Tallinna Keskkonnaameti kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 04.04.2017 otsuse nr 45-17/184222 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Tallinna Keskkonnaamet Vastustaja – AS Ragn-Sells, esindaja vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11.04.2017 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Keskkonnaameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Keskkonnaameti määruskaebus rahuldamata Halduskohtu 11.04.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-769 muutmata.
ja
Tallinna
2.Mõista Tallinna linnalt AS Ragn-Sells kasuks välja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud 632,50 (kuussada kolmkümmend kaks koma viiskümmend) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
Tallinna Keskkonnaamet algatas 28.03.2017 väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke „Jäätmete kogumise ja vedamise teenuse tellimine Kesklinna veopiirkonnas nr 9“ (viitenumber 184222), mille pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 05.04.2017. AS RagnSells esitas 30.03.2017 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankedokumentide peale ning taotles hankemenetluse peatamist.
2.VAKO peatas 04.04.2017 otsusega nr 45-17/184222 hankemenetluse. Hankemenetluse peatamata jätmise korral ei täida vaidlustusmenetlus oma eesmärki, s.o vaidlustaja õiguste kaitset. Hankemenetluse peatamata jätmisel puudub hankijal võimalus
3-17-769 muuta hanke alusdokumente pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva, et täita VAKO otsust (riigihangete seaduse (RHS) § 36 lg 1). Vaidlustuse rahuldamisel oleks VAKO otsus hankijale täitmiseks kohustuslik (RHS § 127 lg 5). See tooks praegusel juhul paratamatult kaasa hankemenetluse kehtetuks tunnistamise või vaidluse jätkumise kohtus. Mõlemal juhul ei oleks saavutatav hankija põhieesmärk sõlmida hankeleping enne 25.05.2017. Hankija jättis kasutamata õiguse omal algatusel pikendada pakkumuste esitamise tähtaega mõistliku aja võrra. Sellisel juhul puudunuks vajadus peatada menetlus vaidlustaja õiguste kaitseks.
3.Tallinna Keskkonnaamet esitas 07.04.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 04.04.2017 otsuse tühistamiseks.
4.Tallinna Halduskohus jättis 11.04.2017 määrusega kaebuse rahuldamata. RHS § 123 lg 3 alusel eeldab hankemenetluse peatamine vastava õiguskaitsevajaduse olemasolu. Praegusel juhul esineb vajadus hankemenetluse peatamise järele, sest vastasel juhul poleks AS-l Ragn-Sells võimalik saavutada VAKO-le esitatud vaidlustusega taotletavat eesmärki. AS Ragn-Sells soovib hankemenetluse esemeks olevaid teenuseid osutada, ent ei pea võimalikuks esitada pakkumust õigusvastastel tingimustel toimuvas hankemenetluses. Pidades silmas Tallinna Keskkonnaameti eesmärki sõlmida hankeleping enne 25.05.2017 ning VAKO menetluse ja tõenäoliselt sellele järgneva kohtumenetluse eeldatavat kestust, on usutav, et hankemenetluse peatamata jätmise korral sõlmitakse kõnealuse hankemenetluse tulemusena hankeleping enne AS-i Ragn-Sells vaidlustuse suhtes tehtava otsuse jõustumist. Hankelepingu sõlmimisega seoses kaotab hanketingimuste vaidlustamine mõtte. Seega on AS-l Ragn-Sells esialgse õiguskaitse vajadus. Õiguskaitse vajadust ei välista see, et AS RagnSells oleks saanud osaleda hankemenetluses, sõltumata hinnangust hankedokumentide õiguspärasusele. Praeguses menetlusetapis ei saa vaidlustust pidada ilmselgelt perspektiivituks. AS Ragn-Sells on mh vaidlustanud hanke liigi valiku ning selles osas taandub vaidlus sellele, kas kohalik omavalitsus saab, olukorras, kus tegemist ei ole korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg 1 tähenduses, õigustada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist jäätmeveoteenuse kiire tellimise vajaduse argumendil. Küsimus ei seisne mitte niivõrd selles, kas kohalik omavalitsus võib oma territooriumil asuvate jäätmevaldajate jäätmete vedamiseks jäätmeveoteenust vabaturutingimustes soetada, vaid selles, kas sellise teenuse hankimiseks võib valida väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse. See ei ole selge ja sõltub ennekõike hinnangust, kas sellise teenuse järele on kiire vajadus. RHS § 28 lg 2 p-i 3 kohaldamise aluseks on hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud vajadus. On küsitav, kas sellena on käsitatav korraldatud jäätmeveo raames sõlmitud hankelepingus ettenähtud lepingu ülesütlemise võimaluse realiseerumine. Puudub ülekaalukas huvi vaidlusaluse hankelepingu kiire sõlmimise vastu. Olukorras, kus korraldatud jäätmeveo osas sõlmitud hankeleping lõpeb selle ülesütlemise tõttu, on igal jäätmevaldajal võimalik tellida jäätmeveoteenus mõnelt turul tegutsevalt ettevõtjalt. Arvestades seda, et ka praegu on Tallinna linnas neid piirkondi, kus toimub korraldatud jäätmevedu, kui ka neid, kus jäätmevedu toimub vabaturu tingimustes, ning pidades silmas, et teadaolevalt on jäätmeveoga tegelevaid ettevõtjaid vähemalt nii palju, et nende vahel valitseks mõistlik konkurentsiolukord, ei saa pidada usutavaks, et jäätmevaldajatel poleks võimalik korraldatud jäätmeveo lõppemisel sõlmida leping mõne turul tegutseva ettevõtjaga. Tallinna Keskkonnaamet ei ole näidanud ära, et Tallinna Kesklinna 9. jäätmeveopiirkonnas võiks jäätmevedu katkeda hankemenetluse peatamise tõttu alates 25.05.2017. Jäätmevaldajatele kaasnev teatav koormus uute lepingute sõlmimisega ja võimalik jäätmeveoteenuse hinnatõus ei ole sellised kaalutlused, mis välistaksid hankemenetluse peatamise. 2(7)
3-17-769
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Tallinna Keskkonnaamet palub 17.04.2017 määruskaebuses tühistada VAKO 04.04.2017 otsus ja Tallinna Halduskohtu 11.04.2017 määrus. Tallinna Keskkonnaametil on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 ja hädaolukorra seaduse (HOS) § 34 lg 9 p-i 4 järgi kohustus tagada oma haldusterritooriumil jäätmete äraveo toimepidevus. RHS § 28 lg 2 p-i 3 kohaldamise alus tekkis ettenägematute sündmuste tagajärjel, kui ühispakkujad AS Ragn-Sells ja Linna Jäätmekäitlus OÜ ütlesid hankelepingu üles. Ajavahemik, mis jääb lepingu ülesütlemisavalduse esitamise ning Linna Jäätmekäitlus OÜ ja AS Ragn-Sells poolt teenuse osutamise lõpetamise vahele (10.03.2017– 24.05.2017), ei võimalda Tallinna Keskkonnaametil kinni pidada RHS §-s 35 sätestatud tähtaegadest. AS-l Ragn-Sells on esialgse õiguskaitse vajadus, kuid halduskohus jättis tähelepanuta asjaolu, et hankemenetluse peatamise otsuse jõusse jätmisel muutub käesoleva hankemenetluse läbiviimine eesmärgipäratuks, sest Tallinna Keskkonnaameti eesmärk ja vajadus on sõlmida hankeleping enne 25.05.2017. Sellest tulenevalt on Tallinna Keskkonnaamet valinud hankemenetluse liigiks väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse. Isegi, kui lepingus puudunuksid ülesütlemise alused, kohaldunuks sellele võlaõigusseadus, mille § 196 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. Seega saanuks hankelepingut mõjuva põhjuse olemasolul üles öelda ka siis, kui selles puudunuks ülesütlemise aluseks olnud p 11.5. Tallinna Keskkonnaamet ei saa olla pidevas lepingu erakorralise ülesütlemise ootevalmiduses. Hankelepingu p-s 11.5 nimetatud asjaolusid hankelepingu ülesütlemiseks ei esinenud. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et hankemenetluse peatamise otsustamisel tuleb kaaluda ka Tallinna Keskkonnaameti ja võimalike jäätmevaldajate huvi lepingu kiire sõlmimise järele. Jäätmeveo turul on olemas vaid kolm potentsiaalset jäätmevedajat. Asjakohatu on võrdlus nende Tallinna veopiirkondadega, kus on hetkel vabaturu tingimused. Kui hetkel vabaturu tingimustes lõppes teatud veopiirkondades korraldatud jäätmevedu, ei toonud see jäätmevaldaja jaoks kaasa sisulisi muutusi: jäätmevaldajal oli veoleping vedajaga sõlmitud ja vedaja jätkas teenuse osutamist vabal turul. Praegusel juhul tuleb aga arvestada, et Kesklinna veopiirkonnas on ligikaudu 3000 jäätmevaldajat, kes on jäätmeveolepingu sõlminud Tallinna Jäätmekeskusega. Jäätmevaldajad eeldavad, et kohalik omavalitsus tagab jäätmevaldajatele pärast ühe jäätmeveo lepingu lõppemist ajutiselt jäätmete äraveo. Seega on avalik huvi suunatud sellele, et Tallinna Keskkonnaamet ei jätaks Tallinna Jäätmekeskuse kliente 25.05.2017 jäätmeveoteenusest ilma, vaid tagaks neile ajutiselt jäätmeveo toimepidavuse, kuni veopiirkonnas rakendatakse uuesti korraldatud jäätmevedu. Tallinna Keskkonnaameti praktika kohaselt võtab korraldatud jäätmeveo hanke läbiviimine (alates hanketeate avaldamisest kuni hankelepingu sõlmimiseni) kohtuvaidluste tõttu aega ligikaudu üks aasta. Vaidlusalune riigihange on ajutine meede ja selle tulemusel sõlmitakse hankeleping üheks aastaks, mida võib pikendada ühe aasta võrra, kui veopiirkonnas ei ole rakendunud korraldatud jäätmevedu. Asjassepuutuvas veopiirkonnas ei tule tingimata jätkata jäätmete vedamist kohaliku omavalitsuse tellitud jäätmeveoteenuste kaudu, kuid Tallinna Keskkonnaametil peab olema võimalus tagada jäätmevaldajatele jäätmevedu alates 25.05.2017.
6.AS Ragn-Sells vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. 3(7)
3-17-769 Rahandusministeerium on 13.04.2017 alustanud vaidlusaluse hanke osas järelevalvemenetlust. Järelevalvemenetluse algatamise teates esile toodud seisukohad kinnitavad vaidlustuses esitatud seisukohti hankemenetluse ebaõige liigi kohaldamise osas. Seega ei oleks võimalik ebaõige hankeliigi valiku tõttu vaidlustatud hankemenetlust õiguspäraselt läbi viia. Ainuüksi seetõttu on hankemenetluse peatamine põhjendatud. Ebaõige on Tallinna Keskkonnaameti väide, et RHS § 28 lg 2 p 3 kohaldamise alus tekkis Tallinna Keskkonnaametist sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel. Lepingu ülesütlemise alused ja etteteatamistähtaeg (75 päeva) olid hankedokumentide osaks olevas hankelepingu projekti p-s 11.5 ette nähtud. Seega on tegemist lepingus iseseisvalt sätestatud õigusega ning seetõttu pidi Tallinna Keskkonnaamet vastaval alusel lepingu ülesütlemise võimalust ette nägema, sõltumata sellest, kas hankelepingut võis ka muudel alustel üles öelda. Hanke puudulik planeerimine ei ole ettenägematu sündmus RHS § 28 lg 2 p 3 tähenduses. Tallinna Keskkonnaameti eesmärk saavutada jäätmehoolduse toimepidavust ei ole saavutatav isegi siis, kui see oleks praegustel asjaoludel lubatud vabaturu hanke läbiviimise kaudu. Erinevalt korraldatud jäätmeveost ei ole vabaturu olukorras jäätmevaldajatel kohustust jätkata Tallinna Jäätmekeskusega sõlmitud lepingute täitmist ja seeläbi hanke tulemusel leitud jäätmevedaja teenuse kasutamist. Samuti ei ole Tallinna Keskkonnaamet näidanud ära, kuidas saaksid ajutise meetmena vabaturu hanke teel jäätmevedaja otsimata jätmisel kahjustada olulised avalikud huvid (nt linna puhtus ja korrashoid, isikute tervis, looduskeskkond). Jäätmevaldajatele uue lepingu sõlmimisest tekkivad mõningased ebamugavused või teenuse võimalik mõnevõrra kõrgem hind ei ole ilmselgelt asjaoludeks, mis tingiksid vabaturu olukorras jäätmehoolduse mittetoimimise. Kohalikul omavalitsusüksusel on KOKS §-st 6 ja HOS § 34 lg 9 p-st 4 tulenevate kohustuste täitmiseks kohustus korraldada jäätmehooldust vaid korraldatud jäätmeveo puhul. Kui see ei ole võimalik, tuleb kohalikul omavalitsusel jäätmevaldajaid piisavalt teavitada ja täita selgitamiskohustust vabaturu tingimustes jäätmeveo korralduse kohta. Puudub mistahes alus arvata, et Tallinna Kesklinna 9. jäätmeveopiirkonnas katkeks jäätmevedu alates 25.05.2017. Seega ei ole ajutiste meetmete rakendamine õiguspärane ega vajalik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 206 lg-le 1 ja § 280 lg-le 4 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 280 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 280 lg 4) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv (15 eurot – riigilõivuseaduse § 60 lg 6).
8.RHS § 123 lg 3 järgi võib VAKO vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankemenetluse peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. Sellise otsuse peale esitatud kaebus lahendatakse HKMS § 280 lg 3 alusel esialgse õiguskaitse korras. HKMS § 249 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib taotleja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on
4(7)
3-17-769 esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud taotleja nõuete ja eesmärkidega.
9.Halduskohus on õigesti leidnud, et vaidlustajal on vajadus hankemenetluse peatamise järele (RHS § 123 lg 3 ja HKMS § 249 lg 1), sest vastasel korral poleks AS-l Ragn-Sells võimalik saavutada VAKO-le esitatud vaidlustusega taotletavat eesmärki, s.o osutada jäätmeveo teenuseid asjassepuutuvas piirkonnas vabaturu tingimustes alates 25.05.2017. Rahandusministeerium on leidnud, et kuna Tallinna Keskkonnaamet on valinud sellise riigihanke liigi, milleks tal ei pruugi olla õigust, võib see tuua kaasa hankemenetluse kehtetuks tunnistamise (Rahandusministeeriumi 13.04.2017 teade nr 12.2-1/02896-1 Tallinna Keskkonnaameti korraldatud riigihanke suhtes järelevalvemenetluse alustamise kohta, lk 1). RHS § 108 lg-st 6 tulenevalt oleks hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse või ettekirjutuse tegemise järel sõlmitud hankeleping tühine. Hankelepingu tühisuse tuvastamise korral kohtus ei takista HKMS § 267 lg 4 ka selle aluseks oleva õigusvastase haldusakti tühistamist. Samas, kui kohus ei peaks nõustuma VAKO-ga hankemenetluse peatamise vajalikkuse osas ja praegune hankemenetlus lõppeks hankelepingu sõlmimisega enne hankemenetluse võimalikku kehtetuks tunnistamise otsuse või ettekirjutuse tegemist ja selle kohta eeldatavas kohtumenetluses tehtavat jõustunud otsust, oleks ootuspärane, et selline potentsiaalselt tühine üheks aastaks sõlmitud hankeleping oleks pooleldi täidetud enne selle tühisuse tuvastamiseks algatatud VAKO vaidlustusmenetluse ja kohtumenetluse lõppemist. Kahtlusteta toimuks see oluliselt hiljem kui leiab aset asjassepuutuvas piirkonnas korraldatud jäätmeveolt vabaturu tingimustele üleminek (25.05.2017).
10.AS-le Ragn-Sells jääks õigus nõuda kahju hüvitamist, kuid potentsiaalselt õigusvastaselt läbiviidud riigihankest kõrvale jäämisest tingitud võimaliku saamata jäänud tulu väljaarvutamine kohtumenetluses oleks keeruline ja aeganõudev, sest lisaks vaidlustajale on turul teisigi ettevõtjaid, kes võinuksid kvalifitseeruda edukaks pakkujaks avatud hankemenetluse tingimustes. Sõlmitava hankelepingu täitmise faktiliste tagajärgede kõrvaldamine pärast kohtuvaidluse lõppu oleks seega vähemasti oluliselt raskendatud.
11.Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul on võimalik, et Tallinna Keskkonnaameti korraldatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega, st hanketeate tavapärase avaldamiseta hankemenetlus oli õigusvastane. RHS § 28 lg 1 järgi peab väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral hankija hankelepingu tingimuste üle läbirääkimisi omal valikul ühe või mitme huvitatud isikuga, olles eelnevalt esitanud neile hankedokumendid. Kui selgub, et hankija valitud hankemenetluse liik ei olnud kooskõlas mh RHS §-s 28 sätestatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse nõuetega, oli AS-i Ragn-Sells subjektiivsete õiguste rikkumine ilmne.
12.RHS § 29 lg 2 järgi ei alga väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus hanketeate avaldamisega registris, vaid hankedokumentide esitamisega ühele või mitmele tema valitud huvitatud isikule. Tallinna Keskkonnaamet korraldas väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke RHS § 28 lg 2 p 3 alusel, mille järgi on hankijal õigus korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada RHS §-s 35 sätestatud tähtaegadest. Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul on põhjendatud halduskohtu ja Rahandusministeeriumi seisukoht (vt eelnimetatud 13.04.2017 teate lk 5), et sellist erandlikku asjaolu tuleb tõlgendada kitsendavalt ja hankelepingu p-s 11.5 ettenähtud lepingu ülesütlemise õiguse kasutamine hankija poolt ei pruugi olla temast sõltumatu ettenägematu sündmus. Sõltumata sellest, kas hankelepingu p-s 11.5 nimetatud asjaolud lepingu ülesütlemiseks esinesid, oli Tallinna Keskkonnaametil võimalik sellise võimaluse realiseerumisega arvestada juba ülesöeldud lepingu koostamisel 5(7)
3-17-769 (nt vajadusel sätestades etteteatamistähtaja).
lepingu
ülesütlemiseks
enama
kui
päeva
pikkuse
13.Vaidlustust ei saa lugeda perspektiivituks. Vaidlusaluse hankemenetluse objektiks oli jäätmevedu vaba jäätmeveo turu, mitte korraldatud jäätmeveo tingimustes. Vaba jäätmeveo turu tagamise seisukohast on esmatähtis see, et jäätmevedajate vahel esineks konkurents, mis võimaldab jäätmevaldajal valida temale kõige sobivama teenusepakkuja. Kui isegi korraldatud jäätmeveo puhul määrab teenustasu suuruse (millega jäätmevaldaja on kohustatud nõustuma) konkurents JäätS § 66 lg 1 alusel korraldatud jäätmevedajate vahelise riigihanke käigus, siis seda olulisem on vabaturu tingimustes toimuva jäätmeveo puhul, et korraldatavas hankemenetluses oleks tagatud kõigile jäätmevedajatele õiguspärased võimalused hankemenetlusest osa võtta ja konkurentsis osaleda.
14.Eeltoodust lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et avalik huvi selle vastu, et vaidlusalune riigihange oleks läbi viidud õiguspäraselt, kaalub üles hankemenetluse peatamisel asjassepuutuvas piirkonnas hüpoteetiliselt jäätmevaldajatele kaasneda võiva mõnevõrra suurema teenustasu jäätmeveo eest. Tallinna Keskkonnaameti väide, et hankemenetluse peatamisel tuleb jäätmevaldajatel sõlmida teenuselepingud jäätmevedajatega suurema teenustasu alusel, on Tallinna Kesklinna tiheasustust ja vaba konkurentsi tingimusi arvestades ringkonnakohtu hinnangul spekulatiivne. Hankija leiab lisaks, et menetluse peatamisel saaks kahjustatud tema huvi tagada jäätmevaldajatele jäätmevedu alates 25.05.2017. Ringkonnakohtule ei nähtu selliseid asjaolusid, mis tingiksid hankemenetluse peatamisel selle huvi kahjustumise, sest Tallinna Kesklinna asjassepuutuvas jäätmeveopiirkonnas paiknevatel jäätmevaldajatel on vabaturu tingimustes võimalik lepinguvabadusest lähtuvalt sõlmida lepinguid otse jäätmevedu pakkuvate ettevõtjatega, ilma et jäätmete äraveo toimepidevus saaks kahjustatud. Tegemist on sellise tiheasustusega alaga, mille puhul ei ole eluliselt usutav, et jäätmevedajad ei oleks vaba konkurentsi tingimustes valmis jäätmevaldajaid teenindama umbes aasta kestel, kuni Tallinna Keskkonnaamet on sõlminud hankelepingu, mille objektiks on asjassepuutuvas piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse pakkumine, ning selline hankemenetlus on läbinud võimaliku vaidlustuse kohtus.
15.Eelneva põhjal jääb Tallinna Keskkonnaameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.04.2017 määrus muutmata.
16.HKMS § 109 lg 2 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Asjas tehti määrus vaidlustaja kasuks, mistõttu tuleb tema menetluskulud kanda hankijal (HKMS § 108 lg 1). Tallinna Keskkonnaameti menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. AS Ragn-Sells esitas halduskohtule taotluse mõista hankijalt välja õigusabikulud 1172,50 eurot vandeadvokaadi 8,75 töötunni eest. Halduskohus leidis, et asja keerukust ja mahukust silmas pidades on õigusabikulu põhjendamatult suur, sest asi on võrreldav esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruskaebuse koostamisega. Halduskohus pidas põhjendatuks mõista AS-i Ragn-Sells kasuks välja menetluskulud 670 euro ulatuses. Ringkonnakohtus taotleb AS Ragn-Sells 632,50 euro (õigusabikulud käibemaksuta) väljamõistmist vandeadvokaadi 4,75 töötunni eest. Põhjendatud menetluskulud ei saa apellatsiooniastmes olla üldjuhul suuremad kui esimese astme kohtus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-46-14, p 20). Kuna praegusel juhul on menetluskulud väiksemad kui esimeses kohtuastmes, peab ringkonnakohus põhjendatuks asja keerukust, uusi asjaolusid ja senist vähest kohtupraktikat hankemenetluse peatamise otsuse 6(7)
3-17-769 vaidlustamise menetluses silmas pidades mõista AS-i Ragn-Sells menetluskulud täies ulatuses Tallinna linnalt välja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.