Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-14-53269
Haldusasi
AE kaebus Tallinna Vangla 6. oktoobri 2014. a käskkirja nr 1275 ja Tallinna Vangla 10. novembri 2014. a vaideotsuse nr 5-15/14/27419-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla toimingu – vaidlustatud käskkirja peatamise taotluse lahendamine vaideotsuses – õigusvastasuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22. veebruari 2016. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – AE Vastustaja – Tallinna Vangla, esindajad Ave Kasvandik ja Monika Raiendik
Menetluse alus ringkonnakohtus
AE apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta AE apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. veebruari 2016. a otsus haldusasjas nr 3-14-53269 muutmata.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. mail 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-14-53269
3-14-53269 ebaviisakas ja seda ei ole need sõnad ka lause ülesehituse poolest. Sellised sõnad on tsiviilelus tavalised. Kaebaja poolt esitatu ei teotanud TS au ega head nime. Seda ei ole ka TS ettekandes märkinud. Menetleja ei ole TS abstraktse ettekande põhjal välja selgitanud, milles seisnes solvumine ja väärikuse riivamine. Selliseid selgitusi saab anda üksnes väidetav kannatanu. TS, olles teenistuses vanglaametnikuna, kasutas oma ametiseisundit ära selleks, et saada vanglale soodsam ja U OÜ-le äärmiselt ebasoodus koostööleping ning on pettuse teel pressinud välja U OÜ-lt allkirja. Kaebaja viitab VangS §-le 133, mis näeb ette teavitamiskohustuse, mida tuleb täita viivitamatult. Seda kohustust on rikutud. Samuti jäeti kaebaja informeerimata rikkumise toimepanemisest, millega rikuti VangS § 64 lg-t 2. Vaidlusalune käskkiri ei ole motiveeritud, sest selles ei ole hinnatud süüteo raskust. Tegemist ei olnud raske rikkumisega (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-3-15). Seega ei olnud karistus proportsionaalne. Käskkirjast ei nähtu, et oleks kaalutud täiendavate piirangute kohaldamist (vt VangS § 651 lg 4) ning abstraktne põhjendus piirangute seadmiseks ei ole piisav. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lg 1 p 4 sätestab, et haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta, kui ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Kontaktisikut, kes viis läbi distsiplinaarmenetluse, tegi ettepaneku karistuse määramiseks ja määras karistuse ning lõpuks menetles veel enda käskkirja peale esitatud vaiet ja käskkirja kehtivuse peatamise taotlust, on põhjendatud alus pidada eelpool viidatud sättes kirjeldatud isikuks. Ilmselgelt puudub ametnikul, kes määrab distsiplinaarkaristuse, huvi jätta välja andmata enda ettepaneku alusel karistuse määramise käskkirja või vaidemenetluses koostada vaideotsust, mis käskkirja kehtetuks tunnistaks.
3-14-53269 vangla sisekorraeeskirja sätetest tulenevalt kaasa kartserikaristuse määramine. Selliste piirangute nimetamine karistuse määramise käskkirjas pole nõutav. Piirangute äramärkimise korral ei too piirangute rakendamise põhjendamata jätmine kaasa karistuse määramise käskkirjas nimetatud piirangute tühistamist (Riigikohtu 05.11.2011 lahend nr 3-3-1-41-11). VangS § 64 lg 1 sätestab, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Tallinna Vangla direktori 12.08.2011 käskkirjaga nr 139 kinnitatud esimese, teise, kolmanda ja neljanda üksuse inspektor-kontaktisiku ametijuhendi kohaselt kuulub kinnipeetavate distsiplinaarmenetluste läbiviimine inspektor-kontaktisikute pädevusse. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) §-st 17 tulenevalt on inspektor-kontaktisikul kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramise õigus. Ükski õigusakt ei sätesta, et sama isik ei võiks läbi viia distsiplinaarmenetlust ning määrata distsiplinaarkaristust. Eelkirjeldatud distsiplinaarmenetluse läbiviimisega tagatakse menetluse efektiivsus, lihtsus ja kiirus, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikule, mis on aga üks haldusmenetluse aluspõhimõtteid. Üksnes distsiplinaarmenetluse läbiviimise faktist ei tulene ametniku erapooletuse puudumine distsiplinaarkaristuse määramisel. Erapooletust ei saa kahtluse alla seada üksnes seetõttu, et asja otsustab sama ametnik, kes haldusmenetluse algatas ja kogus menetluses tõendeid. VangS § 11 lg 41 sätestab, et vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vanglaametnike pädevusi täpsustab VSKE, mille § 12 lg-st 21 tulenevalt vaatab üksuse juht läbi vaide, mis on esitatud inspektor-kontaktisiku või muu selle üksuse koosseisus oleva isiku haldusakti või toimingu peale. Alates 18.03.2013 kehtiva VSKE § 17 lg 1 kohaselt on inspektor-kontaktisiku pädevuses teha otsus VangS § 24 lg 1, § 25 lg-te 1 ja 2, § 30 lg 2, § 31 lg 2, § 63 lg 4, § 64 lg 4, § 65 lg 2, § 651 lg 4 ning § 93 lg-te 3 ja 7 alusel. Seega on inspektor-kontaktisikul pädevus VangS § 64 lg 4 alusel kinnipeetavale distsiplinaarkaristust määrata. Riigikohus on leidnud, et karistuse määrajal on VangS § 64 lg-st 3 tulenevalt otsustamisel kaalumisruum ning menetlust läbi viinud ametniku seisukoht ei ole talle siduv (vt Riigikohtu 21.10.2010 otsus nr 3-3-1-56-10 p 14). Vastavalt VSKE-le on üksuse juhi pädevuses inspektor-kontaktisiku haldusakti peale esitatud vaide kohta tehtava vaideotsuse allkirjastamise õigus. Enne allkirjastamist tutvub üksuse juht vaideotsusega, samuti on üksuse juhil õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega. Juhul kui üksuse juht leiab, et ta on eriarvamusel koostatud vaideotsuses märgitust või leiab, et vaie tuleks rahuldada, siis on üksuse juhil õigus keelduda vaideotsuse allkirjastamisest ning tal on õigus nõuda vaideotsuse koostamist või ise koostada otsus, kust nähtub tema teistsugune seisukoht antud küsimuses.
4(8)
3-14-53269 käitumist. Seetõttu ei ole tal ka alust nimetada TS väljapressijaks ja petiseks. Vangla ei ole sundinud kaebajat oma arvamust muutma, nagu väidab kaebaja. 2) Kaebajat on teavitatud kohe pärast distsiplinaarmenetluse aluseks oleva ettekande koostamist sellest. Isegi kui asuda seisukohale, et kaebajat oleks tulnud teavitada varem, siis ei ole tegemist sellise menetlusveaga, mis tooks kaasa distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamise. Ettekande koostamine alles 01.10.2014 ei muuda karistamist õigusvastaseks, sest eelnevalt on arutatud kriminaalmenetluse alustamist. 3) Varasemate karistuste olemasolu samalaadiliste rikkumiste eest näitab, et kaebaja ei ole karistustest õppust võtnud. Seetõttu on praegusel juhul õigustatud sellise distsiplinaarsüüteo eest kartserikaristuse määramine. 4) VangS § 651 lg 4 sätestab, et kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes võib vanglateenistus osaliselt või täielikult piirata VangS §-de 22, 30–32, 34–38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Täiendavad piirangud on kehtestatud õiguspäraselt. Riigikohtu 05.11.2011 lahendis nr 3-3-1-41-11 (eriti p-s 31.3) avaldatud seisukohad on asjakohased. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine ei saa kaasa tuua haldusakti tühistamist, kui haldusaktis märgitud piirangud tulenevad vahetult seadusest, s.o hakkavad toimima sõltumata sellest, kas neid haldusaktis märgitakse või mitte. Kaebaja taotlus tunnistada VangS § 651 lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks tuleb jätta rahuldamata, sest selle sätte kohaldamisest või mittekohaldamisest ei sõltu asja lahendamine. 5) Distsiplinaarmenetluse viis läbi ja vaidlusaluse käskkirja allkirjastas sama inspektorkontaktisik, kes ühtlasi koostas ka vaideotsuse. Vaideotsuse allkirjastas neljanda üksuse inspektor-kontaktisik üksuse juhi ülesannetes. VangS § 64 lg 1 sätestab, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Sama paragrahvi lg 4 ls 1 kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. VSKE § 17 lg 1 sätestab muu hulgas, et inspektor-kontaktisiku pädevuses on teha otsus VangS § 64 lg 4 alusel, st inspektor-kontaktisikul on õigus määrata kinnipeetavale distsiplinaarkaristus. Eeltoodud regulatsioonist ei tulene keeldu, et üks ja sama isik ei võiks läbi viia distsiplinaarmenetlust ning määrata distsiplinaarkaristust. Kaebaja ei ole viidanud menetluse läbi viinud ametniku isiklikule huvile haldusmenetluse suhtes. Vaideotsuse on allkirjastanud selleks pädev ametnik. Vaide menetlemine haldusakti andnud ametiisiku poolt võib tekitada teatavaid kahtlusi menetlemise erapooletuse suhtes, kuid ilma vastavaid kahtlustusi tõenditega põhjendamata ja selle rakendamist eraldi taotlemata ei anna see alust rakendada HMS § 10 lg 1 p-s 4 sätestatut.
3-14-53269 2) Kinnipeetavat teavitatakse VangS § 64 lg 2 kohaselt kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. TS luges kaebaja pöördumist 08.09.2014 Kaebaja teavitamise aluseks ei pea olema vanglaametniku ettekanne. Seetõttu ei ole tähtis, et TS soovis enne ettekande koostamist teada, kas on võimalik kriminaalmenetluse alustamine. 3) Vastustaja ega halduskohus ei ole selgitanud, kuidas said üksuse juhile suunatud väljendid „väljapressija“ ja „petis“ ohustada vangla julgeolekut ning nõrgestada distsipliini vanglas. Vanglateenistuse autoriteedi kõigutamisest ei saa seda järeldada. 4) Distsiplinaarmenetlus on hõlmatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-ga 6. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei saa VSKE § 97 lg 2 valguses võtta menetleja seisukohta, et kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Selle saab võtta üksnes otsustaja. Menetleja poolt hinnangu andmine kaebaja käitumisele, seejärel karistusotsuse tegemine tema poolt ja lõpuks karistusotsuse õiguspärasuse kontrollimine ei ole erapooletu ega kooskõlas EIÕK art 6 tõlgendusega, mille EIK esitas kohtuotsuses Davidsons ja Savius vs Läti.
6(8)
3-14-53269 neid õigusi, mille teostamisele kartserikaristuse ajal ei seata VangS-ga või selle alusel konkreetset piirangut.
Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
3-14-53269 küsimus (vt näiteks kohtuotsus: Rekvényi v. Ungari [GC], nr 25390/94, punkt 34, ECHR 1999III). Kaebaja sõnavabaduse piirang on ette nähtud seadusega, mis vastab seejuures ettenähtavuse ja selguse nõuetele. See piirang tuleneb nii PS §-st 17 kui võlaõigusseaduse §-st 1046. Kinnipeetav on allutatud õigusaktidest tulenevatele piirangutele (VangS § 41 lg 2 ls 1). Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 üksnes täpsustab seadusest tulenevat piirangut seonduvalt vajadusega tagada vangla julgeolek (VangS § 41 lg 2 ls 2). Keeld kasutada pöördumistes vanglaametniku väärikust riivavaid väljendeid tagab vangla julgeolekut, sest see tagab vanglaametniku autoriteedi säilimist ja väldib olukorda, kus kinnipeetav saaks asuda teistele kinnipeetavatele näitama oma üleolevat suhtumist vanglateenistusse, kutsudes seeläbi üles ka teisi kinnipeetavaid allumatusele. Vanglateenistuse suhtes negatiivse meelestatuse demonstreerimine võib oluliselt raskendada vangistuse eesmärkide saavutamist ja vanglal talle pandud ülesannete täitmist.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.