Osaühingu Nurme Apteek kaebus Ravimiameti 24.04.2015. a otsuse nr IN-1-3/15/71 ja Samfred OÜ-le väljastatud tegevusloa nr 729 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Osaühingu Nurme Apteek apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a otsuse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Osaühing Nurme Apteek, esindaja advokaat Jaak Siim Vastustaja – Ravimiamet Kolmas isik – Samfred OÜ, esindajad advokaadid Kaupo Lepasepp ja Olivia Kranich
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a otsus tervikuna ja saata asi samale halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.
3.Jätta läbi vaatamata Osaühing Nurme Apteek poolt apellatsioonkaebuses esitatud taotlus rahuldada tema poolt halduskohtule 18.05.2016 esitatud taotlus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 12.04.2017, arvates (HKMS § 212 lg 1).
Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ravimiameti 24.04.2015. a otsusega nr IN-1-3/15/71 anti Samfred OÜ-le üldapteegi tegevusluba nr 729 alates 01.05.2015 Haapsalus Jaama Apteegi avamiseks.
2.Osaühing Nurme Apteek esitas 29.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Samfred OÜ-le väljastatud tegevusloa nr 729. Kaebaja leiab kaebuses ja kaebuse hilisemates täiendustes, et Samfred OÜ-le väljastatud tegevusluba on õigusvastane, kuna Samfred OÜ ei vastanud 20.03.2015 kehtima hakanud ravimiseaduse redaktsiooni nõuetele. Kaebaja märgib, et Samfred OÜ-le väljastatud tegevusluba rikub tema õigusi, kuna kaebaja tegutseb samuti Haapsalu linnas ning Samfred OÜ vahetus läheduses. Kaebaja leiab, et teistel samas valdkonnas teenust pakkuvatel isikutel on subjektiivne õigus tegutseda seaduse piirangutega kooskõlas olevas konkurentsisituatsioonis. Kaebaja leiab, et Samfred OÜ ei vastanud ravimiseaduse (RavS) § 41 lg 3 nõuetele. Isegi juhul, kui Samfred OÜ suhtes tuli kohaldada varasemat ravimiseaduse redaktsiooni, millega kaebaja ei nõustu, leiab kaebaja, et Samfred OÜ ei vastanud ka nendele nõuetele. Kaebaja arvates ei vastanud Samfred OÜ tegevusloa väljastamise hetkel RavS v. r. § 42 lg-s 5 sätestatud nõuetele, sest Yliopiston Apteekki OÜ omas valitsevat mõju Samfred OÜ üle. Samuti ei vastanud Samfred OÜ RavS v. r. § 43 lg 4 nõuetele, sest tegevusloa taotlusel apteegi juhatajana tööle asuv isik töötas taotluse esitamise ajal ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja juures, mis on vastuolus RavS v.r. § 43 lg 4 nõuetega. Samuti esitas kaebaja taotluse jätta RavS § 1167 kohaldamata selle vastuolu tõttu põhiseadusega.
3.Tartu Halduskohus jättis 16.06.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et RavS § 41 lg-d 2-6, millega kehtestati üldapteegi tegevusloa omajale täiendavad omandpiirangud, jõustusid 20.03.2015. RavS § 41 kohaldamiseks kehtestati rakendussäte RavS § 1167 lg 1, mille kohaselt enne RavS § 41 lg-te 2-6 jõustumist esitatud üldapteegi tegevusloa taotlused vaadatakse läbi ja lahendatakse taotluse esitamise ajal kehtinud ravimiseaduse redaktsiooni kohaselt. Halduskohus leidis, et vastustajal puudub diskretsioon jätta RavS § 1167 lg 1 kohaldamata. Seega on OÜ Nurme Apteek ja Samfred OÜ halduskohtu arvates ravimiseadusest tulenevalt samas õiguslikus positsioonis ning Samfred OÜ-l ei ole kaebaja ees konkurentsieelist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse täies ulatuses tühistada ning teha ise uus otsus, millega kaebus rahuldada või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, hinnanud tõendeid ebaõigesti ning rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme. Kaebaja arvates on halduskohtu otsus põhjendamata, kohtu siseveendumuse kujunemine on kontrollimatu ning järeldused on vastuolus esitatud tõenditega. Halduskohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt ning osa tõendeid jätnud üldse hindamata ning ei ole põhjendanud ka nendega arvestamata jätmist. Halduskohus ei ole sisuliselt üldse analüüsinud kaebaja väiteid selle kohta, et
tegevusluba oli vastuolus selle andmise ajal kehtinud ravimiseadusega ning RavS § 1167 võib olla vastuolus põhiseadusega. Isegi kui nõustuda halduskohtuga, et Samfred OÜ-le tegevusloa väljastamisel tuli lähtuda ravimiseaduse vanast redaktsioonist, siis Samfred OÜ ei vastanud ka nendele nõuetele. Halduskohtu otsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes jõudis halduskohus järeldusele, et tegevusluba on õiguspärane. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on rikkunud kohtumenetluse norme, kuna ei ole lahendanud kohtuotsuses kõiki seni veel lahendamata taotlusi. Kaebaja oli 18.05.2016 taotlenud halduskohtult võtta asja materjalide juurde Konkurentsiameti poolt kaebajale 17.05.2016 edastatud Konkurentsiameti 03.05.2016. a seisukoha ärakiri. Halduskohus ei ole kaebaja taotlust lahendanud. Lisaks sellele on halduskohus kaebaja arvates rikkunud ka HKMS §-dest 157, 158, 165 lg 1 p-st 4 tulenevaid kohustusi ja on jätnud välja selgitamata olulised asjaolud. Asudes seisukohale, et tegevusloa õiguspärasuse hindamisel tuleb kohaldada ravimiseaduse varasemat redaktsiooni oleks halduskohus pidanud võtma ka seisukoha selle kohta, kas vaidlustatud tegevusluba vastab ravimiseaduse varasemas redaktsioonis sätestatud piirangutele. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et Samfred OÜ tegevusloa taotlus ei vastanud RavS v.r. § 43 lg 4 nõuetele. Halduskohus ei ole võtnud seisukohta ka kaebaja väite osas, et vaidlustatud tegevusluba ei vastanud RavS v.r. § 42 lg-le 5. Kaebaja taotleb Konkurentsiameti 03.05.2016. a otsuse võtmist käesoleva asja materjalide juurde, sest halduskohus on jätnud selles osas seisukoha võtmata.
5.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata. Vastustaja märgib, et RavS § 41 lg-tes 2-6 kehtestatud piirangud lisati 12.02.2015. a eelnõu seletuskirja kohaselt alles eelnõu teisel lugemisel. Vastustajale jääb ebaselgeks kaebaja taotlus RavS § 1167 kohaldamata jätmiseks põhiseadusega vastuolu tõttu. Vastustaja hinnangul on põhjendamatud kaebaja kahtlused seoses pädeva isiku andmete esitamisega. Ka taotluse muutmine pädeva isiku osas toimus enne RavS § 41 lg-te 2-6 jõustumist. Vastustaja on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb lähtuda Konkurentsiameti 20.02.2015. a seisukohast.
6.Samfred OÜ vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele vastu. Kolmas isik leiab, et Ravimiamet on nõuetekohaselt kontrollinud Samfred OÜ ja Yliopiston Apteekki OÜ vahelist võimalikku valitsevat mõju. Yliopiston Apteekki OÜ ei tegutse ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa alusel. Kolmas isik on seisukohal, et halduskohus on hinnanud esitatud tõendeid ning võimalikud menetluslikud rikkumised ei ole olulised.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a otsus tuleb HKMS § 199 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel tühistada olulise menetlusnormi rikkumise tõttu ja saata asi HKMS § 200 p 2 alusel samale halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.
8.Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et halduskohus on rikkunud menetlusnormi, sest kohtuotsuse põhjendav osa ei vasta HKMS-i nõuetele. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga ja leiab, et kohtuotsuse põhjendav osa ei vasta sellisena tõesti HKMS § 157 lg-s 1, § 158 lg-s 1 ning § 165 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Kuna ringkonnakohtul ei ole võimalik selliseid puudusi ise kõrvaldada ja asjas uut otsust teha, tuleb asi saata halduskohtule uueks läbivaatamiseks (HKMS § 200 p 2).
9.HKMS § 157 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtulahendi põhjenduste puudumine tähendab HKMS § 165 rikkumist. HKMS § 165 lg 1 p-de 1-3 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas asjaolud ja tõendid, millele kohus otsuse tegemisel tugineb ning lg-te 4-6 kohaselt põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega, õigus, mida kohus kohaldas ja kohtu järeldused. Kohtuotsuse põhjendamise kohustus tähendab kohtu kohustust esitada kohtuotsuse põhjendavas osas resolutsiooni kohta selged, ammendavad, vastuoludeta ja veenvad põhistused, mille aluseks oleks kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav (I. Pilving. Kohtulahend. – K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 523). Riigikohtu praktika kohaselt peavad menetlusosalistele kohtuotsuse põhjendavast osast selguma põhjused, miks kohus lahendas asja kohtuotsuse resolutsioonis märgitud viisil (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.12.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-70-07, p 10). Kohtulahendi põhjendamise kohustus loob tingimused seaduslikkuse nõudest kinnipidamise kontrollimiseks nii järgmise kohtuastme kui ka avalikkuse poolt. Otsuse põhjendav osa peab võimaldama jälgida otsuse resolutsiooni kujunemist ja on seetõttu otsuse kontrollitavuse seisukohalt määrava tähtsusega. Kohtuotsuse põhjendava osa peamine eesmärk on selgitada otsuse resolutsioonis esitatud otsuste kujunemist ja teha seeläbi otsus arusaadavaks ning edasikaebemenetluses kontrollitavaks (T. Saar. Kohtulahend. - K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 560).
10.Vaidlustatud halduskohtu otsusel on vormiliselt küll olemas põhjendav osa, kuid sisuliselt kohtu enda põhjendused otsuses puuduvad. Halduskohtu vaidlustatud otsuses välja toodud kohtu põhjendused ei põhine nende sisust tulenevalt mitte ühelgi asjas esitatud tõendil ega kohtupoolsel sisulisel analüüsil. HKMS § 61 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. HKMS § 158 lg 1 kohustab kohut otsust tehes hindama tõendeid ning otsustama, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas kaebus kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Kohtuotsuse põhjendamiskohustus tähendab kohtu kohustust esitada kohtuotsuse põhjendavas osas resolutsiooni kohta selged, ammendavad, vastuoludeta ja veenvad põhjendused, mille alusel oleks kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav (vt näiteks RKHKo asjas nr 3-3-1-14-15 p 20). Halduskohtu otsus ei vasta ringkonnakohtu hinnangul kohtuotsuse põhjendamiskohustuse nõuetele ning kohus ei ole tegelikkuses ühtegi menetlusosaliste poolt esitatud tõendit hinnanud, vaid asunud seisukohale, et Samfred OÜ-le väljastatud tegevusluba on õiguspärane haldusakt. Kohtu siseveendumuse kujunemist vaidlustatud otsuses ei ole võimalik objektiivselt kontrollida. Esitatud kaebuse keskseks väiteks oli, et viidatud tegevusluba ei vastanud õiguspärase haldusakti nõuetele, kuna oli vastuolus selle andmise ajal kehtinud RavS-ga. Seejuures oli kaebaja seisukohal, et RavS § 1167 on vastuolus põhiseadusega, kuna võimaldab rikkuda Riigikohtu juhiseid apteekide asutamise piirangute osas. Halduskohus ei ole oma otsuses sisuliselt analüüsinud ei kaebaja ega ka teiste menetlusosaliste väiteid ning ei ole jälgitavate põhjenduste kaudu vastanud ka kaebaja seisukohale, et RavS § 1167 on vastuolus põhiseadusega.
11.HKMS § 165 lg 1 p 4 järgi peab kohus otsuse põhjendavas osas märkima muuhulgas põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega. Olukorras, kus kohus jätab kaebuse rahuldamata, peab kohus seega põhjendama eeskätt seda, miks ta ei nõustu kaebaja poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega. Halduskohus on küll otsuse põhjendava osa p-des 14 ja 15 märkinud, et halduskohus ei nõustu kaebaja väidetega mis seonduvad Samfred OÜ mittevastavusega 20.03.2015 jõustunud RavS § 41 lg-tes 2-6 toodud nõuetele, kuid otsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes leiab halduskohus sel juhul, et vaidlusalune tegevusluba oli antud kooskõlas RavS v.r.-ga ja milliste tõenditele ning õiguslikule põhjendusele tuginedes loeb kohus põhjendamatuks need kaebaja väited, et OÜ Samfred tegevusluba ei vastanud ka RavS v.r. nõuetele. Otsusest ei nähtu ka ühtegi põhjendust ega analüüsi selle kohta, mida arvab halduskohus nende kaebaja väidete õigsuse/ebaõigsuse või põhjendatuse kohta, millega kaebaja vastustaja ja kolmanda isiku poolt välja toodud põhjendustele vastu vaidles. Käesoleval juhul ei nähtu mitte kuskilt otsuse põhjendustest kaebuse väidete sisulist käsitlemist ega nende ümberlükkamist. Seega on halduskohus rikkunud HKMS § 165 lg 1 p-s 4 sätestatud põhjendamiskohustust. Kuna vaidlustatud halduskohtu otsus on HKMS § 199 lg 2 p 2 mõistes olulises ulatuses põhjendamata, siis ei ole ringkonnakohtul sellises olukorras võimalik asuda selgele seisukohale, kas selline menetlusnormide rikkumine on kaasa toonud ka asjas sisuliselt ebaõige otsuse tegemise või mitte. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. HKMS § 199 lg 2 p 3 järgi võib ringkonnakohus isegi olenemata apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui kohtumenetluse normide olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
12.Ringkonnakohus leiab, et tal ei ole endal võimalik kõrvaldada halduskohtu otsuse puudusi, sest halduskohus ei ole sisuliselt täitnud esimesele kohtuastmele pandud ülesannet. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik halduskohtu otsuse puudusi apellatsioonimenetluses kõrvaldada, sest sisuliselt on kõik kaebaja esitatud väited tähelepanuta jäetud ning tänu sellele on halduskohtule esitatud kaebus sisuliselt suures ulatuses lahendamata jäänud. Sellises olukorras ei ole ringkonnakohtul võimalik täita apellatsiooniastme ülesannet - kontrollida esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust, kuna halduskohus pole oma seisukohti kaebuses esitatud väidete ja teiste menetlusosaliste vastuväidete osas üldse väljendanudki. Kui ringkonnakohus hakkaks sellises olukorras seda puudust ise kõrvaldama, peaks ta asja lahendades asuma analüüsima kaebuse väiteid ja vastuväiteid, asudes sellega kaebust lahendama esimese astme kohtuna. Sellisel juhul ei eksisteeriks kolmeastmelist kohtusüsteemi, mis omakorda piiraks oluliselt menetlusosaliste edasikaebeõigust (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2012. a otsus asjas nr 3-10-541, p 13 ja 07.02.2012. a otsus asjas nr 3-08-2411, p 12). Nagu juba varem märgitud, ei võimalda halduskohtu otsuses sisuliste põhjenduste puudumine ringkonnakohtul tegelikult ka otsuse resolutsioonis esitatud otsustuse kujunemist kontrollida.
13.Lisaks eeltoodule märgib kaebaja apellatsioonkaebuses põhjendatult, et halduskohus on õigusvastaselt jätnud kaebaja esitatud taotluse tähelepanuta ja ka lahendamata. Asja materjalidest nähtuvalt (kd II, tl 14) esitas kaebaja 18.05.2016 taotluse võtta asja materjalide juurde Konkurentsiameti poolt kaebajale 17.05.2016 edastatud Konkurentsiameti 03.05.2016. a seisukoha ärakiri. Pärast kaebaja poolt 18.05.2016 taotluse esitamist ja enne
otsuse tegemist ega ka 16.06.2016. a kohtuotsuses ei ole viidatud taotlust ühelgi viisil lahendatud. HKMS § 27 lg 1 p 4 kohaselt on menetlusosalisel muuhulgas õigus esitada taotlusi. HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ning menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Seega on halduskohtul kohustus hiljemalt kohtuotsuses lahendada kõik kaebaja esitatud taotlused. Taotlused tuleb lahendada ka juhul, kui need jäävad rahuldamata. Käesoleval juhul on halduskohus jätnud viidatud kaebaja taotluse üldse tähelepanuta. Kaebaja esitatud taotlus puudutas sisuliselt uue tõendi vastuvõtmist. HKMS § 62 lg 5 kohaselt tuleb kohtul teha ka tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise korral esitatud taotluse kohta põhjendatud määrus. Nagu eelnevast nähtub, et ole halduskohus käesoleval juhul ka seda teinud.
14.Kaebaja on apellatsioonkaebuses palunud ringkonnakohtul rahuldada tema poolt halduskohtule 18.05.2016 esitatud taotlus. HKMS § 201 lg-s 2 on sätestatud, et kui ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja ei saada asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuleb tal uue lahendi tegemisel võtta seisukoht kõikide väidete ja vastuväidete ning menetlusküsimuste kohta, mille kohta peaks seisukoha võtma halduskohus. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja saadab käesoleva asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks, siis jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud taotluse, rahuldada kaebaja poolt halduskohtule 18.05.2016 esitatud taotlus, läbi vaatamata põhjusel, et tulenevalt HKMS § 201 lg-st 2 ei pea ringkonnakohus sellisel juhul ise eelnevalt ära lahendama kõiki neid menetlusküsimusi, s. h kaebaja poolt juba halduskohtule esitatud taotlusi, mille kohta peaks seisukoha võtma halduskohus. Halduskohtul tuleb seega endal asja uuel läbivaatamisel võtta seisukoht kaebaja poolt esitatud ja asjas seni veel lahendamata taotluste kohta.
15.Kuna halduskohtu otsus ei ole kohtupoolsete sisuliste põhjenduste puudumise tõttu edasikaebemenetluses kontrollitav, tühistab ringkonnakohus HKMS § 199 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus saadab HKMS § 200 p 2 alusel asja uueks lahendamiseks halduskohtule tagasi. Sellest tulenevalt ei anna ringkonnakohus käesolevas otsuses hinnangut apellatsioonkaebuse ülejäänud väidetele. Kuna asja menetlus jätkub, siis ei jaota ringkonnakohus menetluskulusid (HKMS § 109 lg 4).
Tiina Pappel
Tanel Saar
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.