Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-1828
Haldusasi
MTÜ Katleri Taekwondoklubi kaebus Maksu- ja Tolliameti 18.06.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/02308816 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – MTÜ Katleri Taekwondoklubi, volitatud esindaja v.adv Ants Karu Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 4. jaanuari 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Katleri Taekwondoklubi apellatsioonkaebus ning Maksu- ja Tolliameti vastuapellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Katleri Taekwondoklubi apellatsioonkaebus ning Maksu- ja Tolliameti vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. jaanuari 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-1828 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 02.05.2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-15-1828 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 24.04.2014 korraldusega nr 12.2-3/23088-1 alustati MTÜ Kalteri Taekwondoklubi (KTK) kontrolli tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni- ning töötuskindlustusmakse arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse osas maksustamisperioodidel jaanuar 2011 – detsember 2013 (k.a).
2.MTA 18.06.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/023088-16 kohustati KTK-d tasuma täiendavalt tulu- ja sotsiaalmaksu kokku summas 24 178,47 eurot. 1) KTK on kontrollitaval perioodil osutanud erisoodustusi juhatuse liikme ÜK pojale MK-le, võimaldades MK-l tasuta kasutada renditavat sõiduautot Land Rover registreerimisnumbriga XXXXXX, tasudes nimetatud sõidukiga seonduvad kulud kogusummas 28 986,89 eurot. Tallinna Linnavalitsus on maksustamisperioodidel 2012. ja 2013. aastal tasunud ja deklareerinud INF 14 kohaselt sõiduki XXXXXX kasutamise eest MK-le sõiduhüvitist ning väljastanud talle sama auto kohta tasuta parkimist võimaldava parkimisloa. Sõidukit XXXXXX on kasutatud muul otstarbel, kui on märgitud kontrolliperioodil kõnealuse sõiduki sõidupäevikutes. MK viibis 26.09–29.09.2012 Peterburi linna päevadel, mis ei olnud seotud KTK põhikirjalise tegevusega. Sõidupäevikus on samale ajale märgitud sõit treeningkohta Linnamäe tee 37, Tallinn. Viibimine Bulgaarias maailmameistrivõistlustel (14.07–23.07.2013), Eesti taekwondo meistrivõistlustel Pärnus (24.11.2012), kikkpoksi meistrivõistlustel Riias (23.12.2012), Muraste suvelaagris (juuni–juuli 2013) ja Piiri spordibaasi laagris (juuli 2012) on seotud MK tegevusega Eesti Taekwondo Liidu presidendina. Sõidupäevikus puuduvad viited teistele kasutajatele sama ajaperioodi kohta. Sõiduauto XXXXXX sõidupäevikus kajastuvad MK sõidud sihtkohta Karuselli 87, Pärnu treeningu eesmärgil. Vastaval aadressil korraldab treeninguid Pärnu Taekwondo Klubi. Seega ei kasutatud sõidukit XXXXXX KTK põhikirjalise tegevuse raames. Sõiduki XXXXXX sõidupäevikus kajastatud hodomeetri algnäit, läbitud teekond ning hodomeetri lõppnäidu arvestus ei ole järjepidev. Arvestuslikku viga on kinnitanud KTK juhatuse liige KŠ ja raamatupidaja LŠ. Selgituste kohaselt põhjustas vea tehniline viga Exceli arvutusvalemis. Samas kinnitab järjepidevat anomaaliat Inchcape Motors Estonia OÜ väljastatud müügiarve nr 121305140. LŠ sõnul peab tema sõidupäevikuid ning sõiduki kasutajad edastavad sõiduki hodomeetri alg- ja lõppnäidu talle iga kuu lõpus. Kui konkreetse teekonna läbimisel on hodomeetri näit suurem kui eelnevalt edastatud teepikkuse andmed, märgitakse vahe isikliku sõiduna. Juhatuse liikme KŠ sõnul peab iga sõiduki kasutaja ise arvestust sõitude üle ja täidab sõidupäevikut, mida kontrollib seejärel raamatupidaja. Ebaõigete kilometraaži ja kütusekulu andmete tõttu ei saa pidada tõeseks isiklike sõitude osas peetavat kütusekulu arvestust ega selle põhjal väljastatavaid müügiarveid isiklike sõitude osas. KŠ 24.09.2014 selgituste kohaselt tasaarvestatakse isiklike sõitude eest tasutud summad kütusekuluga, mida isik on oma raha eest maksnud. Sõiduki XXXXXX kohta puuduvad kütusetšekid 15 473,5 km osas ning raamatupidaja on jaganud kütusekulu KTK üleselt. Seetõttu tuleb erisoodustuse ja sellelt arvestatud tulu- ja sotsiaalmaksu määramisel võtta aluseks kolmandate isikute väljastatud kuluarved, mitte erisoodustuse ülemmäära 256 eurot.
2(11)
3-15-1828 2) KTK on maksustamisperioodil jätnud deklareerimata põhikirjalise tegevusega mitteseotud kulud. KTK poolt sõiduautoga registreerimisnumbriga XXXXXX teostatud sõitude näol Kohtla-Järvele ja Mustveesse ei ole tegemist KTK põhikirjalise tegevusega. Samuti ei ole revisjoniakti lisas 7 välja toodud ruumide rendi kulu seotud KTK põhikirjalise tegevusega. KTK treenerid AO, IU ja AJ käisid Kohtla-Järvel ning Mustvees teiste klubide sportlastele ja harrastajatele treeninguid läbi viimas vabatahtlikult. Seejuures ei väljastatud Mustveesse ja Kohtla-Järvele seotud sõitudega kaasnevate kulude osas edasimüügiarveid. KTK ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et sõidukiga XXXXXX seotud sõitude näol oleks tegemist KTK põhikirjalise tegevusega. IU ja AJ on andnud paljasõnalisi selgitusi seminaride toimumise kohta. Samuti esineb vastuolu IU 13.03.2015 selgitustes ja sõidupäevikus: sõidupäevikus kajastub sõidu eesmärgina treeningu läbiviimine, selgitustes on märgitud seminar treenerite kvalifikatsiooni tõstmiseks ja algajatele sportlastele. TSD-delt ei nähtu, et IU-le väljamakstav töötasu oleks suurenenud teiste klubide abistamise teenuse raames. AO ning AJ töötasu väljamakseid ei deklareeritud. Mustvee ja Kohtla-Järve klubide veebilehtedelt ei nähtu, et treeninguid oleks viinud läbi KTK treenerid ning et treeningud leidsid aset laupäeval. KTK ei ole tõendanud, et mõnedes ruumides ja kellaaegadel on treeningud tegelikult toimunud. KTK viis treeninguid põhiliselt läbi Tallinnas (Linnamäe 37 ja Kaera 21a), Maardus, Haapsalus ja Tapal. Väidetavad treeningkohad ei ole seostatavad treenitavate isikute ega treeneritega, KTK arvelduskontolt ei nähtu liikmemaksu laekumisi treeningkoha ja treeneri lõikes. KTK ei ole treeneritele teinud treeningkohtade lõikes töötasu väljamakseid, v.a AK-le. Treeningtasu ja liikmemaksu maksmisest vabastamise taotluse esitanud treenitavate nimekiri ei kattu KTK treeningkohtadega ega treeninguid läbiviivate treeneritega. Revisjoniakti lisas 7 märgitud KTK treeneritest viisid treeninguid läbi teiste klubide all kolm treenerit: AK, AJ ning AP. AK on seotud MTÜ-ga Vortex Eesti Spordikeskus (treeningkohad aadressidel Mustamäe tee 5, Endla 4 ja Punane tn 45, Tallinn). KŠ sõnul kasutasid KTK sportlased ja treenerid Endla 4 ujulat ja jõusaali taastustreeninguks, ent raamatupidaja sõnul viis seal treeninguid läbi AK. Endla 4 asuva ujula ja jõusaali müügiarvetel on arve saajana märgitud KTK, ent käsikirjas on arvetel märge MTÜ Vortex Eesti Spordikeskus. AJ on seotud Storm BR Spordiklubiga ja viib treeninguid läbi sama spordiklubiga seotud aadressil Kari 13, Tallinn ja Randvere tee 8, Viimsi. AP seotus KTK-ga ei ole tõendatud.
3.KTK esitas 20.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 18.06.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/023088-16 tühistamiseks. Kontrollitavate perioodide isiklike sõitude eest on MK tasunud KTK-le kokku 5749,59 eurot. Revisjoniaktis ei seadnud MTA selle summa tasumist kahtluse alla. Nimetatud summa tasumist tõendavad KTK poolt MK-le esitatud müügiarved ja kassa sissetuleku orderid. Seega ei võimaldanud KTK kasutada MK-l sõiduautot tasuta. Sõiduauto eest ei ole Tallinna Linnavalitsus maksnud hüvitist. Sõiduauto suhtes peetud sõidupäevikutes on kajastatud isiklikud sõidud, mille eest on KTK-le tasutud vastavalt „Erisoodustuse hinna määramise korra“ (kord) § 1 lg 3 p-le 2. Vead sõiduauto sõidupäevikute arvestustes esinevad ainult perioodide 2011. a jaanuar–august ning 2013. a september osas. Viga ei mõjutanud läbitud kilomeetrite arvu. Korra § 1 lg 2 p-d 3 ja 4 ei määratle, mida mõista sõidukorra all. KTK juhatuse liige on 24.09.2014 andnud seletuse, et lisaks MK-le kasutasid sõiduautot ka teised treenerid, mistõttu MK viibimine mujal ei tähenda, et sõidukit ei kasutatud sel ajal sõidupäevikus kajastatud põhikirjalise tegevusega seotud sõitude tegemiseks. KŠ ja IU on kinnitanud sõiduauto kasutamist treeningute läbiviimiseks. 3(11)
3-15-1828 KTK möönab, et ebatäpsus on sõiduauto 2013. aasta aprilli sõidupäevikus, kus on kajastamata põhikirjalise tegevusega seotud sõit Peterburgi ning ekslikult on kajastatud mõned treeningud Linnamäe tee 37a ja Pärnus, mida sel kuul ei toimunud. Mõningad ebatäpsused sõidupäevikus ei võimalda aga teha järeldust, et kolme aasta jooksul ei tehtud sõiduautoga ühtegi KTK põhikirjalise tegevusega seotud sõitu. Sõidupäevikus on kajastatud, et 14.07.–23.07.2013 käidi sõiduautoga Bulgaarias maailmameistrivõistlustel. Nii sportlaste kui treenerite osalemine võistlustel on osa KTK põhitegevusest. MK osales võistlustel treenerina. Võistlustel osalesid ka KTK sportlased AA, AK ja VŽ. Eesti taekwondo meistrivõistlustel Pärnus 24.11.2012 osalesid KTK sportlased VŽ ja VB. Kikkpoksi meistrivõistlustel Riias 23.12.2012 osalesid KTK sportlased VŽ ja AA. On elementaarne, et koos sportlastega osalevad võistlustel ka KTK treenerid. KTK on Eesti Taekwondo Liidu liige ning vastavalt KTK põhikirja p 10 alap-le 6 on KTK tegevuseks muu hulgas koostöö arendamine teiste klubide, seltside ja liitudega. Spordilaagrid toimusid KTK treenitavatele. On ilmselge, et treeneri sõitmine spordilaagrisse on KTK põhikirjaline tegevus. Kõigi MTÜ-de tegevus on oma olemuselt mittetulundusliku eesmärgiga. MTÜ, mille põhikirjaline tegevus on suunatud spordi harrastamisele, täidab oma põhikirjalise eesmärgi, kui tehtud kulutus on suunatud spordi harrastamisele. Seejuures ei oma tähtsust, kas sporti harrastas selle MTÜ liige või mõni muu isik või kas sporti teinud isik on selle klubi treenitav. KTK oli kõige esimene taekwondo klubi Eestis ning on hetkel Eestis kõige suurem. Ajalooliselt on KTK treenerid andnud treeninguid üle Eesti. Hiljem on tekkinud kohalikke taekwondo klubisid, kus KTK treenerid jätkuvalt viivad läbi treeninguid ja seminare. KTK on Taekwondo Liidu liige. Kohtla-Järvel ja Mustvees toimunud üritused olid suunatud spordi harrastamisele. KTK treenerid AJ ja IU on kinnitanud seminaride läbiviimist Kohtla-Järvel. Samuti on ebaõiged MTA poolt arvutatud tulu- ja sotsiaalmaksu summad. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 8 kohaselt on tööandja sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks tasuta või soodushinnaga kasutada andmise erisoodustuse hinna ülempiir 256 eurot kuus iga nimetatud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta. Seega, kui sõiduki kasutajad hüvitavad juriidilisele isikule isiklike sõitude eest 256 eurot kuus, siis täiendavat maksustamist ei toimu. Sõiduauto puhul oleks kolme aasta maksimaalne erisoodustuse hind kokku 9216 eurot. Nimetatud summast on KTK-le hüvitatud 5749,59 eurot. Seega oleks hüvitamata erisoodustuse hinnaks 3466,41 eurot. Nimetatud summalt tuleks tasuda tulumaksu 921,45 eurot ja sotsiaalmaksu 1 447,99 eurot.
4.MTA vaidles kaebusele vastu. Revisjoni käigus esitatud sõiduki XXXXXX sõidupäevikuid ega ka MK poolt tehtud sissemakseid kajastavaid kassa sissetulekuordereid ei ole maksuhaldur pidanud usaldusväärseteks tõenditeks. Kuna maksuhaldur on tuvastanud, et sõidupäevikud ei kajasta sõiduki tegelikku kasutamist, ei saa olla õiged ka ebaõigete sõidupäevikute alusel koostatud isiklike sõitude andmed. KŠ on selgitanud, et kuu lõpus tehakse tasaarvestus isiklike sõitude eest tehtud sissemaksete ja kütuse eest tasutud summade vahel. Nimetatud tasaarvestuste kohta raamatupidamisandmeid esitatud ei ole. Kaebaja väiteid kummutab muu hulgas ka asjaolu, et tegelikult on MK isiklike sõitudena sõidulehtedel kajastatud ka teiste treenerite isiklikke sõite. Selliste väidete paikapidavuse korral ei saa olla õiged sõidulehtede andmete alusel koostatud kassa sissetulekuorderitel näidatud MK poolt sissemakstavad summad. Sõiduauto XXXXXX tegelikke kütusekulusid ei ole võimalik kindlaks teha.
4(11)
3-15-1828 Tasuta parkimisloa väljastamine sõiduautole XXXXXX näitab, et MK kasutas seda igapäevaselt otstarbel, mis ei olnud seotud kaebaja tegevusega. Asjaolu, et Tallinna Linnavalitsus maksis MK-le 2011. aasta aprillist kuni septembri alguseni hüvitist kaebaja sõiduki XXXXXX kasutamise eest, näitab, et kaebaja esitatud tõendid sõidukite kasutamise kohta ei ole tõesed ega järjepidevad. KŠ ja IU kinnitused, et nemad on kasutanud sõidukit XXXXXX treeningute läbiviimiseks, kinnitab fakti, et MK sularaha sissemaksed isiklike sõitude eest ei ole tõesed. Ei ole usutav, et isik hüvitab teiste isikute töösõidud kui tema enda isiklikud sõidud. Tegemist ei ole üksnes mõningate ebatäpsustega sõidupäevikute pidamisel, vaid ebaõigete andmete esitamisega maksuhaldurile. Seega ei ole sõiduautole XXXXXX tehtud kulutused seostatavad osaliselt kaebaja tegevuse ja osaliselt isiklike sõitudega, vaid need kulutused on tehtud ainuüksi MK isiklike kulutuste katmiseks. Seetõttu ei kuulu rakendamisele ka TuMS § 48 lg-s 8 rakendatud erisoodustuse maksumuse ülemmäär summas 256 eurot. Nimetatud ülemmäär puudutab ainult neid juhtumeid, kus sõidukit kasutatakse nii ettevõtlusega seonduvalt kui ka isiklikes huvides. Kaebajal ja Eesti Taekwondo Liidul on tõepoolest mitmeid kokkupuutepunkte, kuid see ei tähenda, et kumbki MTÜ ei peaks oma kulutusi eristama. Ei ole põhjust eeldada, et Eesti Taekwondo Liit kui spordialaliit jätab kõik oma kulutused liikmeks olevate spordiklubide kanda ega pea nende üle arvestust. Nii kaebaja kui ka Eesti Taekwondo Liit on kajastanud oma tegevusaruandes 2013. aasta juulis Bulgaarias toimunud maailmameistrivõistlusi, Eesti taekwondo meistrivõistlusi Pärnus novembris 2012, laagrit Piiri spordibaasis Kääriku lähedal juulis 2012, samuti 2013 planeeritavat suvelaagrit Käärikul, mis tegelikkuses toimus Murastes. Seega ei ole alust väiteks, et MK osales nimetatud üritustel KTK treenerina, aga mitte Eesti Taekwondo Liidu presidendina. Osalemine kikkpoksi meistrivõistlustel Riias on seostatav üksnes Eesti Taekwondo Liidu tegevusega. Pärnu Taekwondo Klubi tegevusega seonduvaid kulusid ei saa lugeda kaebaja tegevuskuludeks. Kantud kulud peavad olema seostatavad konkreetse raamatupidamiskohustuslase tegevusega. Praegusel juhul on teised kaebaja tegevuskohad seostatavad konkreetsete treenerite, treeningute aegade ja treeninggruppidega. Seetõttu on põhjendatud seisukoht, et AJ, AP ja AK ei viinud revisjoniakti lisas 7 nimetatud kohtades treeninguid läbi kaebaja nimel ega kaebaja poolt treenitavatele isikutele.
5.Tallinna Halduskohtu 04.01.2016 otsusega rahuldati KTK kaebus osaliselt ning tühistati MTA 18.06.2015 maksuotsus nr 12.2-3/023088-16 erisoodustuselt tasumisele kuuluva tulumaksu ja sotsiaalmaksu osas ulatuses, milles on maksude määramise aluseks võetud erisoodustus suurusega üle 256 euro kuus. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata. Vastustajalt mõisteti kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 3216,72 eurot. MTÜ-de korral peab tarbitud teenuse või saadud kauba olemasolu olema seotud maksumaksja enda tegevusega. Põhikirja II osa (p-d 9 ja 10) kohaselt on kaebaja eesmärgiks klubi liikmete huvidest lähtudes sportimiseks soodsate tingimuste loomine; spordist huvitatud isikute ühendamine ja klubi tegevusse kaasamine jne. Seega on kaebaja põhikirjaliseks eesmärgiks oma klubi liikmete tegevuse toetamine ja edendamine. Vaatamata p-s 1 sisalduvale üldisele teesile, et tegevus on suunatud spordi harrastamisele, ei nähtu täpsustatud eesmärkidest, et tegelikult sooviks kaebaja tasuda oma kuludest teiste klubide edendamise ja soodustamise kulusid. Vastupidise tõlgenduse korral muutuks mõttetuks klubidesse koondumine, liikmemaksude kogumine ja klubi sümboolika kasutamine. TuMS § 48 lg 4 p 2 eesmärgiga ei ole kooskõlas kõikvõimalike teiste samal tegevusalal tegutsevate isikute kulude meelevaldne enda kanda võtmine. Vastustaja on revisjoniakti p-s 1.2.2.1 põhjendatult selgitanud asjaolusid, millest tulenevalt ei nähtu, et seminaride läbiviimine Kohtla-Järvel ja Mustvees oleks seotud kaebaja põhikirjaliste 5(11)
3-15-1828 eesmärkide edendamisega. IU kinnitust seminaride toimumise kohta on käsitletud revisjoniakti p-s 1.2.2.1. AJ kinnitust seminaride toimumise kohta on käsitletud maksuotsuse p-s 3.2. Õiged on aktis ja otsuses toodu kinnituste ebausaldusväärsuse kohta. Treenerite kinnitused ei tõenda tegelikult seminaride toimumist, kui selle kohta puuduvad muud dokumendid. Treenerite erahuvi anda trenne või seminare ka muudes klubides ei ole seotud kaebaja põhikirjalise tegevusega. Ruumide rendikulu osas on maksuhaldur õigesti leidnud, et ainuüksi ruumide sportimiseks kasutamine ei ole piisav selleks, et lugeda seda kaebaja põhikirjaliseks tegevuseks. Kaebaja ei ole esitanud mistahes dokumentaalseid tõendeid, et AP või tema isa AP oleks andnud Haabersti Vaba Aja Keskuses joogatreeninguid või need oleksid seotud kaebaja põhikirjalise tegevusega. AJ ja AK poolt treeningute läbiviimist on käsitletud revisjoniakti lk-l 11, kus on leitud, et treeningud viidi läbi teiste spordiklubide nimede all teiste klubide treenitavatele. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et treeningud viidi läbi kaebaja põhikirjaliste tegevuste edendamiseks ja toetamiseks. Olukorras, kus MK on samaaegselt tegev mitmes spordiklubis ja samas alaliidus, peab olema tõendatud, et konkreetne tegevus, milleks sõidukit kasutati, on seotud kaebaja liikmete sportlike tegevustega. MK on kasutanud sõidukit Tallinna linna huvides ametisõitude tegemiseks, mitte kaebaja huvides. Hüvitise maksmisega koos on põhjendatud kontrollida ka tasuta parkimise loa väljastamist, sest oma olemuselt on ka see luba seotud eelkõige abilinnapea ülesannete täitmise, mitte kaebaja ettevõtlusega. Ka juhul, kui sõidukit ei kasutanud MK, peavad olemas olema dokumentaalsed tõendid, millest nähtub, kes ja miks sõidukit tema asemel kasutas. Selliseid tõendeid ei ole kaebaja esitanud. Samuti on kaebaja käsitus vastuolus juhatuse liikme selgitusega, et iga sõiduki kasutaja peab ise arvestust sõitude üle ja täidab sõidupäevikut. Maksuhaldur on revisjoniakti p-s 1.1.2 põhjalikult selgitanud, miks ei saa sõidupäevikut pidada usaldusväärseks. Tegemist ei ole üksikute eksimustega, vaid süstemaatiliselt vastuoluliste andmetega. Raamatupidaja poolt sõidupäeviku üle arvepidamine on vastuolus juhatuse liikme selgitusega. Maksuotsusest tuleneb, et kaebaja on ise kinnitanud tasaarvestuse toimumist kütusetšekkide alusel, samas kui vaidlusaluse sõiduki kohta kütusetšekke ei esitatud. Seetõttu on maksuhaldur põhjendatult lugenud nii arved kui ka kassaarvestuse ebausaldusväärseks. MK poolt väidetavalt tasutud summade mahaarvestamist ei nähtu ka revisjoniakti lisas olevas maksuarvestuses. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et MK ei saanud tasuda 2013. a detsembris oma isiklike sõitude eest. Kulude hüvitamise korral peab olema tuvastatav, millise isikliku sõidu kulu on hüvitatud. Kassaarvestus ei tõenda sularaha reaalset sissemaksmist. Arvestades nii seda, et maksuhaldur on pidanud isiklike sõitude arvestust tervikuna ebausaldusväärseks, tegemist on tahtliku tegevusega ning väidetavad sissemaksed on kohe ka tasaarvestatud, seab see kahtluse alla kassaarvestuse usaldusväärsuse. Nõustuda ei saa aga maksuhalduri seisukohaga, et sõiduki erisoodustuse ülempiiri rakendumiseks peab sõidukit olema kasutatud ka ametisõitudeks. TuMS § 48 lg 8 seda piirangut ei sisalda, vaid loeb erisoodustuseks tööandja poolt sõiduki tasuta või soodushinnaga kasutada andmise, kui sõidukit kasutatakse tööülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse (vastu võetud 29.01.2003) eelnõu seletuskirjast nähtub, et maksustamise eelduseks on kahe tingimuse üheaegne täitmine: sõiduautoga tehakse töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud sõite ning tehtud erasõite tööandjale ei hüvitata. Seega ei nähtu seaduse menetlemisel, et oleks soovitud seada täiendavaid, sh vastustaja välja toodud tingimusi. Ülempiiri kehtestamisel arvestati, et kuna enamikul juhtudel, kui tööandja sõiduautoga erasõite tehakse, on saadav hüve töötaja jaoks suurem, on kehtestatud erisoodustuse arvestuslik hind maksubaasina
6(11)
3-15-1828 maksumaksja jaoks üldjuhul soodne. Seega on tegemist riigi teadlikult võetud riskiga, et antud erisoodustus võib seaduses sätestatud ülempiiri ületada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.KTK palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 04.01.2016 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada MTA 18.06.2015 maksuotsus nr 12.23/023088-16 osaliselt, summas 21 809,03 eurot, ning mõista MTA-lt välja kaebaja menetluskulud. KTK põhikirjast nähtub klubi kaks põhikirjalist tegevust: üldisem taekwondo ja spordi harrastamisele suunatud tegevus ja oma liikmetele vaba aja sportlikuks veetmiseks tingimuste loomine. Seega on KTK põhikirjaliseks tegevuseks nii üldiselt sportimisele suunatud tegevus kui ka oma liikmetele suunatud tegevus. MTÜ-d tegutsevad ja teevad kulutusi teatud mittetulundusliku eesmärgi saavutamiseks. Samas ei piirdu MTÜ tegevusest saabuv mittetulunduslik efekt ainult MTÜ liikmetega. Eeltoodu tähendab, et MTÜ, mille põhikirjaline tegevus on suunatud spordi harrastamisele, täidab oma põhikirjalise eesmärgi, kui tehtud kulutus on suunatud spordi harrastamisele. Seejuures ei oma tähtsust, kas sporti harrastas selle klubi treenitav. Maksu- ega kohtumenetluses ei olnud kordagi arutluse all küsimus, kes olid või on KTK liikmed. Kui kohus leidis, et ruumide üürikulu ja sõidud Kohtla-Järvele ning Mustveesse ei ole KTK liikmete huvides, pidi olema teada, kes on KTK liikmed ja millised on liikmete huvid. Maksuotsuses oli MTA seisukohal, et maksustamise toob kaasa asjaolu, et kõnealustes treeningkohtades sportisid isikud, kes ei ole KTK nimekirjas või ei treeni KTK all. Halduskohus on aga täiendanud argumentatsiooni, et põhikirjaline tegevus saab olla ainult oma klubi liikmete tegevuse toetamine ja edendamine. MK on KTK-le hüvitanud 5749,59 eurot. Seda tõendavad KTK poolt MK-le esitatud müügiarved isiklike sõitude eest ja KTK kassa sissetuleku orderid arvete tasumise kohta. Samuti on seega tõendatud, et kaebaja kassasse toimusid sissemaksed mitte ainult MK, vaid paljude isikute poolt ning samal ajal toimusid kassast väljamaksed paljudele isikutele. Kõik kassasse toimunud sissemaksed ja väljamaksed on raamatupidamises kajastatud, arvete ja orderite numbrid on järjekorras ning ühtegi dokumenti ei ole vormistatud tagantjärgi. Ka ei selgu maksuotsusest, milliste tasaarvestustega on tegu või et tasaarvestused oleks olnud lubamatud. Kohus on rikkunud kohtumenetluse norme. Halduskohtu otsusest (p 11) ei ole aru saada, kas tõendite kõrvale jätmine tähendab tõendite vastu võtmata jätmist või mitte. Kohus ei ole arvestanud, et suure osa kaebusega koos esitatud tõenditest esitas kaebaja MTA-le juba revisjoni käigus enne revisjoniaktile eriarvamuse esitamist või enne seda revisjoni käigus. Kaebaja on tõendid esitanud tähtaegselt koos 20.07.2015 kaebusega.
7.MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud apellandi enda kanda. KTK põhikirjast nähtub selgelt, et klubi tegevus on suunatud oma liikmete spordiharrastusteks. KTK eesmärkide ja tegevuse kirjelduses puudub viide spordivaldkonna heategevuslikuks toetamiseks, millest saaks tuleneda kulutuste tegemine mistahes spordialaseks tegevuseks mistahes isikute ringile. Viited KTK põhikirja p 10 alap-dele 3, 4 ja 6 ei selgita teiste spordiklubide kulude katmise eesmärgi olemasolu. KTK ei ole esitanud tõendeid, et KohtlaJärvele ning Mustveesse tehtud sõitude või ruumide rendi osas olnuks tegemist konkreetse ühisprojekti vms arendamisega. KTK põhikirja p-s 1 nimetatud üks laiematest eesmärkidest 7(11)
3-15-1828 konkretiseeritakse põhikirja teises alajaotuses ikkagi oma klubi liikmete heaks korraldatava tegevusena. Seejuures ei oma tähtsust apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maksu- ega kohtumenetluses ei ole välja selgitatud, kes on KTK liikmed ega uuritud, millised on liikmete huvid. KTK põhikirjast nähtuvalt korraldab klubi vaid oma liikmete spordialast tegevust. Kassa sissetuleku orderid on koostatud sõidulehtedel tehtud isiklike sõitude arvestuse alusel. Sõidupäeviku osas on nii maksuhaldur kui ka halduskohus jõudnud järeldusele, et sõidupäevik ei ole usaldusväärne seetõttu, et selles toodud andmed on süstemaatiliselt vastuolulised ega ühti teiste maksumenetluses kogutud tõenditega. Kui sõidupäevik ei ole tervikuna usaldusväärne, ei saa järeldada, et sõidupäeviku alusel koostatud MK isiklike sõitude arvestus on usaldusväärne. Lisaks ei ole usutav, et MK tõepoolest tasus KTK kassasse sularaha tegelikkusest erinevate andmete alusel arvutatud summade ulatuses. Samuti ei ole võimalik tuvastada, millise summa MK täpselt KTK kassasse tasus, kui toimus isiklike sõitude eest tasutud summade tasaarvestamine aruandva isiku kuludega. Tasaarvestamise aluseks olevaid kulutusi ei ole võimalik kindlaks teha, kuna sõiduauto XXXXXX kütusekulu osas puuduvad KTK raamatupidamises andmed. Diislikütuse tšekke on raamatupidamisele esitatud ulatuses, mis ei kattu sõiduki tegeliku läbisõiduga. Kassaarvestuse ja kassa sissetuleku orderite ebausaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et tegelikult on MK isiklike sõitudena sõidupäevikus kajastatud ka teiste treenerite isiklikke sõite. Teiste treenerite töö- või isiklike sõitude eest kaebaja kassasse sularahas tasumist ei saa pidada usutavaks. KTK-s tegelikkuses toimunud tasaarvelduste ebaselgus tuleneb KTK juhatuse liikme ja raamatupidaja selgitustest tasaarvelduste kohta, samuti asjaolust, et raamatupidaja ei ole kolme revideeritud aasta jooksul olnud tunnistajaks väidetavalt igakuiselt toimunud kassa sissemaksete juures ning ei olnud suuteline selgitama, milliseid tasaarveldusi aruandev isik on teinud. Halduskohus ei ole jätnud põhjendamatult kõrvale ühtegi tõendit. Kohtuotsuse p 11 käsitleb MK seotust KTK tegevusega. Nimetatud kohtuotsuse osa seostub erisoodustuse tegemise asjaoludega, mida apellant ei vaidlusta.
8.MTA palub vastuapellatsioonkaebuses jätta KTK kaebus täies ulatuses rahuldamata ja kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõistmata ning jätta apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja enda kanda. Maksuhaldur ei ole TuMS § 48 lg-s 8 sätestatud erisoodustuse hinna ülempiiri 256 eurot jätnud tähelepanuta, vaid on maksustanud sõiduautoga XXXXXX seoses antud erisoodustuse kui töötaja kulude katmise korra § 6 mõistes. Maksuhaldur on tuvastanud, et sõiduautoga XXXXXX seoses on KTK katnud sõiduki rendi-, kindlustus- ja remondikulud. Küll aga ei ole praeguses asjas võimalik tuvastada, kuidas seostus MK tegevus otseselt KTK tegevusega ning et MK oleks sõiduautot XXXXXX kasutanud KTK eesmärkide täitmiseks. KTK-l puudus mistahes kontroll sõiduauto XXXXXX kasutuse üle: ei olnud teada selle läbisõit, hodomeetri näit, kütusekulu, sõitude marsruudid ja tegelikud eesmärgid. Eelnimetatud asjaoludest lähtuvalt ei tuginenud maksuhaldur vaidlustatud maksuotsuses mitte tööandja sõiduauto tasuta kasutada andmisele, vaid tuvastas, et KTK on katnud MK kasutuses olnud sõiduauto kulud, mille hind määratakse kindlaks korra § 6 järgi. Sõiduauto XXXXXX oli kõigil revideeritud maksustamisperioodidel MK kontrolli all ja kasutuses, millest tulenevalt oli sõidukiga seotud rendi-, kindlustus- ja remondikulude näol tegemist MK isiklike kuludega.
9.KTK palub jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud.
8(11)
3-15-1828 TuMS § 48 lg 8 sätestab selge erandi, mille kohaselt sõiduauto puhul arvutatakse maksud summalt 256 eurot kuus. Ka MTA enda juhend sätestab, et juhul, kui sõiduautot kasutatakse tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, tekib erisoodustus ning leida tuleb erisoodustuse hind. Alates 2011. aastast on erisoodustuse hinna ülempiir 256 eurot. Ka erialakirjanduses on selgitatud, et suuremalt summalt kui 4000 krooni kuus ei saa makse nõuda, olgu konkreetse auto hind ja auto kasutamise kulud ükskõik kui suured. Kui töötaja kasutab sõidukit erasõitudeks, kuid sõitude üle arvestust ei pea, on erisoodustuse hinnaks 4000 krooni kuus, sõltumata sellest, kui palju kilomeetreid reaalselt läbiti (L. Lehis, M. Huber. Sõidupäevik jälle moes. Maksumaksja 2009, nr 1).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 04.01.2016 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-st 4 tulenevalt.
11.HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Kaebaja on vaidlustanud halduskohtu otsuse osas, mis puudutab sõiduauto XXXXXX sõidukulude osalist tasumist MK poolt. Samuti on halduskohtu otsus vaidlustatud osas, mis puudutab kulutuste kandmist KTK põhikirjalise tegevusega seotud kulude katteks, s.o sõidud Kohtla-Järvele ja Mustveesse ning ruumide rent treeningute läbiviimiseks. Lisaks on kaebaja halduskohtule ette heitnud menetlusnormide rikkumist.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses ning maksuotsuses välja toodud järeldustega, et MK poolt sõiduauto XXXXXX sõidukulude tasumine ei ole maksumenetluses esitatud dokumentidega tõendatud. Nii halduskohus kui ka MTA on põhjalikult selgitanud, miks ei ole põhjust pidada kaebaja esitatud dokumente veenvateks. Apellatsioonkaebus ei sisalda selliseid väiteid, mis annaksid alust asuda vastupidisele seisukohale. Üksnes kassa sissetulekuorderite ja kassadokumentide alusel ei ole tõendatud, et MK on ka tegelikkuses tasunud sõiduauto XXXXXX kasutamise kulud. Kulude tasumise tõendamisel tuleb lähtuda ka muudest asjas kogutud tõenditest. Need süvendavad kahtlust, et tegelikku tasumist ei ole toimunud. Nii on kaebaja raamatupidaja LŠ selgitanud, et kütuse kulu kontrollitakse esitatud kütusekulutšekkide alusel, misjärel väljastatakse isiklik kütusekulu arve. Samal ajal ei esitata kõiki kütusetšekke ning sõiduauto XXXXXX kohta ei ole kütusetšekke peaaegu üldse esitatud (tl 139, kd I). Kaebaja juhatuse liige KŠ on selgitanud, et isiklike sõitude eest sõiduki kasutaja poolt tasumisele kuuluvad summad tasaarveldatakse kütusekuludega, mida isik on ise oma raha eest maksnud (tl 144p, kd I). Puudub mõistlik alus arvata, et MK tasus kaebaja poolt väljastatud arvete alusel sõiduauto XXXXXX kütusekulud, kui kõiki kütusetšekke kaebajale ei esitatud. Seetõttu ei ole ka tegelikkuses olnud võimalik kindlaks teha reaalseid kütusekulusid. Sõidupäeviku ja MK-le väljastatud arvete võrdlusest nähtub, et need arved on koostatud vastavalt sõidupäevikutele. Halduskohtu otsusega on tuvastatud, et MK osas esinevad sõidupäevikute sissekannetes olulised vasturääkivused. Selles osas ei ole kaebaja halduskohtu otsust vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtuga ja jagab MTA seisukohta, et ebaõigete andmetega sõidupäevikute alusel sõidukulude arvete koostamine ei võimalda neid dokumente pidada usaldusväärseks. Neid asjaolusid on MTA vaidlustatud maksuotsuses ka põhjalikult analüüsinud (tl 50-51, kd I). Kahtlust süvendab ka asjaolu, et juhul, kui lugeda, et MK on sõiduauto XXXXXX osas tehtud kulutused tasunud, on ta osaliselt
9(11)
3-15-1828 kompenseerinud ka kaebaja teiste treenerite kulutusi. Nimetatud kahtluse ümberlükkamiseks ei ole kaebaja esitanud eluliselt usutavaid selgitusi.
13.Halduskohus ega MTA ei ole tõlgendanud ebaõigesti kaebaja põhikirjalisi eesmärke. Kaebaja põhikirjast nähtuvalt ei ole klubi põhikirjaliseks tegevuseks üldine spordi harrastamine, vaid taekwondo kui konkreetse spordialaga tegelemine. Üksnes asjaolu, et klubi eesmärgid põhikirja p-des 9 ja 10 on sõnastatud võrdlemisi laialt (tl 54-54p, kd I), ei anna alust lugeda kõiki spordiga seonduvaid tegevusi kaebaja põhikirjalisteks tegevusteks. Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja näol on tegemist taekwondo treeninguid pakkuva klubiga. Toimiku materjalidest ei nähtu, et KTK tegeleks mõne muu spordiala harrastamisega. Õige on kaebaja seisukoht, et MTÜ-de tegevus põhineb suures osas vabatahtlikkusel. See aga ei tähenda, et konkreetse MTÜ tegevus hõlmab kogu harrastatava spordialaga seonduvat tegevust. Ringkonnakohus nõustub MTA ja halduskohtu seisukohaga, et sellisel juhul muutuks sisutuks spordiklubide moodustamine ja liikmete koondumine erinevatesse spordiklubidesse. Samuti puuduks sellisel juhul põhjendatud vajadus reguleerida MTÜ põhikirjas klubi liikmelisusega seonduvat, nagu see on kajastatud ka kaebaja põhikirja III ptk-s (tl 54p-55, kd I). Konkreetse spordiala üldise tegevuse arendamise eest kannavad peaasjalikult hoolt spordialaliidud (käesoleval juhul Taekwondo Liit). Kaebaja kuulumine Taekwondo Liitu ei laienda kaebaja põhikirjalisi eesmärke kogu spordiala üleseks. Kuigi näiteks Turniiri Baltcup 2012 korraldamise projekti dokumentatsioonist nähtub, et kaebaja ja Taekwondo Liit on oma tegevuses tihedalt seotud (tl 19p, kd III; tl 21, kd III; tl 25-31, kd III; tl 35-41p, kd III), ei ole eeltoodust lähtuvalt põhjendatud pidada Taekwondo Liidu tegevust kaebaja tegevuseks. Neid aspekte on nii maksuotsuses kui ka halduskohtu otsuses põhjalikult analüüsitud. Apellatsioonkaebuses sisalduvad väited neid seisukohti ümber ei lükka. Ka kaebaja treenerite võimalik vabatahtlik tegevus Kohtla-Järvel ja Mustvees ei ole käsitatav kaebaja põhikirjalise tegevusena. Muu hulgas puuduvad toimiku materjalide hulgas usutavad dokumentaalsed tõendid seminaride ja treeningute läbiviimise kohta Kohtla-Järvel ja Mustvees. Üksnes LŠ ütlused (tl 137-137p, kd I), AJ kinnitus (tl 181, kd I) ja IU kinnitus (tl 183, kd I) neid kahtlusi ümber ei lükka. Sealjuures ei selgu isikute ütlustest, kas läbi viidi seminare või treeninguid, sest ütlused selle kohta ei ole järjepidevad.
14.Põhjendamatud on kaebaja etteheited seonduvalt klubi liikmeskonna tuvastamata jätmisega. Maksuotsuses on maksuhaldur ettevõtlusega mitteseotud kulude maksustamise analüüsimisel peaasjalikult tuginenud selle seotusele kaebaja põhikirjalise tegevusega (tl 51–52, kd I). Maksuhaldur on tõepoolest viidanud ka asjaolule, et Kohtla-Järvel ja Mustvees tegutseti teiste klubide liikmeteks olevate sportlaste ja harrastajate treenimiseks (tl 51, kd I). Samas on maksuhaldur viitega maksuotsuse p-le 3.1 selgitanud oma seisukohti klubi liikmeskonnaga seonduvalt. Lisaks on revisjoniakti lk-del 11–12 analüüsitud kaebaja väidetavate tegutsemiskohtade, treenerite ning treenitavatega seonduvat (tl 21–21p, kd I) ning viidatud asjakohastele tõenditele, et revisjoniakti lisas 7 nimetatud tegevuskohad ei olnud seotud KTK põhikirjaliste eesmärkidega. Selles osas ei ole apellatsioonkaebuses MTA seisukohti ümberlükkavaid väiteid esitatud. Neid aspekte on käsitlenud ka halduskohus otsuse p-s 5. Seega ei ole see asjaolu jäänud maksu- ega kohtumenetluses käsitlemata.
15.Kaebaja väide, et halduskohus on jätnud kõrvale kaebaja esitatud tõendid, seda piisavalt põhjendamata ja vastuolus menetlusnormidega, ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus möönab, et halduskohtu otsuse p-st 11 ei selgu, millised konkreetsed tõendid on halduskohus jätnud kõrvale. Samas käsitleb halduskohus otsuse p-s 11 asjaolusid, mis seonduvad kaebaja sõidupäeviku dokumenteerimise usaldusväärsusega. Selles osas ei ole kaebaja halduskohtu otsust vaidlustanud. 10(11)
3-15-1828
16.Vastuapellatsioonkaebuses on MTA vaidlustanud erisoodustuse hinna määramise metoodika. Halduskohus leidis, et MTA on vaidlusaluse maksuotsuse koostamisel jätnud ebaõigesti arvesse võtmata TuMS § 48 lg-s 8 sätestatud erisoodustuse hinna ülempiiri. Maksuhaldur ei ole erisoodustuse summa maksustamisel tuginenud sellele, et MKl puudus igasugune side kaebajaga. Maksuotsuses on üksnes märgitud, et MK kasutas vaidlusalust autot isiklikeks sõitudeks, mitte kaebaja põhikirjalise tegevuse tarbeks (tl 50, kd I). Kuivõrd sõiduki kasutada andmise maksustamine TuMS § 48 alusel on võimalik juhul, kui kaebaja ja MK vahelises suhtes vastab MK TuMS § 48 lg-s 3 nimetatule, ei oleks sellise suhte puudumise korral võimalik erisoodustuse maksustamine ka korra § 6 alusel. Erisoodustuse mõtteks on sellise kulu maksustamine, mis ei ole seotud konkreetse juriidilise isiku tegevusega, vaid tehakse isiklikel eesmärkidel (TuMS § 48 lg 4 p 2). Nii maksuhaldur kui ka halduskohus on tõepoolest leidnud, et esinevad mitmed vastuolud kaebaja sõidupäevikutes. Selles osas ei ole halduskohtu otsust ka vaidlustatud. See aga ei tähenda, et sõiduauto kasutamist ei tuleks maksustada korra § 1 alusel. Korra § 1 lg 3 ei võimalda selles nimetatud erisoodustuse hinna arvutamise viisi kohaldada, kui puudub § 1 lg 2 tingimustele vastav arvestus. Sellisel juhul tuleb lähtuda reeglist, milleks on TuMS § 48 lg-s 8 ja korra § 1 lg-s 1 nimetatud erisoodustuse piirhind. Kuna TuMS § 48 lg-st 8 ega korrast ei tulene erisusi olukorra jaoks, kus samal ajal ei ole tõendamist leidnud sõiduauto kasutamine ka tööülesannete tegemiseks, rakendub eelnimetatud piirmäär. Seega on halduskohtu seisukoht põhjendatud.
17.Nii apellatsioon- kui ka vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 10 021,39 eurot, millest ringkonnakohtus kantud menetluskulud moodustavad 248,84 eurot tasutud riigilõivu eest. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, ei ole tasutud riigilõivu välja mõistmine MTA-lt põhjendatud. Muude kulude hüvitamist seoses MTA vastuapellatsioonkaebusega ei ole kaebaja taotlenud. MTA ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad võimalikud menetluskulud vastustaja enda kanda. Halduskohtus kantud menetluskulude jaotuse osas jääb halduskohtu otsus muutmata.
18.Tallinna Halduskohtu 21.10.2015 määruse resolutsiooni p-st 2 tulenevalt on MTA-l keelatud 18.06.2015 maksuotsusest nr 12.2-3/023088-16 tuleneva maksuvõla ja sellest tuleneva intressivõla avaldamine kuni asja lahendava kohtulahendi jõustumiseni.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.