******** kaebus Viru Vangla 11.04.2016.a käskkirja nr 6-3/446 ja 19.04.2016.a käskkirja nr 6-3/484 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja ******** Vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord
kanda.
Jätta
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.06.2017. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kaebus ja poolte seisukohad
1.Viru Vangla määras 11.04.2016.a käskkirjaga nr 6-3/446 ja 19.04.2016.a käskkirjaga nr 63/484 (tl 17-19, 48-51, edaspidi koos nimetatud vaidlustatud käskkirjad) ********le distsiplinaarkaristused kokku 39 distsiplinaarsüüteo eest, iga süüteo eest määrati karistuseks kartserisse paigutamine 4 ööpäevaks. Kaebajat süüdistati kõigil juhtudel selles, et ta ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele.
2.******** esitas 02.05.2016.a vaidlustatud käskkirjadele vaide (tl 41 pöördel - 44). Viru Vangla jättis 24.05.2016.a otsusega nr 6-12/106-2 (tl 40) vaide rahuldamata.
3.******** esitas 30.05.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse vaidlustatud käskkirjade tühistamise nõudes. Kaebaja põhjendas oma nõudeid järgmiselt. Viru Vangla inspektor-kontaktisikul ei ole pädevust õigust mõista. Õigust võib mõista ainult kohus. Distsiplinaarmenetlust tuleb praegusel juhul käsitleda süüteomenetlusena. Seda arvestades on rikutud süütuse presumptsiooni ja kaebaja õigust kaitsjale.
Kaebajat on karistuste määramisel käsitletud korduva distsipliinirikkujana, kuid tema varasemad rikkumised ei olnud seaduslikult tõendatud. Sellega rikuti süütuse presumptsiooni. Kaebaja esitas varasematele karistustele vaide. Kaebaja ei saanud kõrvaldada vaide puudusi, kuna talle anti riigi õigusabi alles siis, kui vaie oli juba tagastatud. Distsiplinaarmenetluse protokolli koostas ja distsiplinaarkaristuse määras üks ja sama isik, inspektor-kontaktisik Sander Kivinukk. Vaideotsusele on alla kirjutanud üksuse juht Kadi Luuri, kuid vaideotsuse koostas samuti Sander Kivinukk. Seetõttu ei olnud õigusemõistmine erapooletu ja sõltumatu. Sander Kivinukk ei tohtinud tegutseda Viru Vangla nimel, kuna ta oli asja lahendist isiklikult huvitatud. Kaebaja esitas distsiplinaarmenetluses oma vastuväited, need on kõrvaldatud. Kohus kohustas 14.06.2016.a ja 01.07.2016.a määrustes kaebajat teatama, kas kaebaja väidab, et mõni vaidlustatud käskkirjades nimetatud juhtumitest ei leidnud aset või ei toimunud nii, nagu käskkirjades kirjeldatud. Kaebaja kohtu küsimustele sisulist vastust ei andnud.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi vaidlustatud käskkirjades ja vaideotsuses märgitu juurde ning lisas järgmist. Kaebaja pani ajavahemikul 13.03.2016 kuni 05.04.2016 toime 39 distsipliinirikkumist. Kaebaja on tunnistanud rikkumiste toimepanemist, öeldes, et ei kavatse täita vanglaametnike korraldusi ega temale pandud kohustusi. Seega pani kaebaja rikkumised toime teadlikult. Kaebaja rikkus temale seadusega määratud allumiskohustust. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki seadusest tulenevaid nõudeid. Vastustaja esitas andmed kaebajale määratud distsiplinaar-karistuste kohta (tl 70-71). Distsiplinaarmenetluse viib läbi ja distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus. Inspektorkontaktisikul oli pädevus distsiplinaarkaristuse määramiseks. Õigusaktidest ei tulene keeldu, et distsiplinaarkaristust ei võiks määrata menetlust läbi viinud ametnik. Kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluste käigus nõudnud esindaja osavõttu. Vangla selgitas kaebajale 08.03.2016.a teise distsiplinaarmenetluse raames, kuidas on võimalik kaasata menetlusse esindaja (haldusasi 3-16-1017). Vanglal ei ole kohustust otsida kaebajale esindaja. Kaebaja vastuväiteid distsiplinaarmenetluse protokollile on karistuse määramisel arvestatud. Kohtu seisukoht
5.Vangla õigus kohaldada kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristusi on otsesõnu ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1. VangS § 11 lg 1 kohaselt kohaldatakse vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Kaebajat süüdistati VangS § 67 p 1 rikkumises, see säte paneb kinnipeetavale kohustuse alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Eeltoodud õigusnorm reguleerib karistuse täideviimise korraldust ning on suunatud distsipliini ja seeläbi julgeoleku tagamisele vanglas. Tegemist on administratiivse ehk haldustegevusega. Kriminaalsüüdistust ei ole sellise õigusrikkumise eest võimalik esitada. Raskeimaks võimalikuks karistuseks oli iga
kaebajale ette heidetud teo puhul kartserisse paigutamine 45 ööpäevaks. Karistusena ei olnud võimalik kohaldada vabadusekaotust. Kaebajalt on vabadus juba võetud kohtuotsusega, mille alusel kaebaja kannab vanglakaristust. Kartserisse paigutamise puhul ei ole tegemist kaebajalt vabaduse võtmisega, vaid kaebaja liikumisvõimaluste, soodustuste kasutamise jms piiramisega vanglas. Tegemist ei ole kriminaalõigusele omase karistusega. Kokkuvõttes on vangistusseaduses ette nähtud distsiplinaarmenetlus haldusmenetlus. Tegemist ei ole süüteomenetluse ega õigusemõistmisega. Distsiplinaarmenetlusele ei laiene süüteomenetlusele, sh süüteoasjades toimuvale kohtumenetlusele omased reeglid ja tagatised, sh süütuse presumptsioon ja õigus kaitsjale.
6.Kaitsja on süüteomenetlusele iseloomulik iseseisev menetlusosaline. Kaitsja menetlusseisund, õigused ja kohustused on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus. Kaitsjat ei saa isikul olla menetluses, mis ei toimu nende seadustike alusel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 13 kohaselt on menetlusosalisel haldusmenetluses õigus kasutada esindajat, esindusõigus antakse kirjaliku volitusega ja esindusele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks distsiplinaarmenetluse käigus kuidagi piiranud kaebaja õigust leida endale lepinguline esindaja või kaasata selline esindaja menetlusse.
7.Vastustajal oli õigus võtta arvesse kaebajale määratud distsiplinaarkaristusi ka siis, kui kaebaja oli need vaidlustanud. Vaide esitamine haldusorganile või kaebuse esitamine kohtule ei kõrvalda haldusakti kehtivust. Haldusakt kaotab kehtivuse alles siis, kui kohus on selle tühistanud ja vastav otsus on jõustunud. Sellise karistuse arvesse võtmist kaebaja esile toonud ei ole.
8.VangS § 64 lg 1 ja 4 alusel viib distsiplinaarmenetluse läbi, selgitab välja distsipliinirikkumise asjaolud ja määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus. VangS § 11 lg 41 kohaselt vaatab vanglas töötava isiku (välja arvatud vangla direktori) haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid läbi vanglateenistus. VangS § 105 1 lg 2 p 2 sätestab, et vanglateenistusse kuuluvad muuhulgas vanglad. Eeltoodu tähendab, et distsiplinaarmenetluse viis läbi, karistuse määras ja vaide lahendas Viru Vangla kui haldusorgan. HMS § 8 lg 2 näeb ette, et haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel. Kohtul puudub alus vanglaametnike volituste olemasolus kahelda.
9.HMS § 10 lg 1 alusel ei või haldusorgani nimel tegutsev isik haldusmenetlusest osa võtta, kui: 1) ta on asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja; 2) ta on asjas menetlusosalise või menetlusosalise esindaja sugulane (vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps), abikaasa, hõimlane (abikaasa vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps) või perekonnaliige; 3) ta on menetlusosalisest või selle esindajast tööalases, teenistuslikus või muus sõltuvuses; 4) ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Eeltoodu põhjal on ametniku taandamise aluseks see, kui isikul on tema kui ametniku teenistuskohustuste piiridest väljapoole jääv isiklik seotus asjaga või isiklik huvi asja vastu.
Õiguskirjanduses on leitud, et selline isiklik huvi peab lisaks olema küllaldase kaaluga. Taandamiseks ei piisa sellest, et ametnikul on tema poolt lahendatava asjaga teatud psühholoogiline side. Erapooletust ei saa kahtluse alla seada üksnes seetõttu, et asja otsustab sama ametnik, kes haldusmenetluse algatas ja kogus menetluses tõendeid (A. Aedmaa, E. Lopman, N. Parrest, I. Pilving, E. Vene. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004. Lk 56-57). Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel, distsiplinaarkaristuse määramisel ja vaide lahendamisel vangla nimel tegutsenud ametnike puhul HMS § 10 lg 1 sätestatud taandamise aluseid ei esine.
10.Õigusaktid ei keela seda, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja karistuse määramisel tegutseb vangla nimel sama ametnik. Kuna distsiplinaarmenetluse eesmärk on selgitada välja distsipliinirikkumise asjaolud, samad asjaolud on aluseks karistuse määramisel ning ametnik, kes vangla nimel määrab karistuse, peab igal juhul olema põhjalikult tuttav kogutud asjaoludega, siis ei saa menetluse läbiviimine ja karistuse määramine sama ametniku poolt mõjutada menetluse tulemust või kahjustada kinnipeetava õigusi.
11.Vaideotsust ja vaidlustatud käskkirju ei ole vangla nimel andnud sama ametnik: vaidlustatud käskkirjadele on alla kirjutanud Sander Kivinukk, vaideotsusele aga Kadi Luuri. Otsustuse tegemine on selle ametniku ülesanne, kes haldusaktile alla kirjutab. Kohus märgib, et vaidemenetluse üheks olulisemaks funktsiooniks on haldusorgani enesekontroll. Haldusorganil on vaide lahendamisel võimalik veelkord hinnata, kas tehtud otsustus oli õiguspärane ja otstarbekas (HMS § 83 lg 1). Vanglaametniku (välja arvatud direktori) tegevuse peale esitatud vaide vaatab paratamatult läbi ikka seesama vangla. Õiguskirjanduses märgitakse, et olukorras, kus lähteorgan toimib ka vaideorganina, on raske saavutada vaideorgani erapooletust. Selle tagamiseks on soovitatud, et võimaluse korral vaataks sellisel juhul vaiet läbi mitte haldusakti andnud või toimingu sooritanud ametnik ise, vaid mõni teine selle haldusorgani ametnik (eespool viidatud haldusmenetluse käsiraamat, lk 402-403). Nii on praegusel juhul ka tehtud. Selle soovituse järgimata jätmine ei oleks siiski olnud õigusvastane. Sõltumatu ja erapooletu vaidlusi lahendav organ on kohus ning kui isik vaideotsusega ei nõustu, siis on tal alati võimalik pöörduda kohtu poole.
12.Kaebaja esitas 11.04.2016.a vastustajale avalduse (tl 20 pöördel-21), milles ta märgib, et ta esitas kohe pärast menetluse algatamise teate saamist valvurile oma selgitused, kuid sai distsiplinaarmenetluse protokollist teada, et need ei ole vastustajani jõudnud. Millised need selgitused olid, see avaldusest ei nähtu. Kaebaja ei ole seda välja toonud ka kaebuses. Kohtul puudub võimalus kindlaks teha, kas kaebaja esitas väidetud selgitused ja kui jah, siis mis nendega juhtus. See ei oma praeguse asja lahendamisel ka tähtsust. Kaebajal oli võimalus esitada oma selgitused uuesti eelnimetatud avalduses või kaebuses kohtule. Kaebaja ei esitanud vanglale või kohtule sisulisi vastuväiteid määratud karistustele: kaebaja ei vaielnud vastu sellele, et ta pani toime talle ette heidetud teod ning ei esitanud vastuväiteid süü tuvastamisele või karistuse liigile või määrale (välja arvatud väide varasemate karistuste arvestamise kohta). See tähendab, et isegi kui kaebaja esmased vastuväiteid läksid kaduma, siis ei mõjutanud see asja otsustamist.
13.Kokkuvõttes ei ole kaebaja väited aluseks vaidlustatud käskkirja tühistamisel. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
14.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle põhjal jäävad menetluskulud kaebaja kanda. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei esitanud kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, seetõttu jätab kohus menetluskulud välja mõistmata.
15.Kohus vabastas kaebaja 14.06.2016.a määrusega riigilõivu tasumisest. Sellega tegi kohus kaebaja suhtes lõpliku otsustuse, et kaebajal riigilõivu tasuda ei tule ning puudub vajadus riigilõivu tasumise täiendavaks reguleerimiseks otsuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.