Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasjade numbrid Haldusasjad
Vaidlustatav kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk ja Agu Timmi 17.05.2017, Tartu 3-17-549 Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, Tartu Vangla kohustamiseks tagastada 06.03.2017 äravõetud asjad ning hüvitada tekitatud kahju Tartu Halduskohtu 31.03.2017. a määrus Nikolai Lilitškini 12.04.2017. a ja 15.04.2017. a määruskaebused Kirjalik menetlus Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Nikolai Lilitškini menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 31.03.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
2.Võtta Nikolai Lilitškini määruskaebus Tartu Halduskohtu 31.03.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale ringkonnakohtu menetlusse.
3.Jätta Nikolai Lilitškini määruskaebus Tartu Halduskohtu 31.03.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.03.2017. a määrus selles osas muutmata.
4.Jätta Nikolai Lilitškini määruskaebus Tartu Halduskohtu 31.03.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.03.2017. a määrus selles osas muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. Ülejäänud osas on määrus lõplik.
1.Kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas 06.03.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Tartu Vangla tegevuses õigusvastasus seoses 06.03.2017 esemete äravõtmisega, kohustada vanglat tagastama 06.03.2017 ebaseaduslikult äravõetud esemed ning hüvitama
moraalne ja varaline kahju asjade ebaseaduslikult äravõtmise eest. Ühes kaebusega palus kaebaja kohtul seada õiguslik kaitse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 2 järgi, mille kohaselt seab kohus kaitse isegi siis, kui käib vaidemenetlus. Samuti esitas kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks.
2.Tartu Halduskohus tagastas 31.03.2017. a määrusega N. Lilitškini kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis N. Lilitškini esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus märkis, et Tartu Vangla teatel on kaebaja esitanud vanglale kaebuse asjaoludega seonduvalt kaks taotlust, mis registreeriti 08.03.2017 numbrite 6-24/1843-1 ja 6 24/1844-1 all. Taotluse nr 6-24/1843-1 sisuks on tagastada 06.03.2017 äravõetud esemed ning taotluses nr 6-24/1844-1 on N. Lilitškin palunud tagastada 06.03.2017 äravõetud dokumendid. Tartu Vangla on kaebaja taotluste osas teinud 28.03.2017 otsuse nr 6-24/1843 2, 6-24/1844-2, milles vangla selgitab, et kaebaja taotlused on rahuldatud. Tartu Vangla teatel ei ole kaebaja vangla 28.03.2017. a otsuse peale vaiet esitanud. Kuivõrd vangla ei ole saanud 28.03.2017. a otsuse nr 6-24/1843-2, 6-24/1844-2 osas kaebaja vaiet tagastada, osaliselt rahuldada, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätta, ei saa vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus kohustamisnõude osas. Kuna Tartu Vangla vastusest nähtub, et kaebaja ei ole vanglale esitanud kahjunõuet seoses 06.03.2017 esemete äravõtmisega, ei ole kaebaja kinni pidanud kahju hüvitamise nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus N. Lilitškini kaebuse kohustamis- ja hüvitamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Tartu Vangla kohaldas 03.03.2017. a käskkirjaga nr 6-1/200 N. Lilitškini suhtes isiklike asjade keeldu. 06.03.2017 esemete äravõtmise õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaasa kaebaja õiguste kaitsele, kuna õigusvastasuse tuvastamine ei mõjuta isiklike asjade keelu kohaldamise aluseks oleva käskkirja kehtivust. Kaebaja õiguste kaitseks oleks efektiivsem nõuda eelnimetatud käskkirja tühistamist. Kaebajat ei saa aga suunata tühistamisnõude esitamisele, kuna on ilmselge, et käesolevaks hetkeks ei ole läbitud tühistamisnõude esitamiseks kohustuslik kohtueelne menetlus. Samuti on kaebaja pöördunud vangla poole asjade tagastamise taotlustega, mis on õigusvastasuse tuvastamise nõudest tõhusam vahend. Kaebajal puudub 06.03.2017 esemete äravõtmise õigusvastasuse tuvastamise nõude osas kaebeõigus, kuna kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusam vahend. Puudub vajadus esitatud kaebuse edasiseks menetlemiseks ja kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jääb kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlemata. Kuna kohus tagastab N. Lilitškini kaebuse ning Tartu Vangla vastusest ei nähtu, et kaebajal oleks käimas kaebuses toodud asjaoludega seonduv vaidemenetlus, ei ole kohtul võimalik esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata. Kuna kohtule esitatud taotlust sisaldavas avalduses ei ole kõrvaldatavaid puudusi, sest taotlus ei ole lubatav, puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning esialgse õiguskaitse taotlus jääb HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
3.N. Lilitškin esitas 12.04.2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31.03.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale. Määruskaebuse kohaselt tagastas halduskohus kaebuse asja sisuliselt läbi vaatamata, jättes kaebaja ilma juurdepääsust kohtule kui kaebaja suhtes käitutakse kriminaalselt. Kaebaja ei ole temalt äravõetud asju tagasi saanud ning rikutud ja hävitatud asju ei taastatud. Kohus saab ise kohaldada uurimispõhimõtet ja koguda tõendeid omal initsiatiivil, mitte usaldada vastustaja vastuseid. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks kaebaja nõuded ja kohustaks vastustajat lõpetama tema asjade varastamine. Halduskohus rikkus HKMS §-i 120, kuna ei vaadanud sisuliselt läbi tuvastamis- ja kohustamisnõuet. Kaebaja esitas kaebuse preventiivsel eesmärgil, et kui selline vangla tegevus kordub, siis see rikub kaebaja õigust hallata oma asju. Äravõetud dokumentide
hulgas olid telefoninumbrid, mistõttu sai kaebaja materiaalse kahju ja psüühilise surve osaliseks välismaailmaga suhtlemisvõimaluste kaotamise tõttu. Asjade äravõtmisega rikuti kaebaja omandiõigust. Kaebaja ei kavatse vaidlustada 03.03.2017. a käskkirja nr 6-1/200. Kaebaja vaidlustab vargust ning kohtueelse menetluse läbimist tõendab vangla 08.03.2017. a vastus nr 6-24/1843-1. Halduskohus jättis kaebaja ilma õigusest nõuda vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, mis ei eelda kohtueelse menetluse läbimist. Kohus peab asjaolud välja selgitama mitte vastustaja vastuse järgi, vaid laskma menetlusosaliselt järgida HKMS §-s 27 sätestatud õigusi. Kui kõik kaebajalt äravõetud asjad oleks tagastatud, siis kaebaja ei oleks kaebust esitanud. Halduskohus rikkus HKMS §-e 2, 5, 61, 122.
4.15.04.2017 esitas N. Lilitškin määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31.03.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale, paludes määrus tühistada täielikult ja saata asi halduskohtule menetlemiseks ning seada esialgne õiguskaitse pannes vastustajale kohustuse tagastada kaebajalt 06.03.2017 äravõetud asjad. Määruskaebuse kohaselt võeti kaebajalt seadusliku aluseta 06.03.2017 ära tema valduses olnud asjad. Kaebaja esitas kohtule kaebuse vastustaja kohustamiseks andma äravõetud asjad tagasi, kuid kohus ei vaadanud kaebuse ühtegi nõuet läbi, rikkudes HKMS §-i 27 ja tagastas kaebuse. Kaebaja esitas vanglale 08.03.2017 nõudmised nr 6-24/1844-1 ja nr 6-27/1842-1, et talle asjad tagastataks, kuid ei tagastatud. 08.03.2017 esitas kaebaja vaide nr 6-24/1843-1, mida ei võetud menetlusse. Kohus asja sisuliselt läbi ei vaadanud ja rikkus HKMS §-i 249, kuna esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaide läbivaatamise ajal. Vangla viis kohtu eksitusse, et asjad justkui tagastati kaebajale. Kui kõik asjad oleks tagastatud, ei oleks kaebaja määruskaebust esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus lahendab esmalt N. Lilitškini menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks 15.04.2017. a määruskaebuse esitamisel ja võtab seisukoha 15.04.2017. a määruskaebuse menetlusse võtmise kohta Tartu Halduskohtu 31.03.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale (I) ning seejärel lahendab N. Lilitškini 12.04.2017. a ja 15.04.2017. a määruskaebused Tartu Halduskohtu 31.03.2017. a määruse peale (II). I
6.Ringkonnakohus leiab, et N. Lilitškini menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 31.03.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale. N. Lilitškini määruskaebus tuleb võtta menetlusse.
7.Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, samuti kohtu tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused on kehtestatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-s 1, § 111 lg-s 1 ja § 112 lg 1 p-s 1. Tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p-st 1 vaatleb ringkonnakohus taotleja sissetulekuid nelja kuu pikkusel perioodil enne menetlusabi taotluse esitamist ringkonnakohtule ja hindab menetlusabi andmise majanduslikke eeldusi. Kuna N. Lilitškin on menetlusabi taotluse koos määruskaebusega allkirjastanud küll 15.04.2017, kuid kohtule esitamiseks vanglateenistusele üle andnud 17.04.2017, vaatleb kohus perioodi 17.12.2016-16.04.2017. Haldusasja nr 3-17-517 materjalide hulgast antud asja materjalide hulka võetud N. Lilitškini vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et perioodil 17.12.2016-16.04.2017 olid kaebaja sissetulekud ja väljaminekud sellised, et tal puuduvad rahalised vahendid 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Eeltoodu tõttu saab kaebajat pidada maksejõuetuks. Ringkonnakohus leiab, et N. Lilitškini menetlusabi andmise eelduseks olevad
majanduslikud tingimused on täidetud ja põhjendatud on vabastada ta täielikult riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel.
8.N. Lilitškini määruskaebus Tartu Halduskohtu 31.03.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele, on esitatud tähtaegselt ning selle esitamisel ringkonnakohus vabastab kaebaja seadusega ette nähtud riigilõivu tasumisest. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus N. Lilitškini määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31.03.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale HKMS § 206 lg 1 alusel koosmõjus HKMS § 252 lg-ga 7 menetlusse. II
9.Ringkonnakohus leiab, et N. Lilitškini 12.04.2017. a ja 15.04.2017. a määruskaebused Tartu Halduskohtu 31.03.2017. a määruse peale tuleb jätta rahuldamata. Ükski määrusekaebustes esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebustega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
10.Asja materjalide põhjal saab järeldada, et kaebaja eesmärgiks on saada kõik tema valdusest 06.03.2017 äravõetud asjad tagasi. Eesmärgi saavutamiseks esitas kaebaja halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, Tartu Vangla kohustamiseks tagastada 06.03.2017 äravõetud asjad ning hüvitada tekitatud kahju. Kaebus sisaldab ka taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 249 lg 1 kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud vaid juhul, kui vastasel korral võiksid taotleja suhtes kohtumenetluse ajal saabuda pöördumatud või rasked tagajärjed. Õige on kaebaja väide, et esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule saab esitada ka vaidemenetluse ajal, kuid asja materjalidest nähtub, et kaebuses toodud asjaoludega seoses ei ole ühtegi vaidemenetlust pooleli. Kaebaja ei ole esitanud vaiet Tartu Vangla 28.03.2017. a vastuse nr 6-24/1844-2, 6-24/1842-2, 6-24/1843-2 ega ka 03.03.2017. a käskkirja nr 6-1/200 peale, millega kohaldati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena isiklike esemete kasutamise keelamist. Kahju hüvitamise nõuet äravõetud esemetega tekitatud kahju kohta ei ole kaebaja Tartu Vanglale esitanud. Arvestades eeltoodud asjaolusid jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et kohustamis- ja hüvitamisnõude osas on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning tuvastamisnõude esitamine ei aita kaebajat eesmärgini. Halduskohtul puudus võimalus kaebust läbi vaadata, kuna kaebus ei ole lubatav kohustamis- ja hüvitamisnõuete osas kohtueelse menetluse läbimata jätmise ning tuvastamisnõude osas kaebeõiguse puudumise tõttu. Halduskohus tagastas õigesti kaebaja kaebuse ning jättis kaebuse lubamatuse tõttu ka esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatult läbi vaatamata. Eeltoodu tõttu puudub ringkonnakohtul võimalus antud haldusasja raames hinnata kaebuse perspektiive ja väita, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks. Tasub mainimist, et Tartu Vangla on 28.03.2017. a otsuse kohaselt kaebajale tagastanud osaliselt dokumente ja pabereid ning ülejäänud esemed paigutanud kaebaja isiklike asjade kappi (kartseris). Kaebajale ei antud tagasi dokumente ja asju, mis ei või Tartu Vangla 03.03.2017. a käskkirja nr 6-1/200 alusel kaebajal kambris olla.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.