lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1302/10

Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 10.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1302/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1370
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

10. november 2016, Jõhvi

Kohtuasja number

3-16-1302

Kohtuasi

OÜ Evail Oil kaebus Päästeameti Ida päästekeskuse 01.06.2016 ettekirjutuse nr 7.26.3/1465-1 punkti 3 tühistamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja: OÜ Evail Oil, esindaja Andrei Matvejev Vastustaja: Päästeamet, esindaja Margit-Marit Raudsepp

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Evail Oil kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 12.12.2016. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.01.06.2016 on Päästeameti Ida päästekeskuse peainspektor koostanud ettekirjutuse nr 7.26.3/1465-1 (tl 5-7), mille punktis 3 kohustati OÜ-t Evail Oil (edaspidi kaebaja) TuOS § 3 lg 1 p 6, majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (edaspidi Määrus nr 54) § 2 lg 1 p-dele 5 ja 6, § 34 p-le 2 ja § 40 lg-le 1 1 ning paikvaatlustel

tuvastatule tuginedes paigaldama hiljemalt 30.05.2017 Sillamäe linnas Kesk 39 asuva hoone I ja II korrusele automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (edaspidi ATS). Ühtlasi hoiatati kaebajat, et ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmisel kohaldatakse 1000 euro suurust sunniraha. Veel on toimikusse esitatud 07.04.2016 toimunud paikvaatluse kohta vormistatud protokoll koos lisaga (tl 21-23), protokolli logi dokumendihaldussüsteemis (tl 24), teatis kavandatava haldusakti kohta (tl 25-27), sellele esitatud vastuväide (tl 28-29), AS-le Noolsirge 04.07.2008 tehtud ettekirjutus nr 7.3-5/323 (tl 30-31), 12.08.2009 toimunud paikvaatluse protokoll (tl 32) 08.09.2009 ja 12.08.2011 vormistatud ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamised koos hoiatustega (t 33-36), 07.03.2016 toimunud paikvaatluse protokoll (tl 37) ning väljavõte ehitisregistri andmetest (tl 38).

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2.30.06.2016 lepingulise esindaja vahendusel koostatud kaebuses (tl 2-4) palus kaebaja, et kohus tühistaks Päästeameti (edaspidi vastustaja) 01.06.2016 ettekirjutuse nr 7.2-6.3/1465-1 punkti 3. Ta leidis, et ettekirjutus pole selles osas põhjendatud ja seadusega kooskõlas, on ebaproportsionaalne ja kaalutlusvigadega ning koormab teda üleliigselt. Seejuures väitis ta, et on paigaldanud vastustaja juhiseid ja seisukohti arvestades kauplustesse autonoomsed tulekahjusignalisatsioonid, see on antud hoone jaoks piisav ning puuduvad seaduslikud alused kohustamaks paigutama automaatset tulekahjusignalisatsiooni. Oma väite kinnituseks viitas ta aasta alguses toimunud mitmekordsetele hoone ülevaatustele ning vastustaja esindajate poolt antud kinnitustele, et Kesk 39 hoone I ja II korruse ruumides piisab kasutatavat pinda ja külastajate arvu arvestades autonoomse tulekahjusüsteemi paigaldamisest ja ATSi pole vaja paigaldada. Veel väitis kaebaja, et ettekirjutuses kajastatud andmed Kesk 39 hoone I ja I korruse pindala kohta ei vasta tõele, kuna poolt ruumidest ei kasutata otsese majandustegevuse teostamiseks ning lisas, et ruumide külastajate ja töötajate arv on väiksem, kui nõuab vastava määruse lisa 2 ja neis pole tuleohtlikke materjale ega muid turvalisust vähendavaid põhjuseid.
3.Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 17-20) paluti kaebus rahuldamata jätta ning kirjeldati eelnenud haldusmenetluse käiku, ettekirjutuse vaidlustatud osa andmise põhjuseid ja ATS nõude esitamise aluseks olevate õigusnormide sisu. Vastuseks kaebusele märgiti ehitisregistri andmetele viidates, et vaidluse põhjustanud hoone ehitusalusest pinnast 411 m2 ja suletud netopinnast 1347,4 m2 tulenevalt on selge, et ühe korruse pind on suurem kui Määruse nr 54 § 34 p 2 sellise kasutusviisiga hoone suhtes ATS nõude osas kehtestatud 300 m2. Veel märgiti, et ATS nõue ei ole esitatud mitte kaebaja poolt osundatud Määruse nr 54 § 35 p 4, vaid § 35 p 2 alusel, nõude eelduseks pole otsese majandustegevuse teostamine ja ATS peab olema ka seda toetavates ruumides ning lisati, et viide määruse nr 54 lisa 2 sätestatud piirangud pole kuidagi seotud hoonele esitatava ATS nõudega. Õigeks ei pidanud vastustaja ka väiteid justkui on tema esindajad andnud juhised ja loa autonoomse tulekahjusignalisatsiooni paigaldamiseks, viitas hoone varasemale omanikule tehtud ettekirjutustele ning märkis, et on hoone kasutusviisist ja suurusest tulenevalt olnud juba alates aastast 2008 seisukohal, et ATS tuleb paigaldada ja on nimetatud seisukoha korduvalt kaebajale ka edastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Käesolevas asjas on vaja lahendada küsimused, kas vastustajal olid olemas piisavad alused, et teha kaebajale kohustuseks ATS paigaldamine Sillamäe linnas Kesk 39 asuva hoone I ja II korruse ruumidesse ning kas ettekirjutuse vastav osa on vormistatud kooskõlas kõigi seaduses ette nähtud nõuetega.
5.Vaidlusaluse ettekirjutuse koostamise õiguslike alustena ära märgitud TuOS § 3 lg 1 p 6 kohaselt on isik kohustatud tagama ohutu evakuatsiooni ning Määruse nr 54 § 2 lg 1 punktid 5 ja 6 ja § 40 lg

1 sätestavad, et olulised tuleohutusnõuded on muuhulgas need, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda ja neid on võimalik sealt evakueerida ning nõuavad, et nendele nõuetele vastaks ka enne 01.01.2005 ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt sellele ettenähtud kasutamise otstarbele. Sama määruse § 34 p 2 kohaselt peab ATS olema IV kasutusviisiga hoones, mille pindala on üle 300 m2. Ehitiste tuleohutusest tulenevat liigitust kasutusviiside järgi käsitleb Määruse nr 54 lisa 1. Toidukauplused, muud kauplused ning muud kaubandushooned kuuluvad selle järgi IV kasutusliiki.

6.Ehitisregistri andmetest nähtuvalt on Sillamäel Kesk tn 39 asuv kolme korrusega hoone ehitisealuse pinnaga 411 m2 ja suletud netopinnaga 1347,4 m2 kasutusele võetud aastal 1962 ning selle peamiseks kasutusotstarbeks on märgitud muu kaubandushoone või kauplus. Seda, et nimetatud hoone I ja II korrusel asuvad erinevad kauplused, on kaebuses väitnud kaebaja ka ise. Samuti pole ta vastu vaielnud sellele, et tegemist on IV kasutusviisi alla kuuluva ehitisega. Kaebusest nähtuvalt ei nõustu ta üksnes ettekirjutuses määratletud hoone pindalaga väites, et tegelikult on kasutatavad ruumid väiksemad, kuna poolt neist ei kasutata otsese majandustegevuse tarbeks. Lisaks on ta Määruse nr 54 lisale 2 viidates ära märkinud ka vähese külastajate ja töötajate arvu ning turvalisust vähendavate päästetööd ohtlikuks muutvate tuleohtlike materjalide puudumise. Seejuures on ta aga tähelepanuta jätnud, et Määruse nr 54 eelnevalt juba osundatud § 34 p 2 kohaselt on IV kasutusviisiga hoonesse ATS paigaldamise kohustuslikkus ära määratud üksnes hoone pindalast ja kasutusviisist lähtuvalt ning mingit tähendust pole omistatud selle korruste arvule, tegeliku majandustegevuse ulatusele, tuleohtlike materjalide olemasolule ega töötajate või külastajate arvule. Esimestena nimetatud võivad tähendust omada VI ja VII kasutusviisiga hoonetes, viimati nimetatu puhul on aga tegemist ühe piiranguga, mis on seatud hoonetele nende tuleohutusklassist sõltuvalt. Seetõttu on vastav viide asjakohatu. Asjakohane pole ka kaebuse viide Määruse nr 54 § 35 lg 1 p-le 4. See sisaldab automaatse tulekustutussüsteemi paigaldamise nõuet, kaebajale heidetakse aga ette automaatse tulekahjusignalisatsiooni puudumist.
7.Kaebaja väidetel on ta paigaldanud vaidlusalusesse hoonesse vastustaja esindajate juhiseid ja seisukohti järgides autonoomse tulekahjusüsteemi ning saanud kinnituse, et see on piisav ja ATS paigaldamine pole seaduse nõuete kohaselt vajalik. Eelnevalt käsitletu kohaselt on vastavad nõuded siiski olemas ning miski kohtule esitatust ei viita ka sellele, et vastustaja oleks andnud kaebaja poolt väidetud aasta 2016 alguses või mistahes muul ajal vastupidiseid kinnitusi või juhiseid autonoomse süsteemi paigaldamiseks. 07.03.2016 on toimunud hoone paikvaatlus, mille protokolli nr 7.25.3/1402-2 märgiti, et 04.07.2008 ettekirjutuse punktis 3 sisalduv ATS paigaldamise nõue polnud täidetud. Uus paikvaatlus toimus 07.04.2016 ning selle käigus pole kaebaja vastavast protokollist nr 7.2-5.3/1677-2 nähtuvalt öelnud midagi autonoomse süsteemi paigaldamiseks antud loale või juhistele viitavat, vaid on kinnitanud ATS-i projekti olemasolu ja kohest paigaldamise alustamist USS Security AS-i poolt. Seda, et nimetatud hoonesse nõuti juba ammu ATS paigaldamist, tõendavad selle varasemale omanikule 04.07.2008 tehtud ettekirjutuse nr 7.3-5/323 punkt 3, 12.08.2009 koostatud tuleohutusülevaatuse protokoll nr 7.3-1/616/2, mille koostamise juures viibis hoone uue omanikuna ka kaebaja esindaja ning kaebajale 08.09.2009 ja 12.08.2011 tehtud ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamised koos hoiatustega.
8.ATS paigaldamise kohta tehtav ettekirjutus on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. HKMS § 158 lg 3 tulenevalt saab kohus uurida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud HMS §-s 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vorminõuetega vastavuses. Vaidlusalune ettekirjutus vastab kõigile nimetatud nõuetele, sest rajaneb andmise ajal kohaldamisele kuulunud õigusaktide sätetele, on kooskõlas nende ja PäästeS § 15 lg 1 p-des 2 ja 3

päästeametnikule antud volituste piiridega, järgib KorS § 28 lg-tes 1 ja 2 kehtestatut, vastab haldusakti suhtes kehtestatud üldistele vorminõuetele ning valitud meede on seatud eesmärgi suhtes proportsionaalne. Miski kohtutoimikusse esitatust ei viita ka sellele, et otsustamisel sai esineda kaalutlusvigu.

9.Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole oma kulude kohta nimekirja ega kuludokumente esitanud, puuduvad antud asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja