Teenistussuhted › Riigiteenistus

3-15-2982 taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-2982 vastavalt seadusele, on lubamatu, kui prokurör paneb ise õigusrikkumisi toime või soodustab nende toimepanemist, sh viisil, et võimaldab enda elukohas hoida ebaseaduslikke sigarette. Selline käitumine diskrediteerib nii prokuröri ennast kui prokuratuuri ja seda nii uurimisasutuste ja kohtu kui ka kogu üldsuse ees. ProkS § 31 lg 2 p 2 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks vääritu tegu – süüline tegu, mis diskrediteerib prokuröri. Selliseks teoks saab lugeda eelkirjeldatud NK käitumist sigarettide hoidmisel. 2) NK jättis 29.04.2013 majanduslike huvide deklaratsioonis (MHD) esitamata andmed Venemaa Föderatsioonis asuva kinnisvara kohta. 24.11.2009 väljastatud pärimistunnistuse kohaselt päris NK korteri Leningradi oblastis, kuid 29.04.2013 MHD-s ta seda kinnistut ei kajastanud. Arvestades seda, et NK jättis nimetatud kinnistu kajastamata ka varasemates, s.o 2010-2013 MHD-s, ei olnud distsiplinaarkomisjoni hinnangul tegemist ühekordse ja juhusliku eksimusega, vaid teadliku tegevusega. NK on andnud MHD-s kinnisvara kajastamata jätmise osas ka vastuolulisi selgitusi. 01.04.2013 jõustus kehtiv korruptsioonivastane seadus, mille § 22 lg 1 kohaselt rakendatakse 2013. aastal ametiisikute majanduslike huvide deklareerimisele kuni 31.03.2013 kehtinud korruptsioonivastase seaduse §-des 7-15, 16 ja 18 sätestatut, mis tähendab, et ka aastal 2013 tuli MHD esitada eelmise korruptsioonivastase seaduse nõuete kohaselt. MHD esitamine oli prokuröri ametikohustus. MHD-s kinnisvara kohta andmete esitamata jätmisega on NK pannud toime ProkS § 31 lg 2 p-s 1 sätestatud ametikohustuste mittekohase täitmise. NK pani eelkirjeldatud distsiplinaarsüüteo toime vähemalt raske hooletusega. 3) Riigi peaprokurör nõustus distsiplinaarkomisjoniga, et üheselt ei ole leidnud tõendamist süüdistus selles, et NK esitas 14.05.2015 Riigiprokuratuuris toimunud nõupidamisel riigi peaprokurörile ja juhtivatele riigiprokuröridele teadvalt ebaõige teabe, et ta oli vanemprokuröri teavitanud kõigest, mis läbiotsimisel leiti, kuid vanemprokurör ei leidnud ebaseaduslike sigarettide olemasolus prokuröri elukohas midagi taunimisväärset. 4) NK osas leidis tuvastamist kahe erineva distsiplinaarsüüteo toimepanemine – nii ametikohustuste mittekohane täitmine kui ka vääritu tegu, mis diskrediteerib prokuröri ja prokuratuuri. Oma elukohas ebaseaduslike sigarettide hoidmise võimaldamise näol on tegemist raske üleastumisega. Asjaolu, et prokurörina töötab isik, kelle elukohast leitakse läbiotsimise käigus ebaseaduslikke esemeid ja seda eelkirjeldatud kogustes ning asjaoludel, kahjustab prokuratuuri usaldusväärsust nii uurimisasutuste, kohtute kui ka avalikkuse ees. MHD-des Venemaa Föderatsioonis asuva kinnistu kohta teabe esitamata jätmine kujutas endast lisaks ametikohustuste mittekohasele täitmisele ka teatud julgeolekuriski. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka NK suhtumist oma tegudesse. Ta ei ole avaldanud kahetsust ning on alates tema kodus toimunud läbiotsimisest kuni distsiplinaarkomisjoni istungini andnud erinevatele isikutele erinevaid ja vastuolulisi selgitusi, millega on omakorda läinud vastuollu prokuröride eetikakoodeksi § 2 p-ga 8, mille kohaselt prokurör ei esita teadvalt ebaõiget ja eksitavat teavet. Märkimist vajab ka NK tegevus distsiplinaarkomisjoni istungil. Komisjoni otsusest nähtuvalt viitas NK istungil erinevatele Riigikohtu lahenditele ja menetluslikele rikkumistele tema distsiplinaarasja menetlemisel, esitamata seejuures sisulisi selgitusi talle esitatud süüdistuse ja prokuröridele kehtestatud eetikanormide osas. Küsimustele seoses eetikaküsimustega jättis NK sisuliselt vastamata, öeldes, et tal ei ole positsiooni selle kohta ning prokuratuuris on hullemaidki asju juhtunud. Nõustuda tuleb distsiplinaarkomisjoni hinnanguga, et selline käitumine ei ole isegi pingelises olukorras prokurörile kohane, väärikas ega eetiline. Kõrgete kõlbeliste omaduste seadmisel prokurörina töötamise eeldusena on seadusandja silmas pidanud isikuomadusi, mis kujunevad välja pikema aja vältel ning on kindlalt kinnistu3(14)

3-15-2982 nud. Ei ole aktsepteeritav olukord, kus isik, kellel selliseid omadusi ei ole, teeb teistele etteheiteid ja nõuab karistamist, käitudes ise samas vääritult. NKl puuduvad prokuröri tööks vajalikud kõrged kõlbelised omadused. Tegemist ei ole ühekordse eksimusega, vaid isikuomadustega, mis ei ole muudetavad noomituse ega ametipalga vähendamisega, mistõttu ei oleks nimetatud karistused kohased. Lähtudes süütegude raskusest ja NK suhtumisest nendesse tegudesse, nõustus riigi peaprokurör distsiplinaarkomisjoni ettepanekuga karistada NKt ametist vabastamisega.

4(14)

3-15-2982 jooksul arvates päevast, mil süüteost sai teada mistahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Sigaretid leiti 30.01.2015 ja seega pidi karistus olema määratud hiljemalt 30.07.2015. 6) Otsus sisaldab olulisi kaalutlusvigu. Arvestatud ei ole kaebaja iseloomustust, karistuste puudumist ja töötulemusi. Karistuse ranguse põhjendamine sellega, et kaebaja hakkas oma tegu õigustama, on kohatu kaalutlus. Seega on karistus põhjendamata ja ebaproportsionaalne. Rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet. On prokuröre, kes said kahtlustuse kriminaalkuriteos ja kelle elukohas on politsei teostanud läbiotsimise, kuid nende suhtes ei ole kutsutud kokku isegi eetikanõukogu.

Prokuratuur palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Kaebajale tagati ärakuulamisõigus. Riigi peaprokurör algatas 02.07.2015 distsiplinaarmenetluse seoses faktidega, et kriminaalasjas 30.01.2015 teostatud läbiotsimisel leiti kaebaja ja tema abikaasa ühises elukohas Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega sigarette (ebaseaduslik käitlemine) ning kaebaja ei deklareerinud 2013. a MHD-s andmeid enda Venemaa Föderatsioonis asuva kinnisvara kohta. Lisaks oli ajendiks prokuröride eetikanõukogu 25.06.2015 seisukoht. 14.05.2015 toimus Riigiprokuratuuris kaebajaga vestlus, mille teemadeks olid kaebaja kodust läbiotsimisel leitu ja kinnisvara mittekajastamine MHD-s. Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja 23.07.2015 saamisel pidi kaebajale olema selge, millised asjaolud moodustavad distsiplinaarmenetluse eseme. Talle selgitati õigust anda omapoolne seletus. ProkS kohaselt on ärakuulamisõigus tagatud lisaks sellega, et distsiplinaarsüüdistust arutatakse prokuröride distsiplinaarkomisjoni istungil. Kaebaja sai 07.09.2015 koostatud süüdistuse kätte 09.09.2015, mistõttu oli tal piisavalt aega valmistuda 01.10.2015 istungiks. Istungil arutas komisjon 07.09.2015 koostatud süüdistust, mida süüdistuse esitaja muutis enne istungit. Kui algne süüdistus oli 6 lk, siis muudatus oli 1 lk ning selle tegemise vajadus tulenes asjaolust, et süüdistuse esitajale sai teatavaks 22.09.2015 toimunud JKi ülekuulamine, millel antud ütlusi sai kasutada tõendina kaebaja süüteo hindamisel. Lisaks sai süüdistuse esitaja MTA selgituse selle kohta, mis ajal olid läbiotsimisel leitud sigaretid toodetud. Sellest teabest tulenevalt täiendati süüdistust sigarettide hoidmise aja osas ning lisati täiendav põhjendus, millisel õiguslikul alusel kujutab kaebaja teadlikkus sigarettide hoidmisest distsiplinaarsüütegu. Kaebaja vastas jaatavalt komisjoni esimehe küsimusele istungil, kas 15 minutine vaheaeg on süüdistuse muudatusega tutvumiseks piisav. Seega oli kaebajal võimalik süüdistusega tutvuda enne selle istungil arutamist ja esitada oma argumendid. 2) Vaidlustatud käskkirja aluseks olid asjaolud, mille komisjon tuvastas ning millest tulenevalt tegi ettepaneku karistada kaebajat teenistusest vabastamisega. Distsiplinaarsüütegu, mida kaebajale ette heideti ja mis leidis tuvastamist, oli teadlikkus tema elukohas asunud ebaseaduslikest sigarettidest. Väide käskkirja ebaselgusest on alusetu. Distsiplinaarmenetluse esemeks ei olnud kaebaja poolt ebaseaduslike sigarettide hoidmine. Ebaseaduslike sigarettide hoidmist kui väärtegu menetles MTA, kes lõpetas 22.09.2015 kaebaja suhtes väärteomenetluse väärteotunnuste puudumise tõttu. Menetlus lõpetati põhjendusega, et väärteomenetluses ei leidnud kinnitust, et kaebaja soetas ja hoidis sigarette. Väärteomenetluse lõpetamise määruses toodud lause „NKa ülekuulamisest menetlusaluse isikuna selgub, et kõnealustest sigarettidest sai ta teada läbiotsimise hetkel, s.o 30.01.2015“ puhul on menetleja tuginenud üksnes kaebaja kui menetlusaluse isiku enda sõnadele, mistõttu ei ole tegemist eraldi menetlusliku otsustusega, seda enam, et väärteomenetluse eesmärgiks ei olnud seisukoha võtmine kaebaja teadlikkuse kohta ebaseaduslike sigarettide hoidmisest. Käskkirjas on piisava põhjalikkusega motiveeritud, miks ei ole eluliselt usutav kaebaja versioon, et ta ei olnud teadlik sigarettide hoidmisest oma elukohas. Kaebuse kohaselt ei kasutanud kaebaja regulaarselt keldrikorrusel asuvat riidekappi ja tal puudus vajadus regulaarselt siseneda seifiga ruumi, kuid teadlikkuse jaoks pole vaja regulaarsust, piisab ühest korrast, arvestades eriti, et sigaretid asusid kaua aega kaebaja

5(14)

3-15-2982 elukohas. Väärteo toimepanemise soodustamine on lubamatu tegu, mis rikub prokuröri ametiväärikust. 3) Käskkirjas on põhjalikult selgitatud, miks on MHD-s kinnisvara kohta andmete esitamata jätmine ametikohustuste mittekohane täitmine. Andmete esitamise kohustus ei sõltunud kinnisvara väärtusest. Väide, et kaebaja arvas korteri madala turuväärtuse tõttu, et seda ei tule deklareerida, ei oma seega õiguslikku tähendust. Alles distsiplinaarkomisjoni istungil esitatud väide pole ka eluliselt usutav, sest 14.05.2015 kohtumisel oli kaebaja öelnud, et arvatavasti on ta andmed deklareerinud. Kuigi kaebaja jättis andmed kinnisvara kohta esitamata 2010-2013 kokku neljas deklaratsioonis, esitati süüdistus üksnes 2013. aasta kohustuse täitmata jätmise eest. Süüteo raskuse hindamisel saab võtta arvesse, et kohustuse täitmata jätmine leidis aset pikaajaliselt. Karistusõiguse põhimõte – karistusseaduse tagasiulatuv jõud (KarS § 5 lg 2) – kehtib seaduse kohta, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda. Seega kehtib see põhimõte karistusõiguse normide kohta, mis tunnistavad teatud teod karistatavaks. See, et seadusandja ei pidanud pärast 2013. aastat enam prokuröride poolt MHD esitamist vajalikuks, ei muuda olematuks korruptsioonivastase seaduse rikkumist ajal, mil kehtis kohustus esitada MHD-s andmed kinnisvara kohta. 4) Teenistusest vabastamise kui karistuse liigi tõi kaasa kahe erineva distsiplinaarsüüteo toimepanemine ning kaebaja suhtumine oma tegudesse. ATS-s muudeti alates 01.04.2013 distsiplinaarkaristuse määramise regulatsiooni, kuid ProkS-s jäi see endiseks ning seega on ProkS §-d 31 ja 42 erinormid ATS § 75 suhtes. Kaalutlusotsust on käskkirjas motiveeritud ning selle aluseks on tõdemus, et kaebajal puuduvad prokuröri tööks vajalikud kõrged kõlbelised omadused. Riigi peaprokuröri kaalutlusotsus lähtus sellest, et kaebaja ei saa prokurörina teenistust jätkata, kuna tema usaldusväärsus prokuratuuris ja prokuratuuri koostööpartnerite seas on kadunud. Teenistusest vabastamise ettepaneku teinud distsiplinaarkomisjon oli teadlik arenguvestluse positiivsest kokkuvõttest, kuid distsiplinaarsüüdistuses toodud etteheited ja kaebaja käitumine komisjoni istungil viisid komisjoni järelduseni, et kaebaja ei ole esitanud ausaid selgitusi toimepandu kohta. Kaebaja on alates läbiotsimisest kuni komisjoni istungini andnud erinevatele isikutele erinevaid ja vastuolulisi selgitusi, millega on omakorda läinud vastuollu prokuröride eetikakoodeksi § 2 p-ga 8, mille kohaselt prokurör ei esita teadvalt ebaõiget või eksitavat teavet. Olukorras, kus prokuratuuri juhtkonnal, kolleegidel ning koostööpartneritel on põhjendatult kadunud usaldus prokuröri suhtes, on teenistusest vabastamine õigustatud.

Tallinna Halduskohus jättis 27.05.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.

1) Riigi peaprokurör algatas 02.07.2015 käskkirjaga kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse ning määras menetlejaks riigiprokurör Tristan Ploomi. Kaebajale esitati 07.09.2015 distsiplinaarsüüdistus, mida muudeti 01.10.2015. Kaebajale pandi süüks teadlikkust ebaseaduslike sigarettide hoidmisest, Venemaa Föderatsioonis asuva kinnisvara kohta MHD-s andmete esitamata jätmist ning teadvalt eksitava teabe esitamist. Prokuröride distsiplinaarkomisjon arutas kaebaja distsiplinaarasja 01.10.2015 istungil. Komisjon kuulas ära NK, T. Ploomi, Kristel Tominga ja Steven-Hristo Evestuse seletused ning tutvus distsiplinaarmenetluse käigus kogutud kirjalike tõenditega. Distsiplinaarkomisjonis toimunud arutelu on kajastatud protokollis. Komisjon otsustas tunnistada kaebaja ProkS § 31 lg 2 p-s 1 (ametikohustuste mittekohane täitmine) ja p-s 2 (vääritu tegu) sätestatud distsiplinaarsüütegude toimepanemises süüdi ning teha riigi peaprokurörile ettepaneku kaebaja teenistusest vabastamiseks. Distsiplinaarkomisjoni otsus tehti kaebajale teatavaks 01.10.2015 distsiplinaarkomisjoni istungil. Distsiplinaarkomisjon oli teadlik arenguvestluse kokkuvõttest, mis näitas kaebajat positiivselt. Komisjoni otsus saadeti 06.10.2015 Põhja Ringkonnaprokuratuuri autojuhiga kaebaja koju temale isiklikult üleandmiseks, kuid autojuhile ei avatud ust. Seejärel saadeti otsus kaebajale 07.10.2015 tähitud kirjaga, kuid kaebaja ei avanud postiljonile ust, kiri hoiustati postkontoris kuni 28.10.2015, mil kaebaja käis postkontoris kirjal isiklikult järel. Lisaks proovis Riigiprokura6(14)

3-15-2982 tuuri autojuht 23.10.2015 viia otsust kaebajale koju, kuid kaebaja teatas aknal, et keeldub dokumentide vastuvõtmisest. Riigi peaprokurör vaatas läbi distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendid ning prokuröride distsiplinaarkomisjoni otsuse ja jõudis järeldusele, et kaebaja on pannud toime ProkS § 31 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud distsiplinaarsüüteod ning teda tuleb karistada distsiplinaarkomisjoni ettepanekust nähtuva karistuse – teenistusest vabastamisega. Riigi peaprokurör nõustus distsiplinaarkomisjoni järeldusega, et kaebaja elukohas hoiustati 1788 pakki Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega sigarette ning kaebaja oli teadlik tema elukohas pikka aega asuvatest ebaseaduslikest sigarettidest, võtmata tarvitusele meetmeid nimetatud olukorra lõpetamiseks. Samuti jõudis riigi peaprokurör järeldusele, et kaebaja jättis 29.04.2013 MHD-s esitamata andmed Venemaa Föderatsioonis asuva kinnisvara kohta. Riigi peaprokurör asus seisukohale, et kaebaja osas on tuvastatud kahe distsiplinaarsüüteo toimepanemine – nii ametikohustuste mittekohane täitmine kui ka vääritu tegu, mis diskrediteerib prokuröri ja prokuratuuri. Karistuse määramisel lähtuti distsiplinaarsüütegude raskusest ja kaebaja suhtumisest oma tegudesse. Karistuse määramise käskkirjas on toodud distsiplinaarmenetluse käik (p 1) ja distsiplinaarsüüdistus (p 2), mille p-s 2.1.1 käsitletakse teadlikkust ebaseaduslike sigarettide hoidmisest ning p-s 2.1.2 rasket hooletust MHD-s andmete esitamata jätmisel. Käskkirja p-s 2.1.3 on küll kirjas teadvalt eksitava teabe esitamine, kuid prokuröride distsiplinaarkomisjonis sellest süüdistusest loobuti ning karistuse määramisel ei ole seda arvestatud. Käskkirjas on toodud riigi peaprokuröri seisukohad ning kaalutlused karistuse valikul. Distsiplinaarmenetluse kõik olulised asjaolud on kajastatud käskkirjas. Haldusasja materjalide hulgas on ka arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõte ning distsiplinaarmenetluses küsitletud isikute seletused, samuti prokuröride eetikanõukogu seisukoht jm asjakohased tõendid, mida kohus uuris ja analüüsis koostoimes ja vastastikuses seoses ning mille pinnalt kujundas oma seisukohad. 2) ProkS § 15 lg 1 p 3 kohaselt peab prokurör olema kõrgete kõlbeliste omadustega. Kõrged kõlbelised omadused tähendavad seda, et prokurör käitub laitmatult, on aus ning teistele inimestele eeskujuks nii töökohustuste täitmisel kui väljaspool töökohustusi. Vastustaja leiab, et olukorras, kus prokuröri põhiülesandeks on juhtida kriminaalasjade kohtueelset menetlust ning esindada riiklikku süüdistust kohtus, st võtta tarvitusele meetmed, et kõikidele õigusrikkumistele reageeritakse vastavalt seadusele, on lubamatu, kui prokurör paneb ise õigusrikkumisi toime või soodustab nende toimepanemist, sh viisil, et võimaldab enda elukohas hoida ebaseaduslikke sigarette. Selline käitumine diskrediteerib nii prokuröri ennast kui kogu prokuratuuri ja seda nii uurimisasutuste ja kohtu kui ka kogu üldsuse ees. Kohus nõustus eelmärgituga. 3) Kohus ei nõustunud kaebaja väidetega selle kohta, et teda ei teavitatud asjaolust, et distsiplinaarjuurdlus oli sisuliselt alanud; prokuratuur kogus tõendeid ja nõudis selgitusi enne ametliku juurdluse alustamist; otsus teenistusest vabastamise kohta oli tehtud enne distsiplinaarmenetluse alustamist. Kohus nõustus prokuratuuri vastuargumentidega. 4) Kaebajale pandi süüks teadlikkust sigarettide hoidmisest, mitte sigarettide hoidmist. Sigarettide hoidmine on väärteokoosseis ning see puudutab kaebaja abikaasat. Kohus ei nõustunud kaebajaga ka selles, et MTA tuvastas väärteomenetluses, et kaebaja ei olnud teadlik sigarettide hoidmisest. MTA menetles kaebaja poolt ebaseaduslike sigarettide hoidmist kui väärtegu ning lõpetas 22.09.2015 tema suhtes väärteomenetluse väärteotunnuste puudumise tõttu. Märkides määruses, et kaebaja sai kõnealustest sigarettidest teada alles läbiotsimise hetkel, tugines menetleja üksnes kaebaja kui menetlusosalise enda sõnadele. Väärteomenetluse eesmärgiks ei olnud seisukoha võtmine kaebaja teadlikkuse kohta ebaseaduslike sigarettide hoidmisest oma elukohas. Väärteomenetluse esemeks oli väärteokoosseis (sigarettide soetamine ja hoidmine) ning selles osas leidis menetleja, et väärteomenetluses ei leidnud kinnitust, et kaebaja soetas ja

7(14)

3-15-2982 hoidis sigarette. Teadlikkus sigarettide hoidmisest ei ole väärtegu ning seda saab hinnata distsiplinaarmenetluses. Ütluste ja seletuste kontrollimisel on oluline muu hulgas hinnata ka neis väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes ja seletustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus. Vaidlustatud käskkirja p-s 4.2 on piisavalt põhjalikult motiveeritud, miks ei ole eluliselt usutav kaebaja väide, et ta ei olnud teadlik ebaseaduslike sigarettide hoidmisest oma elukohas. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja ei teadnud midagi tema kodus pikema aja vältel (1,52 aastat) hoiul olnud ebaseaduslikest sigarettidest. Läbiotsimisel teatas kaebaja, et sigaretid kuuluvad tema abikaasale, mitte ei öelnud, et ta ei tea, mis sigaretid need on ja kellele need kuuluvad ning näeb neid esimest korda. Kaebaja abikaasa hoidis kaebaja vaikival nõusolekul nende ühises kodus suuremal hulgal ebaseaduslikke sigarette ja seda pikemat aega ning kaebaja ei võtnud midagi ette õigusrikkumise lõpetamiseks. 5) Käskkirja p-s 4.3 on piisavalt põhjalikult selgitatud, miks on MHD-s kinnisvara kohta andmete esitamata jätmine ametikohustuste mittekohane täitmine. Vastustaja on õigesti leidnud, et andmete esitamise kohustus ei sõltunud sellest, milline on kinnisvara väärtus. Distsiplinaarkomisjoni istungil esitatud väide, et kaebaja arvates ei tulnud korterit madala turuväärtuse tõttu deklareerida, ei ole usutav. Eelnevalt oli kaebaja öelnud, et arvatavasti on ta andmed deklareerinud, kuigi teadis, et ta ei ole seda teinud. Prokuratuur sai võimalikust distsiplinaarsüüteost teada 14.05.2015. Kuigi kaebaja jättis kinnisvara kohta andmed esitamata 20102013, esitati talle ProkS § 35 lg-st 4 tulenevalt süüdistus üksnes 2013. a vastava ametialase kohustuse täitmata jätmise eest. Kuni 2013. aastani (k.a) kehtis regulatsioon, mille kohaselt pidi prokurör esitama MHD, pärast seda kohustust enam ei olnud. Asjaolu, et seadusandja ei pidanud pärast 2013. aastat enam vajalikuks, et prokurörid esitaksid MHD, ei muuda olematuks rikkumist ajal, mil kehtis kohustus esitada MHD-s andmed isikule kuuluva kinnisvara kohta. 6) Käskkiri on antud pädeva organi poolt ja asjakohase õigusnormi alusel, on karistuse osas proportsionaalne ning kaalutletud. Karistuse valik on riigi peaprokuröri diskretsioon. Kaalutlusõiguse piire ei ole ületatud. Karistuse valikut on piisavalt põhjendatud. Riigi peaprokurör lähtus kaalutlusõigust teostades sellest, et kaebaja ei saa prokurörina teenistust jätkata, kuna tema usaldusväärsus prokuratuuris ja prokuratuuri koostööpartnerite seas on kadunud. 7) Vastustaja ei ole rikkunud ärakuulamisõigust. Kaebajale on võimaldatud distsiplinaarmenetluses olla ära kuulatud ning kaebaja on seda võimalust ka kasutanud. Kaebajat on põhjalikult küsitletud distsiplinaarkomisjonis, kus talle on võimaldatud anda oma suulised selgitused distsiplinaarsüütegude kohta. Kaebaja on 23.07.2015 oma allkirjaga kinnitanud distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja kättesaamist ning seda, et talle on selgitatud võimalust anda oma seletus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

NKa palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus.

1) Kaebajale heideti vääritu teona ette teadlikkust ebaseaduslike sigarettide hoidmisest. Samuti on käskkirjas pandud kaebajale süüks sigarettide hoidmist ning kohtu vastupidise seisukohaga kaebaja ei nõustu. Näiteks on käskkirja p-s 2.1 märgitud, et süüdistus sisaldas etteheiteid sigarettide hoidmise kohta ja p-s 4.2 räägitakse hoidmisele kaasaaitamisest. Kaasaaitamine saab toimuda siis, kui isik osutab tahtlikule õigusvastasele teole kaasabi (karistusseadustiku (KarS) § 22 lg 3). Käskkirjas toodud selgituses on peetud silmas, et kaebaja sigarettide hoidmisele kaasaaitamist ei saa väärteo korras karistada. Veel on käskkirjas märgitud: „/.../ selliseks teoks saab lugeda riigi peaprokuröri hinnangul eelkirjeldatud NKa käitumist sigarettide 8(14)

3-15-2982 hoidmisel“. Seega on käskkirjas selgelt viidatud sigarettide hoidmisele. Vastustaja ei ole täpselt väljendanud, kas kaebajale on heidetud ette teadma pidamist või hoidmist või mõlemat. Käskkiri ei ole selles osas selge. Väide, et kaebaja oli teadlik sigarettide olemasolust tema elamispinnal, on tõendamata. Esmalt ei pidanud vastustaja ja kohus eluliselt usutavaks, et kaebaja ei teadnud sigarettidest midagi, kuigi need asusid tema elukohas 1,5-2 aastat. Kaebaja ei kasutanud regulaarselt keldrikorrusel asuvat riidekappi, milles hoiustati kasutusest välja langenud vanu riideid. Kaebaja selgitas distsiplinaarkomisjoni istungil, et kapis olid imiku riided, mida kasutati umbes 10 aastat tagasi. Seega andis kaebaja ütlusi, et kappi pole kasutatud rohkem kui 2 aastat. Kaebaja ei pidanud kontrollima ja teadma, et kapis paiknesid lisaks riietele ka sigaretid. Kohus jättis need asjaolud tähelepanuta. Kuna kapi uksed ei paista läbi, ei saanudki kaebaja teada, et sinna on peidetud sigatretid. Kaebajal ei saanud olla ka põhjendatud kahtlust, et abikaasa peidab elamusse midagi, et asuda peidetud esemeid otsima. Keldrikorruse ruumi, milles asuva seifi peal olid ülejäänud sigaretid, kasutab kaebaja abikaasa oma kontorina. Kaebajal puudub vajadus regulaarselt ruumi siseneda. Pole ka teada, kas sigaretid asusid kogu aeg seifi peal. Need võisid algselt olla seifis, milles abikaasa hoidis relva ja millele kaebajal puudus ligipääs. Kuna seif asub ukse taga, ei olnud ruumist möödudes sigarette näha. Kaebaja elab mitmekorruselises elamus ja sigaretid asusid keldrikorrusel, kus kaebaja igapäevaselt ei viibi. Kohus ei ole neid asjaolusid arvestanud. Kohus pidas oluliseks, et kaebaja suutis läbiotsimise käigus väita, et sigaretid kuulusid abikaasale ega väljendanud üllatust. Arvamuse väljendamine sigarettide kuuluvuse kohta ei tõenda teadlikkust nende olemasolust. Kaebaja pidas loogiliseks, et sigaretid saavad kuuluda vaid abikaasale. Sellise arvamuse avaldamisega soovis kaebaja õiguskaitseorganite tööle kaasa aidata. Ühe argumendina on tuginetud KAPO ametniku väitele, et kaebaja ei väljendanud märgatavat imestust ega muud emotsiooni suure koguse Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega sigarettide olemasolu osas tema poolt kasutataval elamispinnal. KAPO ametniku selgitus on subjektiivne hinnang, mis ei kajasta kaebaja sisemisi tunnetuslikke protsesse. Ametniku hinnang rahulikuks jäämise kohta ei viita kaebaja teadlikkusele sigarettide olemasolust. Inimesed reageerivad erinevalt ning emotsioonide väljendamata jätmine ei tähenda nende puudumist. Kohus hindas vääralt MTA väärteoasjas tehtud menetluse osalise lõpetamise määruses esitatut. Väärteomenetluse käigus on menetleja pigem tuvastanud, et kaebaja ei olnud sigarettide episoodiga kuidagi seotud. Kohus jättis selle tõendi põhjendamatult kõrvale. Kohus ei arvestanud ka kaebaja abikaasa JKi ütlusega väärteomenetluses, et kaebaja ei teadnud sigarettidest midagi. Elulise usutavuse kriteerium ei asenda tõendeid. Tõsikindlad tõendid kaebaja teadlikkuse kohta puuduvad. Kuna kaebaja ei ole pannud toime õigusvastast tegu, mis seisneb ebaseaduslike sigarettide hoidmises või sellest teadmises, siis ei saa ta sellega diskrediteerida asutuse mainet. 2) Pahatahtlik on käskkirja väide, et korteri kohta informatsiooni esitamata jätmine oli kaebaja teadlik tegevus. Kaebaja ei olnud kindel, kas seda on vaja MHD-s eraldi välja tuua. Korteri väärtus oli pärimise hetkel 2800 eurot. Käskkirjas on leitud, et Venemaa Föderatsioonis asuva kinnistu kohta teabe esitamata jätmine kujutas endast ka teatud julgeolekuriski, kuid vastustaja ega kohus pole selgitanud, milles risk seisnes ja milline negatiivne tagajärg saabus MHD-s andmete esitamata jätmisega. ProkS § 31 lg 2 p-s 1 on pigem peetud silmas otseselt tööga seotud kohustusi. MHD täitmine ei ole prokuröri igapäevane ametialane kohustus. MHD-s korteri märkimata jätmist ei saa pidada rikkumiseks, mis peaks tooma kaasa ametist vabastamise. Kaebaja on endiselt seisukohal, et prokuröri kohustus esitada MHD ja vastutus selle kohustuse rikkumise eest on seoses korruptsioonivastase seaduse muutmisega välistatud. Kuna prokuröril ei olnud distsiplinaarmenetluse algatamise ajal MHD esitamise kohustust ja selle 9(14)

3-15-2982 esitamata jätmise eest ei ole enam ette nähtud karistust, siis omab karistust välistav asjaolu tagasiulatuvat jõudu. Samuti on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et enne 2013. aastat esitatud MHD-de osas on 3-aastane aegumistähtaeg möödunud. Kaebaja jättis teadmatusest korteri märkimata ja tegemist on inimliku eksitusega, mis ei ole toonud kaasa raskeid tagajärgi. Karistus on ebaproportsionaalne. 3) Distsiplinaarmenetlust ei viidud läbi ausalt ja objektiivselt. Kaebaja ei nõustu kohtu tõdemusega, et vastustaja ei ole distsiplinaarmenetluse käigus ühtegi nõuet rikkunud. Kaebaja teenistusest vabastamine oli otsustatud juba enne distsiplinaaruurimist ning menetlus oli pelgalt näilik protsess. Kaebaja ärakuulamisõigust on rikutud sellega, et süüdistuste ja etteheidete sisu pidevalt muutus. Käskkirjast on välja jäetud üks süüdistus, milles distsiplinaarkomisjon tunnistas kaebaja süüdi ja mida arvestades tegi karistusettepaneku. Süüdistus on üles ehitatud lubamatutele tõenditele ja kaebaja süü ei ole tõendatud. Prokuratuur ignoreeris pädeva organi poolt samas küsimuses antud hinnangut. Karistust on kohaldatud tähtaega rikkudes (ATS § 77 lg 1 ja TDVS § 6 lg 1). Sigaretid leiti 30.01.2015 ning karistus oleks pidanud olema määratud hiljemalt 30.07.2015. Käskkiri sisaldab kaalutlusvigu, arvestatud ei ole kaebaja iseloomustust, karistuste puudumist ja töötulemusi. Karistus on ebaproportsionaalne ja rikutud on võrdse kohtlemise printsiipi. Iga süütegu oleks tulnud hinnata eraldi. Kui tegemist oleks olnud niivõrd oluliste rikkumistega, mis päädisid isiku ametist vabastamisega, olnuks loogiline menetluse läbiviimise ajaks ametist kõrvaldamine, mida aga ei tehtud. Kaebajale anti süüdistuse muudatus kätte ProkS § 38 lg 1 rikkumisega – süüdistus peab olema antud kätte kolm päeva enne distsiplinaarkomisjoni istungit, kuid kaebajale esitati süüdistuse muudatus alles istungil. Asjaolu, et kaebaja võttis süüdistuse vastu, ei muuda rikkumise fakti.

Prokuratuur palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Kohtuotsuse järeldustega mittenõustumine ei tähenda, et kohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti. Kaebaja viitab tõenditest üksnes KAPO ametniku selgitustele, kuid kaebaja teadlikkus tuvastati tõendite kogumi alusel. Kaebaja eksib KrMS § 66 lg 2 sisustamisel, leides, et KAPO ametniku seletus on lubamatu tõend. Menetleja ütlusi on võimalik kasutada menetlustoimingu käiku puudutavate küsimuste tõusetumisel. Menetleja saab anda ütlusi läbiotsimise käigu kohta. Seda, mida inimesed läbiotsimise kohta väljendasid, ei ole läbiotsimise protokolli märgitud. Seetõttu oleks KAPO ametniku saanud kriminaalmenetluses kuulata üle tunnistajana. KAPO ametniku seletus on aktsepteeritav tõend haldusmenetluses ja oleks aktsepteeritav ka kriminaalmenetluses (Riigikohtu 01.03.2006 otsus nr 3-1-1-142-05, p 12). 2) Diskrediteerimise puhul tuleb hinnata, kuidas mõjutab prokuröri mainet, täpsemalt tema usaldusväärsust teada saamine, et prokuröri kodust leiti ebaseaduslikke sigarette ning prokurör oli nende olemasolust teadlik. Uurimisasutus, kes sai läbiotsimise tulemusel teada sigarettide olemasolust, ei pea prokuröri enam usaldusväärseks. Sama võib väita prokuröri tööks vajalike koostööpartnerite (uurimisasutused, kohus) kohta. Kaebuses toodu ei anna alust väiteks, et käskkirjas on vääritu teo mõistet sisustatud vääralt, sidudes selle prokuröri ja prokuratuuri maine ning usaldusväärsusega. 3) Kohus leidis, et käskkirjas ei ole eksitud materiaalõiguse sisustamisel ametikohustuste mittekohase täitmise osas (MHD) ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Kaebaja eksib selles, justkui tooks ametikohustuste mittekohane täitmine koheselt kaasa teenistusest vabastamise. Käskkirja koostamisel on järgitud ProkS loogikat, millest tulenevalt on karistuse aluseks distsiplinaarsüütegude kogum. 4) Kohus nõustus vastustaja selgitustega, et distsiplinaarmenetluse alustamisel ei rikutud menetluskorda, ega nõustunud kaebaja väitega, et vastustaja on rikkunud ärakuulamisõigust. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsugusele järeldusele jõudmiseks. Kohtuistungil esitas kaebaja vastustajale ametist kõrvaldamisega seoses küsimusi, kuid kohtuvaidluses seda 10(14)

3-15-2982 teemat ei tõstatatud. Seega puudus kohtul vajadus teenistuspiirangu kohaldamise võimalust analüüsida. 5) Kaebaja ei ole kaebuses, kohtuistungil ega kohtuvaidluse kirjalikes teesides väitnud, et distsiplinaarsüüdistust muudeti ProkS § 38 lg-t 1 rikkudes, mistõttu tuleks jätta väide tähelepanuta. 6) Kaebajale esitati süüdistus kolmes distsiplinaarsüüteos. Distsiplinaarkomisjon leidis, et kaebaja on pannud toime kaks distsiplinaarsüütegu ning ka karistus määrati kahe distsiplinaarsüüteo eest. Seega ei saa süüdistuse ühe punkti äralangemist kuidagi siduda karistuse valikuga ja karistuse valikut on käskkirjas põhjalikult selgitatud. Väide võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisest on abstraktne ja paljasõnaline. Teenistusest vabastamise tõi kaasa kahe erineva distsiplinaarsüüteo toimepanemine, nende süütegude raskus ning kaebaja suhtumine oma tegudesse. Distsiplinaarsüütegude kogumis hindamine ja nende eest karistamine ei ole ProkS rikkumine. 7) Karistust ei ole kohaldatud ATS § 77 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes. Prokuratuur loeb võimalikust distsiplinaarsüüteost – teadlikkus ebaseaduslike sigarettide hoidmisest – teadasaamise ajaks 14.05.2015 kohtumist kaebaja ja prokuratuuri juhtkonna vahel. Sel kohtumisel küsiti kaebajalt selgitusi tema elukohas toimunud läbiotsimise ja MHD esitamise kohta. Pärast nende selgituste saamist analüüsis juhtkond täiendavalt andmeid (MHD deklaratsioonide uuesti läbivaatamine) ning seejärel tegi otsuse, et distsiplinaarmenetluse alustamine on põhjendatud. Kaebaja poolt 30.01.2015 toimunud läbiotsimisest lähtumine näitab distsiplinaarmenetluse eseme valesti mõistmist: sel päeval leiti sigaretid, mille osas viidi hiljem läbi väärteomenetlus, mis ei ole seotud teadlikkusega. Teadlikkuse osas küsiti kaebajalt selgitusi 14.05.2015.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-15-2982 vajadus kappi avada ja abikaasa kontorina kasutusel olnud ruumi siseneda), ei ole veenvad. Käskkirjas on põhjendatult osutatud, et sigaretid ei olnud ära peidetud ega varjatud, vaid asusid lukustamata riidekapi riiulis nähtaval kohal ja täiesti nähtavas kohas seifi peal. Läbiotsimisprotokollile lisatud fototabelid kinnitavad eelöeldut. Riidekapi uksed ei olnud küll läbipaistvad, kuid foto nr 26 (I kd, tl 78) põhjal on võimalik veenduda, et ukse avamisel on suures koguses sigaretid ülemisel riiulil selgelt näha, st neid ei ole peidetud teiste asjade taha. Fotolt nr 29 (I kd, tl 79) on näha kitsa seifi peal asuv suur avatud kast sigarettidega. Foto nr 30 (I kd, tl 79) ei toeta kaebaja väidet, et sigaretid võisid varem asuda kaebajale ligipääsmatus lukustatud seifis, sest seif on relvi täis. JK on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis väärteoasjas vastanud tõepoolest küsimusele, kas abikaasa teadis sigarettidest, et ei teadnud (I kd, tl 110p), kuid olukorras, kus kaebajal oli tema elukohas olevatele sigarettide hoiukohtadele vaba ligipääs ning need ei olnud kuidagi varjatud, ei saa JK kaebaja teadmatust kindlalt väita. Vastustaja ega kohus ei ole teinud MTA 22.09.2015 määrusest (I kd, tl 116) ebaõigeid järeldusi. Määrusest nähtuvalt alustas MTA 04.06.2015 kaebaja suhtes väärteoasja menetlust TubS § 39 lg 1 tunnustel ning lõpetas menetluse kaebaja osas süüteokoosseisu puudumise tõttu, sest väärteomenetluses ei leidnud kinnitust, et kaebaja soetas ja hoidis maksumärgiga märgistamata ning teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis sigarette. Määruses sisalduvast lausest „NKa ülekuulamisest menetlusaluse isikuna selgub, et kõnealustest sigarettidest sai ta teada läbiotsimise hetkel, s.o 30.01.2015“ saab teha üksnes järelduse, et kaebaja väitis sigarettide olemasolust läbiotsimise hetkel teadasaamist ka tema suhtes toimunud väärteomenetluses. Määrus ei sisalda menetleja tuvastust, et kaebaja ei olnud sigarettide episoodiga kuidagi seotud. Prokuratuur ei ole väidetavalt samas küsimuses MTA poolt antud hinnangut ignoreerinud.

12(14)

3-15-2982 siooni esitamiseks kohustatud isikute puhul deklaratsiooni esitamata jätmise ja selles andmete varjamise ja valeandmete esitamise keelatust (§ 12 lg 4).

3-15-2982 tes kohaldamisele. Vaidlust pole selles, et ProkS § 35 lg-s 4 ja § 42 lg-s 3 toodud tähtaegu on järgitud. Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel rikutud karistuse määramise tähtaega ka siis, kui asjas kuulub siiski kohaldamisele ATS § 77, ning seda ka siis, kui jagada kaebaja seisukohta, et tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil KAPO ametnikud leidsid sigaretid kaebaja elukohast, s.o alates 30.01.2015. Nimelt näeb ATS § 77 lg 2 ette, et lõikes 1 sätestatud kuuekuulise tähtaja kulgemine peatub ajaks, kui samas asjas, kuid teise menetluse käigus on hindamisel asjaolud, millel on tähtsust distsiplinaarkaristuse määramisel. Kaebaja suhtes 04.06.2015-22.09.2015 väldanud väärteomenetluses hindamisel olnud asjaolu, kas kaebaja hoidis ebaseaduslikke sigarette, oli tähtsus kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.