Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits ja Agu Timmi 09.05.2017, Tartu 3-15-393 Kasepõllu OÜ kaebus Luunja valla kohustamiseks andma haldusakt Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu mittekehtestamise kohta või Keskkonnaametile koos kehtestatud detailplaneeringuga taotluse esitamiseks ehituskeeluvööndi vähendamiseks Tartu Halduskohtu 26.01.2016. a otsus Luunja valla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Kasepõllu OÜ Vastustaja Luunja vald
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 08.06.2017 (HKMS § 212 lg 1).
haldusakt Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu mittekehtestamise Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamiseks taotluse esitamiseks.
kohta
või
Kaebuse kohaselt kuulub Kasepõllu OÜ-le maaüksus asukohaga Sirgu küla, Luunja vald, Tartumaa. Luunja Vallavolikogu 25.05.2006. a otsusega nr 5-14.1 algatati maaüksuse detailplaneering ja 03.08.2007. a vallavalitsuse korraldusega nr 305 võeti see vastu ning suunati avalikule väljapanekule. Aastatel 2009–2010 viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille aruande Keskkonnaamet kiitis heaks 19.04.2010. Kaebaja omandas vaidlusaluse maaüksuse kevadel 2014 ning hakkas vastustajalt nõudma detailplaneeringu menetluse jätkamist. Looduskaitseseaduse (LKS) § 40 lg 3 eeldab kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks Keskkonnaameti nõusolekut, kuid Keskkonnaamet 21.11.2014. a vastuskirjas Luunja Vallavalitsusele väljendas vastuseisu ehituskeeluvööndi vähendamisele, misjärel detailplaneeringu menetlemine vastustaja poolt sisuliselt seiskus. Keskkonnaamet ei välistanud 05.01.2015. a vastuskirjas kaebajale nõusoleku andmist, kuid ei ole ka ise mingit haldusakti nõusoleku mitteandmise kohta koostanud, viidates vallapoolse ametliku taotluse puudumisele. Kaebaja esitas vastustajale 20.01.2015 taotluse kas toimingu sooritamiseks või haldusakti andmiseks, kuid vastustaja keeldus 02.02.2015 kirjaga nr 7-2/118-1 nii toimingu sooritamisest kui ka haldusakti andmisest, väites, et detailplaneeringu menetlemine käib edasi ning ehituskeeluvööndi vähendamise taotlust vald esitada ei kavatse. Vastustaja teab kaebaja vajadusi seoses detailplaneeringuga, kuid ignoreerib neid, jätkates otsustamatuse ja tegevusetuse kursil. Ehituskeeluvööndi vähendamiseta ei ole detailplaneering mõistlikus mahus realiseeritav, mis tähendab, et vastustaja sisuliselt oma viimase vastusega keeldus detailplaneeringu kehtestamisest. Keeldumist ei ole aga vormistatud haldusakti vormis, mistõttu ei ole kaebajal võimalik kohtusse pöörduda tühistamiskaebusega. Vastustaja tegevus, mis väljendub nii põhjendamatus viivitamises detailplaneeringu menetluse lõpule viimisega kui ka tegevusetuses (keeldutakse toimingu sooritamisest või akti andmisest), on õigusvastane. Kaebaja eesmärgiks on detailplaneeringu realiseerimine keskkonnamõju hindamise aruande alternatiivis III kirjeldatud kujul. Vastustaja on aga põhjustanud olukorra, kus haldusmenetlus võiks jääda kestma igavesti. Vastustaja keeldub ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisest, mis muudab detailplaneeringu kehtestamise kaebajale vastuvõetaval kujul võimatuks. Vastustaja käitumine on pahatahtlik ja lubamatu ning vald rikub eesmärgipärase ja efektiivse haldusmenetluse läbiviimise nõudeid.
Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu menetlus on olnud seotud asjaoludega, mis on pikendanud menetlust vastustaja tegevusest otseselt sõltumata. Kui planeering võeti vastu Luunja Vallavalitsuse 03.08.2007. a korraldusega nr 305, siis planeeringu avaliku väljapaneku järgselt selgus vajadus teostada keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille järel maatüki omanik kaotas huvi planeerimismenetluse jätkamise vastu ja võõrandas kinnistu kaebajale 2014. a kevadel. Sellele on järgnenud ka detailplaneeringu uue lahenduse koostamine. Kehtivas planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringumenetluse maksimaalset tähtaega enam kui kolmekordselt ületav menetluse kestvus on ülemäärane. Luunja vald on menetluse korraldamisel olnud passiivne ega ole läbi viinud toiminguid, mis oleks suunatud menetluse lõpetamisele mõistliku aja jooksul. Seetõttu on vastustaja tegevus planeeringumenetluse korraldamisel tervikuna õigusvastane menetluse ebamõistliku kestvuse tõttu. Viivitus menetluses riivab oluliselt kaebaja õigust omandit kasutada ja käsutada, samuti ettevõtlusvabadust. Kaebaja õiguste riivet leevendab asjaolu, et kinnistu omandamise ajal 2014. a pidi kaebajale 2006. a alanud planeerimismenetlusega seonduv teada olema ning eeldatavalt lähtus kaebaja sellest nii kinnistu omandamise kui ka kinnistu müügihinna kokkuleppe sõlmimisel. Eelnev ei võta aga Kasepõllu OÜ-lt õigust sellele, et talle kuuluvat kinnisasja puudutav detailplaneeringumenetlus viidaks läbi õiguspäraselt ja mõistliku aja jooksul. Kasepõllu OÜ on 2014 ja 2015 ning ka kohtumenetluse ajal pidanud vastustajaga kirjavahetust, et vastustaja jätkaks menetlustoimingutega, mis on vajalikud detailplaneeringu kehtestamiseks või keelduks planeeringu kehtestamisest. 29.09.2015 menetlusdokumendis selgitas vastustaja võimalust jätkata planeerimismenetlust planeeringulahenduse alternatiiv II järgi. 30.12.2015 menetlusdokumendis teatas vastustaja, et arendaja on planeerijale suuliselt teatanud valmisolekust jätkata menetlust planeeringulahenduse alternatiiv II muudetud variandi järgi. Samas ei ole kaebaja vastanud vastustaja sellekohasele 29.09.2015 kirjalikule ettepanekule, milles vastustaja andis kaebajale vastamiseks 30-päevase tähtaja. Kohus saab teha haldusorganile ettekirjutuse kindla sisuga haldusakti andmiseks üksnes juhul, kui vastustajal puudub võimalus teistsuguse sisuga õiguspärase haldusakti andmiseks. Planeerimisseadusega kohalikule omavalitsusele selleks pandud ülesannetest ja kohaliku elu korraldamise kohustusest tulenevalt on vastustajal planeerimismenetluses avar kaalutlusruum. Välistada ei saa, et lisaks kaebuse nõudes nimetatud sisuga haldusaktile saab vastustaja otsustada planeeringumenetluse jätkamise või lõpetamise teistsugusel õiguspärasel viisil. Seetõttu ei saa kohus kohustada vastustajat kaebuses nimetatud sisuga haldusaktide andmiseks. Eeltoodud asjaoludel, pidades silmas, et kaebaja huviks on planeerimismenetluse lõpule viimine, kaebaja peab menetluse lõpetamise mõistlikuks tähtajaks 30 päeva, planeerimismenetluses ei ole ette näha vajadust eriliselt ajamahukate toimingute tegemiseks, erinevaid võimalikke planeeringulahendusi on tutvustatud ka avalikkusele, võib esineda vajadus alternatiiv II planeeringulahenduse muudatuse täpsustamiseks, on võimalik teha vastustajale ettekirjutus otsustada Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine või kehtestamata jätmine hiljemalt 01.06.2016. Kaebaja menetluskulud moodustavad kulu õigusabile 2194,17 eurot ja kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta summana. Kuna taotluse esitas vandeadvokaat, ei kontrolli kohus omal initsiatiivil taotluse asjaolusid täpsemalt ja lähtub menetluskulude väljamõistmisel taotluses nimetatud summast. Osa menetluskulude nimekirjas toodud õigusabikuludest ei ole põhjendatud ja vajalikud. Kaebuse ja selle nõudega seonduvaks ei saa pidada 06.03.2015 kaebaja esindaja tutvumist pool tundi külaseltsi pöördumisega. Ülejäänud osas on kaebaja kulud õigusabile menetluse kestvust, asjas tõusetunud menetluslikke ja sisulisi küsimusi ning asja läbivaatamise tõttu istungil, põhjendatud ja vajalikud. Seega tuleb Luunja vallalt Kasepõllu OÜ kasuks menetluskulude katteks välja mõista 2129,17 eurot õigusabikulu ja 15 eurot riigilõivu katteks. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
sellest tulenevalt ei saa ka selle kehtestamist kaaluda, mistõttu kohtuotsuses määratud tähtaja järgimine ei ole reaalne. Varem kehtinud planeerimisseadus ei näinud ette võimalust planeeringu menetlemise lõpetamiseks ja planeeringumenetluse lõpetamise suhtes tuli kohaldada haldusmenetluse seadust. Puudub võimalus detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks, kuna eelnevalt tuleb läbida planeeringu vastuvõtmise etapp, mille käigus saab otsustada kas detailplaneering vastu võtta või mitte. Planeeringu vastu võtmata jätmisel on menetlust võimalik jätkata muu planeeringulahenduse alusel. Planeeringut on võimalik menetleda kahe erineva alternatiivi vahel ja need on KSH toodud alternatiivid II ja III. Kaebaja esitas Luunja vallale skemaatilise planeeringulahenduse, mis erineb nii alternatiivist II kui ka III. Taasesitatavas vormis pole kaebaja oma selgesõnalist taotlust esitanud. See asjaolu ei võimalda planeerimismenetluses konkreetseid seisukohti võtta ja venitab kogu menetlust ning takistab kohtuotsuse täitmist. Menetluse venimine ei ole põhjustatud Luunja vallast, kuid halduskohus jättis selle asjaolu tähelepanuta. Lisaks sellele on planeeringumenetluse lõpetamine isiku õigusi liigselt kitsendav. Planeeringu vastu võtmata jätmisel on võimalik seda edasi menetleda teise lahenduse alusel, planeeringu lõpetamisel tuleb alustada menetlust algusest peale.
halduskohtumenetluses õigusabikulusid 16,75 tunni ulatuses ja apellatsioonimenetluses 14 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatuks ei saa lugeda õigusabikulude kandmist apellatsioonimenetluses sellises ulatuses, kuna kaebaja esindaja esindas viimast ka halduskohtus ja seega ei saa põhjendatuks pidada apellatsioonimenetluses õigusabikulusid sellises ulatuses. Arvestades apellatsioonkaebuse vastuse mahtu, peab ringkonnakohus põhjendatuks apellatsioonimenetluses õigusabi 5 tunni ulatuses, so 780 eurot ja see summa kuulub Luunja vallalt kaebaja kasuks väljamõistmisele. Ülejäänud osas jäävad õigusabikulud kaebaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.