Aigar Rosentali kaebus Põlva valla vastu õigusabile ja ekspertiisile tehtud kulutuste hüvitamiseks, saamata jäänud tulu hüvitamiseks, Põlva Vallavalitsuse 23. märtsi 2016. a korralduse nr 2-3/165 tühistamiseks
Asja läbivaatamine
2. märts 2017. a kohtuistungil
Menetlusosalised
Kaebaja – Aigar Rosental Vastustaja – Põlva Vallavalitsus, volitatud esindajad Kaira Perv ja Eneken Padar
1.Jätta Aigar Rosentali kaebus haldusasjas nr 3-16-807 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
Resolutsioon
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. mail 2017. a. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Põlva Vallavalitsuse 23.03.2016. a korraldusega nr 2-3/165 (tl 8) jäeti rahuldamata Aigar Rosentali kahjunõue õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks ja projekteerimistingimustes
esitatud ekspertiisinõude muutmiseks. Korralduse kohaselt nõudis A. Rosental vallalt Laesson ja Partnerid OÜ õiguslikule hinnangule tehtud kulutuste summas 839, 52 euro hüvitamist ja OÜ Legal Room konsultatsioonile tehtud kulutuste summas 236,50 euro hüvitamist. Kokku nõudis kaebaja vallalt varalist hüvitist summas 1077,02 eurot.
2.Aigar Rosental (kaebaja) esitas 27.04.2016. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1–7), 31.05.2016. a puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 73–76) ja mitmeid kaebust täpsustavaid, sh nõuet vähendavaid (tl 134p) avaldusi, millest viimane on esitatud 22.02.2017. a (tl 185–188). Kaebaja taotleb (tl 151): - Kahju õigusabi kuludele summas 1076, 20 eurot hüvitamist, ekspertiisi kulude summas 250 eurot hüvitamist (eelviimasel kohtuistungil esitatud nõude vähendamine 600 eurolt 250 eurole (tl 134p), Põlva Vallavalitsusele poolt kaebajale tekitatud kahju saamata jäänud tulu näol summas 1 300 eurot. Kokku seega 2 626,20 eurot (mitte 2 726,20 eurot nagu on märgitud eelviimases kaebuse täpsustuses (tl 151p); - tühistada Põlva Vallavalitsuse 23.03.2016. a korraldus nr 2-3/165.
3.Tartu Halduskohtu 07.06.206. a määrusega (tl 82–83) on kaebus tagastatud seoses esialgses kaebuses vaidlustatud toimetulekutoetuse taotlemisel valla esitatud lisadokumentide esitamiseks kohustamise nõudes. Kaebaja nõue
4.Viimasel kohtuistungil esitatuna nõuab kaebaja vallalt 1300 euro saamata jäänud tulu hüvitamist. Vastustaja esitatud alusetute nõudmiste tõttu seonduvalt projektile ekspertiisi tegemise nõudega ei jõudnud kaebaja PRIA rahastuse taotluste esitamise esimesse vooru ja valla tegevuse ja tegevusetuse tõttu ei saanud kaebaja kui OÜ Metsvahe seaduslik esindaja osaühinguga enda töölepingut varem sõlmida. Taotluse esitas PRIA-le OÜ Metsvahe. OÜ Metsvahe ei esitanud taotlust, kuna ei saanud vallalt ehituslubasid. Ehituslubasid taotles kaebaja Aigar Rosental füüsilise isikuna. Kinnistu kuulub Aigar Rosentalile ja osaühing ei saanud seetõttu ehituslubasid taotleda. OÜ Metsvahe hakkaks seal ehitama ja majandama. Eelviimasel kohtuistungil vähendas kaebaja ekspertiisi kuludega seonduva nõude 250 eurole. Kahelt õigusbüroolt saadud õigusabile on kaebaja valla tõttu kulusid teinud summas 1076, 20 eurot, mille hüvitamist ta vallalt taotleb. Kuna korraldusega on kaebaja kahju hüvitamise nõe jäetud rahuldamata, on korralduse õigusvastasuse tõttu tarvis ka korraldus tühistada. Vastustaja vastuväited
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Metsavahe kinnistule oli kehtestatud detailplaneering. Kuna kaebaja soovis muuta püstitavate ehitiste asukohta, pidi valla üldplaneeringu kohaselt koostama kas uue detailplaneeringu või kehtiva kehtetuks tunnistama. Kaebaja valis esimeses variandi ja esitas 2014. novembris detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku soovides muuta kehtivat detailplaneeringut. Sama aasta detsembris esitas kaebaja projekteerimistingimuste taotluse, mille vastustaja rahuldas osaliselt, selgitades põhjusi. 2015. aasta Laesson ja Partnerid OÜ-lt arvamuse saamise järgselt, muutis kaebaja taotlust ja vald väljastas vastavalt sellele 2015. a veebruaris projekteerimistingimused. Vastustaja ei viivitanud taotluste rahuldamisega. 2015. a märtsis esitatud ehitusloa taotlus jäeti valla poolt käiguta ja pärast kaebaja poolt 2016. a mais puuduste kõrvaldamist väljastati 2016. a juunis ehitusluba. Kohtu seisukoht
6.Kaebaja nõuab kohtult tema kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta antud vallavalitsuse korralduse tühistamist. Põlva Vallavalitsuse 23.03.2016. a korraldusega nr 23/165 (tl 8) on tõendatud, et kaebaja nõudis vallalt projekteerimistingimustele ekspertiisi tegemise kohustusest vabastamist ja kahju summas 1 077,02 eurot hüvitamist. Korraldusega on tõendatud, et valla tõlgenduse kohaselt nõudis A. Rosental vallalt õigusabile tehtud kulutuste hüvitamist seonduvalt Laesson ja Partnerid OÜ-lt saadud õiguslikule hinnangule tehtud kulutustega summas 839, 52 eurot ja OÜ-lt Legal Room saadud õiguslikule konsultatsioonile tehtud kulutustega summas 237,50 eurot. Korraldusega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata.
7.Avalik-õiguslikus suhtes õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise üldine nõudealus on sätestatud RVastS § 7 lg-tes 1 ja 2. RVastS § 7 esimese lõike kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei ole võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Vaidlust ei ole selles, et kohalik omavalitsus, praegusel juhul Põlva vald, on avaliku võimu kandjaks.
8.Kahju hüvitamise nõude eeldusi populaarteadulikult selgitades on rõhutatud1, et õigusvastase haldustegevusega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab eksisteerima viis eeldust: avaliku võimu kandja õigusvastane tegu; isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; kahju tekitamine; põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kui kasvõi üks nendest eeldustest ei ole täidetud on nõude rahuldamine välistatud.
9.Kaebaja esitatud maksekorraldusega nr 21 (tl 160) on tõendatud, et kaebaja on Laesson ja partnerid OÜ-le vastavalt hinnakirjale tasunud 15.01.2016. a 839, 52 eurot. Laesson ja Partnerid 31.12.2015. a arvega nr 1045 (tl 157) on tõendatud, et kaebajale on esitatud arve õigusabi osutamise kohta seoses õigusliku arvamuse koostamisega köistee, varjualuse ja siseruumideta (kohtu rõhutus siin ja edaspidi) multifunktsionaalse vaatetorni ehitamise võimalikkusest Metsavahe maaüksusel. Maksekorraldusega nr 23 (tl 42) on tõendatud, et A. Rosental on tasunud 26.01.2016. a OÜ-le Legal Room 236, 50 eurot. OÜ Legal Room 19.01.2016. a arvega 2016-01-06 (tl 158) on tõendatud, et kaebajale on esitatud arve konsultatsiooni, materjalidega tutvumise ja õigusliku hinnangu koostamise eest summas 236,50 eurot.
10.Nimetatud kulutustest tuleneva kahjunõude puhul ei ole kahjunõude eeldustest täidetud ükski viiest eeldusest.
11.Tuulikki Laessoni poolt 30.01.2015–01.02.2015. a koostatud ekspertarvamusega on tõendatud, et arvamus on esitatud mh siseruumideta multifunktsionaalse vaatetorni ehitamise võimalikkusest (tl 17–18). Samuti on tõendatud, et kaebaja on arvamust küsinud justnimelt siseruumideta multifunktsionaalse vaatetorni ehitamise võimalikkuse kohta. Vaidlustatud korralduse (tl 8p teine lõik) ja teiste asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et 2014. aasta novembris taotles kaebaja vallalt õigust püstitada mh osaliselt suletud siseruumidega kuni 24 m kõrgune vaatetorn.
Ene Andresen, Riigivastutus. Riigikohus, Tartu 2009, lk 31.
12.Seega on kaebaja enda poolt esitatud tõenditega, sh eriti ekspertarvamuseks nimetatud dokumendi kokkuvõtete osa puntiga 4 (tl 18 esimene lõik) tõendatud, et maaüksusele mh siseruumideta multifunktsionaalse vaatetorni ehitamiseks ei ole tarvis detailplaneeringu koostamist ja piisab projekteerimistingimustest. 22.12.2014. a kaebaja esitatud projekteerimistingimuste taotluse (tl 13–15) punktiga 4 (tl 14) on tõendatud, et kaebaja kirjeldas kavandatava tegevuse raames soovi kuni 30 m2 osaliselt suletud (siseruumidega) vaateorni ehitamiseks. Seetõttu ei ole tõendatud kaebaja tõenditega vastustaja poolt detailplaneeringu koostamise nõudes ja projekteerimistingimuste ekspertiisi nõudes valla õigusvastast tegu, seeläbi kaebaja õiguste rikkumist, kaebajale kahju tekitamist ega põhjuslik seost õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel.
13.Liiatigi ei võimalda kehtiv objektiivne õigus kohtueelse menetluse õigusabikulude hüvitamist avalik-õiguslikus suhtes. OÜ Legal Room 19.01.2016. a arve alusel ei ole võimalik täpselt tuvastada, milles seisnes konsultatsiooni seos vaidlustatud valla korralduse ja tegevusega, mistõttu ei saa mh tõsikindlalt väite, et arve ei ole esitatud kahjunõude vallale koostamise ja esitamise eest, milliste kulude hüvitamist samuti kohtupraktikas ei peeta võimalikuks. (RKHKo 3-3-1-76-15, p 12–14).
14.Samadel põhjustel ei ole põhjendatud ekspertiisi nõude täitmiseks tehtud kulutuste summas 250 eurot vastustajalt välja mõistmine, kuna kaebaja ei ole kummutanud omapoolsete tõenditega ka vastustaja vastuväiteid nõuetekohaste taotluste koheselt mitteesitamisest enne kui vastustaja osundas puudustele taotluses, mis välistasid taotluse rahuldamise.
15.Nõuetekohase taotluse saamisel on kaebajale koheselt väljastatud 2016. a juunis ehitusluba. RVastS § 7 lg 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigel ajal andmata või toiming õigel ajal sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Käesoleval juhul ei ole vastustaja õigusvastane tegevusetus tõendamist leidnud.
16.Halduskohus nõustub vastustajaga, et nõuetekohase taotluse puudumisel ei saanud vastustaja taotlust rahuldada enne kui kaebaja oli kõrvaldanud puudused, mis ei võimaldanud vastustajal taotlust rahuldada. Puutuvalt ekspertiisile tehtud kulutuste summas 250 eurot hüvitamise nõudega, märgib kohus, et selle nõude osas on täitmata kaebajal ka esmaste õiguskaitsevahendite eeldus kaebuse rahuldamiseks. Ekspertiisi läbiviimise kohustus pandi kaebajale vastustaja 11.02.2015. a antud korraldusega, mida kaebaja ei ole aga seadusega kehtestatud korras haldus- ja halduskohtumenetluses vaidlustanud. Seeläbi ei ole kaebaja kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, milline kaebaja tegevusetus välistab aga kahjunõude rahuldamise selles positsioonis.
17.Projekteerimistingimuste väljastamise otsustamine on diskretsiooniotsus. Kaebaja ei ole tõendanud vastustaja kaalutlusotsuses diskretsioonivigade esinemist.
18.Ka väidetav saamata jäänud tulu nõue ei ole põhjendatud. Esiteks ei ole ka selle nõude osas tõendamist leidnud vastustaja tegevuse õigusvastasust, kuna kaebaja ise on vallale esitanud erineva sisuga taotlusi vaatetorni siseruumide ehitamisest ja pärast õigusliku seisukoha saamist lõpuks nende ehitamisest ise loobunud. Nimetatud asjaolu on aga kaebaja kõigi varaliste nõuete tagasilükkamise osas määrava tähtsusega.
19.Riigikohus selgitas 7. oktoobri 2015. a otsuses asjas nr 3-3-1-11-15 p-s 12, et põhjusliku seose sisustamisel tuleb RVastS § 7 lg 4 alusel lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-st 4: isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kahju ei pea olema teo vahetu tagajärg, tegemist võib olla ka põhjuste ahelaga (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. detsembri 2003. a otsus asjas nr 3-2-1-125-03, p 27). Eeltoodu ei tähenda siiski, et kannatanule tuleb hüvitada igasugune ja rikkumisega ükskõik kui kauges seoses olev negatiivne tagajärg. Teoga liialt kauges põhjuslikus seoses oleva tagajärje eest hüvitise määramine on piiratud VÕS § 127 lg 2 ja § 1045 lg 3 alusel – seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju ei tule hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Normi kaitse-eesmärgiga hõlmamata õigusi halduse õigusvastane tegevus ei riku (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 26. aprilli 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-17-12, p 8).
20.Kaebaja leiab, et arvestades, et Põlva vald takistas oma tegevusetusega kaebajaga seotud OÜ Metsvahe tegevuse alustamist ja seeläbi ka kaebajal sõlmitavast töösuhtest tasu saamist, tekkis kaebajal füüsilise isikuna seeläbi kahju saamata jäänud tulu näol. Kaebaja leiab, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada, kui tema ehitustegevusega alustamiseks vajalikke taotlusi oleks korrektselt menetletud ja vastavad load väljastatud.
21.Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud OÜ Metsvahe ettevõtlusvabaduse riivet ega kaebajal tulu teenimise õigusvastast takistamist ja seeläbi ei ole eiratud PRIA antavate toetuste eesmärgiks mh olevat ettevõtlusvabaduse kaitset. Kuna PRIA toetustega ei kaasne isiku subjektiivset õigust toetusele, on kaebaja taotletud kahju, mis tekkinud ehitustegevuse legaliseerimise otsustamise viivitamisega. Kohus on seisukohal, et esiteks ei ole taoline kahju hõlmatud väidetavalt rikutud normi kaitse-eesmärgiga. Võimalus teenida tulu teenuste müügist on küll ettevõtlusvabaduse tuumaks (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 27. veebruari 2015. a otsus asjas nr 3-4-1-54-14, p 46), kuid käesoleval juhul ei ole normi kaitseeesmärgi rikkumine vastustaja poolt tõendatud, sest kaebaja ise on nõuetekohased taotlusdokumendid vallale esitanud sedavõrd hilja, et arvestades mõistliku aja jooksul toimuvat haldusmenetlust, minetas kaebaja enda tegevus/tegevusetus tal soovitud aastal PRIA-le ehitustegevuse seaduslikkuse kohta kohaliku omavalitsuse väljastatavate tõendite esitamise. Ilma kohaliku omavalitsuse lubadeta on välistatud aga PRIA-l taotluse rahuldamine, misläbi ei hõlma PRIA antavate toetuste normide kaitse-eesmärk käesoleval juhul vastustaja õiguspäraseks osutunud tegevust. Vähetähtis ei ole fakt, et kaebaja on praeguseks töölepingu sõlminud ja seega ka PRIA-le taotluse esitanud.
22.Asja sisulisel lahendamisel väärib ülekordamist, et kaebaja on riigilõivu tasunud 1900 euro suuruse kahjunõude eest (1900 eurot x 3%), misläbi oleks kahjunõude ja haldusakti tühistamisnõude rahuldamisel riigilõiv tasutud kaebuse esitamisel lõppkokkuvõttes õigesti, vaatamata sellele, et üldine nõudesumma eeldaks kaebuse esitamisel suuremas ulatuses riigilõivu tasumist.
23.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel puudub alus kaebuse rahuldamiseks.
24.HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud seoses kaebuse rahuldamata jätmisega tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu hüvitamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.