Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-17-510/8
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 17.04.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 597

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks

Määruse tegemise aeg ja koht

17.04.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-510 AN kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale (kartserist ei lubata kabelisse) Kaebaja – AN Vastustaja – Tallinna Vangla

Haldusasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.04.2017 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AN määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.04.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-510 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kinnipeetav AN esitas 05.03.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks ja lõpetada olukord, kus kartseris viibival kinnipeetaval ei võimaldata käia kirikus.

2.Tallinna Halduskohus tagastas 05.04.2017 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 45 lg 2 sätestab tuvastamisnõude lubatavuse eelduseks, et kaebaja õiguste kaitseks puudub tõhusam õiguskaitsevahend, milleks praegusel juhul oleks kohustamisnõue. Kaebaja on esitanud vanglale taotluse, milles on avaldanud soovi käia kartseris olles kirikus. Tallinna Vangla jättis 21.02.2017 vastusega nr 5-8/17/2675-3 taotluse ja 16.03.2017 vaideotsusega nr 5-15/17/75-2 vaide rahuldamata. Haldusasjas nr 3-17-631 on AN juba esitanud kohtule kohustamisnõude võimaldada kartseris viibimise ajal külastada kirikut.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

5.Kaebuses on välja toodud ka kahju hüvitamise nõude esitamise soov. Selle tähelepanuta jätmisega rikkus halduskohus menetlusnorme. See ei viinud siiski lõppjäreldustes ebaõige määruse tegemiseni. AN mittevaralise kahju hüvitamise nõue oleks perspektiivitu, mistõttu tal puudub HKMS § 45 lg 2 ls 3 kohaselt kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks kahju hüvitamise kaebuse eelkaebusena. Isegi kui peaks leidma tuvastamist, et vanglal tuleb lubada kartseris karistust kandval kinnipeetaval kabelis käia, ei ületa taolise võimaluse puudumine künnist, mille puhul oleks alust rääkida kaebaja inimväärikuse süülisest alandamisest riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 mõistes. Usuvabaduse rikkumisega tekitatud mittevaraline kahju ei kuulu osundatud sätte järgi hüvitamisele. Usuvabaduse riive on ka nõrk, kuna kinnipeetava usuliste vajaduste rahuldamiseks pole tingimata tarvis viibida vangla kabelis ning selle võimaluse puudumist kompenseerivad muud abinõud. Kirikute ja koguduste seaduse § 9 lg 1 sätestab, et kinnipidamisasutuses viibijal on õigus täita usulisi talitusi vastavalt oma usutunnistusele, kui see mh ei kahjusta selles asutuses kehtestatud korda. Vangistusseaduse § 62 kohaselt tagab vanglateenistus kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise, kuid see säte jätab vanglale avara kaalutlusruumi usuliste vajaduste rahuldamise korraldamiseks ega anna kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda usuliste talituste täitmist täpselt tema näidatud viisil. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud vangla sisekorraeeskirja § 60 lg 1 kohaselt võib kinnipeetaval kartseris olla pühakiri, ususümbolid ning mõistlikus koguses usukirjandust. Tallinna Vangla on 16.03.2017 vaideotsuses selgitanud, et kartseris viibivate kinnipeetavatega käivad vestlemas kaplanid. Tallinna Vangla kodukorra p 19.2.1 kohaselt saab vaimulikke talitusi täita erandlikel juhtudel ka kinnipeetava kambris. Tavarežiimil ja kartseris viibiva kinnipeetava erinevaks kohtlemiseks on mõistlik põhjus, kuna kartserirežiim peabki olemuselt olema piiravam, et kinnipeetavatel oleks ajend vältida kartserisse paigutamisega karistatavate distsiplinaarsüütegude toimepanemist. Kui kinnipeetaval oleks kartseris viibimise ajal kõik samad õigused mis tavarežiimil, kaotaks kartserisse paigutamine oma mõtte. Vanglal on küll oma kaalutlusruumi piires võimalik teha kartseris viibivatele kinnipeetavatele teatud soodustusi (nt võimaldada neil osaleda sotsiaalprogrammides vms), kuid see toimub vangistuse eesmärkide paremaks saavutamiseks ega anna kinnipeetavale subjektiivset õigust sääraste soodustuste endale nõudmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask