Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 11. aprill 2017, Tallinn 3-17-769 Tallinna Keskkonnaameti kaebus Vaidlustuskomisjoni 4. aprilli 2017 45-17/184222 tühistamise nõudes.
Menetlusosalised:
Kaebaja: Tallinna Keskkonnaamet Vastustaja: AS Ragn-Sells Esindaja: v.adv. Kaidi Reiljan-Sihvart
Riigihangete otsuse nr
RESOLUTSIOON
1.Võtta Tallinna Keskkonnaameti kaebus menetlusse ja tunnistada vastustajaks AS Ragn-Sells.
2.Tagastada Tallinna Keskkonnaametile kaebuse lisana esitatud tõend (Linna Jäätmekäitlus OÜ ja Ragn-Sells AS-i 10.03.2017 ülesütlemisavaldus).
3.Jätta Tallinna Keskkonnaameti kaebus rahuldamata.
4.Mõista Tallinna linnalt AS-i Ragn-Sells kasuks välja menetluskulu 670 (kuussada seitsekümmend) eurot.
5.Saata käesolev määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse 3 tööpäeva jooksul otse Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 280 lg 4).
Tallinna Keskkonnaamet alustas 28. märtsil 2017 väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust „Jäätmete kogumise ja vedamise teenuse tellimine Kesklinna veopiirkonnas nr 9“. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli määratud 5. aprill 2017. 30. märtsil 2017 esitas AS Ragn-Sells Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse hankedokumentide (hanke liigi valik, pakkumuste esitamise tähtaeg, ühe tühjenduskorra eeldatav maksumus, veoteenuse osutamise tähtaeg) peale ning taotles hankemenetluse peatamist. VAKO 4. aprilli 2017 otsusega 45-17/184222 peatati kõnealune hankemenetlus.
2.Tallinna Keskkonnaamet (edaspidi TKA) esitas Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 280 lg 2 alusel kaebuse VAKO 4. aprilli 2017 otsuse tühistamiseks. TKA
hinnangul ei ole VAKO arvestanud vajadusega sõlmida leping kiirest, et tagada Kesklinna jäätmevaldajatele jäätmete äraveoteenus alates 25. maist 2017, mil lõpeb vedajate poolse ülesütlemise tõttu varasema riigihanke tulemusena sõlmitud hankeleping. TKA selgitab, et kõnealuse hankemenetluse peatamise korral on uue lepingu sõlmimine selliselt, et teenuste osutamine oleks tagatud 25. maist 2017, välistatud. TKA hinnangul on tegemist elutähtsa teenusega ning avalik huvi selle jätkuvuse vastu on igal juhul suurem AS-i Ragn Sells kaebeõiguse tõhusa tagamise vajadusest. TKA hinnangul muudab hankemenetluse peatamine antud juhul sisutuks riigihangete seaduse § 28 lg 2 punktis 3 sätestatud võimaluse sõlmida hankeleping kiiresti. Viimaks peab kaebaja ilmselgelt vääraks AS-i Ragn-Sells seisukohta, nagu oleks väljaspool korraldatud jäätmevedu kohalikul omavalitsusel jäätmeveoteenuse hankimiseks riigihanke korraldamine keelatud.
3.AS Ragn-Selles esitas TKA kaebuse kohta kirjaliku seisukoha ja peab kaebust põhjendamatuks. AS-i Ragn-Selles hinnangul puudub ülekaalukas avalik huvi hankemenetluse jätkamiseks vaidlustusmenetluse ajal, sest vaidlusalune hankemenetlus ei ole suunatud korraldatud jäätmeveo toimimise tagamisele ning konkreetsetel jäätmevaldajatel ei ole mistahes kohustust hakata tellima jäätmeveoteenuseid TKA-lt ning on usutav, et vabaturu olukorras on igal jäätmevaldajal võimalik mõistlikult jäätmeveoteenus tellida, kuna Tallinnas tegutseb piisav hulk olmejäätmete veoks luba omavaid ettevõtteid. AS Ragn-Sells toob ka välja, et Rahandusministeerium võib haldusjärelevalve tulemusena teha TKA-le ettekirjutuse hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks, millisel juhul osutuvad hankemenetluses vastuvõetud otsused ja tehtud toimingud riigihangete seaduse (RHS) § 108 lg 6 alusel tühiseks ning hankemenetluse jätkamine tooks kaasa asjatu ressursside raiskamise. AS-i Ragn-Sells hinnangul ei saa õigustada hankemenetluse kiire jätkamise vajadust üksnes jäätmevaldajatele kõige väiksema ebamugavuse põhjustamise sooviga. AS Ragn-Sells taotleb ka TKA poolt kohtule esitatud 10. märtsi 2017 ülesütlemisavalduse tagastamist või menetluse kinniseks kuulutamist, kuna asjaolus, et kõnealune ülesütlemisavaldus esitati, pole vaidlust, samas sisaldab see dokument AS-i RagnSells ärisaladusega kaitstud teavet, nimelt detailset kasumiaruannet seoses teenuse osutamisega.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Tallinna Keskkonnaameti kaebus tuleb menetlusse võtta. Sellise kaebuse esitamine on HkMS § 280 lg 2 kohaselt lubatav ning kaebus vastab seaduse nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta. Kaebus on esitatud 7. aprillil 2017, olles seega tähtaegne (HkMS § 280 lg 2). Vastustajaks tuleb HkMS § 269 lg 1 kohaelt tunnistada AS Ragn-Sells kui VAKOle hankemenetluse peatamiseks taotluse esitanud ning VAKO poolt kohaldatud meetmega soodustatud isik. AS AS Ragn-Sells on kohtu suulisel nõudmisel kaebusele vastanud enne käesoleva määruse tegemist.
5.AS Ragn-Sells on taotlenud kaebusele lisatud tõendi (10.30.2017 ülesütlemisavaldus) tagastamist kaebajale või alternatiivselt menetluse kinniseks kuulutamist kaebaja ärisaladusea kitseks. Möönan, et kõnealune dokument võib sisaldada kaebaja ärisaladusega kaitstud andmeid. Samuti tuleb kaebaja ja AS-i Ragn-Sells kirjalikest avaldustest, et selle üle, et selline ülesütlemisavaldus on esitatud ning varasema hankelepingu täitmine 25. mail 2017 lõpeb, pole poolte vahel vaidlust. Seega ei ole tegemist vajaliku tõendiga. Tõendi tagastamine ei kahjust ameneltusosaliste õigusi ega avalikku huvi kohtumenetluse avalikkuse vastu, ent viimast võiks kahjustada alternatiivne lahendus, st. menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine. Sellest tulenevalt tagastan tõendi kaebajale.
6.Vaadanud läbi kaebuse ning AS-i Ragn-Sells vastuse ning VAKO otsuse tegemise aluseks olnud AS-i Ragn-Sells vaidlustuse, leian, et Tallinna Keskkonnaameti kaebus tuleb rahuldamata jätta. Mõistlikus ulatuses tuleb AS-i Ragn-Sells kasuks välja mõista menetluskulud ning põhjendatud on ka kaebusele lisatud tõendi tagastamine, kuna tegu pole ühegi vaidluse all oleva faktilise asjaolu tõendamiseks tarviliku tõendiga.
7.HkMS § 280 lg 3 kohaselt tuleb sama paragrahvi 2. lõike alusel esitatud kaebus lahendada esialgse õiguskaitse kohaldamist puudutavate sätete alusel. RHS § 123 lõikes 3 sätestatud hankemenetluse peatamise näol on sisuliselt tegemist VKO poolt erilise esialgse õiguskaitse meetme kohaldamisega.
8.RHS § 123 lg 3 alusel hankemenetluse peatamine eeldab esiteks vastava õiguskaitsevajaduse olemasolu. Vajadus hankemenetluse peatamise järgi esineb, kui vastasel korral poleks oma õiguste kaitseks VAKO poole pöördunud isikul vaidlustusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik. Antud juhul on selline vajadus esineb. AS Ragn-Sells soovib arusaadavalt hankemenetluse esemeks olevaid teenuseid (st. vabaturu tingimustes Tallinna Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9 jäätmete veoteenuseid) osutada, ent ei pea võimalikuks esitada pakkumust TKA poolt esitatud ja AS-i Ragn-Sells hinnangul õigusvastastel tingimustel toimuvas hankemenetluses. Pidades silmas TKA eesmärki sõlmida hankeleping enne 25. maid 2017 ning VAKO menetluse (ja tõenäoliselt sellele järgneva kohtumenetluse) eeldatavat kestust, on usutav, et hankemenetluse peatamata jätmise korral sõlmitakse kõnealuse hankemenetluse tulemusena hankeleping enne AS-i Ragn-Sells vaidlustuse suhtes tehtava otsuse jõustumist. Hankelepingu sõlmimisega seoses kaotab hanketingimuste vaidlustamine mõtte. Seega on AS-il Ragn-Sells esialgse õiguskaitse vajadus. Õiguskaitse vajadust ei välista see, et sõltumata oma hinnangust hankedokumentide õiguspärasusele, oleks AS-il Ragn-Sells võimalik hankemenetluses osaleda, eriti arvestades seda, et AS RagnSells on vaidlustanud hanketingimused hanke liigi valiku osas.
9.Teiseks, hankemenetluse peatamine oleks välistatud vaidlustuse ilmselge perspektiivituse korral. Käesolevas menetlusetapis ei saa vaidlustust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Muuhulgas on AS Ragn-Selles vaidlustanud hanke liigi valiku ning selles osas taandub vaidlus sellele, kas kohalik omavalitsus saab, olukorras, kus tegemist ei ole korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse § 66 lg 1 tähenduses, õigustada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist jäätmeveoteenuse kiire tellimise vajaduse argumendil. Siinkohal ei olegi küsimus mitte ehk niivõrd selles, kas kohalik omavalitsus üldse võib (kui tegemist ei ole korraldatud jäätmeveoga) oma territooriumil asuvate jäätmevaldajate jäätmete ära vedamiseks jäätmeveoteenust soetada, vaid selles, kas sellise teenuse hankimiseks valida väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse. Vaidlustust saaks pidada perspektiivituks, kui vastus viimasele küsimusele oleks ilmselgelt jaatav. Nii see pole. Küsimus taandub suurel määral hinnangule, kas sellise teenuse järgi on kiire vajadus. Kiire vajadus saab tähendada eeskätt vajadust saavutada teatud sellised tagajärjed, mille saavutamine on seadusega pandud kohaliku omavalitsuse ülesandeks ning mille saavutamine muul moel, kui kiire hankemenetluse läbiviimise teel, ei ole ilmselt võimalik. RHS § 28 lg 2 punkti 3 kohaldamise aluseks on hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud vajadus. Vähemalt küsitav on, kas varasemas korraldatud jäätmeveo raames sõlmitud hankelepingus ette nähtud lepingu üles ütlemise võimaluse realiseerimine saab olla käsitatav sellise ettenägematu sündmusena.
10.Kolmandaks tuleb hankemenetluse peatamise otsustamisel kaaluda ka menetluse peatamise vastu rääkivaid huve. Selliseks huviks saab antud juhul olla TKA (ning võimalike jäätmevaldajate) huvi lepingu kiire sõlmimise vastu. Nõustun selles osas AS-i Ragn-Sells seisukohaga, et antud juhul ülekaalukat huvi vaidlusaluse hankelepingu kiire sõlmimise vastu ei ole. Olukorras, kus korraldatud jäätmeveo osas sõlmitud hankeleping selle üles ütlemise tõttu lõpeb, on igal jäätmevaldajal võimalik tellida jäätmeveoteenus mõnelt turul tegutsevalt ettevõtjalt. Arvestades seda, et ka praegu on Tallinna linnas nii neid piirkondi, kus toimub korraldatud jäätmevedu kui ka neid, kus jäätmete vedu toimub vaba turu tingimustel ning pidades silmas, et teadaolevalt on jäätmeveoga tegelevaid ettevõtjaid vähemalt nii palju, et nende vahel valitseks mõistlik konkurentsiolukord, ei saa usutavaks pidada, et reaalselt poleks jäätmevaldajatel võimalik korraldatud jäätmeveo lõppemisel sõlmida lepingut mõne turul tegutseva ettevõtjaga. Vastupidist peaks tõendama või vähemalt põhistama kaebaja, ent kaebuses seda tehtud pole, vaid on piirdutud vaid üldsõnalise tõdemusega, et uue lepingu sõlmimata jätmisel ei ole teada, mida teha Kesklinna piirkonna jäätmetega pärast 25. maid 2017. Kõnealuste jäätmete veoks saavad jäätmevaldajad sõlmida lepingu vastaval tegevusalal tegutsevate ettevõtjatega. TKA näib ekslikult leidvat, et pärast 25. maid 2017 tuleb Kesklinna 9. jäätmeveopiirkonnas igal juhul jätkata jäätmete vedamist kohaliku omavalitsuse poolt tellitud jäätmeveoteenuste kaudu. Ülekaalukast huvist hankelepingu kiire sõlmimise vastu, mis on sedavõrd kaalukas, et õigustaks ka kaebaja poolt põhistatud argumentidega vaidlustatud hankemenetluse jätkamise, saaks rääkida juhul, kui võiks näha reaalset ohtu, et 25. mail 2017 Tallinna Kesklinna 9. jäätmeveopiirkonnas jäätmevedu katkeb. Sellise ohu realiseerumist ei saa ilma asjakohase põhistuseta usutavaks pidada. Asjaolu, et jäätmevaldajatele kaasneb teatav lisakoormus seoses uute lepingute sõlmimisega, samuti võimalus, et jäätmeveoteenuse hind kujuneb korraldatud jäätmeveoga võrreldes mõnevõrra kallimaks, ei ole sedavõrd kaalukad argumendid, mis välistaksid hankemenetluse peatamise.
11.HkMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6 kohaselt tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu kaebajalt AS-i Ragn-Sells kasuks välja mõista vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. AS Ragn-Sells on taotlenud kokku 1172,50 euro suuruse õigusabikulu välja mõistmist. Kulu kandmine on tõendatud arve ja tasumist kinnitava maksukorraldusega. Õigusabikulu vastab 8,75 tunnile advokaadi tööle. Leian, et asja keerukust ja mahukust silmas pidades on õigusabikulu põhjendamatult suur. Asi on võrreldav esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruskaebuse koostamisega. Vähemalt osas, mis puudutab hankemenetluse peatamist ning erinevaid huve, ei ole tegemist keeruka küsimusega. Seega pean põhjendatuks mõista AS-i Ragn-Sells kasuks menetluskulud välja 670 euro ulatuses, mis vastab arvetelt nähtuvat tunnihinnet silmas pidades 5 advokaadi töötunnile. Menetluskulu tuleb välja mõista Tallinna linnalt kui avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult, mille organiks Tallinna Keskkonnaamet on. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.