahuldada kaebaja taotlus ajateenistusse astumisest vabastamiseks.
22.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja on sündinud XX. XX XXXX Luksemburgis ning on elanud välisriigis kuni 21. septembrini 2006. Alates 22. septembrist 2006 on kaebaja elukohaks rahvastikuregistri andmetel Eesti, XXXX maakond, XXXX vald, XXXX küla, XXXX. Samuti pole vaidlust selles, et kaebaja kanti kaitseväekohustuslaste registrisse
5.novembril 2014. Seega on kaebaja kaitseväekohustuslaste registrisse kandmise hetkeks elanud Eestis katkematult juba rohkem kui kaheksa aastat.
23.Pooled on erineval seisukohal selles, kuidas tõlgendada KVTS § 39 lg 1 p 4, mis sätestab, et ajateenistusse asumisest vabastatakse isik, kes on tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele eelnenud ajal elanud rahvastikuregistri andmetel katkematult vähemalt seitse aastat välisriigis või on sündinud ja elanud välisriigis tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele vahetult eelnenud ajal ning ei ole viie aasta jooksul andmete registrisse kandmisest arvates esitanud kirjalikku taotlust ajateenistusse või asendusteenistusse asumiseks. Kuna kaebaja on nõus sellega, et ta ei elanud välisriigis tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele vahetult eelnenud ajal, siis on eelkõige vaidluse all küsimus, kuidas sisustada KVTS § 39 lg 1 p 4 tähenduses isikut, „kes on tema andmete kaitseväekohutuslaste registrisse kandmisele eelnenud ajal elanud rahvastikuregistri andmetel katkematult vähemalt seitse aastat välisriigis“.
24.Kaitseressursside Amet jättis 12. septembri 2016. a otsusega taotluse rahuldamata põhjusel, et rahvastikuregistri andmetel elas kaebaja tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmise hetkel Eestis. Kaebaja leiab, et Kaitseressursside Amet oleks pidanud taotluse lahendamisel lähtuma sellest, et kaebaja on elanud kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele eelnenud ajal (s.o XX. XX XXXX kuni 21. septembrini 2006) katkematult vähemalt seitse aastat välisriigis.
3-16-2510
25.Kohus nõustub vastustajate seisukohaga, et määravaks on asjaolu, et kaebaja ei ole tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele vahetult eelnenud ajal elanud rahvastikuregistri andmetel vähemalt seitse aastat välisriigis. Kaebaja elu on alates 2006. aastast seotud Eesti riigiga. Seega ei saa väita, et kaebajale sõjalise väljaõppe andmine riigikaitselisest aspektist ei oleks otstarbekas. Selline tõlgendus on kooskõlas ka kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu (172 SE) seletuskirjas väljendatud seadusandja tahtega. Seletuskirja kohaselt vabastatakse otstarbekuse kaalutlusel ajateenistusse astumisest isikud, kes on sidunud oma elu välisriigiga ja kelle kaitseväeteenistusse kutsumine ei ole riigikaitselisest aspektist otstarbekas. Eelnõu 172 SE teksti, sellele lisatud seletuskirja ja seejärel kehtestatud KVTS § 39 lg 1 p 4 regulatsiooni kõrvutades on ilmne, et seadusandja soovis ajateenistusse astumisest vabastada isikud, kes on oma elu sidunud välisriigiga.
26.Kohus nõustub Kaitseressursside Ameti seisukohaga, et välisriigiga seotust tuleb hinnata selle põhjal, kuidas isik (või alaealise puhul tema seaduslik esindaja) on määratlenud rahvastikuregistris oma elukoha. RRS § 6 lg 2 sätestab, et seadusega ettenähtud juhtudel on rahvastikuregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus. Ajateenistusse asumisest vabastamine KVTS § 39 lg 1 p 4 alusel on seatud sõltuvusse rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmetest, s.t neist andmetest sõltuvad kaitseväekohustuslasena arvele võetud isiku avalik-õiguslikud õigused ja kohustused. KVTS § 39 lg 1 p 4 ei anna ajateenistusse asumisest vabastamise otsustamisel Kaitseressursside Ametile õigust lähtuda elukoha andmete kindlakstegemisel muudest kui rahvastikuregistri andmetest.
27.Kohus leiab, et kaebaja poolt 14. märtsil 2017 esitatud tõend Yorki Ülikoolist saadud pakkumise kohta ei ole Kaitseressursside Ameti 12. septembri 2016. a otsuse nr 11-9.10/75 ja Kaitseministeeriumi 8. novembri 2016. a vaideotsuse nr 10.4-1/16/4243 tühistamise nõuete lahendamisel asjakohane. Ülikooli pakkumise sai kaebaja 14. detsembril 2015 (tl 52p), kaebaja andmed kanti registrisse aga juba aasta varem, s.o 5. novembril 2014. Kuna pakkumine tehti pärast andmete kaitseväekohutuslaste registrisse kandmist, ei saanud esitatud tõendit võtta aluseks ajateenistusse asumisest vabastamisel. KVTS § 39 lg 1 p 4 näeb ajateenistusse asumisest vabastamist ette isikule, kes on tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmise ajal juba oma elu sidunud välismaaga, mitte isikule, kes alles kavatseb pärast tema andmete registrisse kandmist oma elu välismaaga siduda.
28.Neil kaalutlustel leiab kohus, et kaebuse väited ei anna alust 12. septembri 2016. a otsuse tühistamiseks. Sel põhjusel jääb rahuldamata ka kaebaja nõue tühistada vaideotsus. Kuna vastustaja on kaebaja taotluse õiguspäraselt rahuldamata jätnud, ei ole kohtul alust kohustada vastustajat ka taotluse uueks läbivaatamiseks (RVastS § 6 lg 1 ja lg 4). Kaebus jääb seega mõlema nõude osas rahuldamata.
29.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustajad ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.