Aleksandr Barinovi kaebus Viru Vangla 16.09.2016.a otsuse nr 7-2/26538-2 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Aleksandr Barinov Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
Resolutsioon
1.Rahuldada kaebus. Teha kindlaks Viru Vangla 16.09.2016.a otsuse nr 7-2/26538-2 õigusvastasus.
2.Jätta menetluskulud vastustaja kanda.
3.Mõista Viru Vanglalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv 15 eurot. Jätta menetluskulud muus osas välja mõistmata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.05.2017.a. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Aleksandr Barinov esitas Viru Vanglale taotluse (tl 17) võimaldada talle väljaviimine 19.09.2016.a Lüganuse surnuaiale isa põrmu muldasängitamisele (urni matmine). Kaebaja märkis taotluse allkirjastamise kuupäevaks 05.09.2016, taotlus on vanglale üle antud 06.09.2016 ja registreeritud 14.09.2016. Taotlusele oli lisatud tõend Viktor Barinovi surma kohta 08.01.2016 (tl 18).
2.Viru Vangla jättis 16.09.2016.a otsusega nr 7-2/26538-2 (tl 19-20, edaspidi vaidlustatud otsus) taotluse rahuldamata. Vangla märkis, et kaebaja karistuse algus on 12.07.2011 ja lõpp 12.07.2020, tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kaebaja isa suri 08.01.2016. Kaebajal oli võimalus taotleda lühiajalist väljaviimist isa matustele, ametlikule ärasaatmisele, kuid seda ei tehtud. Matuste toimumist on võimalik kontrollida. Urni matmise puhul ei ole vanglal kindlat veendumust, et sündmus reaalselt toimub. Kaebaja väide, et tema õde tuleb Iirimaalt ja urni matmine on võimalik ainult sel päeval, ei ole piisav põhjendus. Kaebaja väljaviimise
eesmärk ei kaalu üles sellega kaasnevaid riske.
3.Kaebaja esitas 10.10.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-5), mille kohus võttis menetlusse punktis 2 nimetatud otsuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Kaebaja hinnangul ei ole vangla keeldumine põhjendatud. Kaebaja ilmajätmine urni matmisel osalemise võimalusest on tema diskrimineerimine kinnipeetava staatuse tõttu. Keeldumine oleks olnud võimalik üksnes julgeoleku kaalutlustel ja kooskõlas inimväärikuse põhimõttega. Kaebaja taotles väljaviimist seoses erakorralise perekondliku sündmusega. Lähedase matuse korral tuleks väljaviimist lubada. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas isa matustele mitte lubamine aitab kaasa vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Kaebaja esitas vanglale hauaplatsi kasutamise lepingu (tl 6-7), selles on märgitud matmise kuupäev. Kui vangla siiski kahtles sündmuse toimumises, oleks selle kohta tulnud koguda täiendavaid tõendeid. See, et kaebaja õde saabus just matuse päevaks, on tõendatud lennupiletitega (tl 89). Vangla ei ole välja toonud, millised riskid kaebaja väljaviimisega oleksid kaasnenud ja miks ei kaalu väljaviimise eesmärgid üles kaasnevaid riske. Määruskaebemenetluses selgitas kaebaja täiendavalt (tl 38-39), et urni muldasängitamine leidis 19.09.2016.a aset. Vahetult pärast isa surma ei toimunud hüvastijättu lahkunuga, kuna kaebaja õel Anna Cunninghamil ei oleks olnud võimalik sellel osaleda. Seetõttu otsustati hüvastijätt lükata ajale, mil toimub urni muldasängitamine. Põhjus oli ka selles, et kaebaja teisel õel Svetlana Jakovleval ei oleks olnud võimalik tasuda kaebaja väljaviimise kulusid. Urni matmise aeg valiti selle järgi, millal Anna Cunninghamil oli võimalik Eestisse tulla. Kaebaja ei osanud arvata, et teda matusele ei tooda.
4.Vastustaja palus oma vastuses kaebusele (tl 54-55) jätta kaebuse rahuldamata. Vangla tegevus ei olnud õigusvastane. Kinnipeetavale lühiajalise väljaviimise võimaldamine on vangla kaalutlusotsus. Väljaviimine ei ole kinnipeetava absoluutne õigus ka juhul, kui tegemist on erakorralise perekondliku sündmusega. Käesolev juhtum ei liigitu erakorralise sündmuse alla. Urni matmist peale tuhastamist on võimalik pikalt ette planeerida. Meie kultuuriruumis peetakse oluliseks eeskätt lahkunuga hüvastijätu tseremooniat, mis toimub enne isiku matmist või tuhastamist. Kaebaja väited sellise sündmuse toimumise kohta on vastuolulised: ühelt poolt väidab kaebaja, et enne tuhastamist hüvastijättu ei toimunud, teisalt põhjendab väljaviimise taotluse esitamata jätmist rahaliste vahendite nappusega. Praktikas võimaldab vangla lühiajalist väljaviimist lähedase ärasaatmisele ning vajadusel ka hilisema maksmise võimalust. Vastustaja hinnangul ei ole usutav, et enne krematsiooni ei toimunud lahkunuga hüvastijätu tseremooniat. Vastustaja jääb vaidlustatud otsuses toodud põhjenduste juurde. Vastustaja lisab, et ametnike vestlustest kinnipeetavaga tekkis vanglal veendumus, et esitatud taotlus ei ole eesmärgipärane ning pigem oli tegemist võimaluse leidmisega kokkusaamiseks kolmandate isikutega väljaspool vanglat avatud ruumis, kus vanglateenistuse kontrollivõimalused on väga piiratud. Vangla hinnangul on selline olukord julgeolekut ohustav ning kaebajale keelduti õiguspäraselt lühiajalisest väljaviimisest. Kohtu seisukoht
5.Vangistusseaduse (VangS) § 32 ja 33 reguleerivad vastavalt loa andmist kinnipeetava lühiajaliseks väljasõiduks (edaspidi väljasõit) ja lühiajaliseks väljaviimiseks (edaspidi väljaviimine). Kinnipeetava lubamine väljasõidule on reguleeritud põhjalikult. VangS § 32 lg
1-3 ja 5 sätestavad väljasõidu lubamise alused: lg 1-3 reguleerivad plaanilisi väljasõite ja lg 5 väljasõitu erakorralise perekondliku sündmuse tõttu. VangS § 32 lg 4 ja 6 sätestavad, mida tuleb arvestada kinnipeetava väljasõidule lubamise otsustamisel. Sellisteks asjaoludeks on kuriteo toimepanemise asjaolud, individuaalse täitmiskava täitmine ja kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega, väljasõidu luba ei anta põgenemiskalduvustega kinnipeetavale. Hinnatavaid asjaolusid on täpsustatud justiitsministri määrusega kehtestatud vangla sisekorraeeskirja § 82, kus on ära toodud kinnipeetava toimepandud kuriteo laad, kinnipeetava isiksuseomadused või kriminogeensed riskid, kinnipeetava käitumine vanglas, väljasõiduplaani täitmine eelmiste väljasõitude ajal, individuaalse täitmiskava järgimine, väljasõidu eesmärk ja väljasõidu eeldatav mõju kinnipeetavale. Vangla sisekorraeeskirja § 83 p 4 kohaselt võib väljasõiduloa andmisest keelduda muuhulgas juhul, kui on alust arvata, et väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Lühiajalise väljaviimise kohta on VangS § 33 lg 1 öeldud üksnes seda, et väljaviimine on lubatud olukorras, kus tulenevalt vangistuse täideviimise eesmärkidest ei ole kinnipeetavale lühiajalise väljasõidu lubamine võimalik. Kohus mõistab eeltoodud sätteid nii, et väljaviimise taotlust tuleb lahendada üldjoontes sarnaselt väljasõidu taotluse lahendamisega, arvestades seejuures väljaviimise olemusest tingitud erisusi.
6.Otsus väljasõidu lubamise kohta on kaalutlusotsus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust ning ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
7.Vastustaja on vaidlustatud otsuses välja toonud järgmised asjaolud ja kaalutlused: - kaebaja karistuse algus on 12.07.2011 ja lõpp 12.07.2020, - kaebajal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, - kaebaja isa suri 08.01.2016, kaebaja ei taotlenud väljaviimist isa ärasaatmisele, - urni matmise toimumist ei ole võimalik kontrollida, - põhjendatud ei ole see, et urni matmine on võimalik ainult ühel konkreetsel päeval, - kaebaja väljaviimise eesmärk ei kaalu üles sellega kaasnevaid riske. Kohtumenetluse käigus esitas vastustaja täiendavalt põhjenduse, et taotlust ei esitatud eesmärgiga osaleda urni matmisel, vaid eesmärgil leida võimalus kokkusaamiseks kolmandate isikutega väljaspool vanglat, vanglateenistuse kontrollivõimalused on selles olukorras väga piiratud ja see ohustab julgeolekut.
8.Kohus järeldab kohtuasja asjaoludest kogumis, et vastustaja ei käsitlenud kaebaja taotlust sarnaselt plaanilise väljaviimisega (VangS § 32 lg 1-3), vaid käsitles seda taotlusena seoses erakorralise perekondliku sündmusega (VangS § 32 lg 5). See tähendab, et tähendust ei oma asjaolu, kui suure osa karistusest on kaebaja ära kandnud.
9.Kohtu hinnangul ei ole õige vastustaja väide, et urni matmise toimumist ei ole võimalik kontrollida ning kohane ei ole põhjendus, et väljaviimise tegelik eesmärk ei olnud urni matmisel osalemine, vaid vanglaväline kohtumine kolmandate isikutega. Kohus nõustub kaebajaga, et hauaplatsi kasutamise lepinguga (tl 6-7) on tõendatud 08.01.2016.a surnud Viktor Barinovi matmine Lüganuse kalmistule 19.09.2016.a. Vastustaja ei ole vastu vaielnud väitele, et Viktor Barinov oli kaebaja isa.
Väite, et väljaviimise tegelik eesmärk ei olnud urni matmisel osalemine, esitas vastustaja alles kohtumenetluses. Vaidlustatud otsuses sellele viidatud ei ole. Isegi kui eeldada, et vastustaja lähtus sellest argumendist juba vaidlustatud otsuse tegemisel, ei ole see kaalutlus piisavalt põhjendatud. VangS § 33 lg 1 alusel toimub kinnipeetava väljaviimine järelevalve all. Väljaviimise korraldust reguleerib täiendavalt justiitsministri määrus „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“. Selle määruse § 1 lg 1 p 6 kohaselt on saatemeeskonna ülesanne relvastatud valve all saata saadetavat ja valvata tema järele vanglast lühiajalise väljaviimise ajal. Määruse § 28 lg 1, 2 ja 4 alusel saadetakse saadetav vanglast vahetult kohta, kus toimub sündmus, milleks on talle lühiajaline väljaviimine võimaldatud ja pärast sündmuse lõppemist toimetatakse ta viivitamata vanglasse tagasi, saateülesande täitmise ajal võib kasutada käeraudu saadetava ja ühe saatja ühendamiseks ning kogu saatmise ajal peab vähemalt ühel saatemeeskonna liikmel olema visuaalne kontakt saadetavaga. Igasuguse perekondliku sündmuse puhul on paratamatu, et sellel osalev isik puutub kokku perekonna teiste liikmetega. Eeltoodud saatmise nõuete täitmise korral ei ole aga kohtu hinnangul võimalik seda kokkupuudet kuritarvitada.
10.Kohtu hinnangul ei ole kohased vastustaja argumendid, et kaebaja ei ole põhistanud urni matmise võimalikkust ainult ühel konkreetsel päeval. Vastustaja ei keeldunud kaebaja väljaviimisest seetõttu, et võimalus selleks puudus taotletud kuupäeval (näiteks saatemeeskondade hõivatuse tõttu või muul sarnasel põhjusel). Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust kaebaja esitatud lennupiletid. Samuti ei ole praeguses menetluses kohased argumendid, mis on seotud väljaviimise kulude kandmisega. Vastustaja keeldumine ei ole seotud kulude kandmisest keeldumisega. Kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega omab väljaviimise lubamise otsustamisel kui üldse, siis teisejärgulist tähendust. VangS § 33 lg 1 alusel antakse luba väljaviimiseks just siis, kui tulenevalt vangistuse täideviimise eesmärkidest ei ole kinnipeetavale lühiajalise väljasõidu lubamine võimalik.
11.Kohus peab kohasteks kaalutlusi selle kohta, kas väljaviimine seoses urni matmisega on käsitletav väljaviimisena isa surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse puhul VangS § 32 lg 5 tähenduses. Samuti on kohased kaalutlused väljaviimisega seotud ohtude ja julgeolekuriskide kohta.
12.Kaebaja väitel ei toimunud pärast tema isa surma mingit hüvastijätu tseremooniat. Vastustaja kahtleb selles. Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas määrava tähtsusega, kas hüvastijätt vahetult pärast lahkunu surma toimus või mitte. Kuigi vastustajaga tuleb nõustuda selles, et tuhastamise korral viiakse hüvastijätu tseremoonia tavapäraselt läbi enne lahkunu tuhastamist, ei ole mingil moel keelatud korraldada seda teisiti. Vaidlust ei ole selles, et kui selline tseremoonia ka toimus, siis kaebaja sellel ei osalenud ja osalemise luba kas väljasõidu või väljaviimisena ei taotlenud. Kaebaja põhjendused selle kohta, et 19.09.2016.a toimus perekondlik tseremoonia urni matmiseks, millel kaebajale väljaviimise loa andmise korral oleksid saanud osaleda kõik lahkunu lapsed, on vähemalt usutav. Kohtu hinnangul oli kaebaja taotlus nendel asjaoludel käsitletav VangS § 32 lg 5 nimetatud taotlusena.
13.Kohus nõustub vastustajaga, et väljasõidu lubamisega kaasnevad julgeolekuriskid
omavad väljaviimise lubamise otsustamisel olulist tähtsust. Praegusel juhul on need riskid aga vaidlustatud otsuses lahti kirjutamata. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, milliseid ohte või riske vastustaja täpsemalt silmas pidas. Keeldumist ei ole seotud kaebaja toime pandud kuriteo asjaoludega. Otsuses on küll nimetatud kahte kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid nende mõju või tähendust väljaviimise otsustamisele (sh toime pandud rikkumiste laadi ja raskust) ei ole selgitatud. Otsusest ei nähtu, kuidas võiksid kardetud riskid realiseeruda väljaviimise korral (vt otsuse punkti 9). Kohus märgib, et kaebaja esitas väljaviimise taotluse 13 päeva enne sündmuse toimumist ning vastustajal oli piisavalt aega motiveeritud otsuse koostamiseks. Kokkuvõttes jääb paljasõnaliseks vaidlustatud otsuses sisalduv väide, et kaebaja väljaviimise eesmärk ei kaalu üles sellega kaasnevaid riske.
14.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 alusel on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 ja 3 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kohus näitas otsuse punktides 5-13, et vaidlustatud otsus sisaldab põhjendamis- ja kaalutlusvigu. Vastustaja on lähtunud ebaõigetest asjaoludest (urni matmise toimumine oli tõendatud). Väljaviimise vastu rääkivatele argumentidele on omistatud vale kaal (urni matmise kui perekondliku sündmuse alatähtsustamine võrreldes vahetult pärast isiku surma toimuva ärasaatmise tseremooniaga). Julgeolekuriskide osas ei ole kaalutlusi välja toodud, seega ei saa ka öelda, et need kaaluvad üles väljaviimise kasuks rääkivad argumendid. Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus kaebuse ja teeb kindlaks vaidlustatud otsuse õigusvastasuse. Menetluskulud
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud vastustaja kanda.
16.HKMS § 109 lg 3 kohaselt mõistab kohus poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud, Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena. Kohus vabastas 22.12.2016.a kaebaja 15 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus mõistab selle summa välja vastustajalt Eesti Vabariigi kasuks.
17.HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Kohus jätab muud menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.