V. G (G) kaebus Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 10.10.2016 otsuse nr 1-13/4120 „Teenindajakaardi kehtivuse peatamise otsus“ õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised
Kaebaja V. G , esindaja Jüri Sakkart Vastustaja Narva linn, esindaja advokaat Andrei Matvejev
Resolutsioon
1.Rahuldada kaebus. Teha kindlaks Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 10.10.2016 otsuse nr 1-13/4120 „Teenindajakaardi kehtivuse peatamise otsus“ õigusvastasus.
2.Jätta menetluskulud Narva linna kanda. Mõista Narva linnalt V. G kasuks välja menetluskulud summas 810 eurot. Menetluskulu kanda V G pangakontole 10562005599002 SEB Pank.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 25.05.2017. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet saatis V. G `ile (edaspidi kaebaja) teenindajakaardi kehtivuse peatamise otsuse 10.10.2016 nr 1-13/4120, millega otsustati peatada taksojuht V. G `ile 08.04.2016 väljastatud teenindajakaardi nr TK13498 kehtivus 3 kuuks ning kohustati tagastama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul teenindajakaart nr TK13498 Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametile. Kaebaja sai nimetatud otsuse kätte 03.11.2016.
2.Tartu Halduskohtu 16.11.2017 määrusega rahuldati kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ja peatati Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti otsuse 10.10.2016 nr 113/4120 kehtivus tagasiulatuvalt alates selle tegemisest. Samuti kohustati Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametit tagastama kaebajale teenindajakaart nr TK13498. Esialgse õiguskaitse määrus on seadusjõus.
3.Kaebaja teenindajakaardi kehtivuse peatamise tähtaeg on möödunud ja teenindajakaart on kaebajale tagastatud. 15.02.2017 selgitas halduskohus pooltele, et tühistamiskaebus pole enam lubatav ja menetlus tuleks lõpetada. Kaebaja nõustus sellega, et tühistamiskaebuse edasine menetlemine ei ole põhjendatud, kuid taotles menetluse jätkamist vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja soovib esitada tulevikus kahju hüvitamise nõude. Kaebajal on ka preventiivne huvi, kuna vastustaja peab vaidlustatud otsust endiselt õiguspäraseks ja seetõttu võib sarnaseid otsuseid kaebaja suhtes teha ka tulevikus.
4.Tartu Halduskohtu 15.03.2017 kohtumäärusega lubati kaebajal tühistamisnõudelt üle minna Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 10.10.2016 otsuse nr 113/4120 „Teenindajakaardi kehtivuse peatamise otsus“ õigusvastasuse kindlakstegemise nõudele.
5.Kaebaja leiab esitatud kaebuses, et vaidlustatud haldusaktist ei nähtu, et Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet oleks tuvastanud, millise süüteo ja millal on kaebaja toime pannud, kas tema karistatus on kehtiv, kas antud süütegu on loetletud ühistranspordiseaduse § 57 lg 2 p-s 1 või p-s 2. Seega on haldusorgan jätnud kontrollimata ning haldusaktis põhjendamata, kas selles asjas esinevad § 57 lg-s 2 sätestatud faktilised alused ning kas sellest tulenevalt faktilised eeldused ühistranspordiseaduse § 63 lg 2 p 1 kohaldamiseks on täidetud. Kehtivatel karistusregistri andmetel on kaebajal järgmised kehtivad karistused – LS 227 lg 1, LS 227 lg 2, LS § 249 lg 1 ja lg 2, § 247 lg 1 sätestatud väärtegude toimepanemise eest. Kaebajal on ainult üks karistus liiklusseaduse § 227 lg 2 eest, seetõttu ei saa ühistranspordiseaduse § 57 lg-s 2 esitatud määratluse kohaselt lugeda kaebaja head mainet kaotatuks. Kuna kaebaja vastas hea maine nõudele, siis ei ole vaidlustatud otsus kooskõlas kehtiva õigusega ning kaebaja teenindajakaardi kehtivuse peatamine oli õigusvastane. Kaebaja palub kaebuse rahuldamist.
6.Vastustaja on seisukohal, et ta jätkuvalt ei tunnista kaebust ning taotleb kaebuse esitaja kaebuse rahuldamata jätmist või alternatiivselt jätta kaebus läbi vaatamata ja lõpetada menetlus. Vastustaja märgib, et juhul, kui kaebajale oli tekitatud kahju, siis kaebajal on õigus riigivastutuse seadusega ettenähtud korras esitada vastav nõue sõltumatult sellest, kas vaidlusalune haldusakt tunnistatakse õigusvastaseks või mitte. Samuti ei ole selge ka kaebaja arvamus, et asja lahendamine kohtuotsusega on põhjendatud preventsiooni eesmärgil. Puuduvad andmed selle kohta, et vastustaja kavatseb edasi kohaldada kaebaja suhtes samu meetmeid, mis olid kohaldatud vaidlusaluse haldusaktiga. Seoses sellega ei ole vastustaja arvates menetluse jätkamine preventsiooni eesmärgil põhjendatud. Tuginedes eelnevale, on vastustaja seisukohal, et Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti otsuse 10.10.2016 nr 1-13/4120 õigusvastasuse tuvastamine kaotas vajaduse ja menetlus kuulub lõpetamisele. Vastustaja palub jätta menetluskulud kaebaja kanda.
7.27.03.2017 esitas kaebaja kohtule menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega ning palub Tartu Halduskohtul kaebuse rahuldamisel mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja järgmised kaebaja kantud menetluskulud: Riigilõivud 30 eurot - kaebuselt ning esialgse õiguskaitse taotluselt; Esindaja kulud kokku summas 780 eurot sh käibemaks, 6,5 tunni õigusabi eest (120 eurot tund koos käibemaksuga), sh:
1.1 vaidlustatava haldusaktiga tutvumine ja vaidlustamise perspektiivikuse hindamine – 1 tundi; 1.2 kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamine – 4 tundi; 1.3 kaebuse vastusega tutvumine, vastus kohtunõudele koostamine – 1,5 tundi. Kaebaja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. V. G nii kohtumenetluse tehtud kulud kokku on 780 + 30= 810 (kaheksasada kümme) eurot, millised palub kaebaja välja mõista vastustajalt. Kaebaja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja arve.10.04.2017 esitas kaebaja kohtule kuludokumendid (arve tasumist tõendavad dokumendid): 05.04.2017 arve nr
710 euro ja 10.04.2017 arve nr 91/2 70 euro tasumise kohta. Menetluskulud kanda V G pangakontole 10562005599002 SEB Pank.
8.07.04.2017 teatas vastustaja kohtule, et kaebaja poolt esitatud menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Puudub vastuväide riigilõivu summa osas. Vastustaja ei ole nõus õigusabi hüvitamiseks esitatud summadega, kuna puuduvad vastavad kuludokumendid.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Vaidlustatud otsusega peatas vastustaja kaebaja teenindajakaardi kehtivuse (tl 5 jj). ÜTS § 54 lg 3 kohaselt tõendab teenindajakaart õigust töötada sõidukijuhina taksoveol. ÜTS § 57 lg 1 p 4 alusel peab teenindajakaardi omaja vastama hea maine nõudele.
10.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et taksojuhi teenindajakaardi kehtivuse peatamine on põhimõtteliselt võimalik ja see on vastustaja pädevuses.
11.Vaidlustatava haldusakti õigusliku alusena on märgitud ühistranspordiseaduse § 55 lg 1, 57 ja § 63 lg 2 p 1, mis koosmõjus võimaldavad valla- või linnavalitsusel või tema poolt volitatud valla või linna ametiasutusel teha teeninduskaardi omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, või peatada teeninduskaardi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks, või selle kehtetuks tunnistada muuhulgas juhul, kui teenindajakaardi omaja mainet ei saa pidada heaks ühistranspordiseaduse § 57 lg 2 p-des 1 ja 2 loetletud süütegude toimepanemise tõttu. Vaidlustatud otsusest tuleneb, et vastustaja peatas kaebaja teenindajakaardi kehtivuse ÜTS § 63 lg 2 p 1 alusel ehk põhjusel, et kaebaja ei vasta ÜTS § 57 lg 1 p 4 sätestatud hea maine nõudele. Pooltel ongi vaidlus selle üle, kas kaebaja vastas hea maine nõudele.
12.Ühistranspordiseaduse § 57 lg 2 sätestab järgmist: Teenindajakaardi taotleja ja omaja mainet peetakse heaks, kui: 1) teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest, karistusseadustiku §-des 422–424 sätestatud kuriteo eest, liiklusseaduse §-s 201, § 221 lõikes 2, § 222 lõikes 2, §-des 223–226, § 227 lõigetes 3–4, § 230 lõikes 2, §-des 234–237 või § 242 lõikes 2 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud; 2) teda ei ole üle ühe korra karistatud tahtliku teise astme kuriteo, karistusseadustiku §-s 423 sätestatud kuriteo või liiklusseaduse § 227 lõikes 2, maksukorralduse seaduse §-s 1541 või 1552, vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-s 62 või 63, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 75, tarbijakaitseseaduse §-des 68–70, keeleseaduse §-s 36 või 37, käesoleva seaduse §-s 88, § 89 lõikes 1 või § 90 lõikes 1 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Mainet peetakse heaks ka juhul, kui teenindajakaardi taotlejat või omajat on nimetatud õigusrikkumiste eest karistatud, kuid menetluse tulemusel leitakse, et konkreetsel juhul tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine ebaproportsionaalne.
13.Ühistranspordiseaduse § 63 lg 2 p 1 kohaselt teenindajakaardi andja võib teenindajakaardi omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või teenindajakaardi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada, kui teenindajakaardi omaja ei vasta sama seaduse §-s 57 sätestatud nõuetele.
14.Vaidlustatava haldusakti faktiline alus on otsuses märgitud ühe lausega: „Karistusregistri andmete kohaselt on V. G toime pannud süütegusid, seetõttu ei vasta tema hea maine nõudele ühistranspordiseaduse mõttes“. Ühistranspordiseaduse § 57 lg 2 p-des 1 ja 2 on loetletud terve hulk erinevaid süüteokoosseise, seejuures lg-s 1 nimetatakse süüteokoosseisud, mille toimepanemisel ei peeta teenindajakaardi taotleja ega omaja mainet heaks, lg-s 2 nimetatakse aga süüteokoosseisud, mille puhul selleks, et mainet ei saaks enam heaks pidada, peab isikut olema karistatud vähemalt kahel korral. Seejuures nähtub lg 2 viimasest lausest, et isegi sellisel juhul, kui teenindajakaardi taotlejat või omajat on karistatud lg-tes 1 või 2 loetletud süütegude eest, peab haldusorgan selleks, et tuvastada teenindajakaardi taotleja või omaja hea maine kaotatuks, rakendama kaalutlusõigust. Asjaolu, et haldusorgan peab otsustuse tegemisel rakendama kaalutlusõigust, nähtub selgelt ka ühistranspordiseaduse § 63 lg-st 2.
15.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kuigi kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest, sätestab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt.
16.Vaidlustatud haldusaktist ei nähtu, et haldusakti andnud haldusorgan oleks eelviidatud põhimõtetest haldusakti andmisel lähtunud. Haldusaktist ei nähtu, et Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet oleks tuvastanud, millise süüteo ja millal on kaebaja toime pannud, kas tema karistatus on kehtiv, kas antud süütegu on loetletud ühistranspordiseaduse § 57 lg 2 p-s 1 või p-s 2. Seega on haldusorgan jätnud kontrollimata ning haldusaktis põhjendamata, kas selles asjas esinevad § 57 lg-s 2 sätestatud faktilised alused ning kas sellest tulenevalt faktilised eeldused ühistranspordiseaduse § 63 lg 2 p 1 kohaldamiseks on täidetud. Kehtivatel karistusregistri andmetel (tl 6) on kaebajal järgmised kehtivad karistused – LS 227 lg 1, LS 227 lg 2, LS § 249 lg 1 ja lg 2, § 247 lg 1 sätestatud väärtegude toimepanemise eest. Ühistranspordiseaduse § 57 lg 2 p 2 kohaselt teenindajakaardi taotleja ja omaja mainet peetakse heaks, kui teda ei ole üle ühe korra karistatud muuhulgas liiklusseaduses § 227 lõikes 2 sätestatud väärteo eest.
17.Halduskohus tegi kindlaks, et kaebajal oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal üks kehtiv väärteokaristus, liiklusseaduse § 227 lg 2 eest (tl 6). Muid kriminaal- või väärteokaristusi kaebajal ei olnud. Vastustaja ei ole neile andmetele vastu vaielnud või neid ümber lükanud. Kuna kaebajal on ainult üks karistus liiklusseaduse § 227 lg 2 eest, siis ei saa ühistranspordiseaduse § 57 lg-s 2 esitatud määratluse kohaselt lugeda kaebaja head mainet kaotatuks ning kaebaja maine tuleb lugeda jätkuvalt heaks hoolimata toimepandud süüteost. See tähendab, et kaebajat oleks saanud pidada hea maine kaotanuks ainult juhul, kui lisaks eeltoodud väärteole oleks kaebajal kehtiv karistus vähemalt veel ühe samas punktis nimetatud kuriteo või väärteo eest. Kaebajat oli karistatud ainult ühe ÜTS § 57 lg 2 p 2 nimetatud süüteo
eest, seega oli kaebaja maine ÜTS § 57 tähenduses hea. Kuna kaebaja vastas hea maine nõudele, siis ei ole vaidlustatud otsus kooskõlas kehtiva õigusega ning kaebaja teenindajakaardi kehtivuse peatamine oli õigusvastane. Sel juhul oli õigusvastane ka kaebajale pandud kohustus teenindajakaart ära anda.
18.Halduskohus märgib, et kui kaebajal oleks olnud vähemalt kaks kehtivat karistust ÜTS § 57 lg 2 p 2 nimetatud kuritegude või väärtegude eest, siis oleks vastustajal täiendavalt tulnud anda hinnang sellele, kas tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine kaebaja puhul proportsionaalne. Samuti ei nähtu vaidlustatavast haldusaktist, et Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet oleks otsuse tegemisel rakendanud kaalutlusõigust, arvestanud olulisi asjaolusid, kaalunud põhjendatud huve ja hinnanud, kas isegi juhul kui kaebaja on toime pannud ühistranspordiseaduse § 57 lg 2 p-s 1 või p-s 2 süüteo ja tema karistus on kehtiv, saab toimepandud tegu lugeda selliseks, mis toob kaasa kaebaja hea maine kaotuse või esineb alus ühistranspordiseaduse § 57 lg 2 p 2 viimase lause rakendamiseks.
19.Vaidlustatavast haldusaktist ei nähtu selle andmise faktilist ja õiguslikku alust ning ei nähtu ka kaalutlusi, millest haldusorgan on otsuse tegemisel lähtunud. Otsuses puuduvad andmed selle kohta, millised konkreetsed kaebaja karistused on vastustaja kindlaks teinud. Öeldud on üksnes seda, et kaebaja on toime pannud süütegusid. Samuti ei nähtu vaidlustatud otsusest seos kaebajale omistatud süütegude ning ÜTS § 57 lg 2 asjakohase punkti vahel. Otsuses on ära toodud kogu eelnimetatud lõike tekst - alajaotuses „Õiguslikud alused“ on koguni viidatud §le 57 tervikuna. Seos kaebaja väidetavate süütegude ja kohase sätte vahel jääb otsusest arusaamatuks. Kirjeldatu alusel on vaidlustatud Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 10.10.2016 otsus nr 1-13/4120 „Teenindajakaardi kehtivuse peatamise otsus“ õigusvastane. Kohus rahuldab kaebuse.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel jätab kohus menetluskulud vastustaja kanda. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebaja esitas kohtule taotluse mõista tema kasuks välja menetluskulud summas 810 (kaheksasada kümme) eurot. Riigilõivud 30 eurot - kaebuselt ning esialgse õiguskaitse taotluselt; esindaja kulud kokku summas 780 eurot sh käibemaks, 6,5 tunni õigusabi eest (120 eurot tund koos käibemaksuga), sh: vaidlustatava haldusaktiga tutvumine ja vaidlustamise perspektiivikuse hindamine – 1 tundi; kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamine – 4 tundi; kaebuse vastusega tutvumine, vastus kohtunõudele koostamine – 1,5 tundi. 10.04.2017 esitas kaebaja kohtule kuludokumendid (arve tasumist tõendavad dokumendid): 05.04.2017 arve nr 91 - 710 euro ja 10.04.2017 arve nr 91/2 - 70 euro tasumise kohta. Menetluskulud kanda V. G pangakontole 10562005599002 SEB Pank. Kohus peab kaebaja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks kulusid riigilõivule summas 30 eurot ulatuses ning kulusid esindajale 780 euro ulatuses, kokku summas 810 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista (HKMS § 109 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.