P.V.i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.11.2014 ettekirjutuse nr 1412899/00061 tühistamisnõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – P.V. Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmas isik – M. H.
Menetlustoiming Kaebetähtaja ennistamise taotluse ja kaebuse muutmise taotluse lahendamine ning menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebetähtaeg ennistamata.
2.Keelduda kaebuse muudatuse vastuvõtmisest ja registreerida Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 17.02.2017 hoiatuse nr 1412899/00061 peale esitatud kaebus uue haldusasjana.
3.Lõpetada haldusasja nr 3-17-648 menetlus.
4.Tagastada P.V.ile kaebuselt tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot tema arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Eesti Krediidipangas.
5.Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
Sekretäril saata määrus kaebajale, kaebaja poolt menetlusdokumente vastuvõtma volitatud isikule M. K., vastustajale (esindaja kaudu) ning kolmandale isikule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1, 2, 3 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS §
3-17-648 124 lg 3, § 155 lg 5, § 204 lg-d 1 ja 2). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 203 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.P.V. esitas 21.03.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 18.11.2014 ettekirjutuse nr 1412899/00061 tühistamisnõudes.
2.Tallinna Halduskohtu 29.03.2017 määrusega võeti P.V.i kaebus menetlusse (resolutsiooni p 1) ning määrati kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks tähtaeg 04.04.2017 (resolutsiooni p 2). Kohus luges asjas esitatud dokumentide põhjal tõendatuks, et kaebaja sai vaidlustatud TLPA ettekirjutusest teada juba oktoobris 2016, mistõttu on tühistamiskaebus esitatud tähtaja rikkumisega. 3. P.V. esitas 03.04.2017 kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja põhjendab kaebetähtaja möödalaskmist sellega, et tal ei ole väljaspool Eestit internetti. See ei võimalda tal pidevalt olla kursis oma e-postiga. 26.09.2016 ei olnud võimalik H. Märtsoni juures selgitusi jagada, kuna ta ei viibinud Eestis. Teades, et maja lõunapoolse külje ehitusprojektiga tegeleb M. H., ei pööranud kaebaja antud teemale piisavalt tähelepanu. TLPA 17.02.2017 tehtud hoiatuse ajal viibis kaebaja tööasjus Põhja-Norras ja sai hoiatuse koos kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega kätte 17.03.2017, misjärel selgus, et ta on võlgu 827 eurot. See oli põhjus, miks kaebaja halduskohtusse pöördus.
4.Tallinna Halduskohtu 03.04.2017 kohtunõudega paluti Tallinna linnal ja M. H. esitada seisukoht kaebetähtaja ennistamise taotlusele. Ühtlasi palus kohus kaebajal teatada, kas ta soovib lisaks TLPA ettekirjutusele vaidlustada ka 17.02.2017 hoiatust.
5.Kaebaja teatas, et soovib vaidlustada ka TLPA 17.02.2017 hoiatust.
6.Tallinna linn palub jätta kaebetähtaja ennistamata ja lõpetada asja menetluse. Ühtegi kaebaja nimetatud kaebetähtaja möödalaskmise põhjust ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1 tähenduses. Ükski neist põhjustest, arvestades ettekirjutusest teadasaamise võimalikku hiliseimat kuupäeva, ei saanud olla takistuseks kaebuse õigeaegsel esitamisel. Kaebaja pidi vaidlustatud ettekirjutusest olema teadlik hiljemalt 11.10.2016, mil andis TLPA ametnikule selgitusi seoses vaidlustatud ettekirjutuse täitmisega. Sellel ajal oli kaebajal ilmselgelt internet olemas. Seega ei saa kaebaja argumendid, mille kohaselt tal ei olnud internetti väljaspool Eestit ja ta ei saanud väljaspool Eestit viibimise tõttu H. Märtsoni juures 26.09.2016 selgitusi jagada, kuidagi olla asjakohases põhjuslikus seoses kaebetähtaja järgimata jätmisega. Samuti ei saa mõjuvaks põhjuseks lugeda teema piisava tähelepanuta jätmist ja tahtluse puudumist seaduse järgimata jätmiseks. Kaebaja kinnitab oma 03.04.2017 avalduses, et ebaseaduslik ehitustegevus toimus pikemat aega, s.o aastatel 2011-2013. Nimetatud ajavahemik on piisav selleks, et teha endale selgeks ehitamisega kaasnevad nõuded. Samas ei saa tähelepanu ja tahtluse puudus olla asjakohases põhjuslikus seoses kaebetähtaja järgimata jätmisega.
7.M. H. on kaebetähtaja ennistamisega nõus.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. 2(4)
3-17-648
9.Tallinna Halduskohus tuvastas 29.03.2017 määruses, et tühistamiskaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kohus asus seisukohale, et kaebaja pidi TLPA 18.11.2014 ettekirjutusest nr 1412899/00061 teadlik olema hiljemalt oktoobris 2016. Seega on kaebus esitatud viis kuud pärast haldusaktist teadasaamist.
10.HKMS § 71 lg 1 alusel ennistab kohus möödalastud seaduses sätestatud menetlustähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks loetakse püsivat takistust kaebuse esitamiseks. Näiteks on mõjuvaks põhjuseks liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus (vt HKMS § 150 lg 1).
11.Kaebaja on kaebetähtaja rikkumise mõjuva põhjusena märkinud interneti puudumise välismaal ning asjaolu, et kuivõrd vaidlustatud ettekirjutuse objektiks oleva maja juurdeehitusega tegeles M. H., siis ei pööranud kaebaja ettekirjutusele piisavalt tähelepanu.
12.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja välja toodud põhjused ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Tegemist ei ole objektiivsete takistustega, mis ei võimaldanud kaebajal pöörduda varem oma õiguste kaitseks kohtusse. Kaebaja ei ole väitnud, et talle ei olnud ettekirjutusega pandud kohustused arusaadavad. Ka juhul, kui kaebaja ja kolmanda isiku vahel oli sõlmitud kokkulepe seoses ettekirjutuses märgitud kohustuste täitmisega, ei saanud kaebaja sellest järeldada, et teda ettekirjutus ei puuduta. Nii on Tallinna Ringkonnakohus selgitanud, et ettekirjutuse adressaatide võimalikud omavahelised kokkulepped ei saa vabastada ühte adressaati ettekirjutuse täitmise kohustustest (Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2017 määrus nr 3-17-648, p 13). See, kui isik ei ole olnud piisavalt hoolas oma õiguste kaitsel, ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, punkt 17). Vaidlustatud ettekirjutuses on selgitatud vaidlustamise korda. Kohus möönab, et teatud juhtudel võib olla välisriigis keeruline leida juurdepääs internetiühendusele ning asjaajamine päritoluriigi haldusorganiga võib kujuneda raskemaks. Samas nähtub asja materjalidest, et 11.10.2016 on kaebaja suhelnud Tallinna linnaga elektroonselt. See tähendab, et ka juhul, kui kaebaja viibis tol hetkel välisriigis, oli talle juurdepääs internetile tagatud ning see ei saanud olla objektiivseks takistuseks, et esitada kaebus halduskohtusse. Seega ei ole kaebaja välja toonud mõjuvaid põhjuseid, miks kaebaja ei saanud kaebetähtaega järgida. Seetõttu ei kuulu kaebetähtaeg ennistamisele.
13.Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse muudatuse, soovides vaidlustada ka TLPA 17.02.2017 hoiatust. 14. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.
15.Käesoleval juhul ei pea kohus kaebuse muudatust otstarbekaks, kuivõrd haldusasi kuulub lõpetamisele kaebetähtaja rikkumise tõttu ning kaebuse muudatus ei saa kaasa aidata kaebuse eesmärgi saavutamisele. Seetõttu keeldub kohus kaebuse muudatuse vastuvõtmisest. Kohus selgitab, et kaebuse muudatus (kaebus TLPA 17.02.2017 hoiatusele) registreeritakse uue haldusasjana.
3(4)
3-17-648
16.HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus kaebuse menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu. 18.
Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise määruse jõustumise tagajärjeks on see, et kaebaja ei saa enam sama nõudega samal alusel halduskohtule kaebust esitada (HKMS § 43 lg 1 p 2).
19.HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Kaebusele lisatud maksekorralduse andmetel on P.V. tasunud Eesti Krediidipank kontolt nr xxxxxxxxxxxxx Rahandusministeeriumi Danske Bank A/S Estonia Branch kontole nr EE513300333522160001 riigilõivu 30 eurot, selgitusega „P.V.i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise ameti ettekirjutusele nr 1412899/00061 vastu. Palun Tallinna Linnakohtul peatada haldusakti“. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot kaebaja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx Eesti Krediidipangas.
20.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral. Käesoleval juhul ei ole vastustaja ega kolmas isik esitanud kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud (v.a kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot) menetlusosaliste enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.