Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

3-3-1-16-09 p 22). Isegi juhul, kui haldusorgan otsustab sellele vaatamata välise õigusabi kasutamise kasuks, ei ole õigustatud kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine teiselt poolelt (RKHKo 3-3-1-53-11 p 31, 3-3-1-28-09 p 12, RKHKo 3-3-1-24-07 p 16). Sellest põhimõttest kõrvalekaldumist õigustavad üksnes erandlikud asjaolud (RKHKo 3-3-1-24-07 p 16). Kaebajad ei nõustu vastustaja on seisukohaga, et vaidluse asjaolud muudab erandlikuks see, et vaieldi kaebaja kaebeõiguse ja kaebetähtaja järgimise üle. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et vaidlus jääb haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidesse, kui vaidlustatakse tema väljastatud haldusakt (RKHKo 3-3-1-26-16 p 50, RKHKo 3-3-1-25-16 p 18, RKHKo 3-3-1-26-12 p 30), mh ka juhul, kui vaidlus käib haldusakti õiguspärasuse või selle suhtes kaebeõiguse olemasolu üle (RKHKo 3-3-1-5207 p 11). Kaebajad palusid Hiiu maavanema 20. juuni 2016 korralduse nr 1-1/2016/114 tühistamist. Vaidlustatud korraldusega kehtestas Hiiu maavanem Hiiu maakonnaga piirneval merealal maakonnaplaneeringu. PlanS § 55 lg 4 sätestab: „Maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja on maavanem“. Seega ei ole vaidlus väljunud Hiiu Maavalitsuse igapäevase tegevuse raamidest, mh ka juhul, kui vaieldakse kaebajate kaebeõiguse olemasolu üle. Kaebeõiguse teema planeerimisasjades peaks olema planeeringutega tegelejate jaoks igapäevane. Antud juhul on kohus kaebeõiguse küsimusi oma kohtunõuetes põhjalikult selgitanud, mis oli kahtlemata abiks ka vastustajale. Tuleb rõhutada ka seda, et Hiiu Maavalitsus sama planeeringu üle pidamas vaidlust teises kohtuasjas, mistõttu ei saa ka kohtumenetluse, sh kaebeõiguse küsimused olla võõrad. Otsitud ja meelevaldne on ka vastustaja väide, mille kohaselt õigustab Hiiu Maavalitsuse suurus ja juristide puudumine menetluskulude välja mõistmist kaebajatelt. Juhul, kui haldusorgan on võimeline mitme aasta jooksul menetlema ja kehtestama maakonnaplaneeringut, mille näol on tegu keskmisest keerukama menetlusega ja mis nõuab ka piisavaid õiguslikke eriteadmisi, peab see haldusorgan kindlasti võimeline pidama ka sellega seotud vaidlusi. Igal juhul ei saa riski, et üks haldusorgan ei oma vajaliku kvalifikatsiooniga ametnikke, jätta kaebajate kanda. Hiiu Maavalitsuse esitatud menetluskulude nõue on ka ebamõistlikult suur. Kohtule esitatud kaebus on lühike ning puudutab vaid planeeringu paari üksikut sisulist aspekti. Kaebeõiguse põhimõtted ja praktika on kohus esitanud oma kohtunõuetes. Seetõttu on kahe vandeadvokaadi poolt vastuse koostamiseks üle 27 tunni kulutamine selgelt põhjendamatu. Asja keerukust arvestades on liiga kõrge ka tunnihind.

haldusakte halduskohtumenetluses iseseisvalt kaitsma, kasutamata advokaadi abi, mistõttu ei ole nende õigusabikulud põhjendatud (nt RKHKo 24.04.2001, nr 3-3-1-19-01, p 3; 18.12.2003, nr 3-31-75-03, p 9). Lisaks on Riigikohtu halduskolleegium korduvalt rõhutanud, et halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine haldusorganile on põhjendatud üksnes siis, kui kohtuasjas vaieldavad küsimused on väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2012 lahend nr 3-3-1-26-12, p 29; 27.10.2011 lahend nr 3-3-1-53-11, p 31; 19.06.2007 lahend nr 3-3-1-24-07, p 16; 10.05.2001 lahend nr 3-3-1-11-01; 05.10.2005 lahend nr 3-3-1-48-05; 14.05.2007 lahend nr 3-3-1-16-07). Haldusorgan võib välist õigusabi kasutada, kuid peab arvestama, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 06.11.2007 lahend nr 3-3-1-52-07, p 10). Haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise võimalikkus on piiratud mitme tingimusega, näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 26.04.2010 lahend nr 3-3-1-9-10, p-d 15 ja 17; 14.01.2009 lahend nr 3-3-1-62-08, p 15; 14.05.2007 lahend nr 3-3-31-16-07, p 13; 15.10.2004 lahend nr 3-3-1-49-04, p 10). Lisaks leidis Riigikohtu halduskolleegium 27.10.2011 kohtuasjas nr 3-3-1-53-11, et olenemata sellest, et konkreetsel juhul oli tegemist mahuka ja keeruka kahjuhüvitamise asjaga, ei olnud õigusabikulu hüvitamine põhjendatud, sest ka sellisel juhul ei ole põhjust pidada kohtuvaidlust täidesaatva riigivõimu institutsiooni põhitegevuse raamidest väljuvaks. Kohus nõustub kabajatega, et vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest antud juhul vaidlus ei välju. Seejuures tuleb eeldada vastustaja kõrgeid teadmisi ja laia pädevust planeerimisalases valdkonnas. Hiiu Maavanema, nagu ka kõigi teiste maavanemate, ülesandeks on muuhulgas planeerimisalase tegevuse korraldamine ja koostöö tegemine planeeringute koostamisel (planeerimisseadus § 4 lg 1, § 15 lg 2, § 31 lg 2, § 57 lg 1, § 76 lg 2, § 99 lg 2), kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja ka detailplaneeringute heakskiitmine (planeerimisseadus § 121 ja § 138), üldplaneeringu heakskiitmine (planeerimisseadus § 90), maakonnaplaneeringute koostamise korraldamine, sh algatamine ja kehtestamine ning ülevaatamine (planeerimisseaduse § 55 lg 4, § 58 lg 1, § 71 lg 1, § 72 lg 1). Et käesolevas asjas vaieldi muuhulgas kaebajate kaebeõiguse üle, ei tähenda, et vaidlus oleks väljunud vastustaja põhitegevuse raamidest. Ka planeerimismenetluses tuleb kaasata avalikkust ning planeerimisalase tegevuse korraldamine ja koostöö planeeringute koostamisel, samuti planeeringute algatamine ja kehtestamine eeldab ka teadmisi selle kohta, milliste isikute õigusi võib kavandatav tegevus rikkuda. See tähendab, et vastustaja peab olema suuteline hindama isikute kaebeõigust tema kehtestatud haldusaktide vaidlustamisel ning esitama vajadusel ka sellekohaseid põhjendatud seisukohti ja vastuväiteid. Seega on tegemist vaidlusega, mis on otseselt seotud vastustaja seadusest tulenevate ülesannete täitmisega. Seejuures ei eeldanud antud vaidlus uusi ega erakordselt keerukate õiguslike küsimuste lahendamist, mis võimaldaks hinnata õigusteenuse kasutamist vajalikuks ja põhjendatuks ka juhul, kui vaidlus jääb põhitegevuse raamidesse. Kohtu hinnangul ei ole õigusteenuse kasutamine põhjendatud ja seetõttu ei ole põhjendatud ka vastustaja lepingulise esindaja kulude kaebajatelt väljamõistmine. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

riigilõivu tagastamist summas 180 eurot, so pool kogu kaebajate eest tasutud riigilõivust. HKMS § 104 lg 6 p 2 kohaselt tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest ja tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot. Kohus osundab, et riigilõiv käesoleval juhul HKMS § 104 lg 6 p 2 kohaselt tagastamisele ei kuulu. HKMS § 104 lg 1 viimase lause kohaselt tasub mitme isiku ühise kaebuse korral iga isik riigilõivu seaduses ettenähtud kogusumma ulatuses. Iga kaebaja eest on kooskõlas HKMS § 104 lg-ga 1 ja RLS § 60 lg-le 1 tasutud riigilõivu summas 15 eurot. Seega tuleb lähtudes seaduse mõttest ka riigilõivu tagastamise otsustamisel arvestada iga kaebaja eest tasutud riigilõivu suurust eraldi, mitte kogusummana. Et iga kaebaja eest on tasutud riigilõiv summas 15 eurot, siis on selge, et iga kaebaja eest tasutud riigilõivu suurus ei ületa 31,94 eurot. Kuna asjas tasutud riigilõivu suurus ei vasta HKMS § 104 lg 6 p 2 nõuetele, ei kuulu riigilõiv tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.