Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Madis Ernits 04.01.2017, Tartu 3-16-1256 Danel Parmase kaebus Tartu Vangla vastu seonduvalt kriminogeensete riskide ankeedi vaidlustamise ja isikuandmete töötlemisega Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a määrus Danel Parmase määruskaebus Kirjalik menetlus määruskaebuse esitaja Danel Parmas Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Rahuldada määruskaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a määruse resolutsiooni p 1 osas, milles on märgitud tagastamise alusena HKMS § 121 lg 2 p 2. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a määrus muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Määruskaebuse esitaja esitas 13.04.2016 Tartu Vanglale taotluse (tl 12-19p), milles taotles isikuandmete kaitse seadusest (IKS) juhindudes enda kohta käivate andmete ja väidete parandamist. Taotluse alusena nimetas määruskaebuse esitaja riskihindamise ankeedis nr 120848 (tl 34) toodud isikuandmeid ja nende pinnalt kujundatud seisukohti ning kriminogeensete riskide hinnanguid. Määruskaebuse esitaja esitas taotluses andmed kriminogeensete riskide ankeedist, mille töötlemist määruskaebus esitaja nõudis. Määruskaebuse esitaja nõudis, et Tartu Vangla sulgeks mittetäielikud ja ebaõiged isikuandmed ning võtaks nende täiendamiseks ja parandamiseks viivitamata kasutusele vajalikud abinõud.
2.Tartu Vangla jättis 14.04.2016. a otsusega nr 6-24/2920-2 (tl 11-11p) määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata. Tartu Vangla tõlgendas taotlust kriminogeensete riskide ankeedi muutmise taotlusena. Tartu Vangla selgitas, et kriminogeensete riskide ankeet on alusdokumendiks kinnipeetavate individuaalse täitmiskava koostamisel, samuti iseloomustuste koostamisel kohtule esitamiseks kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral. Kriminogeensete riskide ankeet vaadatakse üle iga kord kui koostatakse uus individuaalne täitmiskava või ennetähtaegse vabanemise iseloomustus. Tartu Vangla selgitas, et üksnes määruskaebuse esitaja arusaam määruskaebuse esitajale koostatud kriminogeensete riskide hindamisest ja sellega seonduvast ei anna õigust otsustada määruskaebuse esitajale subjektiivselt hindajate-spetsialistide hinnangu üle ja taotleda ankeedi muutmist endale sobivaks.
3.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Vangla otsuse peale vaide (tl 20-20p). Määruskaebuse esitaja märkis, et ta ei ole taotlenud uue kriminogeensete riskide ankeedi koostamist vaid vaidlus on andmete õigsuse ja parandamise üle, mille töötlemise tingimused ja kord on sätestatud isikuandmete kaitse seaduses.
4.Tartu Vangla jättis 30.05.2016. a otsusega nr 1-11/155-2 (tl 22-22p) määruskaebuse esitaja vaide rahuldamata.
5.Tartu Halduskohus registreeris 27.06.2016 kaebuse (tl 1-1p), milles määruskaebuse esitaja palus kohustada IKS 21 lg 1 ja 24 p-de 2, 3, 4 alusel Tartu Vanglat parandama ja kustutama määruskaebuse esitaja kohta ebaõiged isikuandmed ja IKS § 24 p 5 alusel sulgema isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud kuni andmete kindlakstegemiseni või õigete andmete väljaselgitamiseni. Määruskaebuse esitaja taotles IKS § 21 lg 2 p-de 1-3 alusel, et kohus kohustaks vastutajat lõpetama isikuandmete töötlemine ja avalikustamine ja kustutada või sulgeda kogutud isikuandmed. Määruskaebuse esitaja palus kohtul hilisema kaebuse esitamise eesmärgil tuvastada, et vastustaja poolt teadlikult ja tahtlikud ebaõigete andmete kasutamine rikub tema põhiõigusi. Määruskaebuse esitaja selgitas, et vastustaja ei töötle isikuandmeid seaduse alusel, sest määruskaebuse esitaja ei ole andnud nõusolekut koguda andmeid kriminogeensete riskide hindamiseks. Isikuandmeid kogus sotsiaaltöötaja määruskaebuse esitaja sotsiaalse toimetuleku hindamiseks. Seega saadi määruskaebuse esitaja andmed väärettekujutuse loomisel teel.
6.Tartu Halduskohus tagastas 09.08.2016. a määruse (tl 23-26) resolutsiooni p-ga 1 kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel osas, mis puudutab kriminogeensete riskide ankeedi vaidlustamist ja resolutsiooni p-ga 2 jättis kaebuse muus osas käiguta. Halduskohus märkis, et nähtuvalt kaebusest ei ole määruskaebuse esitaja rahul tema kohta koostatud kriminogeensete riskide ankeedis märgituga. Halduskohus leidis, et kriminogeensete riskide ankeedi näol ei ole tegemist haldusaktiga, mida saaks vaidlustada halduskohtumenetluses. Seda seetõttu, et kriminogeensete riskide ankeet eraldiseisvalt ei riku kinnipeetava subjektiivseid õigusi, kuivõrd nimetatud ankeet ise ei oma regulatiivset toimet. Kriminogeensete riskide ankeet ei oma kokkuvõttes iseseisvat tähendust, kuivõrd selles sisalduvad hinnangud kajastuvad lõppkokkuvõttes kinnipeetava individuaalses täitmiskavas, mis omakorda koostatakse kriminogeensete riskide ankeedis välja toodud riskide maandamiseks. Kuna kriminogeensete riskide ankeet on üheks osaks kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast, oleks halduskohtu hinnangul võimalik määruskaebuse esitajal vaidlustada kriminogeensete riskide ankeedis sisalduvaid hinnanguid juhul, kui ta vaidlustab
selles osas kinnipeetava individuaalset täitmiskava. Kinnipeetaval on võimalik aga individuaalset täitmiskava vaidlustada üksnes juhul, kui selle konkreetne osa avaldab vahetut mõju kinnipeetava subjektiivsetele õigustele. Lisaks on võimalik individuaalses täitmiskavas märgitut vaidlustada ka juhul, kui seal sisalduvale hinnangule toetudes on vangla kinnipeetava suhtes andnud välja konkreetse haldusakti või sooritanud konkreetse toimingu. Sellisel juhul tuleb aga vaidlustada konkreetne haldusakt või toiming ning selle menetluse raames tuleb hinnata ka kinnipeetava individuaalses täitmiskavas sisalduvat. Kuna kriminogeensete riskide ankeet on üheks osaks kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast, on halduskohtu hinnangul ka osas, mis puudutab kinnipeetava kohta käivaid isikuandmeid, ankeedis sisalduva vaidlustamine võimalik juhul, kui kinnipeetav vaidlustab individuaalset täitmiskava. Halduskohus selgitas, et on võimalik, et kinnipeetava individuaalses täitmiskavas sisalduvad isikuandmed on hõlmatud osaga, mis hõlmab kriminogeensete riskide ankeeti. Juhul, kui konkreetses kinnipeetava isikliku täitmiskava osas välja toodud isikuandmed on kinnipeetava hinnangul ebaõigeid, on tal neid võimalik vaidlustada halduskohtus, kasutades selleks isikuandmete kaitse seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. Halduskohus aga ei pidanud käesoleva kaebuse menetlemise raames võimalikuks suunata määruskaebuse esitajat eelpool kirjeldatud nõudeid esitama. Halduskohtu hinnangul väljuks käesoleva kaebuse menetlemise raamidest kinnipeetava isikliku täitmiskava vaidlustamine osas, mis puudutab subjektiivseid hinnanguid kui ka osas, mis puudutab kinnipeetava kohta käivaid isikuandmeid. Lisaks eeldaks isikliku täitmiskava vaidlustamine ka kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Halduskohus juhtis määruskaebuse esitaja tähelepanu sellele, et tal on võimalik tema kohta koostatud individuaalset täitmiskava vaidlustada eraldiseisva kohtumenetluse raames, hõlmates sellega ka kriminogeensete riskide ankeedis sisalduva vaidlustamise. Seega puudusid halduskohtu hinnangul käesoleva kaebuse menetlemise raames sellised õiguskaitsevahendid, millega oleks võimalik saavutada määruskaebuse esitaja taotletav eesmärk, s.o kriminogeensete riskide ankeedis sisalduvate hinnangute võimaliku ebaõigsuse tuvastamine ja ankeedis sisalduvate võimalike ebaõigete isikuandmete vaidlustamine. Seega tagastas halduskohus esitatud kaebuse selles osas HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Ülejäänud osas jättis halduskohus kaebuse käiguta. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei olnud vastustaja poolt määruskaebuse esitaja isikuandmete töötlemine seaduse alusel lubatud, sest isikuandmeid kogus sotsiaaltöötaja määruskaebuse esitaja sotsiaalse toimetuleku eesmärgil. Halduskohus palus määruskaebuse esitajal täpsustada, et kas kohus menetleb tema nõuet kohustada vanglat lõpetama määruskaebuse esitaja isikuandmete töötlemine seonduvalt kriminogeensete riskide ankeedi koostamisega, ning ka põhjendama, milles seisnes väidetav vangla õigusvastane tegevus isikuandmete töötlemisel, ning kuidas see rikkus määruskaebuse esitaja õigusi. Halduskohus selgitas, et isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude raames analüüsib kohus üksnes seda, kas isikuandmete töötlemine vastustaja poolt oli õiguspärane. Halduskohus märkis, et kui määruskaebuse esitaja nõudeks jääb ikkagi vaidlustada konkreetseid hinnanguid ja isikuandmeid, mis on väljendatud kriminogeensete riskide ankeedis, ei aita ka isikuandmete töötlemise lõpetamise nõue soovitud eesmärki täita, sest käesoleva kaebuse raames puuduvad halduskohtu hinnangul kriminogeensete riskide ankeedis märgitu vaidlustamiseks kohased õiguskaitsevahendid.
7.Määruskaebuse esitaja esitas 19.08.2016 halduskohtule puuduste kõrvaldamise taotluse (tl 29-29p), milles märkis, et halduskohus leidis õigesti, kui pidas nõudeks kohustada vanglat lõpetama isikuandmete töötlemine. Määruskaebuse esitaja selgitas, et temalt koguti isikuandmeid sotsiaalse toimetuleku hindamiseks, aga mitte kriminogeensete riskite hindamiseks. Selline andmete kogumine on vastuolus isikuandmete kaitse seadusega. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSMENETLUSES
8.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a määruse resolutsiooni p 1 peale määruskaebuse (tl 31-33p), milles palus halduskohtu määruse vaidlustatud osas tühistada ja saata kaebuse tagasi halduskohtule menetlemiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus on tõlgendanud kaebuse eset ebaõigesti, nagu seda on varasemas staadiumis teinud ka Tartu Vangla. Määruskaebuse esitajal on õigus IKS §de 21, 22 ja 24 alusel nõuda halduskohtumenetluses andmete parandamist või kustutamist ja sulgemist. Kaebus on suunatud isikuandmete parandamiseks, mis on aluseks kriminogeensete riskide hinnangu koostamisele. Määruskaebuse esitaja ei vaidlusta riskihindamise subjektiivsel elemendil põhinevat tulemust ehk hinnangut, vaid hinnangu aluseks olevaid andmesubjekti kohta käivaid isikuandmeid. Hinnangute põhistamine saab tugineda ainult objektiivsetele faktiväidetele, st isikuandmetele, mis on avaldaja kohta kogutud või mille avaldaja on ise avaldanud. Määruskaebuse esitaja võttis kõik vaidlustatud väited ankeedist 120848. Halduskohus ei ole uurinud, kas vaidlustatud andmed on avaldaja kohta käivad isikuandmed või vanglaametniku subjektiivne hinnang. Kuna halduskohus leidis pelgalt formaalsetel järeldustel, et vaidlustatud väited on hinnangud, kuna need on riskihindamise ankeedi osa, on rikutud põhjendamiskohustust.
9.Tartu Vangla on 03.10.2016 määruskaebusele esitatud vastuses nr 1-1/128-5 (tl 52-52p) seisukohal, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla sai halduskohtule esitatud kaebuse eesmärgist aru selliselt, et määruskaebuse esitaja soovis, et temale koostatud riskihindamise ankeedist eemaldataks tema poolt sotsiaaltöötajaga toimunud vestluses, mida määruskaebuse esitaja pidas sotsiaalmajandusliku toimetuleku hindamisvestluseks, avaldatud teave või, et seda muudetaks tema nägemusele vastavalt, ja sotsiaaltöötaja hinnangud asendatakse määruskaebuse esitaja enda õigete hinnangute ning järeldustega. Määruskaebuse esitaja aga ei ole siiani kordagi väitnud, et ta ei ole riskihindamises kajastatud teavet ise avaldanud, vaid väidab, et ta ei ole sellist teavet avaldanud kriminogeensete riskide hindamiseks. Hoolimata sellest jäävad sotsiaaltöötaja hinnangud ikkagi ametniku hinnanguteks ka siis, kui teavet kasutati ja selle alusel tehti järeldusi määruskaebuse esitaja kriminogeensete riskide hinnangus. Tartu Vangla on seega seisukohal, et halduskohus tagastas kaebuse kriminogeensete riskide ankeedi vaidlustamise osas õiguspäraselt, kuna esitatud kaebusega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 osas, milles on märgitud tagastamise alusena HKMS § 121 lg 2 p 2. Ülejäänud osas tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
11.Halduskohus tugines tagastamise alusena HKMS § 121 lg 2 p-le 2, mille järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Halduskohus oli seisukohal, et kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada seetõttu, et kriminogeensete riskide ankeedis sisalduvad hinnangud. Ringkonnakohus ei nõustu, et kriminogeensete riskide ankeedis sisalduvad üksnes hinnangud. Toimikus olev ankeet nr 120848 (tl 34) sisaldab nii hinnanguid kui ka asjaolusid. Määruskaebuse esitaja nõuab andmete parandamist IKS § 21 lg 1 ja § 24 p-de 2, 3 ja 4 alusel. IKS § 21 lg 1 sätestab, et andmesubjektil on õigus oma isikuandmete töötlejalt nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist. IKS § 24 pde 2, 3 ja 4 kohaselt on isikuandmete töötleja isikuandmete töötlemisel kohustatud tagama, et isikuandmed on õiged ja, kui see on eesmärkide saavutamiseks vajalik, viimases seisus; mittetäielikud ja ebaõiged isikuandmed sulgema ning
nende täiendamiseks ja parandamiseks võtma viivitamata kasutusele vajalikud abinõud; ebaõiged andmed säilitama märkusega nende kasutamise aja kohta koos õigete andmetega. IKS § 4 lg 1 järgi on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on.
12.Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et isikuandmete kaitse seaduse kohaldamine ei ole kinnipeetavate suhtes välistatud, iseäranis ei leidu eriregulatsiooni IKS §-s 2. IKS § 1 lg 1 järgi on isikuandmete kaitse seaduse eesmärk kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. IKS § 2 sätestab seaduse reguleerimisala, välistamata seaduse kohaldamist kinnipeetavate suhtes. IKS § 3 järgi kohaldatakse isikuandmete kaitse seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades isikuandmete kaitse seaduse erisusi. Vangistusseaduse § 11 lg 1 järgi kohaldatakse vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Kuna ka kriminogeensete riskide hindamise menetlus on haldusmenetlus, mis toimub vangistusseaduse alusel, siis kohaldub isikuandmete kaitse regulatsioon iseenesest ka sellele.
13.Kaebus oleks eelnevast olenemata tulnud tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mille järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Nimelt sätestab IKS § 22, et kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust vaidlustamise korda. Käesoleval juhul ei sätesta seadus teistsugust vaidlustamise korda. IKS §st 22 nähtub, et lisaks andmete ebaõigsusele on kaebuse esitamiseks vajalik õiguste rikkumine. Halduskohus on määruse p-des 13-17 veenvalt põhjendanud, miks ei saa kaasneda kriminogeensete riskide ankeedis sisalduvate ebaõigete andmetega eraldi võetult määruskaebuse esitaja subjektiivse õiguse rikkumist. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul piisab määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks sellest, kui tema taotlus ankeedis sisalduvate andmete parandamiseks lisatakse määruskaebuse esitaja isiklikku toimikusse. Kui vangla kasutab kriminogeensete riskide ankeeti tulevikus alusdokumendina kinnipeetavate individuaalse täitmiskava koostamisel või iseloomustuste koostamisel kohtule esitamiseks kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral, siis saab vangla arvestada ka määruskaebuse esitaja vastulausega ja vajadusel selgitada välja, millised andmed on õiged. Ringkonnakohus leiab, et eelnevast tulenevalt puudub määruskaebuse esitajal praeguses menetlusstaadiumis subjektiivne õigus, mis saaks olla rikutud.
14.Kokkuvõttes tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada ja tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 osas, milles on märgitud tagastamise alusena HKMS § 121 lg 2 p 2. Ülejäänud osas tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.