Tartu Kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1065
Määruse tegemise aeg ja koht
22.05.2017, Tartu
Kohtunik
Mare Priks
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus saada luba täitmist tagavate toimingute tegemiseks P. T. OÜ suhtes.
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse - P. T. OÜ
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 19.05.2017 taotlus haldusasjas 3-17-1065. Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist P. T. OÜ omandis olevale kinnistule – registriosa xxxxxxx (Viljandimaa Viljandi vald V. K.) summas 8 135,07 eurot. Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest kohut viivitamatult teavitada. Määrus saata Maksu- ja Tolliametile ning pärast Maksu- ja Tolliametilt teate saamist käesolevas asjas antud loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetada määrus kätte P. T. OÜ-le . Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale. Asendada kohtulahendis juriidilise isiku nimi ja muude isikute nimi tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Asjaolud
Maksuhaldur on kontrollinud P.m. OÜ (perioodil 16.04.2007-02.02.2017 OÜ P.Tu..) oktooberdetsember 2015 käibedeklaratsioonides esitatud andmete õigsust. Peale kontrollakti väljastamist 31.03.2017 sai maksuhaldurile teatavaks, et P.m. OÜ on notaris koostanud jagunemiskava, mille kohaselt P.m. OÜ jaguneb eraldumise teel. Jagunemiskava kohaselt antakse üle jaguneva ühingu turismiettevõte ja jagunemise järel jätkab jagunev ühing tegutsemist m.ttevõttena. P.m. OÜ annab üle (24.01.2017) P. T. OÜ-le vara vastavalt jagunemiskavas toodud nimekirjale, üle lähevad liisinglepingust tulenevad õigused ja kohustused ning töötajatega sõlmitud töölepingud. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 35 kohaselt läheb ettevõtete õigusjärglastele üle kõik maksukorralduse seadusest, maksuseadusest ja maksukorralduse seaduse § 3 lg 4 nimetatud seadustest tulenevad rahalised ja mitterahalised õigused ja kohustused, mis ei ole seotud isikuga lahutamatult. Maksuhaldur on teavitanud, et käsitleb P. T. OÜ-d P.m. OÜ õigusjärglasena, mistõttu maksude tasumise kohustus on solidaarselt ka õigusjärglasel. P. T. OÜ juhatuse liikmeks on märgitud P.m. OÜ endise juhatuse liikme A.T. poeg, kes kannab isaga sama nime, samuti on kasutusel ka uuel äriühingul sama telefoninumber, mis oli P.m. OÜ-l. Maksuhalduril 31.03.2017 koostatud ja P.m. OÜ-le väljastatud kontrollaktist nr 12.2-3/037315-5 nähtuvalt on kontrollitud arvet ja akti tehingutelt seonduvalt U.E. OÜ-ga ning asutud seisukohale, et äriühingute vahel ei ole tegelikult tehinguid toimunud. Arve ei vasta nõuetele ning koostatud akt ei võimalda saada ülevaadet, kuidas on kujundatud hind ning milliseid ja mis ulatuses on töid teostatud. Samas P.m. OÜ ei omanud ülevaadet, kes sisuliselt objektil töid teostas ja millises ulatuses. P.m. OÜ ei ole kontrollinud U.E. OÜ tausta ning jättis seega täitmata hoolsuskohustuse. U.E. OÜ arve nr 20151218-1 kohaselt on arve summas 36 000 eurot, tasutud on sellest ülekandega 4000 eurot. Ülejäänud summa osas on tehtud sularaha väljamaksed 16 000 eurot ja 16 000 eurot. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et sularahas ülejäänud summa maksmist ei ole toimunud. Maksuhaldur ei ole usutavaks pidanud, et mõlemal äriühingul on pangakontod, kuid mis põhjusel summad antakse sularahas. Samas teavitas isik selliste summade tasumisest alles siis, kui maksuhaldur oli eelnevalt mitmeid kordi küsinud selle raha laekumise kohta. Maksuhaldur ei ole reaalseks pidanud, et ehitusteenuse kohta väljastati osaline arve summas 550 eurot kui selleks hetkeks oli P.m. OÜ väidetavalt teinud kulutusi 36 000 euro eest ja lisaks ehitusmaterjalide kulu. Maksuhalduril on ka põhjendatud kahtlus, et ülekanne 4000 eurot ei ole seotud ettevõtlusega ning selle eesmärk on saada maksueelist sisendkäibemaksu maha arvamise teel. Maksuhaldur on asjaolude põhjal asunud seisukohale, et arve eest tasumine summas 32 000 eurot on näilik ning 4000 eurot on reaalselt P.m. OÜ kontolt välja viidud, kuid pole kasutatud ettevõtlusega seonduvalt. Maksuhaldur on seisukohal, et äriühingu jagunemise eesmärk on P.m. OÜ endisel liikmel A.T. see, et jätta maha maksukohustusega P.m. OÜ ning jätkata tegevust uues äriühingus P. T. OÜ. Maksuhalduri seisukohalt ei ole P.m. OÜ tõendanud ettevõtlusega tegelemist ning varad on üle läinud P. T. OÜ-le ning seega ei ole P.m. OÜ-l võimalik ka maksukohustusi täita. Maksuhaldur on välja toonud asjaolud, et 02.02.2017 registreeriti peale jagunemiskava P. m. OÜ võõrale aadressile, mis ei kuulu ühelegi juhatuse liikmele ega äriühingule. P.m. OÜ-l vahetus juhatus ning juhatuse liikmeks sai isik J.G., kellel on seos 24 äriühinguga, millest 16 äriühingut omavad kustutamismärget, mistõttu isik ei ole usaldusväärne.
Maksuhaldur viitab ka sellele, et P.m. OÜ aadressil ei võeta vastu dokumente ning samuti emaksuameti kaudu ei ole võimalik dokumente edastada, mistõttu on alust arvata, et P.m. OÜ on maha jäetud. Kuna P.m. OÜ ei ole tõendanud maksuhaldurile ettevõtlusega tegelemist ja jagunemisel on varad üle läinud P. T. OÜ-le, siis pole võimalik P.m. OÜ-l võimalikke maksukohustusi täita. Seega saab järeldada, et tegelik eesmärk on äriühingul maksudest kõrvalehoidumine ning on alust arvata, et samuti võib käituda ka P. T. OÜ. Uut äriühingut juhib P.m. OÜ endine juhatuse liige A.T.. Maksuhaldur on analüüsinud P. T. OÜ omandis olevat vara. P. T. OÜ omab sõiduautot Mazda-3 (väljalaskeaasta 2006), mille turuväärtus ei oleks piisav võimaliku määratava maksusumma tagamiseks. Seega jääb üle seada hüpoteek hoonestatud kinnistule nr xxxxxxx (Viljandi vald V. küla K.) selliselt, et oleks tagatud P.m. OÜ-le määratav maksusumma 7000 eurot, millele lisanduvad sundtäitmiskulud. Kõlli maaüksuse jääkmaksumus on hinnatud 8 835,53 eurot. Maksuhaldur peab vajalikuks hüpoteegi seadmist summas 8 135,07 eurot (7000+870+265,07). Määratavale maksusummale on juurde arvestatud täiturikulud ja käibemaks. Maksuhaldur märgib, et kui on ära langenud täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolud, lõpetatakse äriühingu vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Maksuhaldur on taotlenud anda luba hüpoteegi seadmiseks P. T. OÜ kinnistule registriosa nr xxxxxxx (Viljandimaa Viljandi vald V. K.) summas 8 135,07 eurot Eesti Vabariigi kasuks maksuhalduri kaudu. Kohtu seisukohad ja põhjendused 1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja lihtmenetluses. 2.Käesolevas asjas on Maksu- ja Tolliamet teinud halduskohtule taotluse, milles taotleb anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks P. T. OÜ kinnistule reg.osa xxxxxxx, mis asub Viljandimaal Viljandi vallas V. K. kinnistu. Taotlus on esitatud MKS § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p 2 alusel. 3.MKS § 1361 lg 1 kohaselt kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 sätestab, et kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või sama seaduse § 128 lg 4 p-s 2 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. 4.Maksuhalduril on MKS § 130 lg 1 alusel õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta; taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud
õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt; pöörata sissenõue rahalisele õigusele maksukorralduse seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras; arestida muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata käesoleva lõike punkti 3 alusel, samuti taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist õiguste kohta peetavasse registrisse; anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule. 5.MKS § 1361 lg 1 sõnastusest võib järeldada, et maksuhalduril on õigus taotleda halduskohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, kui maksukontrolli menetluse käigus on tekkinud kahtlus maksukohustuslase tulevikus võimaliku käitumise suhtes. Seega peab olemas olema menetlus, kus selline kahtlus saab tekkida. Antud juhul võib tekkida olukord , kus on vajalik teha maksuotsus maksusumma määramiseks, kuna isik on juba korra kasutanud võimalust vältida maksukohustust. 6.Käesolevas asjas kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Täitmist tagavate toimingute sooritamise taotlus esitatakse enne maksuotsuse tegemist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksuotsuse tegemisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendamise osas ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. 7.MKS § 1361 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses üks või mitu sama seaduse § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Käesolevas asjas taotleb maksuhaldur MKS § 130 lg 1 p-le 2 tuginedes kohtuliku hüpoteegi seadmist P. T. OÜ kinnistule. 8.Täitetoimingu lubamiseks peab esinema maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur peab oma taotlust piisavalt ja usutavalt põhjendama ning vajadusel oma väiteid asjakohaste tõenditega kinnitama. Kohtu ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esiletoodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 30. 04.2013 määrus haldusasjas nr 33-1-4-13, p 23). 9.Kohus märgib, et maksuhaldur on piisava põhjendusega kohtule selgitanud, miks on vajalik täitmist tagavaid toiminguid sooritada. Kohus nõustub maksuhalduriga, et arvestades maksumenetluse pikka käiku ja võimalikku kohtumenetlust on proportsionaalne ja põhjendatud ning mõistlik anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks, kuna hiljem võib osutuda haldusakti täitmine raskendatuks. Kohus leiab, et hüpoteegi seadmine P. T. OÜ-le kuuluvale kinnistule on vajalik, et oleks tagatud P.m. OÜle määratav maksusumma 7000 eurot, millele lisandub täitmiskulu. Seega on põhjendatud hüpoteegi seadmine summas 8 135,07 eurot. 10.Antud juhul on arvestatud ka asjaoluga, et P.m. OÜ jagunemise tegelik eesmärk on maksukohustusest kõrvale hoiduda ning P. T. OÜ tegevust juhib endiselt P.m. OÜ endine juhatuse liige A.T. ja P.m. OÜ on oma tegevuse lõpetanud peale jagunemist. A.T. oli jagunemiskava koostamisel teadlik sellest, et P.m. OÜ-l oli maksuvõlg, mis on seotud U.E. OÜ tehinguga ja seetõttu oli vajalik äriühing kaotada. Maksuhaldur on teavitanud P. T. OÜ-d, et käsitleb teda P.m. OÜ õigusjärglasena ja kontrolli käigus tuvastatud maksude tasumise kohustus on solidaarselt ka õigusjärglasel.
11.Üldjuhul ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 19.11.2013 määruses haldusasjas nr 3-3-1-48-13 (p-s 21), et haldustoiminguks loa andmise menetluses maksuhaldur alles kogub tõendeid ja tulevase maksuotsuse faktiline ja õiguslik alus pole veel teada. Riigikohtu üldkogu rõhutas 27. 11.2012 määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, et loa andmine täitetoiminguks MKS § 1361 alusel on kaalutlusotsus , kuid vältida tuleks ületagamist.
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.