Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi, Tiina Pappel 27.04.2017, Tartu 3-16-1302 OÜ EVAIL OIL kaebus Päästeameti 01.06.2016. a ettekirjutuse nr 7.2-6.3/1465-1 punkti 3 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 10.11.2016. a otsus OÜ EVAIL OIL apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ EVAIL OIL Volitatud esindaja v.adv.abi Andrei Matvejev Vastustaja Päästeamet
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.11.2016. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 29.05.2017 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Päästeamet kohustas 01.06.2016. a ettekirjutuse nr 7.2-6.3/1465-1 p-s 3 OÜ-d EVAIL OIL paigaldama hiljemalt 30.05.2017 Sillamäe linnas XXX asuva hoone I ja II korrusele automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS), võttes aluseks tuleohutuse seaduse (TuOS) § 3 lg 1 p 6 ning majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määruse nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (määrus nr 54) § 2 lg 1 p-d 5 ja 6, § 34 p 2 ja § 40 lg 1. Ettekirjutuse kohaselt paikvaatlustel (protokollid nr 7.2-5.3/1677-2 ja nr 7.2-5.3/1402-4) on tuvastatud, et 1347,4 m2 pindalaga hoone I ja II korrused, kus paiknevad autovaruosade kauplus ja toidupood (I korrus) ning kodutehnika kauplus (II korrus) ei ole ATS-iga kaitstud, kuid kuna IV kasutusviisiga hoone I ja II korruste pindalad on 673,7 m2, v.a kasutuseta olevad keldri- ja III korrused, siis tuleb ATS hoone I ja II korrustele paigaldada. Päästeamet leidis, et kuna autonoomsed tulekahjusignalisatsioonisüsteemid kaupluste ruumides ei asenda täielikult projekteeritavat ATS-i, esineb oht, et võib osutuda võimatuks ATS-iga kaitsmata aladel algava tulekahju
avastamine võimalikult varases staadiumis ning inimeste ohutu ja kiire evakuatsiooni õigeaegne alustamine, mistõttu võivad ohtu sattuda inimelu ja vara.
2.OÜ EVAIL OIL esitas 30.06.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tunnistada kehtetuks Päästeameti 01.06.2016. a ettekirjutuse nr 7.2-6.3/1465-1 p 3. Kaebuse põhjendused: Kaebajal olid vastustaja kinnitused, et aadressil XXX, Sillamäe asuva hoone I ja II korruse ruumides, arvestades kasutatavat pindala ja külastajate arvu, piisab autonoomse tulekahjusüsteemi paigaldamisest ning ATS-i paigaldamine ei ole seaduse nõuete kohaselt vajalik. ATS-i paigaldamise vajaduse puudumisele viitavad ka TuOS-i ja määruse nr 54 nõuded. Väär on vastustaja järeldus, et I ja II korruste pindala on 673,7 m2. Tegelikult on kasutatavad ruumid väiksemad, kuna põhimõtteliselt poolt I ja II korruste kasutatavatest ruumidest ei kasutata otsese majandustegevuse teostamiseks, mistõttu ei ole ATS-i paigaldamine hoones määruse nr 54 § 34 p 2 alusel kohustuslik ega vajalik. I korruse (toidupood ja autovaruosade pood) ja II korruse ( kodutehnika kauplus) ruumide külastajate ja töötajate arv on väiksem, kui seda nõuab määruse nr 54 lisa 2. Võttes arvesse poodide majandustegevuse iseloomu, et nendes puuduvad tuleohtlikud ja muud materjalid ning põhjused, mis võiksid tingida kasutaja turvalisuse vähenemise ja muuta päästetööd ohtlikuks, siis ei ole ATS-i paigaldamine määruse nr 54 § 35 lg 1 p 4 alusel kohustuslik ega vajalik. ATS-i paigaldamine koormab üleliigselt kaebajat, s.h rahaliselt. Ettekirjutuse p 3 ei ole põhjendatud, ei ole kehtiva seadusega kooskõlas, on ebaproportsionaalne ja kaalutlusvigadega, mistõttu on haldusakt nimetatud osas õigusvastane ja riivab oluliselt kaebaja õigusi.
3.Tartu Halduskohus jättis 10.11.2016. a otsusega OÜ EVAIL OIL kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Otsuse põhjendused: 1) Ehitisregistri andmetest nähtuvalt on Sillamäel XXX asuv kolme korrusega hoone ehitisealuse pinnaga 411 m2 ja suletud netopinnaga 1347,4 m2 kasutusele võetud 1962. a ning selle peamiseks kasutusotstarbeks on märgitud muu kaubandushoone või kauplus. Ka kaebaja on väitnud, et I ja II korrustel asuvad erinevad kauplused. Kaebaja pole vastu vaielnud, et tegemist on IV kasutusviisi alla kuuluva ehitisega. Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et määruse nr 54 § 34 p 2 kohaselt on IV kasutusviisiga hoonesse ATS-i paigaldamise kohustuslikkus määratud üksnes hoone pindalast ja kasutusviisist lähtuvalt ning mingit tähendust pole omistatud korruste arvule, tegeliku majandustegevuse ulatusele, tuleohtlike materjalide olemasolule ega töötajate või külastajate arvule. Asjakohane pole kaebaja viide määruse nr 54 § 35 lg 1 p-le 4. See sisaldab automaatse tulekustutussüsteemi paigaldamise nõuet, kaebajale heidetakse aga ette automaatse tulekahjusignalisatsiooni puudumist. 2) 07.03.2016. a paikvaatluse protokollis nr 7.2-5.3/1402-2 märgiti, et 04.07.2008. a ettekirjutuse p-s 3 sisalduv ATS-i paigaldamise nõue polnud täidetud. Uus paikvaatlus toimus 07.04.2016 ning selle käigus pole kaebaja protokollist nr 7.2-5.3/1677-2 nähtuvalt öelnud midagi autonoomse süsteemi paigaldamiseks antud loale või juhistele viitavat, vaid on kinnitanud ATS-i projekti olemasolu ja kohest paigaldamise alustamist USS Security AS-i poolt. Seda, et hoonesse nõuti juba ammu ATS-i paigaldamist, tõendavad 04.07.2008. a ettekirjutuse nr 7.3-5/323 p 3, 12.08.2009. a tuleohutusülevaatuse protokoll nr 7.3-1/616/2, mille koostamise juures viibis hoone uue omanikuna ka kaebaja esindaja ning 08.09.2009. a ja 12.08.2011. a ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamised koos hoiatustega. Ettekirjutus rajaneb andmise ajal kohaldamisele kuulunud õigusaktide sätetele, on kooskõlas nende ja päästeseaduse (PäästeS) § 15 lg 1 p-des 2 ja 3 päästeametnikule antud volituste piiridega, järgib korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg-tes 1 ja 2 kehtestatut, vastab haldusakti suhtes kehtestatud üldistele vorminõuetele ning valitud meede on seatud eesmärgi suhtes proportsionaalne.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.OÜ EVAIL OIL esitas 13.12.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 10.11.2016. a otsus täies ulatuses ja tunnistada kehtetuks Päästeameti 01.06.2016. a ettekirjutuse p 3. Veel palub kaebaja üle kuulata tunnistaja A. Voronov ja lahendada asi kohtuistungil. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus ei ole põhjendanud 26.09.2016. a määruses ega kohtuotsuses, miks ta ei rahuldanud kaebaja taotlust tunnistaja ülekuulamiseks. Arutades asja kirjalikus menetluses jättis kohus kaebaja ilma võimalusest oma positsiooni kaitsta. Kohus rikkus uurimispõhimõtet (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-d 4 ja 5) ja võrdse kohtlemise põhimõtet (HKMS § 2 lg 6). Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt eeldatakse, et esimeses (ja ainsas) kohtuastmes toimub suuline istung. EIK viitas Pönka vs Eesti (kaebus nr 64160/11) otsuses määruse (EÜ) nr 861/2007 art-le 5, mis oli ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 aluseks ja näeb ette, et istungi korraldamise keeldumist põhjendatakse kirjalikult. Kuna halduskohtumenetlusele kohaldub TsMS-i analoogia, tuleb apellatsioonkaebuse lahendamisel arvesse võtta EIK otsuses väljendatud seisukohad. 2) Kaebajal oli vastustaja kinnitus, et hoone I ja II korruste ruumides, arvestades kasutatavat pindala ja külastajate arvu, piisab autonoomse tulekahjusüsteemi paigaldamisest ning ATS-i paigaldamine ei ole vajalik. Seetõttu paigaldati hoone I ja II korruste ruumides autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. ATS-i paigaldamise vajaduse puudumisele viitavad ka TuOS-i ja määruse nr 54 nõuded. Väär on vastustaja järeldus, et hoone I ja II korruste pindala on 673,7 m2. Tegelikult kasutatavad ruumid on väiksemad, kuna põhimõtteliselt poolt I ja II korruste ruumidest ei kasutata otsese majandustegevuse teostamiseks, mistõttu ei ole ATS-i paigaldamine määruse nr 54 § 34 p 2 alusel kohustuslik ega vajalik. Võttes arvesse poodide majandustegevuse iseloomu, et nendes puuduvad tuleohtlikud ja muud materjalid ning põhjused, mis võiksid tingida kasutaja turvalisuse vähenemise ja muuta päästetööd ohtlikuks, siis ei ole ATS-i paigaldamine määruse nr 54 § 35 lg 1 p 4 alusel kohustuslik ega vajalik. ATS-i paigaldamine koormab üleliigselt kaebajat, s.h rahaliselt.
5.Päästeamet esitas 12.01.2017 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta OÜ EVAIL OIL apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.11.2016. a otsus tühistamata või halduskohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Vastuse põhjendused: Konkreetset taotlust tunnistaja kutsumiseks kaebaja ei esitanud. Nõuded sellele, millised tuleohutuspaigaldised ja päästevahendid peavad ehitises olema, tulenevad määrusest nr 54. Kui on nõutud, et ehitises peab olema teatud päästevahend või tuleohutuspaigaldis (nt ATS), tuleb tagada nii selle olemasolu kui ka eesmärgipärane toimimine või kasutusvalmidus. ATS-i nõue on evakuatsiooniga seotud nõue ja see kehtib ka enne 01.01.2005 püstitatud ehitistele. Määrus nr 54 ei sätesta, et ATS-i paigaldamise nõude esitamisel oleks eelduseks otsese majandustegevuse teostamine. ATS peab olema ka seda tegevust toetavates ruumides, nagu laod, puhketoad, kabinetid, koridorid jmt. ATS-i nõue ei ole esitatud määruse nr 54 § 35 lg 1 p-i 4 alusel, sest nimetatud punkt reguleerib ATS-i vajadust VI ja VII kasutusviisiga ehitises, kuid kaebaja hoone kasutusviis on IV. Tõele ei vasta, et vastustaja on kaebajale kinnitanud, et hoone I ja II korruste ruumides, arvestades kasutatavat pindala ja külastajate arvu, piisab autonoomse tulekahjusüsteemi paigaldamisest. Nõue sellesse hoonesse paigaldada ATS on esitatud juba hoone endisele omanikule 04.07.2008. Määrus nr 54 ei anna võimalust haldusorganile kaalutluseks.
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 09.02.2017. a määrusega kaebaja taotlused tunnistaja ülekuulamiseks ja kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Kaebaja leiab, et halduskohus jättis määruses või otsuses selgitamata, miks ta ei rahuldanud kaebaja taotlust tunnistaja ülekuulamiseks. Ringkonnakohus kaebaja etteheitega ei nõustu. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 62 tuleneb, et kohus peab hindama tõendi, sh tunnistaja ülekuulamise taotluse, asjakohasust ja lubatavust. HKMS § 62 lg 5 kohaselt teeb kohus tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta põhjendatud määruse. Ringkonnakohus leiab, et vastava määruse tegemise eelduseks on taotlus, millest nähtub, millist isikut ning milliste ütluste andmiseks tunnistajana üle kuulata soovitakse. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud halduskohtule selgesõnalise taotluse konkreetse tunnistaja ülekuulamiseks kohtuistungil. Ringkonnakohus möönab, et kaebuse põhjenduste seas on ka üldsõnaline lause (kaebuse lk 3 ülalt 5. lõik), millest võib järeldada, et kaebaja oli valmis tõendama oma väidet selle kohta, et autonoomne tulekahjusignalisatsioon on hoone jaoks piisav, tunnistaja ütlustega vastustaja kinnituse kohta, et hoones piisab autonoomse tulekahjusignalisatsiooni paigaldamisest. Samas märgib ringkonnakohus, et konkreetse tunnistaja ülekuulamise taotlust kaebaja koos teiste taotlustega halduskohtule siiski ei esitanud (vt taotlused kaebuse lk 1). Tunnistaja ülekuulamise taotluse lahendamise vajadust ei saanud halduskohus järeldada ka ainuüksi kaebaja ilma põhjendusteta esitatud taotlusest lahendada asi kohtuistungil. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus kaebaja poolt halduskohtule tehtud etteheitega, nagu jätnuks halduskohus asja lahendamisel tunnistaja ülekuulamise taotluse tähelepanuta.
9.Kaebaja taotles nimeliselt ja selgesõnaliselt tunnistaja ülekuulamist alles ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses, põhjendades taotlust sellega, et tunnistaja osales kohtumistes vastustaja esindajaga ning saab kinnitada, et vastustaja on andnud juhised ja loa autonoomse tulekahjusignalisatsiooni paigaldamiseks. Ringkonnakohus on kaebaja taotluse 09.02.2017. a määrusega lahendanud ning leiab jätkuvalt, et kaebaja väidetud asjaolu ei oma kaebuse lahendamisel tähtsust, kuna sellega ei saa põhjendada vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasust olukorras, kus kehtivast õigusest tuleneb automaatse tulekahjusignalisatsiooni paigaldamise nõue (vt ka ringkonnakohtu 09.02.2017. a määrus taotluse lahendamise kohta, tl 66). Seega ei mõjuta Päästeameti esindajate võimalik varasem käitumine asja lahendamist. Halduskohus on kohtuotsuses kaebaja väite tõepärasust siiski hinnanud, asudes sisuliselt seisukohale, et kohtuasjas esitatud kirjalikud tõendid ning automaatse tulekahjusignalisatsiooni paigaldamise nõude aluseks olev määrus nr 54 kaebaja väidet ei kinnita (otsuse p 7, tl 43). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga. Ka juhul, kui taotletud tunnistaja ütluste kui tõendi asjakohasus kõrvale jätta, ei oleks ütlustega võimalik tõendada kaebajale autonoomse tulekahjusignalisatsiooni paigaldamiseks kehtiva loa andmist olukorras, kus vastustaja vastavate seisukohtade esitamist ja loa andmist eitab (vt vastustaja 23.09.2016. a seletus halduskohtule, tl 19-19p), asjassepuutuv määrus nõuab automaatse tulekahjusignalisatsiooni paigaldamist ning vastustaja on esitanud ka kirjalikud tõendid, millest nähtub, et vastustaja on alates 04.07.2008. a ettekirjutuse (tl 30-31) tegemisest järjepidevalt nõudnud hoonesse ATS-i paigaldamist (vt 12.08.2009. a tuleohutuse protokoll tl 32 ning 12.08.2011. a ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamine ja hoiatus, tl 35-36). Halduskohus on asjakohaselt märkinud, et nõude täitmist on kontrollitud ka 07.03.2016. a paikvaatlusel (vt paikvaatluse protokoll tl 3737p) ning 07.04.2016. a paikvaatlusel (vt paikvaatluse protokoll tl 21-22). Viimasest nähtub, et kaebaja esindaja sõnul on ATS-i projekt koostatud, paigaldamist alustatakse 08.04.2016 ning süsteem saab paigaldatud hiljemalt 15.04.2016.
10.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et istungi korraldamata jätmisega jättis kohus kaebaja ilma võimalusest oma positsiooni kaitsta. Kaebaja sai halduskohtumenetluses esitada kõik väited, mida ta vajalikuks pidas. Ka on toimikus kõik asja lahendamiseks vajalikud tõendid. HKMS § 131 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Seega on seadusandja jätnud halduskohtule olenevalt asjaoludest asja menetlusviisi määramisel kaalutlusruumi ka siis, kui menetlusosaline taotleb istungi läbiviimist. Riigikohus on leidnud, et isegi juhul, kui faktiliste asjaolude üle vaidlust pole, ei tähenda see, et asi tulebki läbi vaadata üksnes kirjalikus menetluses. Kohus peab ka siis, kui vaidluse all on üksnes õigusküsimused, asja läbivaatamise vormi määramisel arvesse võtma menetlusosalise jaoks kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu (RKHK 10.05.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-20-16, p 16.2).
11.Halduskohus otsustas 26.09.2016. a määruses vaadata kaebus läbi kirjalikus menetluses, põhjendades oma seisukohta sellega, et lahendada tuleb tulekahjusignalisatsiooni paigaldamisega seotud õiguslikud küsimused ning menetlusosaliste väited ja taotlused ei viita ühelegi niisugusele asjaolule, mille väljaselgitamine on võimalik vaid kohtuistungil (tl 39-39p). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei oleks kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu arvesse võttes kaebaja saanud kohtuistungil oma õigusi paremini kaitsta kui kirjalikus menetluses. Kaebaja väiteid arvestades pidi halduskohus vaidluse lahendamiseks selgitama, kas vaidlustatud ettekirjutuse muudaks õigusvastaseks kaebaja väidetud asjaolu, et vastustaja esindajad lubasid kaebajale väidetavalt varem hoonesse autonoomse tulekahjusüsteemi paigaldamist. Ringkonnakohus on juba põhjendanud, miks nimetatud asjaolu – seega ka kõik sellega seonduvad kaebaja selgitused - ei oma Päästeameti ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel tähtsust. Seega puudus halduskohtul vajadus kaebajat vastavas osas kohtuistungil ära kuulata.
12.Samuti pidi halduskohus kindlaks tegema, kas tuleohutuse seadus ning määrus nr 54 näevad hoonele kohustuslikus korras ette automaatse tulekahjusignalisatsiooni. Ringkonnakohus märgib, et ka nimetatud küsimuse lahendamine ei eeldanud halduskohtult täiendavate asjaolude väljaselgitamist. Määruse nr 54 tõlgendamise seisukohalt oli oluline tuvastada vaidlusaluse hoone kasutusviis ja pindala. Samas ei olnud poolte vahel vaidlust hoone kasutusviisi (IV kasutusviis) üle. Ringkonnakohtule ei nähtu, et poolte vahel olnuks vaidlus ka selle üle, et hoone I ja II korruse pindala (olenemata korruste kasutusest) ületab automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ette nähtud 300 m2. Toimikus on vastustaja esitatud väljavõte ehitisregistrist (tl 38), millest nähtuvalt on ainuüksi 3-korruselise hoone ehitisealune pind 411 m2 ning suletud netopind 1347,4 m2, millest järelduvalt oli tegemist üle 300 m2 suuruse pindalaga hoonega. Kaebaja ei ole kohtumenetluse käigus ehitisregistri väljavõttes esitatud andmetele vastu vaielnud. Küsimus sellest, kas õigusaktid näevad ette hoone korruste tegeliku pindala vähendamise selle ruumi võrra, mida reaalselt ei kasutata või möönduste tegemise olenevalt hoones asuvate kaupluste külastatavusest ning majandustegevuse iseloomust, on taas õiguslik küsimus, mille selgitamiseks puudus kohtuistungi korraldamise vajadus ning mille osas oli kaebajal võimalik oma seisukohta kirjalikult väljendada. Euroopa Inimõiguste Kohus on 08.11.2016. a otsuses kohtuasjas Pönkä vs Eesti (avaldus nr 64160/11) leidnud, et kuigi üldjuhul tuleb kohtuasja esimeses või vähemalt teises astmes arutada suuliselt, võib kohus erandlikel juhtudel, kus vaidlus seondub vaid täiesti õiguslike või tehniliste küsimustega või kus vaidlust faktiliste asjaolude üle ei ole ja asja saab lahendada toimiku materjalide ning poolte kirjalike selgituste põhjal, istungist loobuda (otsuse p-d 31-32). Ringkonnakohus leiab, et
käesoleva kohtuasja puhul on tegemist sellise juhtumiga, mistõttu ei saa ka eelviidatud kohtuasjale tuginedes väita halduskohtu poolset kohtumenetluse reeglite rikkumist.
13.Halduskohus on otsuses (p-d 5-6) põhjalikult selgitanud, miks kuulus vaidlusaluse hoone puhul kohaldamisele määruse nr 54 § 34 p 2. Ka on halduskohus selgitanud, miks ei oma sätte kohaldamisel tähtsust hoone korruste arv, tegelik majandustegevuse ulatus, tuleohtlike materjalide olemasolu ega töötajate või külastajate arv. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu selgitustega ega korda neid. Ühtlasi on halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja viide määruse nr 54 § 35 lg 1 p-le 4 ei ole asjakohane, kuna ei puuduta automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi nõuet. Ka asjaolu, et ATS-i paigaldamine koormab kaebajat rahaliselt, ei tingi vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasust ja tühistamist. ATS-i paigaldamise eesmärgiks on avastada tulekahju ning alustada hoones viibivate inimeste evakuatsiooniga tulekahju kõige varajasemas staadiumis, tagades ohuolukorrast teavitamise kõikides hoone osades. Vaidlust ei ole selle üle, et ATS tagab inimeste ohutuse ja evakuatsiooni paremini kui autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Määruse § 34 p 2 on imperatiivne ega anna võimalust teha raha säästmiseks kompromisse inimeste ohutuse arvel. Seega ei ole võimalik ATS-i paigaldamisega seotud rahaline kulu argument, millega põhjendada ettekirjutuse õigusvastasust ja täitmata jätmist. Ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 10 kohaselt teostab Päästeamet riiklikku järelevalvet ehitise tuleohutusnõuete täitmise üle. EhS § 11 lg 4 alusel kehtestatud määruse nr 54 § 34 p 2 näeb imperatiivselt ette, et automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem peab olema IV kasutusviisiga hoones, mille pindala on üle 300 m2. Vastav nõue on selge ning Päästeameti ettekirjutus hoone tehnilisi andmeid arvesse võttes hõlpsasti kontrollitav. Halduskohus on õigesti leidnud, et Päästeameti ettekirjutus vastab haldusaktile ettenähtud nõuetele ning puudub alus selle tühistamiseks.
14.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Päästeametil menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.