Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

esitasid 02.02.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse 03.01.2017. a korralduse nr 4 p 1 ning 04.01.2017. a ehitusloa nr 1712271/00262 tühistamiseks. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus, milles paluti peatada Tartu Linnavalitsuse 03.01.2017. a korralduse nr 4 p 1 ning 04.01.2017. a ehitusloa nr 1712271/00262 kehtivus. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt saab hetkel Vallikraavi 23 (uus aadress J. Liivi tn 2d) kinnistule pääseda J. Liivi tänava poolt, Vallikraavi 19 kinnistu kaudu. Juhul kui kohus ei peata J. Liivi tn 2d ehitusloa kehtivust, jätkab Toompark OÜ ehitustöödega ning teeb vastavaid kulutusi. Kohtumenetluse lõppedes võivad ehitustööd olla juba valmis. Sellisel juhul on kaebajate õigused ulatuslikult riivatud: on üsna tõenäoline, et 165 inimese juurdepääs kinnistule, kus on vaid 6 parkimiskohta, ummistab niigi kitsast (alates 3 m) juurdepääsuteed, eriti aegadel, mil lapsed tuuakse kooli ja lasteaeda ning viiakse koju. Kaebajate õiguste kaitse osutub aga äärmiselt raskeks. Kaebajate õigusi saab kaitsta üksnes ehitusloa tühistamise ning juurdepääsu ja liikluskorralduse tingimuste ümbervaatamisega. Avalikes huvides on praegu ehitusloa kehtivuse peatamine. Avalikes huvides ei saa olla olukord, kus ehitusluba antakse (eriti detailplaneeringu puudumisel) ilma liikluskorraldust ja juurdepääsu läbi kaalumata ning seda ehitisele, mille sihtotstarve on vastuolus üldplaneeringuga.

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel (resolutsiooni p 1), jättis Vallikraavi 19a Arendus OÜ esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ja jättis Eesti noorte naiste ja noorte meeste kristlike ühingute liidu esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Linnavalitsuse 03.01.2017. a korralduse nr 4 p 1 ning 04.01.2017. a ehitusloa nr 1712271/00262 kehtivuse peatamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3) Määruse kohaselt puudub Vallikraavi 19a Arendus OÜ-l kaebeõigus, mistõttu ei ole tema kaebuse menetlemine põhjendatud. Vaidlustatud ehitusluba ei riku Vallikraavi 19a Arendus OÜ kui eelmärke järgi õigustatud isiku subjektiivseid õigusi. Kaebuse esitamise hetke seisuga ei ole Vallikraavi 19a Arendus OÜ J. Liivi tn 2d asuva kinnistu ega selle naaberkinnistu omanik. Vallikraavi 19a Arendus OÜ on üksnes J. Liivi tn 2d asuva kinnistu naaberkinnistu suhtes õigusi omav isik ehk Vallikraavi 19a Arendus OÜ ja Vallikraavi 19 kinnistu omaniku vahel on tsiviilõiguslik suhe. Et Vallikraavi 19a Arendus OÜ ei ole käesoleval hetkel Vallikraavi 19a kinnistu omanik ning kaebuse lisadest nähtuvalt ei ole Vallikraavi 19a Arendus OÜ-l ka otsest valdust eelnimetatud kinnistu suhtes, on Vallikraavi 19a Arendus OÜl üksnes huvi tasandil hüpoteetiline puutumus vaidlustatava ehitusloaga. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette kaebeõigust tulevikus võib-olla tekkiva õiguse kaitseks. Ei ole välistatud, et asjaõigusleping omandiõiguse üleandmiseks jääb sõlmimata ning seega ei saa tõsikindlalt väita, et Vallikraavi 19a Arendus OÜ saab võlaõigusliku lepingu objektiks oleva kinnistu omanikuks. Kaebaja ei saa ehitusluba vaidlustada ka HKMS § 44 lg 2 alusel, kuna ehitusseadustik (EhS) ei näe ette ehitusloa vaidlustamist populaarkaebusena (avalikes huvides) või puutumuskaebusena (kaebuse esitamine kaebaja olulisele huvi(de)le tuginedes). Vallikraavi 19a Arendus OÜ esialgse õiguskaitse taotlust ei ole võimalik sisuliselt läbi vaadata, kuna kohus tagastab Vallikraavi 19a Arendus OÜ kaebuse. Kuna taotluses ei ole kõrvaldatavaid puudusi, sest taotlus ei ole kaebuse tagastamise tõttu lubatav, siis puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning esialgse õiguskaitse taotlus jääb HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Eesti noorte naiste ja noorte meeste kristlike ühingute liidu esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, samuti kaaluvad avalik huvi ja puudutatud isikute õigused üles kaebaja väidetavate õiguste rikkumise. Usutav ei ole kaebaja väide, et 165 inimest hakkavad kasutama just kõnesolevat juurdepääsuteed. Ehitusloa juurde lisatud joonistest ja ehitusloa seletuskirjast nähtub, et lisaks asfalteeritud kattega juurdepääsutee kasutamisele, mis tagab juurdepääsu jalgsi, rattaga ja

sõidukitega, on jalgsi juurdepääs ka Vallikraavi tänavalt. Samuti on väheusutav, et kõik 165 inimest hakkavad juurdesõiduteed kasutama ning seda just sõiduautoga. Kaebaja välja toodud asjaolude põhjal ei saa väita, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaasnevad kaebaja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kohus möönab, et J. Liivi tn 2d koolihoone rajamise tulemusel võib suureneda liikluskoormus sinna viival ning Vallikraavi tn 19/21 kinnistul paikneval juurdepääsuteel ehk sellel võib olla mõju kaebaja elukorraldusele ja oma kinnisasja kasutamisele, kuid sellega ei kaota Vallikraavi tn 19/21 asuva kinnistu omanik juurdepääsu oma kinnistule ega sellel asuva hoone juurde. Kaebaja väitest ei saa järeldada, et vaidlustatud haldusakti realiseerimisega kaasnevad tagajärjed oleks kaebaja suhtes eriliselt koormavad või muudaks kaebajale kuuluva kinnistu kasutamist sedavõrd oluliselt, et ainuüksi sel põhjusel tuleks ehitusloa kehtivus kohtumenetluse ajaks peatada. Praegusel juhul ei ole pärast ehitustööde lõppu endise olukorra taastamine (kus naaberkinnistut külastavad ennekõike hotellikülastajad) küll võimalik, kuid välistatud ei ole alternatiivsete lahenduste elluviimine ehk läbirääkimised J. Liivi tn 2d omanikuga servituudi seadmise osas. Kaebajal on võimalik J. Liivi tn 2d omanikuga kokku leppida teeservituudis, kus saab täpsustada tee kasutamisega seonduvat ning seega leida lahendusi liikluskoormuse vähendamiseks. Toompark OÜ-l kui kolmandal isikul on ehitustegevusega seoses EhS-st tulenevad õigused, kuid ka kohustused. Üheks EhS-st tulenevaks kohustuseks on muuhulgas arvestada ehitamisel ehitamisest mõjutatud isikute õigustega ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu (EhS § 12 lg 3). Vaidlustatud korralduse kehtivuse kergekäeline peatamine lükkaks edasi ehitustööde lõpetamise, mis võib kaasa tuua varalise kahju tekkimise kolmandale isikule, kahju tekkimise MTÜ-le Tartu International School ja avalike huvide kahjustamise. Kolmanda isiku seisukohast nähtuvalt on Toompark OÜ alustanud ehitustegevust ja selleks lepingu sõlminud ning kulutusi kandnud. Kui kolmas isik ei suuda endale lepingutest tulenevaid kohustusi täita, võib tema vastu esitada kahju hüvitamise nõudeid. Samuti saaksid ehitusloa peatamisel kahjustada MTÜ Tartu International School huvid, kes on arvestanud kogu tegevuse ümberkolimisega Vallikraavi 23 hoonesse hiljemalt 28.04.2017. MTÜ-l Tartu International School puuduvad lepingud jätkamiseks senistes tegevuskohtades, mistõttu kahjustaks kolimise edasilükkamine ka kooli personali ja koolis õppivate laste huve. Nõustuda saab Toompark OÜ väljatooduga, mille kohaselt on Vallikraavi 23 hoone puhul tegemist haridusasutusega, mille rajamise lõpetamine ja sihtotstarbeliselt kasutusele võtmine on avalikes huvides, arvestades nii konkreetse haridusasutuse eripära kui ka üldist lasteaia- ja koolikohtade puudust. Vallikraavi 19/21 kinnistul võimalik liikluskoormuse tõus on väheoluline võrreldes kahjuga, mis tekib kolmandatele isikutele ja avalikkusele. Kaebajale ei tulene selliseid kahjulikke tagajärgi, mida tal ei oleks võimalik kõrvaldada pärast kohtuotsuse tegemist ega selliseid täiendavaid piiranguid, mis piiraksid kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Liit esitasid Tartu Halduskohtu 13.02.2017. a määruse peale määruskaebuse, milles paluvad halduskohtu määrus tühistada ja võtta Vallikraavi 19a Arendus OÜ kaebus menetlusse ning rahuldada kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse kohaselt annab vaidlustatud ehitusluba õiguse ehitada J. Liivi tn 2d kinnistul asuva endise hotellihoone ümber 165 inimest mahutavaks kooli- ja lasteaiahooneks, kuid linnavalitus ei ole loa andmisel kaasanud kaebajaid ega arvestanud kavandatud hoone mõjudega kaebajate kinnistule aadressil Vallikraavi 19, läbi mille on Liivi 2d kinnistule täna ainus auto juurdepääs. Laste kooli- ja lasteaeda toomisega ning viimisega kaasnev liiklusintensiivsus ja läbipääsu kasutamine erineb oluliselt senisest väikehotelli vajadusest,

põhjustades juurdepääsu ummistumise hommikul ning laste äraviimise ajal. Seejuures puudub nii uut olukorda arvestav planeeringulahendus ning samuti ligipääsu servituut. Ka on ehitusluba vastuolus Kesklinna üldplaneeringuga, mille järgi on Liivi 2d kinnistu põhiotstarve elamumaa. Kaebajad ei välista Liivi 2d kinnistule kooli- ja lasteaiahoone ehitamist, kuid kaebajate huviks on, et ehitusluba antakse siis, kui on lahendatud ka kooli- ja lasteaiahoone vajadustele vastav juurdepääsulahendus. OÜ Vallikraavi 19a Arendus vaidlustab halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1, kuna tema kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohus leidis ebaõigesti, et kaebajal puudub ehitusloa vaidlustamiseks kaebeõigus. Kaebaja kaebeõigus tuleneb OÜ Põllumees ja Eesti noorte naiste ja noorte meeste kristliku ühingu liidu vahel sõlmitud osanike lepingust ja Vallikraavi 19 kinnistu müügilepingust. Osanike lepingu järgi on kaebajal õigus omandada Vallikraavi 19 kinnistu omand ning sõlmitud on kinnistu võlaõiguslik üleandmise leping ning kaebaja kasuks on seatud eelmärge. Kaebaja eesmärgiks on osanike lepingu täitmine. Kaebajal on otsene huvi, et Vallikraavi 19 kinnistu säilib kuni selle omandamiseni kaebaja poolt olemasolevas seisundis, sh ei suurene sellel liikluskoormus, parkimine ja müra tulenevalt Liivi 2d kinnistul kooli rajamisest. Kaebajal on Vallikraavi 19 kinnistuga tugev õiguslik seotus ning tulevikus saab tema selle omanikuks. Kaebajal peab olema kaebeõigus ehitusloa vaidlustamiseks, kuna see puudutab otseselt tema kui kinnistu tulevase omaniku ja eelmärkega õigustatud isiku subjektiivseid õigusi, sh kinnistu arendamisele. Asjasse puutumatu on halduskohtu märkus, et eelmärge ei anna kinnistule valdusõigust. Puudub põhjus, miks peaks valdus olema halduskohtus kaitstav paremini kui kaebaja konkreetne õiguslik positsioon, mis tuleneb lepingust ja eelmärkest. Kaebeõigust tuleb jaatada seda enam, et kaebuse eesmärk on suunatud tulevikku. Olukord tuleb lahendada esmasel tasandil suhetes vastustajaga, kes on ehitusloa andmise kaudu kaebajate huve rikkunud. Halduskohus hindas esialgse õiguskaitse vajadust ebaõigest lähtekohast. Ebaõige on seisukoht, mille järgi eeldab esialgse õiguskaitse kohaldamine, et ehitusloaga kaasnevad tagajärjed oleksid kaebajate suhtes eriliselt koormavad või muudaks Vallikraavi 19 kinnistu kasutamist oluliselt. Kohtupraktikas on esialgse õiguskaitse vajaduse eeldusi laiendatud ning kohtud on möönnud esialgse õiguskaitse vajadust ka siis, kui kaebaja peab kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid. Selles valguses on asjakohatu halduskohtu märkus, et kaebajad ei kaota juurdepääsu Vallikraavi 19 kinnistule täielikult. Halduskohus tunnistas esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu, mööndes, et pärast ehitustööde lõppu ei ole endise olukorra taastamine võimalik. On kindel, et ehitustööd lõpetatakse enne käesolevas asjas lõpplahendi jõustumist. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta muutub põhivaidlus tarbetuks ja kaebajate õiguste kaitsmine muutub võimatuks. Kaebajate eesmärgiks on vältida hoone, millega kaasneb Vallikraavi 19 kinnistule ulatuslik liikluskoormus, läbimõtlematut püstitamist nii, et uus liiklus-lahendus on läbiplaneerimata. Kuna kavandatud koolihoone mahutab kokku kuni 165 inimest, siis tulevikus suureneb autode arv ja liikluskoormus kordades. Seda eelkõige laste kooli ja lasteaeda toomisega, suuremast töötajaskonnast ning lasteaeda teenindavast liiklusest. Realistlik olek arvestada sajakonna autoga juba päeva alguses. Kui parkimiskohti krundil on 6-le autole, peavad ülejäänud autod parkima kas kaebajate kinnistul või selleni viival juurdepääsuteel Liivi tänavalt. Mõlemal juhul juurdepääs Vallikraavi 19 kinnistule ummistub ning muutub oluliselt raskemaks. See rikub kaebajate omandiõigust ja ka ettevõtlusvabadust, kuna kaebajate tegevus on suunatud kinnistu arendamisele. Samuti kaasneb kordades suurenenud autode arvuga intensiivsem müra ja reostus, mis lisaks kaebajate õigustele rikub ka Vallikraavi 19 kinnistut kasutavate isikute õigust tervise kaitsele ja eraelu puutumatusele. Asjakohatu on halduskohtu väide, et välistatud ei ole läbirääkimised Liivi 2d kinnistu omanikuga teeservituudi seadmise osas, kuna see ei välista, et kaebajate huvide kaitse positiivse kohtuotsuse korral muutub raskeks. Senised läbirääkimised kolmanda isikuga on näidanud, et kokkuleppeni jõudmine teeservituudi seadmise osas on ebatõenäoline.

Juurdepääsu küsimuse lahendamine läbi detailplaneeringu on lükatud edasi teadmata tulevikku. Tõhusaks vahendiks kaebajate huvide kaitseks ei saa pidada ka vaidlust teeservituudi üle maakohtus. Esialgset õiguskaitset ei saa välistada ka OÜ Toompark üldine kohustus järgida kaebajate õigusi. Olukorras, kus vastustaja muudab Liivi 2d hoone funktsiooni selliselt, et sellega kaasneb oluline mõju liikluskorraldusele, peab õiguspärase ehitusloa eelduseks olema kohases planeerimismenetluses vastuvõetud planeeringulahendus. Liivi 2d kinnistul detailplaneering puudub. Alal kehtiv üldplaneering näeb ette elamumaa funktsiooni. Ehitusloa väljastamine on vastuolus planeerimisseaduse regulatsiooni (eelkõige PlanS § 124) eesmärkidega. Ehitusloa väljastamisel on igasugune laiem kaasamine puudunud. Halduskohus kaalus ebaõigesti huve esialgse õiguskaitse põhjendatuse juures. Halduskohus oleks pidanud kaaluma huve eelkõige kaebajate seisukohalt. Kolmanda isiku ja MTÜ Tartu International School huvide potentsiaalne kahjustamine ja neile kahju tekkimine ei tohi esialgse õiguskaitse kohaldamist välistada, kuna need asjaolud on kolmanda isiku, mitte kaebajate riski- ja vastutusalas. Primaarne küsimus on Vallikraavi 19 kinnistu kasutamises ja kaebajate õiguste rikkumises. Kolmas isik kasutab tasuta ja õigusliku aluseta kaebajate kinnistut ning alustas ehitustegevust, olles ehitusloa menetluses teadlikult esitanud vastustajale eksitavad andmed eesmärgiga luua mulje, nagu oleks kaebajad ehitusprojekti kooskõlastanud. Kaebajatel on õiguspärane ootus ehitustöödele eelnenud olukorra säilitamisele. Kõnealused kinnistud asuvad Tartu südalinnas miljööväärtuslikul alal, kus üldplaneeringu järgi tuleb tagada madal liikluskoormus ja läbisõit peab olema minimaalne. Üldplaneeringu järgi tuleb hoone funktsiooni muutmiseks teha eri liiklemisviiside võrdlev uuring, kuid seda ei ole tehtud. Vastustaja ei hinnanud juurdepääsu ega liikluskorralduse küsimust ega viinud läbi ühtegi uuringut. Halduskohus jättis tähelepanuta, et kaebajaid ei kaasatud ehitusloa menetlusse ega kuulatud ära. Olukord, kus ehitusluba antakse ilma liikluskorraldust ja juurdepääsu läbi kaalumata ning seda ehitisele, mille sihtotstarve on vastuolus üldplaneeringuga, ei saa olla avalikes huvides. Määruses viidatud huvi kooli- ja lasteaiakohtade järele ei saa olla õigustus üldplaneeringust tulenevate nõuete ja kaebajate õiguste rikkumisele.

on seaduslik ja põhjendatud ning alus selle tühistamiseks puudub. Nõustuda saab halduskohtuga, et Vallikraavi 19a Arendus OÜ-l puudub kaebeõigus. Vallikraavi 19a Arendus OÜ poolt kinnistu omandamine tulevikus ei ole kindel ning halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette kaebeõigust tulevikus võib-olla tekkivate õiguste kaitseks. Nõustuda ei saa kaebajate seisukohaga, et halduskohus kaalus isikute huve ebaõigesti. Avalik huvi ja puudutatud isikute õigused kaaluvad üles kaebaja väidetavate õiguste rikkumise. Vallikraavi 23 hoone puhul on tegemist haridusasutusega, mille rajamise lõpetamine ja kasutusele võtmine on avalikes huvides ning Vallikraavi 19/21 kinnistul tekkida võiv liikluskoormuse tõus on väheoluline võrreldes kahjuga, mis tekib esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel kolmandatele isikutele ja avalikkusele. Käesoleval hetkel õpib Tartu Rahvusvahelises Koolis 36 last.

OÜ määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Vallikraavi 19a Arendus OÜ ei ole J. Liivi 2d kinnistu ega ühegi naaberkinnistu omanik ega otsene valdaja ning ta võib, kuid ei pruugi saada tulevikus Vallikraavi 19/21 kinnistu jagamise tulemusena tekkiva kinnistu omanikuks. Kaebajad ei ole väitnud ega tõendanud, et detailplaneeringu kehtestamine oleks tõenäoline. Juhul kui asjaõiguslepingut omandi üleandmiseks ei ole sõlmitud hiljemalt 31.12.2021, siis eelmärge kustutatakse. Vallikraavi 19a Arendus OÜ-l puudub ehitusloa vaidlustamiseks kaebeõigus.

Ükski määruskaebuse väide ei anna põhjendatud alust halduskohtu 13.02.2017. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 tühistamiseks. Kaebajad ei ole esitanud põhistusi ega lisanud tõendeid, mis kinnitaksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise põhjendamatust. Kaebajatel ei ole võimalik saavutada juurdepääsutee määramist soovitud viisil läbi ehitusloa vaidlustamise. Arvestades, et ehitusloa alusel ehitamine kaebajate õigusi ei riku, puudub kaebajatel alus nõuda esialgse õiguskaitse korras ehitustegevuse peatamist. Ehitusloa alusel ehitamine ei piira Vallikraavi 19/21 kinnistu kasutamist ning isegi kui koolihoone rajamise tulemusel liikluskoormus juurdepääsuteel suureneb ja see Vallikraavi 19/21 kinnistu omanike elukorraldusele mingit mõju avaldab, ei ole tegemist eriliselt koormava mõju või Vallikraavi 19/21 kinnistu kasutust sedavõrd oluliselt piirava asjaoluga, mis kaaluks üles avaliku huvi ehitusloa alusel ehitamise jätkamise vastu. Kaebajate väited liikluskoormuse suurenemise, intensiivsema müra ja reostuse võimaliku tekke, samuti muude väidetud kahjulike mõjutuste kohta on oletuslikud ja paljasõnalised ning tõendamata. Pelgalt asjaolu, et naaberkinnisasjal asuva hoone funktsioon muutub, ei anna alust ehitustööde peatamiseks. Vastustajal puudusid EhS §-s 44 sätestatud alused ehitusloa väljastamisest keeldumiseks. Seejuures on ekslik seisukoht justkui oleks vastustaja pidanud enne ehitusloa andmist juurdepääsuteeküsimuse ise detailplaneeringuga lahendama. Kinnistule avalikult teelt juurdepääsu puudumise korral lahendatakse juurdepääsu küsimus asja- ja/või võlaõiguslike kokkulepetega. Neid kokkuleppeid ei saa asendada detailplaneeringuga. Ebaõige on ka kaebajate seisukoht, et juurdepääsuteeküsimus on ehitusloa väljastamisega ette ära otsustatud. Puudub alus eeldada, et kaebajate kaasamisega ehitusloa andmise menetlusse oleks vastustaja jätnud ehitusloa väljastamata. Kaebajate kaasamine ehitusloa menetlusse ei olnud kohustuslik ega vajalik, sh on vastustaja ehitusloa menetluses juurdepääsu küsimust käsitlenud ja kaalunud. Kaebajatel ei ole õigustatud ootust senise olukorra säilimisele ka üldplaneeringut arvestades. J. Liivi 2d kinnistu on ärimaa ning kaebajate vastupidised väited on ebaõiged. J. Liivi 2d kinnistul ei ole eluhoonet. Tõendatud on, et kaebajad olid faktiliselt asjaoludest, et J. Liivi 2d hoone kavandatakse võtta kasutusele haridusasutusena, teadlikud juba hiljemalt 2016 novembris. Seega ei saanud Vallikraavi 19/21 kinnistu omanikul olla ka õigustatud ootust senise olukorra säilimisele. Kaebajate põhistamata väited isikute subjektiivsete õiguste rikkumise kohta ning soov lahendada juurdepääsutee küsimus ehitusloa menetluses ei kaalu üles teiste isikute, sh avalikkuse huve ehitustegevuse lõpuleviimiseks. Seisuga 27.03.2017 teostatakse hoones veel lõppviimistlust ehk kõik need sisuliselt sihtotstarbe muudatusest tulenevad ehitustööd, mida ehitusloa alusel tehti, on juba lõpetatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

ja Tartu Halduskohtu 13.02.2017. a määrus muutmata. Ükski määruskaebustes esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebustega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

kaebeõigus vaidlustatud haldusaktide osas. Halduskohus on määruse p-des 12-20 selgitanud, miks tal puudub kaebeõigus ja ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlustatud ehitusluba ei riku Vallikraavi 19a Arendus OÜ õigusi, kuna ta ei ole kinnistu omanik. Vastavalt 09.06.2016. a osaühingu osanike lepingu (tl 8-13) p-le 9.1 on Põllumees OÜ võtnud kohustuse enda teenuse osutamisega saavutada olukord, et kinnistule on määratud ehitusõigus, sellele on rajatud ehitusõigusele ja arhitektuurikonkursile vastav hoone, selle juurde kuuluv taristu, millele on väljastatud kas kasutusluba või kasutusteatis ja korteriomandid on võõrandatud. Sama kokkuleppe p 9.6 kohaselt ehitusõiguse mittesaamisel, puudub Eesti Noorte Naiste ja Noorte

Meeste Kristlike Ühingute Liidul kinnistu üleandmise kohustus ja leping lõpeb. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et Vallikraavi 19a Arendus OÜ saab tulevikus võlaõigusliku lepingu objektiks oleva kinnistu omanikuks. Seega puudub kaebajal kaebeõigus. Halduskohus on õigustatult viidanud ka sellele, et kahjulikke mõjutusi tulevikus omandatava kinnistu suhtes saab tõrjuda eelkõige kinnistu omanik, kes on seda ka teinud. Seega on halduskohus tagastanud Vallikraavi 19a Arendus OÜ kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt. Kuna halduskohus tagastas Vallikraavi 19a Arendus OÜ kaebuse, siis puudus tal ka õigus viimase esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaadata.

Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liidu taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja ringkonnakohus nõustub taoliste põhjendustega. Avalik huvi ja puudutatud isikute õigused kaaluvad üles kaebaja õiguste väidetava rikkumise. Haridusasutuse ehitamine on kindlasti avalikes huvides. Pealegi on praegu juba ehitustööd suuremas osas lõppenud, kuna kolmanda isiku väidete kohaselt on kolimine Vallikraavi 23 hoonesse ette nähtud hiljemalt 28.04.2017. Tegelikult on juba peamised ehitustööd teostatud ja teha on vaid lõppviimistlus. Ehitusloa peatamine tekitaks kolmandale isikule materiaalse kahju. Tegemist on ärimaaga ja kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et seda ka tulevikus ei kasutataks ärimaana. Asjaolu, et ehituse lõpule viimisega ja selle kasutuselevõtuga suureneb liikluskoormus, müra ja reostus ei anna veel alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ka muud määruskaebuses esitatud asjaolud ei ole aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamisele. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et ka kaebajate eesmärgiks on enda kinnistule ehitada kolmekordne elumaja, mis samuti tooks kaasa analoogsed tagajärjed. Seega jääb esitatud määruskaebus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.