Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 24.05.2017, Tartu 3-16-1574 H.K. kaebus Tartu Linnavalitsuse 08.08.2006. a korralduse nr 1209 p-i 1.1 õigusvastasuse kindlakstegemiseks Tartu Halduskohtu 07.11.2016. a määrus H.K. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja H.K. Volitatud esindaja A.R. Vastustaja Tartu linn
RESOLUTSIOON
Jätta H.K. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.11.2016. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Linnavalitsus otsustas 08.08.2006. a korralduse nr 1209 „Ehituslubade väljastamine“ p-i 1.1 kohaselt väljastada ehitusloa XXX korterelamu laiendamiseks.
2.H.K. esitas 04.08.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse 08.08.2006. a korralduse nr 1209 p-i 1.1 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja õigusvastase haldusaktiga H.K. le tekitatud kahju tuvastamiseks. Kaebaja märkis, et kui kohus loeb, et tuvastamiskaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud, siis esitab ta tähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja väitel lasi ta ilmselt menetlustähtaja mööda, sest ei teadnud, et Tartu Linnavalitsus võttis 08.08.2006 vastu ebaseadusliku korralduse nr 1209 ning tal on esinenud olulised ja kestvad takistused menetlustoimingu tegemiseks menetlustähtaja jooksul, sest tal on raske puue alates 07.03.2002 ning ta vajab igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet. Kuna kaebaja ei oska elus ettetulevatele raskustele rahulikult reageerida, siis mõjutab see tema tervist, mistõttu ei teatatud talle pereliikmete poolt sündmustest, mis toimusid seoses XXX korterelamuga. Kaebaja sai vaidlustatud haldusaktist teada alles 2016. a mai lõpus, kui ta pidi tegema otsuse kaasomandi jaotamise kohta XXX keldris asuvate korterite kohta.
3.Tartu Halduskohus jättis 31.08.2016 määrusega H.K. kaebuse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja. Kohus selgitas, et mõistlik on esitada nõue Tartu Linnavalitsuse 08.08.2006. a korralduse nr 1209 p-i 1.1 õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kohus palus kaebajal märkida, kas ta on nõus kohtu poolt kirjeldatud viisil oma nõude esitama.
4.H.K. esitas 07.10.2016 puuduste kõrvaldamise avalduse, millele oli lisatud H.K. poolt digitaalselt allkirjastatud volikiri A.R. esindusõiguse kohta ning lisaks märkis ta, et nõustub kohtu poolt kirjeldatud viisil oma nõude esitama.
5.Tartu Halduskohus võttis 12.10.2016. a määrusega H.K. kaebuse Tartu Linnavalitsuse 08.08.2006. a korralduse nr 1209 p-i 1.1 õigusvastasuse kindlakstegemiseks menetlusse.
6.Tartu linn esitas 21.10.2016 seisukoha, milles ta palus jätta H.K. tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Vastustaja arvates pidi kaebaja olema ehitusloast ja Tartu Linnavalitsuse 08.08.2016. a korraldusest teadlik ning menetlustähtaja ennistamiseks puudub põhjendatud alus. Vastustaja arvates on väheusutav, et isik ei teadnud 2006. a välja antud ehitusloast, olles ise samal ajal maja kaasomanik ja olles loamenetluse protsessi juures. Lisaks lõid hoone kaasomanikud, s.h kaebaja ise, ettevõtte eesmärgiga maja renoveerida ning pärast ehitustööde lõpetamist taotlesid kinnistu kaasomanikud ühiselt (s.h H.K. ) osakonnast kasutusluba, mis tõendab asjaolu, et isik oli teadlik tema hoonele välja antud ehitusloast. Lisaks on kasutusloa taotluses kaebaja isiklikult oma käega kirjutanud p-s 2: „Ehitusluba nr 2200/06 väljaandmise päev 08 kuu 08 aasta 2006.“ Vastustaja märkis, et kaebajal on olnud võimalus vaidlustada ehitusluba enam kui 10 aastat, kuid ta pole seda teinud, ning pigem viitab antud olukord kaebaja hoolsuskohustuse rikkumisele.
7.Tartu Halduskohus jättis 07.11.2016. a määrusega H.K. taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata; lõpetas asja menetluse; tagastas kaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot H.K. kontole. Määruse põhjendused: Tuvastamiskaebuse esitamise tähtaeg oli hiljemalt 08.08.2009. Kaebus on kohtule esitanud peaaegu 7 aastat tähtajast hiljem. Usutav ei ole kaebaja väide, et ta sai 08.08.2006. a korraldusest ja XXX korterelamu laiendamiseks ehitusloa väljastamisest teada alles 2016. a mai lõpus. Korterelamu kaasomanikud, s.h kaebaja ise, lõid ettevõtte eesmärgiga maja renoveerida. Kaebaja on kasutusloa taotlusele ise käsikirjaliselt märkinud ehitusloa andmed ning loa väljaandmise päeva, kuu ja aasta. Samuti on kaebaja 17.05.2012 esitanud taotluse korterelamule väljastatud 30.07.2008. a kasutusloa nr 1918/08 kehtetuks tunnistamiseks, mille Tartu Linnavalitsus 09.07.2012. a korraldusega nr 758 rahuldamata jättis, kus märkis, et XXX korterelamu laiendamiseks väljastati 08.08.2006 ehitusluba nr 2200/06. Samuti nähtub, et korterelamu on kasutusel olnud juba 2008. a suvest ning kaebajale on edastatud dokumente seonduvalt vaidlusaluse kinnistuga. Seega on ilmselge, et kaebaja on olnud teadlik ehitusloa menetlusest ja ehitusloa väljastamisest. Kaebajal esinevad erinevad põhjused, miks kaebuse esitamine võib olla ebamugav ja raskendatud, kuid tegemist ei ole mõjuvate põhjustega, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise, kuna kaebuse esitamine oli siiski võimalik. Haldusakt väljastati üle 10 aasta tagasi, kuid kaebaja jättis asjakohased õiguskaitsevahendid tähtaegselt kasutamata. Kaebaja oleks ka varasemalt, s.o tähtaegselt, saanud kohtule esitada kaebuse esindaja kaudu, nagu on tehtud praegu. Kaebaja tegevusetus viitab pigem hoolsuskohustuse rikkumisele. Kuna puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, siis puudub vajadus kaaluda vastanduvaid õigushüvesid (Riigikohtu 21.06.2013. a määrus nr 3-3-1-30-13, p 12) ning kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata. Kaebetähtaja rikkumise on tinginud kaebaja enda tegevusetus ning kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 lõpetas kohus asja menetluse.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.H.K. esitas 31.01.2017 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 07.11.2016. a määrus ja saata asi tagasi arutamiseks halduskohtule. Määruskaebuse põhjendused: 1) Puudus võimalus esitada varem tuvastamiskaebus, kuna H.K. ei olnud haldusaktist teadlik, sest talle ei ole seda teatavaks tehtud. H.K. ei olnud ehitusloa menetluse juures ega taotlenud ehitusluba. On arusaamatu, kuidas linn väljastas ehitusloa, kui XXX ei olnud korterelamu, vaid elamu ning muudatuste projekt valmis enne kasutusluba juulis 2008. a. Ka ei ole teda ehitamise ega ehituse ülevaatamise juurde kutsutud. Vastasel juhul ei oleks A. R pidanud tellima A. Juhkami ja K. Saha käest tööd, kutsuma välja Tehnilise Järelevalve Ameti ega pöörduma õiguskaitseorganite ja kohtu poole. Kasutusloa taotlus ei ole usaldusväärne tõend, kuna H.K. ei ole kasutusluba taotlenud ega ole sellest teadlik. Eeltoodut kinnitab see, et kohtule esitatud volikirjal olev allkiri ja kasutusloa taotlusel olev allkiri on kirjutatud erinevate inimeste poolt ning andmed kasutusloa taotlusel on kirjutatud kahe inimese poolt. A. R, mitte H.K. , esitas avalduse tühistada kasutusluba, kuna ainult korterite omanik sai seda taotleda ning ta soovis H.K. t säästa toimunust. Ta ei olnud teadlik õigusvastasest ehitusloast ja puudusid tõendid, et XXX on püstitatud eluohtlik ehitis. Ettevõte küll loodi kaasomaniku A. K soovitusel, kuid H.K. ei olnud ettevõtte looja ega ole olnud ettevõttega seotud. Ettevõte sai olla laenu saajaks pangast ja läbiviidud ehitustööde eest laenu abil tasujaks peaehitajale. 2) Kriminaalasjade menetluste lõpetamisel on esitatud küsimused jäetud lahendamata. Õiglase menetlemisega oleks aastaid tagasi välja tulnud, et korraldus nr 1209 on õigusvastane. Tegemist oli aastate jooksul õigusvastaste menetlustega kriminaalasjades, kus Lõuna prefektuur ja Ringkonnaprokuratuur varjasid kuritegu. Tsiviilasjas on kohus arestinud ainult H.K. vara korteri 5 omaniku nõudmisel. Ka on A. R ilma H.K. le teatamata, tema nimel esitanud 08.07.2012 Tartu Linnavalitsuse ehituse järelevalve juhatajale ja 25.11.2013 sisekontrolliteenistuse juhatajale avaldused, kaitstes H.K. t üleelamiste eest. A. R ei teadnud siis, kas ehitusluba on ebaseaduslik, ta teadis ainult, et ehitusloa väljastamiseks ei ole esitatud kõiki dokumente ja ta palus kontrollida ehitusloa seaduslikkust. 08.07.2012. a avaldusele ei ole senini vastatud. 25.11.2013. a avaldusele vastati 11.12.2013, kuid sellest nähtub, et mingit kontrolli sisekontrolliteenistus läbi ei viinud. Vastusele ei olnud lisatud korraldust nr 758 ning sellega sai tutvuda 2016. a. Kohus järeldas valesti, et H.K. on ise käsikirjaliselt märkinud ehitusloa andmed ning loa väljaandmise päeva, kuu, aasta. Ka ei teadnud kohus, et sisekontrolliteenistus pidi teostama kontrolli ametnike tegevuse üle XXX ehitusloa väljastamise, ebaseadusliku järelevalve teostamise ja kasutuloa väljastamise üle, kuid kontroll jäeti tegemata ning saadetud ei ole korraldust nr 758. Ka tsiviilasjas nr 2-15-2683 ei saa kohus aru, kuidas keldrikorrusele ehitatud korterid on seotud õigusvastase ehitusloaga. Kui ei oleks olnud õigusvastast korraldust, ei oleks praegu midagi kaasomanike vahel jaotada, sest neid kortereid ei oleks. 3) Kuna õiguskaitseorganid on kinnitanud, et XXX ehitamisega on kõik korras, siis ei saa viidata hoolsuskohustuse rikkumisele. Kuigi H.K. l ei olnud esindajat, tegid tema perekonnaliikmed kõik selleks, et ebaseaduslik tegevus XXX ehitamisel välja tuleks. Ka sugulased ei teadnud, et ehitusluba on väljastatud õigusvastaselt. K. Saha tööst saadi teada, et ehitusluba on väljastatud puudulike dokumentide alusel. Sellest teadmisel ei oleks nad raisanud 9 aastat, et tõendada ebaseaduslikku ehitamist A. K. poolt.
9.Tartu Halduskohus jättis 15.02.2017. a määrusega H.K. taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tagastas määruskaebuse.
10.Tartu Ringkonnakohus tühistas 25.04.2017. a määrusega Tartu Halduskohtu 15.02.2017. a määruse ning saatis asja halduskohtule menetluse jätkamiseks.
11.Tartu Halduskohus võttis 02.05.2017. a määrusega H.K. Halduskohtu 07.11.2016. a määrusele menetlusse.
määruskaebuse Tartu
12.Tartu linn esitas 09.05.2017 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta H.K. määruskaebus Tartu Halduskohtu 07.11.2016. a määrusele rahuldamata. Vastuse põhjendused: Kaebaja nimetatud uued väited ei ole lubatavad ega usutavad. Arvestades nii määruskaebuses väljatoodut kui ka Tartu linna ja A.R. ning H.K. ga peetud kirjavahetust, H.K. digitaalselt Tartu linnale esitatud avaldust ning muud suhtlust, ei ole tõendatud ega usutav, et H.K. XX hoonega seonduvast midagi ei teadnud. Pole põhjust uskuda, et H.K. ei ole ise Tartu linna poole pöördunud, vaid pöördumised on tehtud tema teadmata ning tema ID-kaarti on kuritarvitatud. H.K. ja tema perekonnaliikmete 10-aastane tegevus XXX hoonega seoses ei ole ilmselgelt rahuldanud H.K. ja tema perekonnaliikmete ootusi, mistõttu on tänaseks H.K. ja tema esindaja asunud seisukohale, et soovide realiseerimiseks tuleb eitada H.K. teadlikkust XXX hoone ehitus- ja kasutusloast. Vastustaja ei pea määruskaebuses nimetatut usutavaks ega tõendatuks, vaid on veendunud, et H.K. oli XXX hoonega seonduvast teadlik ja tal oli võimalus kaebuse tähtaegseks esitamiseks, kuid ta pidas õigemaks otsida olukorrale muid lahendusi.
13.Tartu Halduskohus jättis 09.05.2017. a määrusega H.K. määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
15.Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 07.11.2016. a määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja on määruskaebuses mõneti korranud halduskohtus esitatud väiteid, mis on halduskohtu poolt põhjalikult käsitlemist leidnud ja ringkonnakohtul ei ole siinkohal midagi täiendavalt lisada. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjendustega, ei ole määruse tühistamise aluseks. Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Kaebuse esitamise tähtaegsuse kontrollimine on oluline halduskohtumenetluse põhimõte (Riigikohtu 14.05.2007. a otsus nr 3-3-1-18-07, p 22). Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 21.06.2013. a määrus nr 3-3-1-30-13, p 12). Riigikohus on 16.01.2009. a määruse nr 3-3-1-75-08 p-des 16 ja 17 käsitlenud kaebetähtaja ennistamise küsimust, leides, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Samas on Riigikohus rõhutanud ka seda, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (Riigikohtu 01.10.2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19).
17.Kaebaja väitel puudus tal võimalus varem tuvastamiskaebust esitada, kuna ta ei olnud korraldusest teadlik, ta ei ole viibinud ehitusloa menetluse juures ega taotlenud ehitusluba ning kasutusloa taotlus ei ole usaldusväärne tõend, kuna ta ei ole kasutusluba taotlenud ega ole sellest teadlik. Kaebaja väitel ei olnud ta loodud ettevõttega seotud. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ei ole usutav ega tõendatud, et kaebaja ei teadnud midagi XXX hoonega seonduvast, vaid kaebaja on enda soovide realiseerimiseks asunud eitama teadlikkust XXX hoone ehitus- ja kasutusloast.
18.Haldusasja materjalidest nähtuvalt ostis OÜ Aadori (esindas A. K.) detsembris 2005 XXX kinnistust E. Sinimäe osa (26.10.2009. a määrus prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise kohta, II kd, tl 89-90p). 2005. a detsembris said OÜ Parcek omanikeks ja juhatuse liikmeteks H.K. lapselaps S. R ja A. K. Kumbki juhatuse liige võis esindada osaühingut ja otsuseid vastu võtta ainuisikuliselt. H.K. laps A. R on nimetatud kriminaalasjas kinnitanud, et kuna ema (s.o H.K. ) on liiga vana, siis palus ta OÜ Parcek poole omanikuks ja juhatuse liikmeks minna enda tütrel S. R. H.K. ja OÜ Aadori sõlmisid 15.02.2006 tööettevõtulepingu OÜ-ga Parcek XXX maja renoveerimiseks. Eeltoodu näitab selgelt, et kaebaja on planeeritavast ehitustegevusest teadlik olnud.
19.Haldusasja materjalidest nähtuvalt võõrandasid H.K. , A. K ja E. K XXX korterid nr 2-5. Viimaste omanikud on esitanud kaebajale 12.05.2010 pretensiooni (I kd, tl 77-79) põhjusel, et nii korterelamu kui ka -omandid ei vasta notariaalaktis kokkulepitud tingimustele. Pretensioonis märgitu kohaselt on XXX näol tegemist renoveeritud elamu ehitisega, millele väljastati kasutusluba 30.07.2008 (pretensiooni p I, tl 77). Ka on mainitud, et valminud ehituse ülevaatuse akt on koostatud 22.05.2008 (pretensiooni p II, tl 77). Asja materjalidest nähtuvalt on elamu kõik omanikud, s.h H.K. , taotlenud elamule kasutusluba (I kd, tl 146; III kd, tl 29).
20.Üldteadaolevalt saab kasutusloa olemasolu kontrollida riiklikust ehitisregistrist aadressil www.ehr.ee, kus on registreeritud kõik kasutusload alates 01.01.2003. Kaebaja teadlikkust ehitisregistri andmetest kinnitab kaebaja 25.11.2013. a avaldus (II kd, tl 51-52), mille p-s 2 sellele viidatakse. Samuti on kaebaja 08.07.2012. a avalduses Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale (II kd, tl 55-56p) nimetanud ehitisel ehitus- ja kasutusloa olemasolu. Seega ei päde kaebaja väited ehitus- ja kasutuslubadest mitteteadlik olemise kohta. Eeltoodut ei väära ka väide, et A. R, mitte H.K. esitas avalduse kasutusloa tühistamiseks, kuna A. R soovis väidetavalt säästa H.K. t toimunust. Asja materjalidest nähtuvalt on eelnimetatud avaldusele digitaalselt alla kirjutanud H.K. , seega pidi ta avaldusest teadlik olema.
21.Käesolevas asjas ei ole kaebaja väitnud, et ta oli teadmatuses halduskohtusse pöördumise tähtajast. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja määruskaebuses esile toonud ka muid objektiivseid või subjektiivseid põhjuseid, mis takistasid kaebuse õigeaegselt esitamist ega ole esitanud ka selle kohta mingeid tõendeid. Halduskohus on kaebetähtaja kulgemise hindamisel kohaldanud õigesti seadust. Kuivõrd kaebaja ei ole kaebust tähtaegselt esitanud ega tõendanud mõjuva põhjuse esinemist kaebetähtaja ennistamiseks käesolevas asjas, siis on halduskohus põhjendatult jätnud kaebetähtaja ennistamata ja lõpetanud asja menetluse HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel.
22.Ringkonnakohus peab obiter dictum korras vajalikuks selgitada, et kohtupraktika (Riigikohtu 30.11.2010. a otsus nr 3-3-1-63-10, p-d 19 ja 21) kohaselt ehitusloa õiguslik toime ammendub ehitisele kasutusloa väljastamisega, seega pärast kasutusloa andmist kaotab ehitusluba kehtivuse. Põhjendatud huvi korral on võimalik taotleda ehitusloa õigusvastasuse tuvastamist. Selleks, et vaidlustada halduskohtus juba valminud ehitise, millele on antud kasutusluba, õiguspärasust, saab esitada kaebuse ehitise kasutusloa, mitte ehitusloa
tühistamiseks. Samas puuduks käesolevas asjas ka kasutusloa vaidlustamise perspektiiv, kuna arvestades kasutusloa väljaandmise aega 30.07.2008 ning kaebaja teadlikkust kasutusloast, ei oleks ka nimetatud eesmärgil esitatav kaebus tähtaegne ning puuduks alus kaebetähtaja ennistamiseks.
23.Kaebaja väited seonduvalt erinevate kriminaal- ja tsiviilasjadega ning pöördumistega erinevate asutuste poole ja etteheited läbiviidud menetlustele jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna need ei puutu käesoleva vaidluse esemesse.
24.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus H.K. määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.11.2016. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.