2.Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 25. mai 2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Halduskohtusse saabus 27.06.2016 Danel Parmase kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebuses taotles D. Parmas, et kohus kohustaks vastustajat parandama või kustutama ebaõiged isikuandmed.
2.Tartu Halduskohus tagastas 09.08.2016 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse osas, mis puudutab kriminogeensete riskide ankeedi vaidlustamist ja resolutsiooni p-ga 2 jättis kaebuse muus osas käiguta. Puuduste kõrvaldamise korras tuli kaebajal selgitada, kas ta soovib, et kohus menetleks tema nõuet kohustada vanglat lõpetama kaebaja isikuandmete töötlemine seonduvalt kriminogeensete riskide ankeedi koostamisega ning jaatava vastuse korral ka põhjendada, milles seisnes väidetav vangla õigusvastane tegevus isikuandmete töötlemisel ning kuidas see rikkus D. Parmase õigusi HKMS § 44 lg 1 mõttes.
3.22.08.2016 laekus kohtusse D. Parmase puuduste kõrvaldamise avaldus. Esitatud avalduses palus kaebaja kohtult kohustada Tartu Vanglat lõpetama tema isikuandmete töötlemine.
4.Tartu Halduskohus 20.03.2017 määrusega rahuldas D. Parmase menetlusabi taotluse ja vabastas teda kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, võttis kaebuse menetlusse, määras vastustajaks Tartu Vangla ja kohustas vastustajat vastama kaebusele.
5.11.04.2017 laekus kohtusse vastustaja vastus kaebusele. Kaebuse põhjendused ja taotlus
6.Kaebaja selgitusel lõi vangla sotsiaaltöötaja talle väära ettekujutuse, et kogub kaebaja isikuandmeid eesmärgiga hinnata kaebaja sotsiaalset toimetulekut, kuid mitte kaebaja kriminogeensete riskide hindamiseks. Kui kaebaja oleks teadnud, et isikuandmed kogutakse kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil, ei oleks kaebaja isikuandmeid avaldanud. Kaebaja märgib, et tema nõusolek isikuandmete töötlemiseks oli seotud andmete töötlemisega eesmärgil hinnata kaebaja sotsiaalset toimetulekut ja kuna seda tehti muul eesmärgil (kriminogeensete riskide hindamiseks) on selline isikuandmete töötlemine vastuolus isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg-tes 1, 2, 3 ja 4 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetega. Kaebaja ei andnud oma nõusolekut tema isikuandmete töötlemiseks eesmärgil hinnata temast tulenevaid kriminogeenseid riske. Samuti, kaebaja arvates selline isikuandmete töötlemine on vastuolus õiguskindluse põhimõttega ja sellega rikutakse õigust eraelu puutumatusele.
6.1.Sellest tulenevalt ja lähtudes IKS § 21 lg 2 p-st 1, palus kaebaja kohtult Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist - lõpetada tema isikuandmete töötlemine. Vastustaja vastuväited
7.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ning vaidles sellele vastu.
7.1.IKS § 14 lg 1 p 1 näeb ette erandi ja lubab isikuandmeid sh delikaatseid isikuandmeid töödelda ka ilma andmesubjekti nõusolekuta. Isikuandmete töötlemiseks ei ole andmesubjekti nõusolekut vaja, kui isikuandmeid töödeldakse seaduslikul alusel.
7.2.Justiitsministri 14.05.2008 määrusega nr 21 kehtestatud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (edaspidi Määrus) § 1 lg 1 kohaselt on ITK kinnipeetava karistuse täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõude ning nende rakendamise ajagraafik. Määruse § 2 lõike 2 kohaselt viiakse esmane riskihindamine läbi kahe nädala jooksul pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. Määruse § 3 lg 2 teine lause sätestab, et riskihinnangu koostab inspektor-kontaktisik või muu riske hindav ametnik. Tartu Vanglas on kinnipeetavale esmase riskihindamise tegemine Tartu Vangla viienda üksuse sotsiaaltöötaja töökohustus.
7.3.Kaebajale esmase riskihindamise koostajaks oli sotsiaaltöötaja, kellel oli õigus koguda teavet, tehes seda ka vahetult kaebajat küsitledes. Seega on isikuandmed, mille töötlemise lõpetamist kaebaja taotleb, kogutud temale riskihindamise koostamise käigus ning on selle osa. Sellest, et sotsiaaltöötaja kogus andmeid temale koostatava riskihindamise jaoks oli kaebaja teadlik, kuna ta soovis saada riskihinnangu väljatrükki, mis talle peale tema esitatud vaide 26.01.2016 otsusega nr 1-11/1154-3 rahuldamist ka väljastati.
7.4.Sellest tulenevalt palus vastustaja jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
Kohtu seisukoht
8.Nähtuvalt haldusasja materjalidest, 14.04.2016 vastusega nr 6-24/2920-2 keeldus vastustaja kaebaja isikuandmete töötlemise lõpetamisest, mis olid saadud kaebaja ja vangla sotsiaaltöötaja vahelisest vestlusest ja mis oli kasutatud kaebaja kohta kriminogeensete riskide hindamiseks ja ITK koostamiseks. Kaebaja esitas 14.04.2016 vastuse nr 6-24/2920-2 peale vaide ning taotles selle haldusakti kehtetuks tunnistamist ja tema isikuandmete töötlemise lõpetamist. Vastustaja jättis 30.05.2016 vaideotsusega nr 1-11/155-1 vaide rahuldamata täies ulatuses.
9.Kaebuse kohaselt palus selle esitaja kohtul Tartu Vangla 14.04.2016 vastuse nr 6-24/2920-2 (kaebuse punkt 1) ja vastustaja poolt teadlikult ja tahtlikult ebaõigete andmete kasutamine kui toimingu õigusvastasuse tuvastamist (kaebuse punkt 2.1) ning vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist - lõpetada kaebaja isikuandmete töötlemine, sulgeda ja kustutada kaebaja isikuandmed (kaebuse punkt 2.1). Kohus luges määrusega kaebaja tuvastamisnõuet hõlmatuks kohustamisnõudega (09.06.2016 määruse punkt 21). Kaebaja kohustamisnõuet tõlgendas kohus kui nõuet kohustada vastustajat lõpetama kaebaja isikuandmete töötlemine (09.06.2016 määruse punkt 19). Kaebaja ei ole selle kaebuse tõlgendust vaidlustanud. Kohus jääb 09.06.2016 määruses võetud seisukohtade juurde.
10.Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et vastustaja 14.04.2016 vastus nr 6-24/2920-2, millega keelduti kaebaja isikuandmete töötlemise lõpetamisest, parandamisest ja kustutamisest, ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses, vaid toiming HMS § 106 lg 1 tähenduses.1 HMS § 107 lg 1 kohaselt toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toimingu põhjendamise nõuded, ulatus ja aeg erinevad oluliselt haldusaktile kohaldatavatest nõuetest. Toimingut ei pea eelnevalt põhjendama, põhjendused tuleb esitada isiku nõudmisel (HMS § 108) või toimingu õiguspärasuse kontrollimisel vaide- või kohtumenetluses (RKHKo 3-3-1-19-13, p 14).
11.Kaebaja väitis, et vastustaja (vangla sotsiaaltöötaja) lõi talle väära ettekujutuse, et kogub kaebaja isikuandmeid eesmärgiga hinnata kaebaja sotsiaalset toimetulekut, kui tegelikult kogus vastustaja isikuandmeid kaebaja kriminogeensete riskide hindamiseks. Kaebaja leiab, et selle tegevusega rikkus vastustaja IKS § 6 lg-tes 1, 2, 3 ja 4 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid ja sekkus õigusvastaselt tema eraellu. Kohus märgib, et riskiandmise osad on kriminaalne käitumine, ohtlikkus ja sotsiaal- majanduslikud näitajad ( eluase, haridus, töö ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, sõltuvused, tervis ja emotsionaalne seisund, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud). Seega riskihindamisel on kohustuslikud näitajad toimetuleku kohta, mida kaebajalt küsiti.
12.IKS § 1 lg 1 sätestab, et seaduse eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. IKS § 4 lg 1 kohaselt isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. IKS § 5 sätestab, et isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest
Halduskohtumenetluse seadustik, kommenteeritud väljaanne 2013, lk 69, punkt d) keeldumised ja muutmised.
vahenditest.
13.IKS § 6 isikuandmete töötleja on kohustatud isikuandmete töötlemisel järgima järgmisi põhimõtteid: 1) seaduslikkuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda vaid ausal ja seaduslikul teel; 2) eesmärgikohasuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning neid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas; 3) minimaalsuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks; 4) kasutuse piiramise põhimõte – isikuandmeid võib muudel eesmärkidel kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal.
14.Justiitsministri 14.05.2008 määrusega nr 21 kehtestatud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (edaspidi Määrus) § 1 lg 1 kohaselt on ITK kinnipeetava karistuse täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõude ning nende rakendamise ajagraafik. Määruse § 2 lõike 2 kohaselt viiakse esmane riskihindamine läbi kahe nädala jooksul pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. Määruse § 3 lg 2 teine lause sätestab, et riskihinnangu koostab inspektor-kontaktisik või muu riske hindav ametnik. Määruse § 3 lg 4 sätestab, et riske hindav ametnik annab hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus kinnipeetava kuritegelikku käitumist, eluaset, tööd ja haridust, majanduslikku toimetulekut, suhteid, sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist, mõtlemist ja käitumist, hoiakuid ja ohtlikkust. Vastustaja kinnitusel on Tartu Vanglas kinnipeetavale esmase riskihindamise tegemine Tartu Vangla viienda üksuse sotsiaaltöötaja töökohustust.2
15.Nähtuvalt haldusasja materjalidest, 27.10.2015 esitas kaebaja vastustajale teabenõude (registreeritud vanglas 28.10.2015 nr 6-24/8244-1). Teabenõude ( 27.10.2015) kohaselt palus kaebaja vastustajalt väljastada talle koopia Tartu Vangla sotsiaaltöötaja poolt koostatud riskihinnangu analüüsist (t. lk 72 ). Sellest teabenõudest on võimalik ühemõtteliselt aru saada, et kaebaja teadis, et vangla sotsiaaltöötaja kogus kaebaja isikuandmeid kriminogeensete riskide hindamiseks. 13.04.2016 taotluses ja 02.05.2016 vaides hakkas kaebaja juba väitma, et väidetavalt ta ei teadnud, et vangla sotsiaaltöötaja kogus tema isikuandmeid kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Seega, võttes arvesse kaebaja 27.10.2015 teabenõude sisu, ei pea kohus usutavaks kaebaja väidet selle kohta, et ta ei teadnud, et vangla sotsiaaltöötaja kogus kaebaja isikuandmeid kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Kohus on seisukohal, et kaebaja oli teadlik vangla sotsiaaltöötaja poolt isikuandmete töötlemise eesmärgist ehk sellest, et vangla sotsiaaltöötaja poolt korraldatud küsitluse käigus kaebajalt saadud isikuandmed kogutakse ja kasutatakse edaspidi kaebaja kriminogeensete riskide hindamiseks. Kohus märgib, et kuna vastustaja kasutas kaebaja poolt kogutud isikuandmeid just selle eesmärgi saavutamiseks, millest kaebaja oli teadlik (kaebaja kriminogeensete riskide hindamiseks) ei olnud selliseks andmete töötlemiseks (kogumine, edastamine teistele vanglaametnikele), tulenevalt isikuandmete kasutamise piiramise põhimõtetest, kaebaja täiendav nõusolek vajalik.
15.1.Lisaks eeltoodule märgib kohus, et IKS § 14 lg 1 p 1 kohaselt isikuandmete töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse seaduse alusel. Sellest tulenevalt saab haldusorgan töödelda isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta seaduses sätestatud kohustuse täitmiseks. Vastustaja kohustus koostada kinnipeetavate (sh kaebaja) suhtes ITK, mille käigus hinnatakse kinnipeetava (sh kaebaja) kriminogeenseid riske tuleneb Tartu Vangla 5. üksuse sotsiaaltöötaja ametijuhend kättesaadav arvutivõrgus: http://www2.just.ee/ametijuhendid/TartuVangla/ametijuhend_nr_60043217.pdf11.04.2017
VangS § 16 lg-test 1 ja 5, aga samuti määruse § 1 lg-st 1. Seega, kaebaja isikuandmete töötlemine vangla sotsiaaltöötaja poolt ja kogutud andmete edastamine teistele vanglaametnikele kaebaja kriminogeensete riskide hindamiseks ning kaebaja suhtes ITK koostamiseks, on vastustaja seadusest tulenev kohustus. Seega sellise seadusest tuleneva kohustuse täitmise raames kaebaja isikuandmete töötlemiseks ei ole vaja tulenevalt IKS § 14 lg 1 p-st 1 kaebaja nõusolekut.
15.2.Järelikult ei ole vastustaja tegevus kaebaja poolt isikuandmeid kogudes ja kogutud kaebaja isikuandmete kasutamisel ehk töötlemisel kaebaja suhtes kriminogeensete riskide hindamiseks ja ITK koostamiseks vastuolus IKS-ga ehk õigusvastane.
15.3.IKS § 21 lg 2 p 1 kohaselt, kui isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud, on andmesubjektil õigus nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist. Andmesubjekt ei saa IKS § 21 lg 2 p-s 1 nimetatud nõuet esitada juhul, kui isikuandmete töötleja töötleb tema kohta käivaid andmeid alusel, milleks IKS § 14 kohaselt pole andmesubjekti nõusolekut tarvis.3 Võttes arvesse eelpoolnimetatut on kohus seisukohal, et vastustaja 14.04.2016 vastus nr 6-24/2920-2, millega ta keeldus kaebaja isikuandmete töötlemise lõpetamisest, sulgemisest ja kustutamisest, on lõppkokkuvõttes õiguspärane.
16.Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seega, kohustamisnõude rahuldamise eeldusteks on haldusakti või toimingu, millega rikutakse isiku õigusi, õigusvastasus, aga samuti haldusorgani seadusest tulenev kohustus haldusakti väljaandmiseks või toimingu sooritamiseks.
17.Kohus tuvastas, et vastustaja töötles kaebaja isikuandmeid kooskõlas IKS § lg-tega 1, 2, 3 ja 4 § 10 lg-ga 2 ja § 14 lg 1 p-ga 1, kuna see toimus kooskõlas isikuandmete töötlemise põhimõtetega, seaduslikul alusel avaliku ülesande täitmise eesmärgil ja vastustajal ei olnud vaja isikuandmete töötlemiseks kaebaja nõusolekut. Samuti tegi kohus kindlaks, et vastustaja 14.04.2016 keelduv vastus nr 6-24/2920-2 on tuginedes eelpoolnimetatule õiguspärane. Kuna kaebaja isikuandmete töötlemine toimus ja toimub kooskõlas IKS-ga, siis ei ole kaebaja põhiseaduses § 18 ja 26 sätestatud subjektiivseid õigusi rikutud (IKS § 1 lg 1). Sellest tulenevalt ei ole täidetud RvastS § 6 lg-s 1 sätestatud kohustamisnõude rahuldamise eeldusi.
18.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata tervikuna.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 20.03.2017 määrusega. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas (15 eurot), Eesti Vabariigi kanda.