A.N.i kaebus Tallinna Vangla 17.01.2017 vaideotsusele nr 5-15/16/411-5 ning Tallinna Vangla kohustamiseks andma kaebajale taotluses esitatud esemed Kaebaja- A.N.
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Tagastada A.N.i kaebus selle esitajale läbivaatamatult.
4.Saata kohtumääruse ärakiri kaebajale ja teadmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.
Asjaolud
1.Tallinna Vanglas registreeriti 2.11.2016 A.N.i taotlused triikraua, pesupulbri, kilekaante- ja dokumendipapi, nõudepesuaine, šampooni, tasuta pikaajalist kokkusaamise, poksikinnaste- ja koti, pardli ja habemeajamiskreemi, higipulga, teleri ja raadio, villaste sokkide ning sooja ihupesu saamiseks.
2.Tallinna Vangla 2.12.2016 vastusega taotlusele nr 5-18/16/24937-4 jäeti kaebaja taotlused rahuldamata, millele kaebaja esitas 6.12.2016 vaide.
3.Tallinna Vangla tegi kaebajale 5.01.2017 ettepaneku nr 5-15/16/411-2 vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. A.N. teatas 12.01.2017, et vaides puudusi ei ole.
4.Tallinna Vangla 17.01.2017 otsusega nr 5-15/16/411-5 tagastati A.N.ile 6.12.2016 nr- ga 515/16/411-1 registreeritud vaie Tallinna Vangla 2.11.2016 vastustkirjale ning jäeti A.N.i vaie kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes rahuldamata.
5.A.N. esitas 1.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 17.01.2017 vaideotsusele nr 5-15/16/411-5 ning Tallinna Vangla kohustamiseks andma kaebajale taotlustes nimetatud esemed. Samas esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks ning esindaja saamiseks. Kohus leiab:
6.A.N. esitas kohtule kaebuse Tallinna Vangla 17.01.2017 vaideotsusele nr 5-15/16/411-5 ning Tallinna Vangla kohustamiseks andma kaebajale taotluses nimetatud esemed. Tallinna Vangla 17.01.2017 otsusega nr 5-15/16/411-5 tagastati A.N.ile 6.12.2016 nr- ga 5-15/16/411-1 registreeritud vaie Tallinna Vangla 2.11.2016 vastustkirjale ning samas jäeti A.N.i vaie kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes rahuldamata. Lähtudes eeltoodust ning kohtule esitatud dokumentidest ja arvestades kaebaja eesmärki tõlgendab kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 alusel kaebuse nõudeid selliselt, et kaebaja soovib Tallinna Vangla 2.12.2016 vastuse taotlusele nr 5-18/16/249374 ja 17.01.2017 otsuse nr 5-15/16/411-5 tühistamist ning vangla kohustamist võimaldada kaebajale triikraud, pesupulber, kilekaaned ja dokumendipapp, nõudepesuaine, šampoon, tasuta pikaajalist kokkusaamist, poksikindad- ja kott, pardel ja habemeajamiskreem, higipulk, teler ja raadio, villased sokid ning soe ihupesu.
7.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja rikkunud haldusmenetluse ega vangistusõiguse norme, lahendades esitatud taotlused. Kaebaja ei ole kaebuses kohtule esile toonud, milles seisnes otsuses nr 5-15/16/411-5 kaebaja õiguste rikkumine. Vaatamata asjaolule, et Tallinna Vanglale esitatud vaides esinesid puudused, on Tallinna Vangla lahendanud kaebaja vaide kohustava ettekirjutuse tegemiseks siiski sisuliselt ega ole rikkunud vaide lahendamisel vaidemenetluse norme, sh põhjendamiskohustust.
8.Kaebaja on vanglale esitanud erinevaid taotlusi, milles soovib, et vangla võimaldaks talle erinevaid esemeid ja hüvesid. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isiks nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Isik ei saa nõuda avalikult võimult sooritusi, milleks seadus talle õigust ei anna. Esmalt soovis kaebaja triikrauda. Kohus nõustub vastustaja poolt vaidlustatud otsuse, vaideotsuses toodud põhjendustega. Lisaks märgib kohus järgmist. VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks; 3) võivad ohustada vangla julgeolekut või korda; 4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega; 5) raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad käesoleva seaduse § 31 lõike 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. Üksiku asja keelatuse või lubatavuse küsimust lahendades tuleb esmalt leida vastus sellele, kas see on kinnipeetavale vajalik igapäevaselt või talle VangS-i või selle rakendusaktidega tagatud õiguste realiseerimise seisukohalt. Igapäevaselt vajalikena ei ole vaadeldavad asjad, mille lubamine kinnipeetavale on seadusega otseselt jäetud vangla direktori pädevusse kaalutlusõiguse alusel (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. L. Madise jt, 2009, lk 53). Käesoleval juhul on vangla direktor leidnud, et triikraud vastab olemuselt keelatud esemele. Kohus nõustub vastustajaga, et triikraud vastab Tallinna Vangla direktori 31.03.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ punktis 7.1.3 sätestatud keelatud eseme tunnustele (keraamiline, klaasist või metallist ese või ese, mis neid elemente sisaldab), mistõttu ei ole triikraud kinnipeetavale lubatud esemeks tema omaduste tõttu (kuum, terava otsaga, raske). Triikrauda on võimalik kasutada ründerelvana. Tallinna Vangla kodukorra seletuskirjas toodu kohaselt kõnealune piirang ei riku kinnipeetavate õigusi, sest vajalikud esemed jäävad lubatuks.
9.Kaebaja taotles vanglalt pesupulbri, nõudepesuaine, šampooni, pardli ja habemeajamiskreemi, higipulga väljastamist. VangS § 46 lg 2 järgi kannab avavanglas kinnipeetav isiklikku riietust, mille puhastuse, korrashoiu ja reeglipärase vahetuse tagab kinnipeetav omal kulul. Kui kandmiskõlblikud isiklikud riided puuduvad, annab vanglateenistus kinnipeetavale vangla riietuse. Ka Tallinna Vangla kodukorra p 11.2.4 kohaselt kannab kinnipeetav kulud isiklike riiete pesemisel vajalike vahendite ostmiseks. Pesemisvahendeid on võimalik osta Vangla kauplusest. Vangla väljastatud vooditarvikute, käterättide, kinnipeetava vanglariietuse ja tööriietuse pesemine ning parandamine on tasuta (kodukorra p 11.2.3). Seega isiklike riiete korrashoiuks peab vangla looma küll tingimused, kuid riiete korrashoid on kinnipeetava mure. Lisaks eelnevale täpsustab kodukorra p 11.3.1, et vangla väljastab kinnipeetavale hügieenipaki, kui tema isiklikul arvel on taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul vabaks kasutuseks olnud rahasumma alla 9,59 euro, arvestades perioodi alg- ja lõppsaldot. Kinnipeetaval, kes on vangistuses viibinud vähem kui kolm kuud, võetakse arvestuse aluseks ühe kuu keskmine rahasumma ning alla 30 päevane periood võrdsustatakse seejuures ühe täiskuuga. Hügieenipakk väljastatakse kinnipeetavale üks kord kvartalis (1.-15. jaanuaril, 1.-15. aprillil, 1.-15. juulil, 1.-15. oktoobril). Erandjuhtudel võib taotluse alusel kinnipeetavale hügieenitarbeid väljastada hügieenitarvete väljastamisega tegelev vanglateenistuja. Hügieenipakk sisaldab tualettseepi, majapidamisseepi, hambapastat, hambaharja, ühekordseid raseerijaid (kodukorra p 11.3.2). Kodukorra seletuskiri täpsustab, et loetellu kuuluvate esemetega on tagatud kinnipeetavate esmane hügieen. Võttes arvesse kodukorras toodut puudub kaebajal subjektiivne õigus taotleda käesoleva määruse punktis nimetatud esemeid. Vanglal puudub kohustus väljastada täiendavaid hügieenivahendeid olukorras, kus kaebajale on esmased hügieenivahendid juba väljastatud. Juhul, kui kaebaja soovib täiendavaid vahendeid, tuleb need kinnipeetaval endal osta (kodukorra p-d 16.2.29 ja 16.2.30).
10.Kaebaja taotles kilekaante ja dokumendimapi väljastamist. Kodukorra p 7.1.20 alusel on keelatud dokumendiregistraator, -kaaned ja kiletasku, v.a läbipaistvate pehmete kaantega dokumendimapid, mis ei sisalda metallist osi. Kodukorra seletuskiri täpsustab, et kõvade või mitmekordsest paberist või papist kaante vahele on võimalik peita erinevaid keelatud esemeid ja aineid ning nende avastamine on väga keeruline, mis omakorda seab ohtu vangla julgeoleku. Samuti võivad nimetatud punktis loetletud esemed olla ohuks isikute elule ja tervisele. Kõvade kaantega registraatoritega on võimalik tekitada teistele isikutele kehavigastusi. Peale selle on üldjuhul registraatoris olev köitmisklamber metallist, ning metalli sisaldavad esemed on keelatud. Isikutel on lubatud kasutada paberite hoidmiseks läbipaistvast õhukesest painduvast plastist mappe, mis ei sisalda kummipaelu või metallosi. Kiletaskud on kinnipeetavatele keelatud seepärast, et varasemalt on kiletaskuid kasutatud kambriuste alt keelatud esemete ja ainete kambrisse ja kambrist välja toimetamiseks. Mapid aga kambriukse alt läbi ei mahu, mistõttu mapid ei sea vangla julgeolekut ohtu sellisel määral nagu kiletaskud. Kohus nõustub vanglaga, et kehtestatud õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust väljastada kaebaja poolt taotletud kilekaani ja dokumendimappi. Samas on vangla vaideotsuses kinnitanud, et kaebajal on rahaliste vahendite olemasolul võimalik vangla kauplusest vajalikke (lubatud) tarbeid soetada.
11.Kaebaja taotles tasuta pikaajalisi kokkusaamisi. Tulenevalt VangS § 25 lg-st 4 kannab pikaajaliste kokkusaamiste kulud kinnipeetav või kokkusaamisele tulnud isik. Kuludeks loetakse ruumide kasutamisele, kokkusaaja toitlustamisele ja hügieenivahenditele tehtud kulutused. Seega nimetatud sättest tulenevalt puudub vanglal kohustus kaebajale tagada tasuta pikaajalisi kokkusaamisi. Juhul, kui kaebajal endal puuduvad rahalised vahendid, näeb säte ette võimaluse, et kulud kannab kokkusaamisele tulnud isik.
12.Kaebaja on taotlenud vanglalt telerit ja raadiot. VangS § 31 lg 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametniku loal kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor või muu vajalik elektriseade, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega korda ning ei häiri teisi isikuid ja kui kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on talle määratud isikliku raadio, televiisori või muu
vajaliku elektriseadme kasutamise nõuete rikkumise eest. Seega nimetatud säte näeb ette, et kinnipeetav võib omada isiklikku raadiot ja telerit, kuid vangla ei ole kohustatud neid kaebajale väljastama. Vangla kohustus piirdub VangS § 31 lg-ga 1, mille alusel võimaldatakse vanglas jälgida raadio- ja televisioonisaateid ning see kohustus on vaideotsusest nähtuvalt täidetud. Nimelt on võimalik telerit vaadata aja, kui osakond on avatud.
13.Kaebaja taotles vanglalt villaseid sokke ning sooja ihupesu. VangS § 46 lg 1 järgi, kui VangS-st ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne täpsustab, et vangla riietus peab arvestama meie kliimaolusid (külm talv). Olukorras, kus riideid ei vasta piisavalt külma eest, võib kinnipeetav kanda vangla riietuse all oma riideeset (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. L. Madise jt, 2009, lk 107). Seega vangla ei ole kohustatud väljastama täiendavaid (sooje) riideid, vaid kinnipeetaval on kohustus see ise hankida. Vaatamata eelnevale on vangla vaideotsuses välja toonud, et kaebajale on nii soe pesu kui ka villased sokid vaide läbivaatamise hetkeks väljastatud.
14.Kaebaja taotles vanglalt poksikinnaste – ja koti väljastamist. VangS § 55 lg 1 alusel tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Kehakultuur on tegevus, mille eesmärk on kehaliste võimete arendamine ja tervise tugevdamine. Kehakulutuur seisneb eelkõige sportlikes harjutustes (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. L. Madise jt, 2009, lk 116). Vaideotsusest nähtuvalt on kinnipeetavale tagatud 1 kord nädalas spordisaali kasutamine ning muul ajal on tagatud võimalus teha spordiharjutusi. Riigikohtu halduskolleegium on 7.04.2010 lahendi nr 3-3-1-5-10, punktis 19 välja toonud, et kinnipeetavatel puudub subjektiivne õigus nõuda kehakultuuriga tegelemise võimaldamist konkreetsetel väljakutel või ruumides. Kohtu hinnangul on laienevad Riigikohtu seisukohad ka esemete suhtes. Seega vanglal puudub õigusaktidest tulenev kohustus tagada kinnipeetavale meeldiva spordiala harrastamise võimalus.
15.Eeltoodud põhjendusi arvestades tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada ning seetõttu jätab kohus rahuldamata ka menetlusabi taotluse ning riigi õigusabi taotluse.
16.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (digitaalselt allkirjastatud) Kadriann Ikkonen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.