Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene, Madis Ernits 13.04.2017, Tartu 3-15-2504 G. kaebus Viru Vangla 23.07.2015. a käskkirja nr 6-2/1149 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 22.02.2016. a otsus G. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant G. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde haldusasja nr 3-15-2880 materjalide juurest kaebaja tervisekaardi väljavõte 03.01.2015–30.09.2015 ning kuulutada menetlus selles osas kinniseks.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.02.2016. a otsus muutmata.
3.Asendada otsuse avaldamisel otsuse päises kaebaja nimi tähemärgiga G.
4.Jätta kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 15 eurot kaebaja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 15.05.2017 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla määras 23.07.2015. a käskkirjaga nr 6-2/1149 (tl 26-26p) kaebaja tööle vanglas finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks V7 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana alates 24.07.–24.10.2015. Käskkirjas seisis, et Viru Vangla meditsiiniosakonna neuroloog N. Neglason on kooskõlastanud kinnipeetava tööle määramise.
2.Kaebaja esitas 19.08.2015 Viru Vanglale vaide (tl 4-13) 23.07.2015. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, mille Viru Vangla jättis 04.11.2015. a vaideotsusega nr 6-12/228-2 (tl 51-51p) rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 01.10.2015 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 2-3p, 64-66), milles palus tühistada Viru Vangla 23.07.2015. a käskkirja nr 6-2/1149. Viru Vangla on jätnud arvestamata olulise asjaolu, et kaebaja kroonilised tugevad peavalud ei võimalda tal koristajana töötada. Viru Vangla ei ole võtnud enne käskkirja andmist arvamust perearstilt ja psühhiaatrilt. Käskkirja andmisel võeti aluseks neuroloogi 20.07.2015. a arvamus, mis on puudulik. Käskkirjas ei ole arvestatud asjaoluga, et kaebajale on määratud ravimid, mis muudavad ta uimaseks ja uniseks ega võimalda tööd teha. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 2 kohaselt on töötajal keelatud töötada psühhotroopse aine mõju all. Seega on vaidlusalune käskkiri kaalutlusvigadega. Viru Vangla on ebaõigesti asunud seisukohale, et kaebajal väljaspool kinnipidamisasutust olev töökoht ei ole asjassepuutuv. Kaebaja tegi juba tööd GOSA INVEST OÜ-s. Tegemist ei ole fiktiivse lepinguga. Kaebaja on esitanud vanglale koopia töövõtulepingust. Kinnipeetava kohustus töötada, on täidetud töötades GOSA INVEST OÜ-s konsultandina. Seetõttu ei olnud mingit vajadust kaebaja tööle määrata vanglas, kus ta tervisliku seisundi tõttu töötada ei saa. Töövõtulepingu rikkumisel peab kaebaja maksma trahvi ja kaebaja kaotaks töö, kus teenistus on palju suurem kui vanglas.
4.Viru Vangla palus kaebusele esitatud vastuses (tl 49-50) jätta kaebus rahuldamata. Enne majandustööle määramise haldusakti väljaandmist andis kaebaja töövõimelisuse kohta seisukoha vangla arst N. Neglason, kes hindas kaebaja töövõimeliseks, märkides, et kroonilised valud ei takista töötamist. Lisaks tõi arst välja, et kaebajale ei sobi üliraske füüsiline töö, emotsionaalne koormus ja sundasend 8 tundi. Seega pidas arst kaebajat teatud tingimustel töövõimeliseks ja kaebaja suhtes tööle määramise käskkirja tegemisel lähtus Viru Vangla arsti seisukohast, arvestades kaebaja tervislikku seisundit. Enne käskkirja andmist kuulati kaebaja ära ning viimane esitas omapoolsed seisukohad kirjalikult 18.06.2015, millega arvestati haldusakti andmisel. Kaebaja viitas asjaolule, et töötab väljaspool vanglat GOSA INVEST OÜ-s. Firma tegevusaladeks on inkassoteenus ja krediidiinfo. Vastustajale ei ole eluliselt usutav, et kaebajal on vanglas viibimise ajal võimalik konsulteerida nimetatud firmat inkassoteenuse või krediidiinfo osas. Vastustaja lisas, et töövõtulepingus tellija esindaja on kohtuotsuse nr 1-10-17334 kohaselt koos kaebajaga pannud toime kuritegusid. Vastustaja arvates on alust kahelda töövõtulepingu õigsuses ja tegemist on fiktiivse lepinguga, mis ei oma juriidilist mõju ega jõudu. Lisaks on kaebajal pretensioonid arsti tegevusele, kuid käesoleva vaidluse esemeks ei ole ravikvaliteedi küsimus.
5.Tartu Halduskohus jättis 22.02.2016. a otsusega (tl 87-89p) kaebuse rahuldamata. Vangistusseadus ega ka ükski muu seadus ei määratle, milline arst võib teha otsuse kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemiseks. Viru Vangla arsti O. Soomi 08.07.2015. a tõendist nähtub, et kaebaja on 16.02.2015 käinud perearsti vastuvõtul, kus on otsustatud, et kaebaja on töövõimeline (raskusi ei tohi tõsta üle 5 kg) (tl 33). Samuti nähtub O. Soomi 08.07.2015. a tõendist, et manustatud ravimid ei takista kaebajal tööle asumist (tl 37). Asjas esitatud materjalidest nähtuvalt on Viru Vangla meditsiiniosakonna neuroloog N. Neglason kooskõlastanud 20.07.2015 kinnipeetava tööle määramise (tl 26). Arst märkis, et kroonilised valud ei takista töötamist. Ei sobi üliraske füüsiline, emotsionaalne koormus ja sundasend 8 tundi järjest. Vaidlust ei ole selle üle, et kõik kinnipeetavaga seonduvad terviseandmed kajastatakse tavapäraselt tema tervisekaardis ja arst saab üldjuhul ka nende andmete põhjal hinnata kinnipeetava töövõimelisust. Kohtu hinnangul on arst kaebaja töövõimelisust kindlaks tehes arvestanud asjaoluga, et kaebajal on kroonilised
peavalud. Samuti on vangla arst määratlenud, milliseid konkreetseid tööülesandeid võib kaebaja täita. Kohtul pole mingit põhjust arvata, et vanglas töötavad arstid ei tea, missuguseid tööülesandeid peab kinnipeetav eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristamisel täitma ega oska hinnata oma patsiendi võimalusi nendega toime tulla ilma tervist ohtu seadmata ja endale ülemääraseid kannatusi tekitamata. Kohtul puudub alus kahelda arsti otsuses, kuna ainult arst võib kinnipeetava tervisliku seisundi hindamisel otsustada isiku töövõimelisuse. Mitte igasugust terviseprobleemi, valuaistingut või ebamugavustunnet ei ole põhjust pidada töötamise kohustusest vabastavaks töövõimetuseks. Kohtul pole põhjust kahelda vastustaja väites, et vangla majandustöö ei ole raske füüsiline töö ega sundasendis töö (tl 51). Ruumide koristamine pole reeglina raske füüsiline töö, mistõttu saab sellega seonduvaid ülesandeid täita ka terviseprobleemidega isik, kui ta järgib arsti poolt antud soovitusi, kasutab oma seisundiga sobivaid töövõtteid ja arvestab tööga kaasneda võivate riskidega. Koristajana töötades on kinnipeetaval võimalus valida, mis asendis ta tööd teeb, et see oleks tema jaoks sobiv ja mugav. Kaebaja märkis, et talle määrati ravimid (üks neist psühhotroopne ravim), mis muudavad ta uimaseks ja uniseks, selle asjaoluga ei ole aga käskkirjas arvestatud. TTOS § 14 lg 2 kohaselt on töötajal keelatud töötada psühhotroopse aine mõju all. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja hakkas psühhotroopset ravimit tarvitama 17.08.2015 ning tegi sellest põhjusest lähtuvalt vanglale taotluse tööle määramise käskkirja tühistamiseks 31.08.2015 (tl 30). Kaebaja tervislik seisund tööle määramiseks tehakse kindlaks tööle määramise käskkirja andmise seisuga. Seega ei saanud vangla selle ravimi manustamisega arvestada 23.07.2015. a käskkirja nr 6-2/1149 tegemisel. Samas nähtub Viru Vangla meditsiinitöötaja 04.09.2015. a tõendist, et ka pärast ravikuuri alustamist peab meditsiiniosakonna töötaja töötamisluba kehtivaks (tl 34). Vastustaja on kohtule esitanud töövõtulepingu nr 15-1 koopia, mille kohaselt on GOSA INVEST OÜ ja kaebaja väidetavalt sõlminud 02.07.2015 töövõtulepingu (tl 35-36). Halduskohus selgitas, et üldpõhimõttena ei kuulu kinnipeetava töötamine tööõiguse regulatsiooni esemesse. Halduskohus selgitas, et kohtule ei ole esitatud dokumente selle kohta, et vangla on kaebajale väljastanud loa töötada GOSA INVEST OÜ-s. Ilma vastava loata ei saa kinnipeetav järelevalve all või järelevalveta töötada väljaspool vanglat. Kokkuvõttes leidis halduskohus, et asjas kogutud tõendite kogumi alusel on tõendatud, et kaebaja oli oma tervisliku seisundi alusel võimeline tööd tegema. Tööle vormistamise nõuded on loetletud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 4 lg-s 1 ja vaidlustatud käskkirja puhul on need kõik täidetud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 22.02.2016. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 95-98), milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Halduskohus ei ole arvestanud, et käskkirja andmisel ei arvestatud kaebaja väidete ja tõenditega. Neuroloogi 20.07.2015. a arvamus on puudulik ja ei arvesta SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõttega 1031696. Halduskohus ei arvestanud, et nende samade peavaludega anti kaebajale tööst vabastus perearsti E. Elbergi ja neuroloog N. Neglasoni poolt kuni vabaduses eriarsti poolt uuringute läbiviimiseni. Arvestatud ei ole ka vanglale esitatud 18.06.2015. a vastuväitega, et kaebajal on tugevad peavalud ja kaebaja on lasknud perearstil vabadusest paberid vanglasse saata õige ravi määramiseks. Halduskohus ei võtnud ka seisukohta, et vangla ei ole võtnud arvamust psühhiaatrilt ja perearstilt. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et O. Soom on arst. O. Soom on meditsiiniõde. Tugevate peavalude korral ei ole kaebajal võimalik koristajana töötada. Kaebaja määrati tööle olukorras, kus kaebaja oli juba tööl GOSA INVEST OÜ-s. Vangla oleks pidanud sellega arvestama. Halduskohus väljus kaebuse piiridest, kui märkis, et vangla ei ole kaebajale väljastanud luba töötamiseks GOSA INVEST OÜ-s. Sellele ei ole vaidlustatud käskkirjas tuginetud vaid vangla ei seadud kahtluse alla kaebaja õigust töötada GOSA INVEST
OÜ-s ja tõi põhjuseks hoopis selle, et väljaspool kinnipidamisasutust olev töökoht ei ole asjassepuutuv.
7.Viru Vangla palus apellatsioonkaebusele esitatud vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuses rõhub kaebaja tõendile, mis puudutab kaebaja tervislikku seisukorda 2010. aastal. Viru Vangla lähtus kaebaja tööle määramise käskkirja tegemisel Viru Vangla arsti seisukohast, arvestades kaebaja tervislikku seisundit. Vanglas töötava neuroloogi arvamus ei ole puudulik. Enne käskkirja nr 6-2/1149 andmist kuulati kaebaja ära ning ta esitas omapoolsed seisukohad kirjalikult 18.06.2015, millega arvestati haldusakti andmisel. Vanglale teadaolevalt omab kaebaja vaid keskharidust ja meditsiinilist haridust tal pole, mistõttu suhtub vastustaja väga kriitiliselt kaebaja arvamusse meediku seisukoha kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
9.Ringkonnakohus peab esmalt asja õigemaks lahendamiseks vajalikuks võtta haldusasja materjalide juurde haldusasja nr 3-15-2880 materjalide juurest koopiana kaebaja tervisekaardi väljavõte 03.01.–30.09.2015. Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kaebaja tervisekaart sisaldab endas andmeid kaebaja terviseseisundi kohta, mis on käsitletavad delikaatsete isikuandmetena isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 3 mõttes. Seega on selles osas asja kinniseks kuulutamine vajalik kaebaja eraelu kaitseks. Ringkonnakohtu hinnangul puudub antud juhul ka huvi asja avaliku arutelu vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et menetlus käesoleva haldusasja materjalide juurde võetava tervisekaardi osas tuleb HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kuulutada kaebaja eraelu kaitseks kinniseks.
10.Kaebaja väidab, et käskkirjas ei ole arvestatud kaebaja 18.06.2015 esitatud vastuväidetega ning vaidlustatud käskkiri on kaalutlusvigadega, eiratud on uurimisprintsiipi ja tagatud ei olnud ärakuulamiskohustust. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 18.06.2015 Viru Vanglale enda seisukohad (tl 28-29, 31-32). Kaebaja väitis vanglale esitatud vastuväidetes, et tal ei ole vanglas pakutava töö vastu midagi ning et ta hea meelega teeb seda, kui tervis lubab. Seejärel on kaebaja märkinud, et talle on kirjutatud välja tugevad valuvaigistid ja ta on käinud neuroloogi vastuvõtul, kes on selgitanud, et valud jäävad kaebajale kogu eluks. Kaebaja väitis, et lasi perearstil saata paberid, et saaks õige ravikuuri. Kaebaja selgitas, et tal on valud juba lapsest saati ning kui ravikuuri järgselt valudest lahti saab, teeb ta hea meelega tööd. Samas lisas kaebaja, et kui kästakse valudes ja piineldes tööle minna, siis ta seda ka teeb. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja on ise vastuväidetes öelnud, et ta teeb hea meelega tööd kui tervis lubab ning on lisanud, et läheb ka valudes tööle. Kaebaja ei ole vastuväidetes väitnud, et peavaludest tulenevalt on töö tegemine välistatud. Ka arsti kooskõlastuses on kirjas, et kroonilised valud ei takista töötamist. Riigikohus on märkinud, et ärakuulamiskohustus ei tähenda, et kinnipeetavat ei saaks majapidamistöödele määrata ilma kinnipeetava nõusolekuta. Ärakuulamine aitab legitimeerida koormavat haldusakti adressaadi silmis ja ärakuulamine aitab selgitada, kas võib esineda asjaolusid, mis välistavad erandina töötamiskohustuse (RKHKo 13.11.2014, 3-3-1-44-14, p 17). See, et kaebaja Viru Vangla käskkirjaga ei nõustu, ei tähenda seda et kaebaja ärakuulamisõigust
oleks rikutud ja kaebaja väidetega ei oleks käskkirja andmisel arvestatud. Viru Vangla on käskkirjas selgitanud, et kaebajale on antud võimalus ärakuulamiseks ning on ka selgitanud, miks kaebaja seisukohtadega ei ole arvestatud.
11.VangS § 37 lg 2 p 3 kohustab vanglat kinnipeetava tööle suunamisel pöörama tähelepanu kinnipeetava terviseseisundile. VangS § 37 lg-st 3 tuleneb, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Halduskohus on kontrollinud, kas kaebaja tööle määramise käskkirja puhul on täidetud ka VangS § 37 lg-st 3 tulenev nõue, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst ning on ringkonnakohtu hinnangul õigesti leidnud, et see nõue on täidetud. Asjas esitatud materjalidest nähtuvalt on meditsiiniosakonna arst N. Neglason andnud 20.07.2015 kooskõlastuse (tl 53) kaebaja tööle määramiseks. Viru Vangla koostas 23.07.2015 kaebaja majandustööle määramise käskkirja (tl 26-26p), milles on märgitud arsti N. Neglasoni kooskõlastus, mille kohaselt kaebaja kroonilised valud ei takista töötamast ning kaebajale ei sobi üliraske füüsiline ja emotsionaalne koormus ja sundasend 8 tundi järjest. Käskkirjas on selgitatud, et vangla majandustöödel töötamine ei ole üliraske füüsiline ega emotsionaalne töö, samuti ei ole tegemist tööga, kus kinnipeetav peab viibima sundasendis.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vangistusseadus ega ka ükski muu seadus ei määratle, milline arst võib teha otsuse kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemiseks. Tervisekaardi väljavõttest nähtub, et kaebaja on enne majandustöödele määramisele kooskõlastuse andmist kurtnud peavalusid (04.05.2015, 13.05.2015, 18.05.2015, 08.06.2015, 09.06.2015, 10.06.2015, 21.06.2015, 28.06.2015, 01.07.2015). Lisaks nähtub kaebaja tervisekaardi 04.05.2015. a kandest, et kaebajal oli aastal 2010 peatrauma ning 18.05.2015. a kandest, et kaebajal on anamneesis trauma, saanud kirvelöögi pähe. Tervisekaardi 11.06.2015. a kandes on märgitud, et Aravetelt on dr Paljaku poolt saadetud väljavõtted kaebaja haiguslugudest. Kaebaja tervisekaardile arsti N. Neglasoni 20.07.2015 tehtud kandest nähtub, et kaebajal on peavalud muutunud tugevamaks, kaebaja saab ravi psühhiaatrilt. Arst selgitas kaebajale võimalikku edasist ravi, märkides, et enne psühhiaatri vastuvõtul käimist raviga ei alustata. Samas lisas arst, et kroonilised valud ei takista kaebajal töötamast, aga kaebajale ei sobi üliraske füüsiline, emotsionaalne koormus ja sundasend 8 tundi järjest. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub kaebaja tervisekaardilt, et vangla meditsiinitöötajad on olnud teadlikud kaebaja kroonilistest peavaludest ja meditsiiniosakonna arst N. Neglason on 20.07.2015 kooskõlastuses (tl 53) kaebaja tööle määramisel sellega ka arvestanud ja märkinud, et kaebaja kroonilised valud ei takista töötamast ning lisanud, et kaebajale ei sobi üliraske füüsiline ja emotsionaalne koormus ja sundasend 8 tundi järjest. Lähtuvalt eelnevast on arst kindlaks teinud kaebaja töövõimelisuse ja asjas esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebajale oleks olnud abitöödel töötamine tervislikel põhjustel vastunäidustatud. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kui kaebajal on etteheiteid seoses vangla poolt osutatud tervishoiuteenusega, tuleb kaebajal pöörduda vastavasisulise hagiga maakohtu poole. Vangla arsti sisuline tegevus on tervishoiuteenuse osutamine, mis ei allu halduskohtu kontrollile.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks asjaolu, et kooskõlastuse andmisel ei olnud vanglal kaebaja 2010. aasta haiguslugu (väljavõte kaebaja haigusloost nr 1031696). Haigusloos nr 1031696 on kirjas, et kaebaja viibis sihtasutuses PõhjaEesti Regionaalhaigla neuroloogiaosakonnas ravil 22.–25.01.2010 seoses kukkumisega. Haigusloost nähtub kaebajale teostatud ravi. Kuna vangla on olnud teadlik kaebaja peatraumadest ja on krooniliste peavaludega arvestanud, ei pidanud vangla tööle määramisele eelnevalt ära ootama ka kaebaja 2010. a haigusloo väljavõtet. Eelnevalt esitatu valguses ei ole põhjendatud ka kaebaja väide, et käskkirjas ei ole arvestatud kaebaja varasema haiguslooga.
14.Halduskohus viitas otsuse punktis 16 Viru Vangla arsti O. Soomi 08.07.2015. a tõendile. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on ebatäpsusega, sest vastavalt Viru Vangla koduleheküljel avaldatud kontaktandmetele on O. Soom Viru Vangla meditsiiniosakonna õde.
15.Ringkonnakohus nõustub Viru Vangla käskkirjaga, mille kohaselt kinnipeetav on kohustatud Viru Vanglas töötama ning käskkirja andmisel väljaspool kinnipidamisasutust olev kaebaja töökoht GOSA INVEST OÜ-s ei olnud majandustööle määramisel asjasse puutuv. VangS § 37 lg-st 1 tuleneb kinnipeetava kohustus töötada. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik vanglateenistusel kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Isiku kinnipidamine vanglas tuleneb riiklikust sunnist, mitte eraõiguslikust lepingust, ja see allutab kinnipeetava erilisele avalikust õigusest tulenevale võimusuhtele (P. Pikamäe. – Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2. väljaanne. Juura 2014, lk 114). Seega kohustatakse kinnipeetavat vanglas töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu. Kuna kinnipeetaval puudub vanglas töötamiseks lepingu sõlmimise vabadus, siis tulenevalt avalik-õiguslikust sunnist ei saa kinnipeetav keelduda vanglas töötamisest eraõigusliku lepingu sättele tuginedes. Järelikult ei ole vangla poolt määratud majandustöödel abitöölisena töötamine käsitletav ka teise tööandja juures töötamisena tööõiguse regulatsiooni mõttes. Halduskohus on põhjalikult selgitanud väljaspool kinnipidamisasutust töötamise regulatsiooni ja leidnud, et kuna vangla ei ole kaebajale väljastanud luba töötada GOSA INVEST OÜ-s, siis ilma vastava loata ei saa kinnipeetav järelevalve all või järelevalveta töötada väljaspool vanglat. Kuna vangla ei olnud vastavat luba väljastanud, ei pidanud vangla kaebaja majandustööle määramisel ka arvestama kaebaja töötamisega GOSA INVEST OÜ-s. Ringkonnakohus märgib, et loa mitteomamine ei tähenda siiski seda, et kaebajal oleks keelatud täita GOSA INVEST OÜ-ga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Vangla abitööde puhul on tegemist töödega, mida tasustatakse töötundide alusel ning see võimaldab kaebajal täita juba lepinguga võetud kohustusi ja ka Viru Vangla käskkirjast tulenevat kohustust.
16.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas otsuse päises kohtu algatusel kaebaja nimi tähemärgiga G.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jääb apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.