3-17-231/9 - Korrakaitse - Vanglad - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

6.Tallinna Halduskohus tagastas 27.03.2017 määrusega AN kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja ei ole esile toonud, milles seisneb kaebaja õiguste rikkumine otsusega nr 5-15/16/411-5. Tallinna Vangla on lahendanud kaebaja vaide kohustava ettekirjutuse tegemiseks sisuliselt ega ole rikkunud vaide lahendamisel vaidemenetluse norme, sh põhjendamiskohustust. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isiks nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Isik ei saa nõuda avalikult võimult sooritusi, milleks seadus talle õigust ei anna. Triikraud vastab Tallinna Vangla direktori 31.03.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ p-s 7.1.3 sätestatud keelatud eseme tunnustele (keraamiline, klaasist või metallist ese või ese, mis neid elemente sisaldab), mistõttu ei ole triikraud kinnipeetavale lubatud esemeks tema omaduste tõttu (kuum, terava otsaga, raske). Triikrauda on võimalik kasutada ründerelvana. Tallinna Vangla kodukorra p-dest 11.4.1, 11.3.2, 11.2.3 ja 11.2.4 tulenevalt puudub kaebajal subjektiivne õigus taotleda vanglalt pesupulbri, nõudepesuaine, šampooni, pardli, habemeajamiskreemi ja higipulga väljastamist. Vanglal puudub kohustus väljastada täiendavaid hügieenivahendeid olukorras, kus kaebajale on esmased hügieenivahendid juba väljastatud. Juhul, kui kaebaja soovib täiendavaid vahendeid, tuleb need kinnipeetaval endal osta (kodukorra p-d 16.2.29 ja 16.2.30). Kodukorra p 7.1.20 alusel on vanglas keelatud dokumendiregistraator, -kaaned ja kiletasku, v.a läbipaistvate pehmete kaantega dokumendimapid, mis ei sisalda metallist osi. Õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust väljastada kaebaja poolt taotletud kilekaasi ega dokumendimappi. Samas on vangla vaideotsuses kinnitanud, et kaebajal on rahaliste vahendite olemasolul võimalik vangla kauplusest vajalikke (lubatud) tarbeid soetada. Tulenevalt VangS § 25 lg-st 4 kannab pikaajaliste kokkusaamiste kulud kinnipeetav või kokkusaamisele tulnud isik. Kuludeks loetakse ruumide kasutamisele, kokkusaaja toitlustamisele ja hügieenivahenditele tehtud kulutused. Seega puudub vanglal kohustus kaebajale tagada tasuta pikaajalisi kokkusaamisi. Juhul, kui kaebajal endal puuduvad rahalised vahendid, näeb säte ette võimaluse, et kulud kannab kokkusaamisele tulnud isik. VangS § 31 lg 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametniku loal kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor või muu vajalik elektriseade, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega korda ning ei häiri teisi isikuid ja kui kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on talle määratud isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise nõuete rikkumise eest. Seega võib kinnipeetav omada isiklikku raadiot ja telerit, kuid vangla ei ole kohustatud neid kaebajale väljastama. Vangla kohustus piirdub VangS § 31 lg-ga 1, mille alusel võimaldatakse vanglas jälgida raadio- ja televisioonisaateid ning see kohustus on vaideotsusest nähtuvalt täidetud. Telerit on võimalik vaadata ajal, kui osakond on avatud. VangS § 46 lg 1 järgi, kui VangS-st ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Vangla ei ole kohustatud väljastama täiendavaid (sooje) riideid. Vaatamata eelnevale on vangla vaideotsuses välja toonud, et kaebajale on nii soe pesu kui ka villased sokid vaide läbivaatamise hetkeks väljastatud. 2(3)