Ara Banderi kaebus Lasva Vallavalitsuse 30. augusti 2016. a korralduse nr 2-1.3/217 ja 24. oktoobri 2016. a vaideotsuse nr 2-1.3/324 tühistamiseks, alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks ja vallavalitsuse kohustamiseks Madala nr 60 talumaa seni tagastamata osa tagastamiseks
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Resolutsioon
Edasikaebamise kord, tähtaeg ja selgitused
Kaebaja – Ara Bander, volitatud esindaja Feliks Luiksaar Vastustaja – Lasva vald Kaasatud haldusorganid – Võru maavanem (I), volitatud esindaja Siiri Sokk; Maa-amet (II), volitatud esindajad Toomas Kutti ja Marili Lehtmets Kolmas isik – Mati Hõimla
1.Rahuldada Ara Banderi kaebus haldusasjas nr 3-162400.
2.Tühistada Lasva Vallavalitsuse 30. augusti 2016. a korraldus nr 2-1.3/217 ja 24. oktoobri 2016. a korraldus nr 2-1.3/324.
3.Teha Lasva Vallavalitsusele ettekirjutus asja uueks otsustamiseks.
Seoses põhinõude rahuldamisega jätta alternatiivne nõue haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata.
5.Välja mõista Lasva vallalt Ara Banderi kasuks menetluskulu 1 125 eurot.
6.Vastustaja, kaasatud haldusorganite ja kolmanda isiku menetluskulud jätta nende endi kanda. Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 5. juunil 2017. a. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Asjaolud ja menetluse käik
1.Leili Banderile tagastati Lasva Vallavalitsuse 20.06.1994. a korraldusega nr 39-k Madala nr 60 talumaa täies ulatuses suurusega 41,19 ha. Ara Bander on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise õigustatud subjekti L. Banderi õigusjärglane, kellele kuulub nõudeõigus Madala nr 60 talu maale pindalaga 41,19 ha asukohaga Võru maakond, Lasva vald, Madala küla.
2.Tartu Halduskohtu menetluses oli A. Banderi kaebus Lasva Vallavalitsuse 08.04.2013. a korralduse nr 2-1.3/97 tühistamiseks osas, millega korraldati kaevu teenindamiseks vajaliku maa määramine ja maa erastamine Madala nr 60 talumaa arvelt Mati Hõimlale, ning Lasva valla kohustamiseks tagastada A. Banderile Madala nr 60 talumaa kogu ulatuses (haldusasi nr 3-131034).
3.Tartu Halduskohus rahuldas 04.02.2014. a otsusega A. Banderi kaebuse osaliselt ja tühistas Lasva Vallavalitsuse 08.04.2013. a korralduse nr 2-1.3/97, jättes muus osas kaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 21.04.2015. a otsusega halduskohtu otsuse vastavas osas muutmata ning Tartu Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-13-1034 jõustus Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2015. a määrusega nr 3-7-1-3-350-15.
4.Lasva Vallavalitsuse 30.08.2016. a korraldusega nr 2-1.3/217 (tl 16–17) lõpetati Ara Banderile õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetlus ja ei alustatud vara kompenseerimise menetlust (tl 16–17). A. Banderi esindaja vaie korralduse peale jäeti Lasva Vallavalitsuse 24.10.2016. a vaideotsusega nr 2-1.3/324 (tl 10–11) rahuldamata.
5.A. Banderi volitatud esindaja Felik Luiksaar esitas 25.11.2016. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2–8). Kaebuse kohaselt on Lasva Vallavalitsus õigusvastaselt lõpetanud A. Banderile õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluse ja otsustanud kompenseerimise menetlust mitte algatada.
6.Tartu Halduskohtu 21.12.2016. a määrusega (tl 46–47) kaasati asja arvamuse andmiseks menetlusse Võru maavanem, Maa-amet ja kolmanda isikuna Mati Hõimla, kuna vaidlustatud haldusaktid võivad rikkuda tema õigusi.
7.Kohus tegi 22.02.2017. a vastustajale ettepaneku kaebuse õigeks võtmiseks (tl 128), millest vastustaja 28.02.2017. a keeldus (tl 131p). Kaebaja nõue
8.Kaebuse kohaselt rikuvad vaidlustatud 30.08.2016. a korraldus nr 2-1.3/217 ja 24.10.2016. a vaideotsus nr 2-1.3/324 kaebaja õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maa seadusega ettenähtud ulatuses ning ei ole kooskõlas õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist ja maa ostueesõigusega erastamist reguleerivate õigusaktidega ja on vastuolus põhiseadusega. Kaebaja taotleb ORAS § 12 lg 71 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist ja kohaldamata jätmist. Vastustaja on maa tagastamise menetluse lõpetanud ilma maavanema vastava obligatoorse nõusolekuta.
9.Kaebaja ei võta omaks maamõõtjalt mõõdistamise tellimist valla maakorraldaja soovitud kujul, leides, et viimasel puudub pädevus taoliseks kaebajale täitmiseks kohustuslikuks oleva ettepaneku tegemiseks. Vastustaja seisukoht
10.Vastustaja ei pea kaebust põhjendatuks ja vaidleb sellele vastu (tl 73–75). Kaebajale on valla korralduse alusel 2003. aastal tagastatud 33,15 ha maad, ülejäänud maa jäi tagastamata kohtuvaidluste tõttu. Jõustunud kohtuotsuse kohaselt ei asu Mati Hõimla saun-aiamaja kaebajale tagastataval maal. Maakorraldaja tegi 2015. a oktoobris kaebajale ettepaneku maamõõtmise tellimiseks. ORAS § 12 lg 7 kohaselt on õigustatud subjekt kohustatud tegema vajalikke toiminguid maa tagastamiseks. 30.06.2016. a ei laekunud vallale maa tagastamise toimikut ja piiriprotokolli ning õigustatud subjekt ei taotlenud tähtaja pikendamist. Seetõttu lõpetati kaebajale maa tagastamise menetlus ja ei algatatud kompenseerimise menetlust. Seadusliku aluse puudumisel ei ole võimalik enam maa tagastamise menetluse tähtaega pikendada, mistõttu kuulub õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetlus kompenseerimise menetlust algatamata lõpetamisele, sest kaebaja ei ole täitnud talle pandud kohustust.
11.Vallale on teada, et kaebaja on käinud maavalitsuses ning leppinud kokku maakorraldjalt maa mõõdistamise tellimises. Kui maamõõtja teostaks töö valla maakorraldaja koostatud piiride kulgemise ettepaneku järgi ja seda kaebaja allkirja puudumise tõttu ei õnnestuks maakatastris registreerida, jääb maamõõtjal töö eest raha saamata (tl 131). Kolmanda isiku seisukoht
12.Kolmas isik Mati Hõimla ei pea kaebust põhjendatuks (tl 63). Kolmanda isiku seaduslikud ehitised, sh kaev on kantud ehitisregistrisse. Piiride kindlaks määramisel arvestati vajadusega tagada kolmandale isikule juurdepääs maanteele. Kolmanda isiku maad on vallavalitsus lasknud korduvalt aastate jooksul ümber mõõta. Kolmandale isikule jääb arusaamatuks, miks peaks kaebajale tagastama rohkem maad, kui 41,19 ha millisele tal õigus on. Võru maavanema arvamus
13.Maavanem peab kaebust põhjendamatuks (tl 78–83). Maavanem peab kehtivaks 28.09.2015. a valla maakorraldaja esitatud piiride kulgemise ettepanekut, mida kaebaja ei ole allkirjastanud. Kaebaja ei ole tellinud riigi kulul maamõõtmist. Maavanem märgib, et haldusorgan ei pea kaebaja soove realiseerima, kui selleks puudub võimalus ja õiguslik alus, mis tingis vastustaja poolt maa tagastamise menetluse lõpetamise. ORAS § 17 lg 9 kohast järelevalvet ei saanud maavanem teostada ja vastustajale menetluse lõpetamiseks nõusolekut anda vastustaja poolt vaidlustatud korralduse kaebajale edastamise tõttu. 19.10.2016. a vaide esitamise tõttu ei alustanud maavanem enam ka järelevalvemenetlust. Maavanema poolt väidetav menetlusnõuete rikkumine jääb HMS § 58 reguleerimisalasse, kuna see ei ole mõjutanud valla lõplikku otsust. Seoses lõpptähtaja 30.06.2016. a möödumisega ei saa vastustaja ja kohus enam tähtaega ennistada.
Maavanem peab kaasuse asjaolusid selgeks ja konkreetseks, mis välistavad kaebuse ja põhiseadusliku järelevalve menetluse algatamise taotluse rahuldamise. Maa-ameti arvamus
14.Erinevalt Võru maavanemast peab Maa-amet tühistamiskaebust põhjendatuks vastustaja ja Võru maavanema poolt materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Kohustamiskaebus tuleks Maaameti arvamusel rahuldada osaliselt ja kohustada vastustajat maamõõtmise tellimiseks pöörduma maavanema poole.
15.Seoses kohtuvaidlusega saab vastustaja maa tagastamiseks vajalikke toiminguid teha ühe aasta jooksul arvates käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest. Kaebaja taotlus ORAS § 12 lg 71 kohaldamata jätmiseks koos sellest tulenevate järelmitega on põhjendamatu. Kohtu seisukoht
16.Halduskohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtade ja arvamustega, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, nõustub kaebaja esindaja ja Maa-ametiga ning tühistab kaebaja vaidlustatud haldusaktid. Vastustaja ja maavanem on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõigust, mille tõttu rikuvad mõlemad vaidlustatud haldusaktid kaebaja õigusi. Seoses põhinõude rahuldamisega jääb alternatiivselt esitatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõue rahuldamata.
17.Vastustaja diskretsioon ei ole asja uuel otsustamisel redutseeritud nullini, mistõttu teeb kohus vastustajale ettepaneku asja uueks otsustamiseks ja rahuldab kaebuse ka kohustamisnõudes.
18.Lasva valla haldusaktide ja tegevuse üle maareformi käigus järelevalvet teostavatel institutsioonidel (MaarS § 38 lg 1) on võimalik informatsiooni ja know-how’d jagada ilma kohtu vahenduseta, mistõttu ei keskendu kohus käesoleva vaidluse lahendamisel maavanema ülesannetele asja uuel läbivaatamisel menetlustoimingute tegemisel ja piirdub konstateeringuga, et Maa-amet on piisava põhjalikkusega ja õigesti hinnanud ning käsitlenud vastustaja ja maavanema poolseid minetusi, mis on viinud vastustaja ennatlikule otsustamisele kaebajale maa tagastamise menetluse lõpetamisel.
19.Kohus märgib vastuseks kaebajale, et asja uuel otsustamisel vastustajalt maamõõdutööde riigi kulul tellimiseks saadava ettepaneku täitmata jätmisel kaotab kaebaja suure tõenäosusega õiguse õigusvastaselt võõrandatud maa tagasi saamiseks koos sellest tulenevate järelmitega.
20.Lasva Vallavalitsuse vaidlustatud 30.08.2016.a. korraldusega nr 2-1.3/217 „Ara Banderile õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluse lõpetamine ja kompenseerimise menetluse mittealgatamine“ (tl 16–17) on otsustatud Madala 60 talumaa tagastamise menetlus lõpetada. Vallavalitsus on korralduses teinud kaebajale õigusliku etteheite, et kaebaja ei ole maakorraldaja 28.09.2015. a koostatud Väike-Madala ja Tuulemäe maaüksuste piiride kulgemise ettepaneku alusel täitnud maamõõtmise tellimise kohustust ega esitanud vallale tähtaegselt seda tõendavaid dokumente. Vallavalitsus ei ole korralduses viidanud õigusnormile, mida kaebaja valla 29.10.2015. a kirjas pandud kohustuse täitmata jätmisega on rikkunud. Vastavaid viiteid õigusnormile ei sisalda ka vaideotsus (tl 10–11), milles vald on jällegi paljasõnaliselt korranud kaebajale tehtud õiguslikku etteheidet, et kaebaja pole teinud vara tagastamise eelduseks olevaid vajalikke toiminguid.
21.Seega sõltub käesoleva vaidluse lahend sellest, kas valla maakorraldaja oli pädev kaebajale korralduse andmiseks, mille täitmata jätmine tingis vaidlusaluse korralduse andmise.
22.Kohus nõustub Maa-ameti arvamuses esitatud põhjaliku õigusliku analüüsiga. Nimelt tuleneb nii tagastamise korra punktist 56 kui MaaKatS § 20 lg-test 4, 5 ja 51, et kaebajale vaidlustatud haldusaktides etteheidetava tegemata toimingu tegemiseks olid kohustatud kaebaja asemel kohalik omavalitsus koostöös maavanemaga või nende volitatud esindajad.
23.Kohtule ei ole esitatud objektiivseid tõendeid tõendamaks, et kaebaja oli vastustajalt ja/või maavanemalt saadud ettepaneku alusel võtnud täitmiseks vastustajalt saadud ülesande. Asjas kogutud tõendite kohaselt pidi vastustajale hiljemalt 15.01.2016. a olema selge, et kaebaja ei telli maamõõtmist. Seega pidi vastustaja sellest informeerima maavanemat, kelle ülesandeks on osundatud sätete alusel riigi kulul maa mõõtmise korraldamine. Seega on vaidlustatud haldusaktid antud ebaõigetel eeldustel ja ennatlikult. Toimingu, mille tegemata jätmist kaebajale ette heideti, pidi tagastamise korra p 56 kohaselt tegema lõppkokkuvõttes maavanem, mitte kaebaja. Seega ei ole täidetud ka eeldused maa tagastamise menetluse lõpetamiseks kaebaja poolt maa tagastamiseks vajalike toimingute tegemata jätmisele tuginedes. Riik on seadusega maareformi eeltoimingute tegemise delegeerinud kohalikele omavalitsustele ja seda ülesannet ei ole vastustaja käesoleval juhul täitnud.
24.Kaebaja 15.10.2015. a taotluse alusel maa tagastamise tähtaja pikendamisel 29.10.2015. a (tl 27–28) on vastustaja rikkunud tagastamise korra punkti 56, kuna tal oli tähtaja pikendamiseks osundatud sätte alusel õigus ainult maavanema nõusolekul. Asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud, et vastustaja oleks maavanemalt nõusolekut küsinud ja selle ka saanud. Tegemist on kohtu hinnangul olulise rikkumisega, sest see on mõjutanud asja otsustamist. Eelduslikult ei oleks maavanemalt vastava nõusoleku küsimisel saanud tekkida olukorda, kus lõppkokkuvõttes on nii vastustaja kui maavanem materiaalõigust vääralt tõlgendanud.
25.Kohtul ei ole mingit alust eelduseks, et olukorras, kus vastustaja oleks tähtaja pikendamiseks küsinud maavanema nõusolekut, oleks maavanem andnud vastustajale tagastamise korra p 56 alusel ORAS § 12 lg-st 7 tuleneva nõusoleku kaebaja suhtes õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamismenetluse lõpetamiseks kaebaja poolt nõudest loobumise tõttu. Eelduslikult oleks maavanema aktiivne seadusekohane osalemine menetluses nõusolekute andjana taganud kaebaja õiguste realiseerumise.
26.Kohus nõustub Maa-ametiga, et käesoleval juhul tuleb vastustajale teha ettekirjutus asja uueks otsustamiseks, mille raames tuleb vastustajal koostöös maavanemaga korraldada tagastatava maa mõõdistamine.
27.ORAS § 12 lg 71 ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel kaebaja õigusi piiravaks normiks ja seega asjasse puutuvaks õigusnormiks vaidluse lahendamisel, mistõttu puudub alus ja vajadus ka normi põhiseaduspärasuse kontrolliks. Kaebaja kaebus kuulub käesolevas kohtuasjas rahuldamisele vastustaja poolt teiste materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu.
28.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel rahuldab kohus täielikult nii tühistamis- kui kohustamiskaebuse. Tühistamiskaebus kuulub täielikult rahuldamisele mõlema haldusakti puhul. Kohustamiskaebuse täielikult rahuldamine ei ole välistatud seetõttu, et kehtiv õigus ei võimalda vastustajale definitiivse ettekirjutuse tegemist.
29.Menetluskulude jaotus (HKMS § 158 lg 5). HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kasuks, seega peab kaebaja menetluskulud kandma vastustaja.
30.Vastustaja ei võtnud kaebust vaatamata kohtu ettepanekule õigeks, seega peab ta kandma ka pärast kohtu ettepanekut tekkinud kaebaja menetluskulu (HKMS § 108 lg 5 ls 1). HKMS § 109 lg 6 kohaselt kuuluvad väljamõistmisele üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud.
31.Kaebaja 06.04.2017. a menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt on kaebaja kandnud menetluskulu summas 2 357 eurot, sh kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot.
32.Kohus ei nõustu kaebaja lepingulise esindaja tõlgendusega kohtuasja nr 3-3-1-70-05 p-st 11, millest tuleneks justkui õigus kaebaja poolt kohtueelses menetluses kantud kulude hüvitamisele.
33.Vaidemenetluses kantud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise on Riigikohtu halduskolleegium välistanud kohtuasja 3-3-1-76-15 13. jaanuari 2016. a otsuse punktis 12 ja seal viidatud kohtupraktikas. Käesoleva kaasuse asjaolud on õigusabi kulude osas sarnased Riigikohtu menetluses olnud kohtuasjaga, mistõttu kuulub kaebaja taotlus vastustajalt õigusabi kulude väljamõistmiseks rahuldamisele osaliselt.
34.Kaebus on halduskohtule esitatud 25.11.2016. a (tl 2), mistõttu ei ole vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks Feliks Luiksaar Õigusbüroo 05.10.2015, 18.07.2016. a, 19.07.2016. a, 22.09.2016. a, 05.10.2016. a, 07.11.2016. a arve-kviitungite alusel kantud kulu õigusabile, kokku summas 1 232 eurot. Kaebaja taotletud 2 342 eurost on seega põhjendatud ja vajalikeks õigusabi kuludeks halduskohtus 1 110 eurot ja kaebuse esitamisel tasutud 15-eurone riigilõiv.
35.Menetluskulude nimekirjas kinnitab kaebaja, et tegemist on kantud kuludega. Tartu Ringkonnakohus on 21.04.2015. a asja 3-13-1034 otsuse p-s 13 aktsepteerinud menetluskulu väljamõistmist õigusbüroo arve-kviitungite alusel. Seda põhimõtet järgib seetõttu ka halduskohus ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja 1 125 eurot menetluskulu, vaatamata sellele, et menetluskulu kandmine on tõendatud ainult panga vahendusel tasutud arvete puhul. Teised menetlusosalised ei taotle menetluskulu hüvitamist (HKMS § 109 lg 1 ls 1). (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.