1.Lugeda I. N. kaebus esitatuks kaebetähtaja rikkumisega, jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ja lõpetada asja menetlus.
Edastada määruse ärakiri menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 6, § 204 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.I. N. esitas 20.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) 10.10.2016 vastutusotsuse nr 13-7/691-8 tühistamiseks. Vaidlustatud otsusega kohustati I. N. tasuma Kommunikatsioonid OÜ maksuvõlg summas 29753,89 eurot. Kaebaja taotles vaidlustatud haldusakti tühistamist osas, millega kohustati kaebuse esitajat tasuma maksuvõlga summas 27290,39 eurot (tulumaks 15010,62 eurot, käibemaks 12279,77 eurot).
Kaebaja on läbinud vaidemenetluse ja saanud MTA 16.11.2016 vaideotsuse nr 61/3525-2 väidetavalt kätte elektrooniliselt 20.11.2016.
3.08.02.2017 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Vastustajal tuli esitada kirjalik vastus kaebusele, sh kaebuse tähtaegsuse kohta.
4.23.02.2017 vastuses kaebusele on MTA seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kohtule on esitatud kaebaja e-maksuameti konto andmed dokumendi 6-1/3525-2 (16.11.2016 vaideotsus nr 6-1/3525-2) kaebajale kättetoimetamise kohta 19.11.2016 (tl 24). Kaebuse esitamise tähtaeg lõppes 19.12.2016. Kaebus on esitatud 20.12.2016, seega HKMS § 46 lg 1 tähtaega rikkudes. Kuna kaebaja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud, siis tuleb asja menetlus lõpetada HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel.
3-16-2645
5.03.03.2017 määrusega andis kohus kaebajale tähtaja vastustaja 23.02.2017 vastusele oma seisukoha ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. 23.03.2017 pikendas kohus kaebaja taotlusel 03.03.2017 määrusele vastamise tähtaega kuni 27.03.2017. 27.03.2017 vastuses kaebaja selgitas, et ta ei ole väljendanud nõusolekut ega soovi saada menetlusdokumente kätte elektrooniliselt. Kaebaja sai vaideotsuse kätte pühapäeval 20.11.2016 ning sellega keeldus ta elektrooniliselt edastatud vaideotsuse vastuvõtmisest laupäeval 19.11.2016. Juhul, kui kohtu hinnangul tuleb lugeda vaideotsus kätte saaduks 19.11.2016, siis palub kaebaja, et kohus ennistaks kaebuse esitamise tähtaja ja loeks 20.11.2016 esitatud kaebuse esitatuks tähtaegselt.
6.05.04.2017 kohtunõudega küsis kohus MTA seisukohta kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse kohta. MTA palub vastuses tähtaja ennistamise taotlusele lugeda kaebus esitatuks pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist, jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada asja menetlus järgmistel põhjustel. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 54 lg 1 p-i 1 alusel menetlusdokumendi kättetoimetamine MTA e-teenuse keskkonna „e-maksuamet/e-toll” kaudu ei eelda kaebaja eelnevat nõusolekut. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja poleks maksuhaldurile oma elektronposti aadressi teatanud. Samuti on kaebajale e-maksuameti vahendusel eelnevalt kätte toimetatud ka näiteks vastutusotsuse projekt. Seega on kaebajale dokumentide elektrooniline kättetoimetamine iga juhul lubatav ja selle kättetoimetamisviisi kasutamine ei saanud olla kaebaja jaoks üllatuslik. Ei vasta tõele kaebaja väide, mille järgi puudus kaebajal võimalus kodustes tingimustes tutvuda digitaalselt allkirjastatud vaideotsusega. MKS § 54 lg 3 ls 2 järgi loetakse e-maksuametisse üleslaaditud dokument kättetoimetatuks selle avamisel, dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Vastustaja saatis ühes kaebuse vastusega kohtule vastuse e-maksuameti päringust, mis kinnitab infosüsteemi poolt automaastelt registreeritud dokumendi avamise, mitte lihtsalt sisenemise e-maksuameti veebilehele nagu kaebaja üritab eksitavalt väita. Seoses kaebaja viidetega HMS-le vastustaja kõigepealt meenutab, et maksumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui käesolevas seaduses, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti (MKS § 45). Lisaks on kaebaja seisukohad HMS-le toetudes ka vastuolulised. Nimelt ühelt poolt soovib kaebaja kinnitada, et sai vaideotsuse kätte pühapäeval 20.11.2016 ehk puhkepäeval. Teisalt tugineb kaebaja HMS §-le 29 väitega, et haldusorgan võib dokumenti kätte toimetada tööpäeviti kelle 08.00-st kuni 20.00-ni. Vastustaja siiski toonitab, et käesoleval juhul ei ole vaidlusalune menetlusdokument (vaideotsus) emaksuametisse laetud puhkepäeval, vaid siiski tööpäeval (16.11.2016 kl 16:15:03). Asjaolu, et kaebaja otsustas e-maksuametisse siseneda ja dokumendi avada puhkepäeval, ei too endaga kaasa haldusakti kättetoimetamise korra rikkumist. Kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud. Lisaks on kaebaja põhjendused vasturääkivad. Kaebaja väidab, et keeldus elektrooniliselt edastatud vaideotsuse vastuvõtmisest laupäeval 19.11.2016. Samas põhjendab kaebaja tähtaja möödalaskmist sellega, et laupäeva ehk siis 19.11.2016 õhtul puudusid kaebajal tehnilised võimalused avada digitaalselt allkirjastatud dokumenti. Siinkohal jätab vastustaja kõrvale asjaolu, et MKS § 54 mõttest tulenevalt ei ole võimalik juba e-maksuameti kaudu üleslaetud ja avatud dokumendi vastuvõtmisest enam objektiivselt keelduda (vrd „allkirja vastu kättetoimetamine“ MKS § 53 lg 4). Kokkuvõtvalt kaebajal puudusid praegusel juhul kohtusse pöördumise tähtaja möödalaskmiseks objektiivsed takistused. Kaebaja vastakas ja paljasõnaline väide, et 19.11.2016 õhtul puudusid kaebajal tehnilised võimalused avada digitaalselt allkirjastatud dokumenti laupäeval ei anna alust tähtaja ennistamiseks. 2(6)
3-16-2645
KOHTU PÕHJENDUSED
7.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
8.Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad kaebetähtaja küsimuses ning uurinud asjas kogutud kirjalikke materjale, on seisukohal, et I. N. kaebus on esitatud kohtule tähtaja rikkumisega ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, mistõttu tuleb asja menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada.
9.Kohus selgitab, et tähtaegade kehtestamine on vajalik menetluses õiguskindluse ja stabiilsuse tagamiseks. Õiguskindluse huvides on vajalik, et seadusega kehtestatud menetlustähtaegu ka järgitakse. Seaduses ette nähtud tähtaja järgimata jätmine on lubatav vaid erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Ennistamise aluseks on „mõjuvad põhjused“, mis on määratlemata õigusmõiste, kuid mille sisustamiseks on kujunenud ulatuslik kohtupraktika. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2006 määruses nr 3-3-1-26-06 leiti, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed takistused (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus), kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Riigikohtu halduskolleegium on 01.10.2002 määruses nr 3-3-1-57-02 asunud seisukohale, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Üksnes haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi.
10.HKMS § 46 lg 1 kohaselt tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 47 lg 2 järgi, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebaja on kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses kinnitanud, et vastab tõele, et 19.11.2016 laupäeva õhtul kell 19:52:58 kaebaja sisenes MTA veebilehele ja nägi tema vaide kohta tehtud vaideotsust. Kuna 19.11.2016 puudus tal võimalus kodustes tingimustes tutvuda digitaalselt allkirjastatud vaideotsusega, siis reaalne võimalus tutvuda vaideotsusega oli pühapäeval 20.11.2016. Kaebaja hinnangul hakkas 20.11.2016 kulgema kaebuse esitamise
3(6)
3-16-2645
tähtaeg. Kaebaja väitel ei ole ta väljendanud nõusolekut ega soovi saada menetlusdokumente kätte elektrooniliselt. HMS § 29 kohaselt võib haldusorgan dokumendi kätte toimetada tööpäeviti kella 08:00 – 20:00. Seega keeldus kaebaja elektrooniliselt edastatud vaideotsuse vastuvõtmisest laupäeval 19.11.2016.
11.MKS § 52 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. MKS § 54 lg 1 p 1 kohaselt käsitatakse dokumendi elektroonilise kättetoimetamisena dokumendi üleslaadimist MTA eteenuse keskkonda „e-maksuamet/e-toll” tingimusel, et dokumendi adressaat on e-maksuameti kasutaja ja ta on teatanud maksuhaldurile oma elektronposti aadressi või mobiiltelefoni numbri. MKS § 54 lg 3 kohaselt loetakse e-maksuametisse üleslaaditud dokument kättetoimetatuks selle avamisel ning dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt.
12.MTA kinnitusel ei ole vaidlust selles, et kaebaja on maksuhaldurile oma elektronposti aadressi teatanud. Samuti on kaebajale e-maksuameti vahendusel eelnevalt kätte toimetatud vastutusotsuse projekt. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidlust selles, et kaebaja on e-maksuameti kasutaja, mistõttu oli vaideotsuse e-maksuameti vahendusel kättetoimetamine lubatav (MKS § 54 lg 1 p 1) ning kaebaja väide sellest, et ta ei ole väljendanud nõusolekut ega soovi saada menetlusdokumente kätte elektrooniliselt, on asjakohatu. Lisaks on MTA selgitanud, et MKS § 54 lg 1 p 1 alusel dokumendi kättetoimetamine MTA e-teenuse keskkonnas „e-maksuamet/e-toll“ ei eelda kaebaja eelnevat nõusolekut. Vaidlust ei ole ka selles, et 19.11.2016 kell 19:52:58 kaebaja avas oma e-maksuameti konto. Kaebaja kinnitusel sisenes ta MTA veebilehele ja nägi 19.11.2016 õhtul kell 19:52:58 tema vaide kohta tehtud vaideotsust. Nimetatud asjaolu kinnitab ka MTA sisekontrolli osakonna väljastatud kaebaja e-maksuameti konto väljatrükk (vastus päringule), mille andmed kinnitavad, et kasutaja - I. N. on 19.11.2016, kell 19:52:58 toimetatud kätte dokument nr 61/3525-2 ja mille selgitusse on märgitud – „Vaideotsus jätta I. N. vaie rahuldamata“. Seega tuleb MKS § 54 lg 3 kohaselt lugeda vaideotsus kaebajale 19.11.2016 kättetoimetatuks, sest infosüsteemi poolt on automaatselt registreeritud dokumendi avamine, mitte lihtsalt sisenemine e-maksuameti veebilehele. Asjaolu, et kaebaja ei saanud kodustes tingimustes tehnilistel põhjustel vaideotsust reaalselt enne 20.11.2016 avada, on paljasõnaline, tõendamata ja vähe usutav. Lisaks ei oma vaideotsusega reaalse tutvumise aeg kaebetähtaja kulgema hakkamisel mingit tähtsust, kuna HKMS ei seo kaebetähtaja kulgema hakkamist sellega, millal isik haldusaktiga reaalselt tutvub, vaid kaebetähtaeg hakkab kulgema, kui haldusakt on isikule teatavaks tehtud, st haldusakt on jõudnud isiku mõjusfääri ja tal on tekkinud reaalne võimalus tutvuda haldusakti oluliste sisuelementidega, milleks antud juhul on kaebaja e-maksuameti konto selgituses sisalduv informatsiooni selle kohta, et vaideotsusega jäeti I. N. vaie rahuldamata.
13.Kohtu seisukohta e-maksuameti kaudu dokumentide kättetoimetamise küsimuses toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht 04.05.2016 määruses asjas nr 3-15-2073 (p 11), millises ringkonnakohus analoogses kaasuses, seonduvalt e-maksuameti kaudu kättetoimetatud haldusakti peale kohtule kaebuse esitamise tähtaja küsimust lahendades leidis, et kaebajal puudub subjektiivne õigus võtta maksuhalduri dokumente vastu üksnes temale sobival ajal. Kuna I. N. e-maksuameti konto väljatrükist nähtuvalt oli talle 19.11.2016 e-maksuametis avaldatud selgituse sisu alusel arusaadav, et tema vaie jäeti rahuldamata, siis on ainetu kaebaja väide selle kohta, et ta keeldus 19.11.2016 vaideotsuse vastuvõtmisest. MKS § 54 lg 3 alusel loetakse e-maksuametisse üleslaaditud dokument kättetoimetatuks selle avamisel ning dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt.
4(6)
3-16-2645
Eeltoodu alusel nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et MKS § 54 mõttest tulenevalt ei ole võimalik juba e-maksuametis üleslaaditud ja avatud dokumendi vastuvõtmisest enam objektiivselt keelduda. Samuti on väär kaebaja seisukoht, et haldusakti vastuvõtmisest oli tal õigus 19.11.2016 keelduda põhjusel, et HMS § 29 lg-le 1 kohaselt võib haldusorgan dokumendi kätte toimetada tööpäeviti ajavahemikul kella 8:00-st 20:00-ni. Sellega seoses on MTA selgitanud, et vaidlusalune dokument (vaideotsus) on e-maksuametisse laetud tööpäeval (16.11.2016 kell 16:15:03). Eeltoodust nähtuvalt oli dokument e-maksuametisse üles laetud tööpäeval ning kohus nõustub vastustajaga, et asjaolu, et kaebaja otsustas e-maksuametisse siseneda ja dokumendi avada puhkepäeval, ei too endaga kaasa haldusakti kättetoimetamise korra rikkumist.
14.Kaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamise osas on kaebaja õigesti märkinud, et tähtaeg hakkas kulgema 20.11.2016. See seisukoht vastab HKMS § 67 lg-s 1 sätestatule, mille kohaselt tähtaeg hakkab kulgema järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega on kindlaks määratud tähtaja algus. Küll on aga kaebaja eksinud vaideotsuse kättetoimetamise kuupäeva määratlemisel. Kuna vaideotsus tuleb lugeda kättetoimetatuks 19.11.2016, siis tulenevalt HKMS § 67 lg-st 1 hakkas kaebuse esitamise tähtaeg kulgema 20.11.2016 ja seega oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks 19.12.2016. Kaebus on kohtule esitatud 20.12.2016, seega tähtaega rikkudes. HKMS § 71 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. See tähendab, et esinesid objektiivsed põhjused, mis takistasid menetlustoimingu sooritamist (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus vms). Sealjuures peavad objektiivsed takistused olema olulist mõju omavad ja kestvad.
15.Tähtaja ennistamise taotluses ei ole kaebaja nimetanud ühtegi objektiivset põhjust, mis takistas tal kaebeõiguse tähtaegset realiseerimist. Kuna vaideotsus tuleb lugeda kättetoimetatuks 19.11.2016, siis ei ole põhjendatud lugeda 20.12.2016 esitatud kaebust tähtaegseks, nagu kaebaja on tähtaja ennistamise taotluses soovinud. Et kaebajal puudusid praegusel juhul kohtusse pöördumise tähtaja möödalaskmiseks objektiivsed takistused ning kaebetähtaja ennistamiseks ei anna alust ka tähtaja ületamine üksnes minimaalsel määral (1 päev), ega ka kaebaja subjektiivne arusaam kaebetähtaegadest, siis jääb taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja haldusasja menetlus kuulub HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetamisele.
16.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral. Arvestades seda, et vastustajat on esindanud tema enda ametnikud puuduvad neil menetluskulud, mida kaebajalt välja mõista. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Toimikust nähtuvalt on I. N. 22.12.2016 tasunud kaebuselt riigilõivu summas 750 eurot (tl 17). Kohus selgitab, et kaebajal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse § 12 jj sätestatud korras, esitades selleks kohtule vastava avalduse (blankett kättesaadav aadressil http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentide-vormistamisest).
5(6)
3-16-2645
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.