lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-393/26

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-393/26
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2616
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits ja Agu Timmi 09.05.2017, Tartu 3-15-393 Kasepõllu OÜ kaebus Luunja valla kohustamiseks andma haldusakt Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu mittekehtestamise kohta või Keskkonnaametile koos kehtestatud detailplaneeringuga taotluse esitamiseks ehituskeeluvööndi vähendamiseks Tartu Halduskohtu 26.01.2016. a otsus Luunja valla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Kasepõllu OÜ Vastustaja Luunja vald

RESOLUTSIOON

1.Jätta Luunja valla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.01.2016. a otsus muutmata.
2.Välja mõista Luunja vallalt 780 eurot Kasepõllu OÜ kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 08.06.2017 (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kasepõllu OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Luunja valla kohustamiseks andma

haldusakt Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu mittekehtestamise Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamiseks taotluse esitamiseks.

kohta

või

Kaebuse kohaselt kuulub Kasepõllu OÜ-le maaüksus asukohaga Sirgu küla, Luunja vald, Tartumaa. Luunja Vallavolikogu 25.05.2006. a otsusega nr 5-14.1 algatati maaüksuse detailplaneering ja 03.08.2007. a vallavalitsuse korraldusega nr 305 võeti see vastu ning suunati avalikule väljapanekule. Aastatel 2009–2010 viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille aruande Keskkonnaamet kiitis heaks 19.04.2010. Kaebaja omandas vaidlusaluse maaüksuse kevadel 2014 ning hakkas vastustajalt nõudma detailplaneeringu menetluse jätkamist. Looduskaitseseaduse (LKS) § 40 lg 3 eeldab kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks Keskkonnaameti nõusolekut, kuid Keskkonnaamet 21.11.2014. a vastuskirjas Luunja Vallavalitsusele väljendas vastuseisu ehituskeeluvööndi vähendamisele, misjärel detailplaneeringu menetlemine vastustaja poolt sisuliselt seiskus. Keskkonnaamet ei välistanud 05.01.2015. a vastuskirjas kaebajale nõusoleku andmist, kuid ei ole ka ise mingit haldusakti nõusoleku mitteandmise kohta koostanud, viidates vallapoolse ametliku taotluse puudumisele. Kaebaja esitas vastustajale 20.01.2015 taotluse kas toimingu sooritamiseks või haldusakti andmiseks, kuid vastustaja keeldus 02.02.2015 kirjaga nr 7-2/118-1 nii toimingu sooritamisest kui ka haldusakti andmisest, väites, et detailplaneeringu menetlemine käib edasi ning ehituskeeluvööndi vähendamise taotlust vald esitada ei kavatse. Vastustaja teab kaebaja vajadusi seoses detailplaneeringuga, kuid ignoreerib neid, jätkates otsustamatuse ja tegevusetuse kursil. Ehituskeeluvööndi vähendamiseta ei ole detailplaneering mõistlikus mahus realiseeritav, mis tähendab, et vastustaja sisuliselt oma viimase vastusega keeldus detailplaneeringu kehtestamisest. Keeldumist ei ole aga vormistatud haldusakti vormis, mistõttu ei ole kaebajal võimalik kohtusse pöörduda tühistamiskaebusega. Vastustaja tegevus, mis väljendub nii põhjendamatus viivitamises detailplaneeringu menetluse lõpule viimisega kui ka tegevusetuses (keeldutakse toimingu sooritamisest või akti andmisest), on õigusvastane. Kaebaja eesmärgiks on detailplaneeringu realiseerimine keskkonnamõju hindamise aruande alternatiivis III kirjeldatud kujul. Vastustaja on aga põhjustanud olukorra, kus haldusmenetlus võiks jääda kestma igavesti. Vastustaja keeldub ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisest, mis muudab detailplaneeringu kehtestamise kaebajale vastuvõetaval kujul võimatuks. Vastustaja käitumine on pahatahtlik ja lubamatu ning vald rikub eesmärgipärase ja efektiivse haldusmenetluse läbiviimise nõudeid.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

HALDUSKOHTU LAHEND

2.Tartu Halduskohus rahuldas 26.01.2016. a otsusega Kasepõllu OÜ kaebuse (resolutsiooni p 1), kohustas Luunja valda otsustama Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine või kehtestamata jätmine hiljemalt 01.06.2016 (resolutsiooni p 2) ja mõistis Luunja vallalt Kasepõllu OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 2144,17 eurot, ülejäänud osas jättis halduskohus menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 3). Halduskohtu otsuse kohaselt on planeerimismenetlus kestnud üheksa aastat ja kaheksa kuud, kuid planeeringut ei ole kehtestatud ega otsustatud planeeringumenetluse lõpetamine planeeringut kehtestamata. Planeerimismenetluse algatamise ajal ja kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg 2 kohaselt on vaidlusaluse planeeringuga seotud tegevuste korraldamine Luunja valla ülesandeks. Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu menetlust tuleb hinnata planeerimisseaduse vana redaktsiooni sätete alusel ning seal ei ole ette nähtud tähtaegu planeerimismenetluse erinevate toimingute tegemiseks ega sätestatud planeerimismenetlusele tervikuna lubatud maksimaalset tähtaega. Seetõttu ei saa vahetult seaduse normi järgi otsustada, kas menetluse kestvus on olnud ülemäärane. Kehtiva PlanS § 139 lg 2 näeb ette, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tuleb teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu menetlus on olnud seotud asjaoludega, mis on pikendanud menetlust vastustaja tegevusest otseselt sõltumata. Kui planeering võeti vastu Luunja Vallavalitsuse 03.08.2007. a korraldusega nr 305, siis planeeringu avaliku väljapaneku järgselt selgus vajadus teostada keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille järel maatüki omanik kaotas huvi planeerimismenetluse jätkamise vastu ja võõrandas kinnistu kaebajale 2014. a kevadel. Sellele on järgnenud ka detailplaneeringu uue lahenduse koostamine. Kehtivas planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringumenetluse maksimaalset tähtaega enam kui kolmekordselt ületav menetluse kestvus on ülemäärane. Luunja vald on menetluse korraldamisel olnud passiivne ega ole läbi viinud toiminguid, mis oleks suunatud menetluse lõpetamisele mõistliku aja jooksul. Seetõttu on vastustaja tegevus planeeringumenetluse korraldamisel tervikuna õigusvastane menetluse ebamõistliku kestvuse tõttu. Viivitus menetluses riivab oluliselt kaebaja õigust omandit kasutada ja käsutada, samuti ettevõtlusvabadust. Kaebaja õiguste riivet leevendab asjaolu, et kinnistu omandamise ajal 2014. a pidi kaebajale 2006. a alanud planeerimismenetlusega seonduv teada olema ning eeldatavalt lähtus kaebaja sellest nii kinnistu omandamise kui ka kinnistu müügihinna kokkuleppe sõlmimisel. Eelnev ei võta aga Kasepõllu OÜ-lt õigust sellele, et talle kuuluvat kinnisasja puudutav detailplaneeringumenetlus viidaks läbi õiguspäraselt ja mõistliku aja jooksul. Kasepõllu OÜ on 2014 ja 2015 ning ka kohtumenetluse ajal pidanud vastustajaga kirjavahetust, et vastustaja jätkaks menetlustoimingutega, mis on vajalikud detailplaneeringu kehtestamiseks või keelduks planeeringu kehtestamisest. 29.09.2015 menetlusdokumendis selgitas vastustaja võimalust jätkata planeerimismenetlust planeeringulahenduse alternatiiv II järgi. 30.12.2015 menetlusdokumendis teatas vastustaja, et arendaja on planeerijale suuliselt teatanud valmisolekust jätkata menetlust planeeringulahenduse alternatiiv II muudetud variandi järgi. Samas ei ole kaebaja vastanud vastustaja sellekohasele 29.09.2015 kirjalikule ettepanekule, milles vastustaja andis kaebajale vastamiseks 30-päevase tähtaja. Kohus saab teha haldusorganile ettekirjutuse kindla sisuga haldusakti andmiseks üksnes juhul, kui vastustajal puudub võimalus teistsuguse sisuga õiguspärase haldusakti andmiseks. Planeerimisseadusega kohalikule omavalitsusele selleks pandud ülesannetest ja kohaliku elu korraldamise kohustusest tulenevalt on vastustajal planeerimismenetluses avar kaalutlusruum. Välistada ei saa, et lisaks kaebuse nõudes nimetatud sisuga haldusaktile saab vastustaja otsustada planeeringumenetluse jätkamise või lõpetamise teistsugusel õiguspärasel viisil. Seetõttu ei saa kohus kohustada vastustajat kaebuses nimetatud sisuga haldusaktide andmiseks. Eeltoodud asjaoludel, pidades silmas, et kaebaja huviks on planeerimismenetluse lõpule viimine, kaebaja peab menetluse lõpetamise mõistlikuks tähtajaks 30 päeva, planeerimismenetluses ei ole ette näha vajadust eriliselt ajamahukate toimingute tegemiseks, erinevaid võimalikke planeeringulahendusi on tutvustatud ka avalikkusele, võib esineda vajadus alternatiiv II planeeringulahenduse muudatuse täpsustamiseks, on võimalik teha vastustajale ettekirjutus otsustada Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine või kehtestamata jätmine hiljemalt 01.06.2016. Kaebaja menetluskulud moodustavad kulu õigusabile 2194,17 eurot ja kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta summana. Kuna taotluse esitas vandeadvokaat, ei kontrolli kohus omal initsiatiivil taotluse asjaolusid täpsemalt ja lähtub menetluskulude väljamõistmisel taotluses nimetatud summast. Osa menetluskulude nimekirjas toodud õigusabikuludest ei ole põhjendatud ja vajalikud. Kaebuse ja selle nõudega seonduvaks ei saa pidada 06.03.2015 kaebaja esindaja tutvumist pool tundi külaseltsi pöördumisega. Ülejäänud osas on kaebaja kulud õigusabile menetluse kestvust, asjas tõusetunud menetluslikke ja sisulisi küsimusi ning asja läbivaatamise tõttu istungil, põhjendatud ja vajalikud. Seega tuleb Luunja vallalt Kasepõllu OÜ kasuks menetluskulude katteks välja mõista 2129,17 eurot õigusabikulu ja 15 eurot riigilõivu katteks. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3.Luunja vald esitas Tartu Halduskohtu 26.01.2016. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud jätta kaebaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga Luunja Vallavalitsuse passiivsuse kohta planeeringu menetlemisel. Halduskohtu selline seisukoht ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega ja halduskohtu tuvastatud asjaoludega. Planeeringut on võimalik menetleda siis, kui selle menetlemist taotletakse. Planeerimisseaduse varasem redaktsioon ei näinud ette tähtaegu planeerimismenetluse kestvuse kohta. Samas ei näinud seadus ette tähtaegu kinnisasja omanikule. Kinnisasja omanikul ei lasunud kohustust aktiivselt kinnisasja planeeringuga tegelemiseks. Kirjavahetusest kaebaja ja vallavalitsuse vahel nähtub, et uus kinnisasja omanik esitas uue detailplaneeringu eskiislahenduse 13.06.2014 ja vallavalitsus tegeles aktiivselt planeeringu menetlemisega. Vallavalitus rõhutas kirjades, et Emajõe ehituskeeluala vähendamiseks peavad esinema erandlikud asjaolud. Selleks taotleti ka Keskkonnaametilt seisukohta. Vallavalitsus märkis, et planeerimismenetluse lõpetamiseks puudub alus, sest peale kaebaja pakutud III alternatiivi on võimalik edasi töötada alternatiiviga II. Luunja vald on aktiivselt menetlenud planeeringut, selgitanud kaebajale ehituskeeluala vähendamise õiguslikku regulatsiooni ja ka selle võimalikkust tulenevalt kaebaja esitatud põhjendustest. Halduskohus esitas otsuses järelduse, mis on vastuolus faktliste asjaoludega ja andis nendele faktilistele asjaoludele ebaõige hinnangu, mistõttu on kohtuotsus põhjendamata. Menetluse kestvusele kulunud aega tuleb arvestada ajast kui uus kinnistu omanik esitas uue planeeringu lahenduse ja uue eskiisjoonise 12.05.2014. Kaebus halduskohtule esitati 16.02.2015, s.o üheksa kuud peale uue planeeringulahenduse esitamist. Seetõttu ei ole õige väide nagu oleks planeeringumenetlus kestnud üle üheksa aasta. Kohtuotsuse kohaselt on planeeringu menetlemine veninud Luunja vallast otseselt sõltumata. Nimetatud asjaolust johtuvalt on ebaõige järeldus nagu oleks Luunja vald olnud passiivne. Halduskohtu seisukohad on vastuolulised ja seetõttu pole kohtuotsus arusaadav ning on põhjendamata. Kohtuotsus ei ole sellisel kujul täidetav. Taotluse ehituskeeluvööndi vähendamiseks saab esitada kui on otsustatud planeeringu vastuvõtmine. Vallale ei ole esitatud planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust. Kaebaja esitatud detailplaneeringu uus lahendus on Luunja Vallavolikogu 26.06.2008. a määrusega 8-1 kehtestatud Luunja valla üldplaneeringuga vastuolus ja käsitletav selle olulise muutmisena. Muuhulgas tuleb planeeringu tekstis esitada planeeritava maa-ala ruumilise arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused. Kui detailplaneeringuga taotletakse üldplaneeringu muutmist kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muutmise ettepanek. Sellele järgneb planeeringu koostöö ja planeerimismenetlusse kaasamine ning seejärel planeeringu kooskõlastamine. Planeeringu kooskõlastamise korraldab kohalik omavalitsus. Alles seejärel saab hakata kaaluma planeeringu vastuvõtmist. Seega saab planeeringu kehtestamist kaaluda siis kui see on vastu võetud, läbinud avalikustamise, vastatud on esitatud ettepanekutele, vajadusel on saadetud kooskõlastamiseks maavanemale. Kaebaja ei ole esitanud planeeringut, mida saaks suunata selle vastuvõtmise otsustamise kaalumiseks. Puudub üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muutmise ettepanek. Menetletavad planeeringu lähteseisukohad ja eskiislahendus erinevad endise omaniku esitatud lahendusest ning seetõttu tuleb menetluses olevat lahendust käsitleda uue planeeringuna, milline peab enne kehtestamist olema vastu võetud. Kuni seaduse nõuetele vastavat detailplaneeringut pole esitatud ei saa selle vastu võtmist kaaluda ja

sellest tulenevalt ei saa ka selle kehtestamist kaaluda, mistõttu kohtuotsuses määratud tähtaja järgimine ei ole reaalne. Varem kehtinud planeerimisseadus ei näinud ette võimalust planeeringu menetlemise lõpetamiseks ja planeeringumenetluse lõpetamise suhtes tuli kohaldada haldusmenetluse seadust. Puudub võimalus detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks, kuna eelnevalt tuleb läbida planeeringu vastuvõtmise etapp, mille käigus saab otsustada kas detailplaneering vastu võtta või mitte. Planeeringu vastu võtmata jätmisel on menetlust võimalik jätkata muu planeeringulahenduse alusel. Planeeringut on võimalik menetleda kahe erineva alternatiivi vahel ja need on KSH toodud alternatiivid II ja III. Kaebaja esitas Luunja vallale skemaatilise planeeringulahenduse, mis erineb nii alternatiivist II kui ka III. Taasesitatavas vormis pole kaebaja oma selgesõnalist taotlust esitanud. See asjaolu ei võimalda planeerimismenetluses konkreetseid seisukohti võtta ja venitab kogu menetlust ning takistab kohtuotsuse täitmist. Menetluse venimine ei ole põhjustatud Luunja vallast, kuid halduskohus jättis selle asjaolu tähelepanuta. Lisaks sellele on planeeringumenetluse lõpetamine isiku õigusi liigselt kitsendav. Planeeringu vastu võtmata jätmisel on võimalik seda edasi menetleda teise lahenduse alusel, planeeringu lõpetamisel tuleb alustada menetlust algusest peale.

4.Kasepõllu OÜ palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Vastuse kohaselt on õige, et kaebaja vahetas vastustajaga ehituskeeluvööndi vähendamise küsimuses paar kirja, ent seda ei saa pidada eesmärgipäraseks ja efektiivseks haldusmenetluse läbiviimiseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2 mõttes. Mainitud kirjavahetuse tulemusena kujunes kaebaja jaoks väljapääsmatu olukord, kus vastustaja ei nõustunud Keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist taotlema ega ka andma haldusakti detailplaneeringu mittekehtestamise kohta. Haldusorgani selline käitumine ei vasta haldusmenetluse põhimõtetele ega eesmärkidele ning on õigusvastane. Passiivsus väljendus vastustaja otsustamatuses. Vastustajale oli eelpool viidatud kirjavahetuse tulemusena teada, millise küsimuse otsustamist ja mis põhjusel kaebaja haldusmenetluses nõuab. Ometi eiras vastustaja kaebaja soovi ja otsustas jätta haldusmenetluse määramata ajaks lõpule viimata. Sellise käitumise passiivseks kvalifitseerimine on liiga leebe määratlus ja apellatsioonkaebuse vastav motiiv põhjendamatu. Planeerimismenetlus on oma olemuselt pikk ja keerukas, et tagada võimalikult suur kaasatus huvitatud isikutele ja avalikkusele tervikuna. Eesmärgiks on sealjuures elukeskkonna parendamine ehk parima avaliku ruumi teke. Planeerimine saab oma eesmärki täita vaid juhul, kui menetluse tulemusena esialgseid plaane ja lahendusi on võimalik muuta. Seega on loomulik ja ühtlasi laialt levinud praktika, et menetluse käigus tekivad teatud muudatused algsesse plaanimaterjali. Kui tegu ei ole detailplaneeringu põhilahendusi muutvate muudatustega, siis seaduse järgi ei saa need muudatused märkimisväärset mõju menetluse kestvusele omada. Esmatähtis pole kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise aspektist mitte niivõrd menetluse venimine, vaid vastustaja soovimatus menetlus lõpule viia. Apellatsioonkaebus on halduskohtu otsuse mittetäidetavuse osas silmakirjalik. Vastustaja on senises menetluses väljendanud selget seisukohta, et ehituskeeluvööndi vähendamist tema taotleda ei kavatse. See tähendab, et menetluse lõpule viimine saab toimuda üksnes keeldumisega detailplaneeringu kehtestamisest kaebaja soovitud kujul ja mahus. Mingite muude, st keeluvööndit mittevähendavate planeeringulahenduste kehtestamist kaebaja ei ole soovinud ja on seda ka korduvalt ning sõnaselgelt vastustajale väljendanud. Detailplaneeringu kehtestamisest keeldumise vormistamiseks ei ole vaja läbi viia ühtki aeganõudvat menetlustoimingut, millele vastustaja apellatsioonkaebuses viitab. Kui vastustaja peaks oma senist positsiooni muutma ja soovima planeeringut vastu võtta ning keeluvööndi vähendamist taotleda, siis kaebaja ei näe probleemi kohtu seatud tähtaja rikkumises ega hakka selle alusel vastustajale nõudeid esitama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et Luunja valla apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 26.01.2016. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses toodud asjaolu ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
6.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et halduskohtu seisukoht vastustaja passiivsuse kohta planeeringu menetlemisel ei ole kooskõlas haldusasjas tuvastatud asjaoludega. Planeering võeti vastu Luunja Vallavalitsuse 03.08.2007. a korraldusega nr 305. Seejärel tekkis vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks. See, et kaebaja pidi olema teadlik eelnevast planeerimismenetlusega seonduvast, kui ta soetas 2014. a-l vaidlusaluse kinnistu, ei võta tal õigust nõuda, et talle kuuluvat kinnisasja puudutav detailplaneeringu menetlus viidaks läbi mõistliku aja jooksul. Kaebaja on alates kinnisasja omandamisest suhelnud vastustajaga, et vastustaja jätkaks menetlustoimingutega, mis on vajalikud detailplaneeringu kehtestamiseks või kehtestamata jätmiseks. Samas ei ole vastustaja mingit otsust vastu võtnud. Halduskohus on õigesti viidanud ka sellele, et kuigi sel ajal kehtinud planeerimisseadus ei sätestanud tähtaega erinevate toimingute tegemiseks või otsuste vastuvõtmiseks, siis ei ole veel võimalik väita, et vastustaja oleks viivitanud detailplaneeringu menetlemisega. Praegune planeerimisseadus näeb ette detailplaneeringu kehtestamiseks või kehtestamata jätmiseks ette kolmeaastase tähtaja detailplaneeringu algatamisest arvates. Kuna praegusel momendil vaidlusaluse detailplaneeringu menetlus ületab kehtivat tähtaega kolmekordselt, siis on halduskohus õigesti leidnud, et selline menetluse kestus on ülemäärane. Halduskohtu seisukohad on kooskõlas ka RKHKo nr 3-3-123-16 p-s 18 toodud seisukohaga, et planeeringust huvitatud isikul on õigus nõuda, et kohalik omavalitsus viiks planeerimismenetluse lõpule mõistliku aja jooksul ning teeks läbikaalutud ja põhjendatud otsuse. Antud juhul puuduvad planeerimismenetluse lõpuleviimist takistavad asjaolud ja vastustaja oli kaebuse esitamise hetkeks ületanud mõistliku menetlusaja. Ringkonnakohus peab vajalikuks ära märkida ka asjaolu, et vaatamata sellele, et vaidlustatud kohtuotsus on tehtud 26.01.2016, ei ole ka sellest möödunud aja jooksul tehtud midagi detailplaneeringu kehtestamiseks või kehtestamata jätmiseks. Vastustajal puudus igasugune õiguspärane ootus arvata, et tema apellatsioonkaebus kuulub igal juhul rahuldamisele.
7.Vastustaja on apellatsioonkaebuses viidanud kaebaja detailplaneeringu uue lahenduse vastuolule valla üldplaneeringuga. Kuna vastustaja on omaks võtnud, et planeeringu kooskõlastamine on tema tegevus, siis on tal õigus nõuda kaebajalt oma detailplaneeringu kooskõlla viimist kehtiva üldplaneeringuga, selle muutmise taotlemist või, kui kaebaja ei ole nõus oma detailplaneeringu muutmisega, siis selle rahuldamata jätmist. Need asjaolud ei ole aga käesoleva kaebuse esemeks, kuna praegusel juhul peab kohus andma oma hinnangu ainult sellele, kas vastustaja on teinud omalt poolt kõik, et planeeringu menetlemine toimuks mõistliku aja jooksul. Need detailid kuuluvad alles siis hindamisele, kui vastustaja on vastu võtnud mingi lõpliku haldusakti kaebaja detailplaneeringu kohta ja näiteks sellega mittenõustumisel detailplaneeringvaidlustatakse kohtus. Nagu juba eelpool märgitud nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebus kuulus rahuldamisele ja vastustajat tuleb kohustada kaebaja detailplaneeringu kehtestamiseks või kehtestamata jätmiseks.
8.Vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad tema poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Kaebaja on taotlenud Luunja vallalt õigusabikulude väljamõistmist 1872 euro suuruses summas. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Nagu nähtub haldusasja materjalidest, on kaebaja nõudnud

halduskohtumenetluses õigusabikulusid 16,75 tunni ulatuses ja apellatsioonimenetluses 14 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatuks ei saa lugeda õigusabikulude kandmist apellatsioonimenetluses sellises ulatuses, kuna kaebaja esindaja esindas viimast ka halduskohtus ja seega ei saa põhjendatuks pidada apellatsioonimenetluses õigusabikulusid sellises ulatuses. Arvestades apellatsioonkaebuse vastuse mahtu, peab ringkonnakohus põhjendatuks apellatsioonimenetluses õigusabi 5 tunni ulatuses, so 780 eurot ja see summa kuulub Luunja vallalt kaebaja kasuks väljamõistmisele. Ülejäänud osas jäävad õigusabikulud kaebaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja