Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-13-70075
Haldusasi
MH kaebus Vändra Vallavalitsuse 29. juuli 2013. a korralduse nr 226 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 5. veebruari 2016. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – MH, esindaja v.adv Brigitta Mõttus Vastustaja – Vändra vald, seaduslik esindaja Ahti Randmere Kolmas isik – Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, seaduslik esindaja PS
Menetluse alus ringkonnakohtus
MH apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada MH apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 5. veebruari 2016. a otsus haldusasjas nr 3-1370075. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada MH kaebus.
3.Tühistada Vändra Vallavalitsuse 29. juuli 2013. a korraldus nr 226.
4.Mõista Vändra vallalt MH kasuks välja menetluskulu summas 3960 (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend) eurot.
Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. mail 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
3-13-70075 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vändra Vallavalitsuse 10.11.2011 projekteerimistingimuste ja 22.05.2012 ehitusloa alusel rajati Eesti Lairiba Arenduse SA-le kuuluv maa-alune elektroonilise side võrk, mis läbib muu hulgas Vändra vallas Rae külas asuvat Raeveski kinnistut (katastritunnus 93002:005:0285, registriosa nr 4476106). Sidevõrgule väljastati Vändra Vallavalitsuse poolt 07.06.2013 korraldusega nr 171 kasutusluba.
2.Vändra Vallavalitsus seadis 29.07.2013 korraldusega nr 226 Eesti Lairiba Arenduse SA taotluse alusel sundvalduse Raeveski kinnistu osale Eesti Lairiba Arenduse SA kasuks. Talumiskohustuse kehtestamine oli vajalik Raeveski kinnistut läbiva, sellega püsivalt ühendatud ja avalikes huvides ehitatava elektroonilise side võrgu paigaldamiseks. Kinnistu omanikud ei ole esitanud taotluse kohaselt vastuväiteid kinnistule tehnorajatise paigaldamisele, ent esitavad ebamõistlikke nõudeid tehnorajatise talumise eest makstavale tasule. Maa-alune sidekaabel (38 km) on paigaldatud 2012. a suvel vastavalt Eesti Lairiba Arenduse SA tellitud projektile „ELA053 Käru-Kolu-Türi-Säästla valguskaabli mikrotorustik ja fiiberoptilise sidekaabli paigaldus“. Tööprojektile on varem andnud kooskõlastuse Vändra Vallavalitsus. Korralduse väljastamise ajal olid Raeveski kinnistu kaasomanikeks AV ja VV. MH kanti 29.08.2013 asjaõiguslepingu alusel 09.09.2013 kinnisturaamatusse Raeveski kinnistu kaasomanikuna 15/23 osas ning 16.10.2013 asjaõiguslepingu alusel kanti MH 24.10.2013 kinnistusraamatusse Raeveski kinnistu ainuomanikuna.
3.MH esitas 20.11.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vändra Vallavalitsuse 29.07.2013 korralduse nr 226 tühistamiseks. Vaidlustatud haldusakt rikub kaebaja omandiõigust ja vähendab kaebaja kinnistu väärtust. Kaebaja eesmärk on liinirajatise ümberpaigutamine väljapoole kaebaja kinnistu piire, s.o riigimaale, mis jääb tee ja kaebaja kinnistu vahele. Vaidlustatud korraldus ei ole proportsionaalne. Liinirajatis paikneb kaebajale kuuluval teel. Kaebajal ei ole tulenevalt liinirajatisest võimalik paigaldada ümber oma kinnistu aeda, mis on vajalik omandi kaitseks kõrvaliste isikute eest. Aia lukustamine ei oleks võimalik, sest kaebaja peab võimaldama liinirajatisele juurdepääsu. Vastustaja pole Raeveski kinnistu omandikke ära kuulanud. Kasutusõiguse lepingu sõlmimisel kolmandale isikule esitatud seisukohti ei saa pidada vastavas haldusmenetluses esitatud seisukohtadeks. Vastustaja ei ole hinnanud, kas sundvalduse seadmine ja kaebaja omandiõiguse piiramine on vajalikud. Ei nähtu, kuidas vastustaja on jõudnud järeldusele, et kolmanda isiku huvid on kaebaja huvidest kaalukamad. Haldusmenetlus viidi läbi kaheksa päevaga, mis näitab, et sisulist otsustamist ja asjaolude väljaselgitamist ei toimunud.
4.Vändra vald palus jätta kaebus rahuldamata.
5.Eesti Lairiba Arenduse SA palus jätta kaebus rahuldamata.
6.Tallinna Halduskohtu 05.02.2016 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
2(7)
3-13-70075 1) Kaebajat häirib trassi asukoht tema kinnistu maanteepoolses osas alates kinnistule sissesõidust jõe suunas. Muus osas kaebaja nõustus, et trassi ei oleks saanud mujale paigaldada. 2) Vaidlustatud haldusaktiga piiratakse kaebaja omandiõigust. EhS § 70 lg 2 kohaselt on ehitise kaitsevööndis keelatud muu hulgas ehitada ehitusloakohustuslikku ehitist ning takistada ehitisele juurdepääsu ja selle hooldamist. Tehnorajatise talumiskohustus võib vähendada kinnistu turuväärtust. 3) AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud tehnovõrgu talumiskohustuse tekkimiseks peavad olema täidetud kaks eeldust: a) tehnorajatis peab olema vajalik ja rajatud avalikes huvides, b) peab puuduma muu tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam võimalus sellise tehnorajatise ehitamiseks või arendamiseks. AÕS § 1581 lg 1 ls-s 2 on sätestatud, millist tehnovõrku tuleb lugeda avalikes huvides ehitatuks. Kolmas isik on isik, kelle kasuks võib sundvaldust seada. Mitmeid valdasid läbiv ja üle-eestilise tähtsusega sidekaabel on suure avaliku huviga objekt. See nähtub ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 13.07.2012 otsusest, millega rahuldati kolmanda isiku taotlus sidevõrgu rajamise projektile toetuse saamiseks. 4) Sidekaabel on paigaldatud Rajaveski kinnistule enne, kui kaebaja kinnistu omandas. Kaebaja kaasamiseks menetlusse puudus vajadus. Kaebaja ei saa esitada kaebust endiste omanike eest. Tsiviilõiguslikus korras tuleb lahendada vaidlus, mis on tõusetunud asjaolust, et kinnistu eelmisi omanikke ei teavitatud sundvalduse seadmisest ja nad ei saanud seetõttu kaebajat kinnisasja piirangutest teavitada. Kaebaja saab esitada kaebuse vaid enda subjektiivsete õiguste kaitseks. 5) Ehitusluba liinirajatiste ehitamiseks väljastati ilma Rajaveski kinnistu tollaste omanike nõusolekuta. Selle põhjust ei olnud võimalik välja selgitada. 6) Sundvalduse seadmise avalduse esitamise ajaks oli liinirajatis valminud. Trassid olid kolmanda isiku selgituse kohaselt kavandatud teekaitsevööndisse ja sooviti võimalikult vähesel määral koormata eramaa omanikke, ent trassi asukoha valikul Pärnu jõe ületamisel tuli arvestada Rae silda. Eramaale paigaldati trass vaid tehnilistel põhjustel. Vastustaja ja kolmanda isiku väitel on trassi asukoht Raeveski kinnistu juures ainuvõimalik ratsionaalne lahendus. Jõe ületamisel suletud meetodil ei saa trassi ehitada sillale liiga lähedale. Välja on valitud tee optimaalne pool; enamik ühenduspunkte asub sellel tee poolel. Juba valminud liinirajatise paigutamine teise kohta ei ole majanduslikult otstarbekas, sest selleks on vaja läbi viia mitu haldusmenetlust ja ümberehitusega seotud kulud on 10 000–15 000 eurot. 7) Vastustaja väitel ei ole maakaabel takistuseks piirdeaia rajamisele. Liinirajatise kaitsevööndis on aga ka Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee teekaitsevöönd ja Elektrilevi OÜ-le kuuluva elektriõhuliini kaitsevöönd. Seega ei ole vaidlusalusest rajatisest tulenevad piirangud kaebaja omandiõigusele märkimisväärsed. 8) Vaidlustatud haldusakt vastab KASVS § 463 lg-s 5 sätestatud nõuetele. Korraldust ei saa mõista nii, et selles väidetaks, et sidekaabli paigaldamist alustati ilma Raeveski kinnistu omanike nõusolekuta. Samas oli sundvalduse seadmise ajaks neile liinirajatise olemasolu teada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.MH apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 05.02.2016 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada.
3(7)
3-13-70075 1) Halduskohus rikkus menetlusnorme, andes vastustajale ja kolmandale isikule korduvalt täiendavaid tähtaegu uute tõendite ja selgituste esitamiseks, vaatamata kohtuasja pikaleveninud lahendamisele ja asjaolule, et menetlusosalised ei olnud täiendavate tähtaegade andmist taotlenud. 2) Haldusmenetluses ei ole tuvastatud, kas sundvalduse seadmine on vajalik või saab asja lahendada ka ilma kaebaja omandiõigust riivamata. Ei selgu, kuidas on vastustaja jõudnud järeldusele, et kolmanda isiku huvid kaaluvad üles kaebaja huvid ning et sundvalduse seadmine on põhjendatud. Menetlus on läbi viidud uurimispõhimõtet eirates. Raeveski kinnistu omanike arvamus on jäetud küsimata ja nad menetlusse kaasamata. Kinnistu endiste omanike väitel ei teadnud nad sundvalduse seadmise menetlusest. 3) Vaidlustatud haldusaktiga rikutakse kaebaja omandiõigust. Kaebaja kinnistu piirile piirdeaia rajamist takistab üksnes liinirajatis. Asjaolu, et seal paikneb ka teekaitsevöönd, ei ole oluline, sest piirdeaia rajamine teekaitsevööndisse ei ole keelatud. 4) Kaebaja nõustub, et rajatis on vajalik avalikes huvides. Liinirajatise selle osa, mis jääb kaebaja kinnistule, oleks aga saanud rajada kaebaja kinnistu piiridest välja. Seetõttu ei ole täidetud AÕS § 1581 lg 1 teine eeldus talumiskohustuse tekkimiseks. Tõendatud ei ole, et ehitusprojektile oleks küsitud kõigi kinnistuomanike seisukohta, et vastustaja oleks saanud väljastada ehitusloa ja hiljem kasutusloa. Tõendamiskoormus, et trassi ei oleks saanud rajada mujale, on vastustajal. Nii tööprojekti seletuskirjast kui projekteerimis- ja ehitushanke lähteülesandest nähtub, et trassid planeeriti paigaldada maksimaalselt tee- või munitsipaalmaale, et minimeerida sõlmitavate lepingute arvu. Seletused, et liinirajatis tuli paigaldada kaebaja kinnistule tulenevalt võimalikust silla remondist, on paljasõnalised. Ka kolmas isik möönis, et trassi saaks ümber paigutada, kuid see läheks maksma 10 000–15 000 eurot. See näitab, et trassi asukoht ei ole ainuvõimalik.
8.Vändra vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. 1) Halduskohus ei ole menetlusosalistele seisukohtade ja tõendite esitamiseks tähtaegu andes menetlusnorme rikkunud. 2) Apellant omandas Raeveski kinnistu koos sellele seatud kitsendustega, mistõttu ei saa kitsendused rikkuda kaebaja omandiõigust. Tähtsust ei oma, et vastustaja ei kaasanud sundvalduse seadmise menetlusse Raeveski kinnistu omanikku, sest see asjaolu ei saa rikkuda kaebaja õigusi. 3) Halduskohus selgitas õigesti, et kasutusloa kehtivusest tulenevalt ei saa vaielda liinirajatise asukoha üle. Seetõttu on ekslikud kaebaja väited, et liinirajatise saanuks ehitada kaebaja kinnistust väljapoole. Sundvalduse seadmise vajadust tinginud tehnovõrk oli sundvalduse seadmise hetkeks juba rajatud ning KASVS § 463 lg-tes 2–4 nimetatud menetlustoimingute tegemine oli võimatu. Halduskohus märkis õigesti, et valmisehitatud liinirajatise ehitamine teise kohta ei ole majanduslikult otstarbekas ja olulised asjaolud haldusakti andmise otsustamisel ei muutuks, kui menetlust korrata.
9.Eesti Lairiba Arenduse SA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde.
4(7)
3-13-70075 1) Sundvaldus on seatud avalikes huvides ning avalik huvi tehnorajatise vastu on kaalukam kui kaebaja huvi. Haldusakti andmisel oli vastustajal kaalutlusõigus, mille kohtulik kontroll on piiratud. Maa-alune kaabel ei takista kinnistu ümber aia püstitamist. 2) Vaidlusalune liinirajatis asub juba olemasoleva ehitise kaitsevööndis, mistõttu ei ole otstarbekas sundvalduse seadmine mõni meeter praegusest asukohast eemal. Trassi asukoht Raeveski kinnistu juures on ainuvõimalik. Enamik ühenduspunkte liinil on just sellel teepoolel. 3) Kolmas isik soovis kasutusõiguse kokkuleppe sõlmimist, nagu see on tavapärane praktika. Edasine viivitamine oleks võinud kaasa tuua projekti rahastamisest ilmajäämise.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist ei saa kaasa tuua see, kui kohtuasja lahendamine kestab ebamõistlikult kaua. Halduskohtu poolt täiendavate tõendite kogumine ja enda initsiatiivil asjaolude aktiivne väljaselgitamine ei ole vastuolus kohtumenetluse normidega. Kui menetlusosalised kohtule tähtaegselt asjasse puutuvaid tõendeid ei esita, on neid võimalik trahvida. Selleks ei ole kaebaja taotlust esitanud. Kui kohtule esitatud tõendid on asjassepuutuvad, on kohtul avar kaalutlusruum otsustamisel, kas tõend vastu võtta või sellest liiga hilise esitamise tõttu keelduda.
11.Halduskohus selgitas õigesti, et vaidlusaluse haldusaktiga piiratakse kaebaja õigusi. Sidekaabli paiknemine kaebaja kinnistul ning sellest tulenevad piirangud omandi kasutamisele tulenevalt sideehitise kaitsevööndist (EhS §-d 70 ja 78) ei võimalda kaebajal oma omandit vabalt kasutada (PS § 32). Isegi kui asuda seisukohale, et kaebajal on võimalik püstitada kinnistu maanteepoolsele küljele piirdeaed, tuleb selle rajamisel arvestada, et keelatud on mistahes süvendustööd, kändude juurimine, tuleohtlike materjalide kasutamine, sideehitisele juurdepääsu tõkestamine ja pinnase tihendamine. Piirangud on ulatuslikumad kui need, mis tulenevad teekaitsevööndi olemasolust. Sarnased, teekaitsevööndist tulenevatest piirangutest ulatuslikumad piirangud tulenesid liinirajatise kaitsevööndis ka ehitus- ja kasutusloa andmise ning sundvalduse seadmise ajal kehtinud elektroonilise side seaduse (ESS) §-st 119.
12.Sidevõrgule ehitusloa andmise ajal kehtinud ehitusseaduse § 12 lg 2 ls 2 sätestas, et ehitusluba ei anna õigust ehitada ilma maaüksuse omaniku loata. See seadus ei nõudnud kinnisasja omaniku kaasamist ehitusloa andmise menetlusse. Kasutusluba reguleerinud sama seaduse sätted (§-d 33-38) ei näinud ette kasutusloa andmise menetlusse kinnisasja omaniku kaasamist. Teisele isikule kuuluvale kinnisasjale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusluba väljastati tehnovõrgu või -rajatise omanikule. Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusloa taotlemisel pidi tehnovõrgu või -rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu või -rajatise suhtes (kasutusloa väljastamise ajal kehtinud ehitusseaduse § 33 lg 8).
13.Praegu kehtiva EhS § 42 lg 6 näeb ette ehitusloa andmise menetlusse kinnisasja omaniku kaasamise ja § 44 p 4 tema huvide kaalumise. Sellise kaalumise juures arvestatakse ehitise kaitsevööndist tulenevaid kitsendusi kinnisasja omanikule. EhS § 70 lg 6 sätestab, et kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise. Vähemalt vaidlusaluses osas – kaebaja kinnistule PärnuRakvere-Sõmeru maanteelt viiva sissesõiduteest lõunasse (jõe poole) jäävas osas paikneb sidekaabel teekaitsevööndis. 5(7)
3-13-70075 Kinnisasja, kus ehitis paikneb, omanik tuleb kehtiva EhS § 54 lg 5 kohaselt kaasata ka kasutusloa menetlusse.
14.Praegusel juhul ei ole Raeveski kinnistu omanikke kaasatud projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse, ehitusloa menetlusse ega kasutusloa menetlusse. Raeveski kinnistu endise omaniku kirjaliku seletuse kohaselt sai ta sidekaabli olemasolust teada 2013. a kevadel, kui Contoreal OÜ soovis sõlmida maakasutuslepingut sidekaabli kasutamiseks.
15.Kaebajat ega tema õiguseelnejaid ei kaasatud ka sundvalduse seadmise menetlusse. Ringkonnakohus märkis juba 07.01.2015 määruses praeguses asjas (p 12), et sundvalduse seadmise otsus ei seondu konkreetse isikuga, vaid asjaga (Raeveski kinnistuga), mistõttu on antud juhul tegemist eriõigusjärgluse olukorraga, mille puhul kehtivad õiguseelneja toimingud ka tema õigusjärglase suhtes. Selline õigusjärglus ei ole oluline vaid kohtumenetluse kestel, vaid ka sellele eelnevas haldusmenetluses tehtud toimingute hindamisel, sest õigusjärglus ei puuduta ainult kohtumenetlust (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6). Kui haldusmenetlusse jäi kaasamata kinnisasja omanik, saab ka tema eriõigusjärglane tugineda sellele asjaolule enda kui kinnisasja omaniku õiguste kaitsel.
16.KASVS § 463 lg-d 2 ja 3 näevad ette kinnisasja omaniku kaasamise sundvalduse seadmise menetlusse ja tema seisukoha ning võimalike vastuväidete ärakuulamise. Olukorras, kus rajatisele on ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta tehnovõrk juba rajatud, järgimata eelmärgitud sättes ettenähtud korda – projekteerimistingimusi kinnistu omanikule esitamata, sest rajatis on juba ehitatud ja selle kasutamiseks kasutusluba väljastatud –, ei ole sundvalduse seadmine võimalik ikkagi ilma kinnisasja omanikku kaasamata. Üldine kohustus puudutatud isik menetlusse kaasata tuleneb haldusmenetluse seaduse §-st 40. Kasutusloa olemasolu ei välista sundvalduse seadmata jätmist, sest võimalik on nii tehnorajatise ümberehitamine kui ka kinnisasja osa (sund)võõrandamine, kui piirang kinnistu omaniku õigustele on küll kaalukates avalikes huvides, ent muudab kinnistu vastava osa otstarbeka kasutamise võimatuks. Kaebaja väited vajadusest paigaldada kõrvaliste isikute juurdepääsu takistamiseks aed viitavad sellise olukorra võimalikkusele. Arvestada tuli, et kaebaja ega tema õiguseelnejate seisukohti ei olnud välja selgitatud ka varasemates haldusmenetlustes, mistõttu oli vajalik kaalumine teostamata.
17.AÕS § 1581 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 6(7)
3-13-70075 Neist sätetest nähtub, et talumiskohustuse olemasolu määratakse sundvalduse seadmisega ning kaaludes avalikke ja kinnisasja omaniku huve. Olukorras, kus kinnisasja omaniku omandiõigusest tulenevaid huve ei olnud haldusmenetluses välja selgitatud ja kaalumist nõuetekohaselt läbi viidud, ei saa pidada sundvalduse seadmise otsust õiguspäraseks. Kolmanda isiku haldusmenetluses esitatud väide, et Raeveski kinnistu omanikud ei vaidle talumiskohustusele vastu, on paljasõnaline, sest ka kohtumenetluses ei ole selle kinnituseks esitatud tõendeid. Ringkonnakohtu arvates ei ole ka tehnovõrgu paiknemise osas võimalik üheselt järeldada, et tehnovõrku ei saanud ehitada nii, et teise kinnisasja (teemaa) omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse seisu või puudub muu majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrgu arendamiseks. Isegi kui tehnovõrgu ümberehitamise kulud oleksid ebamõistlikult suured, tuli sundvalduse seadmisel silmas pidada eelkõige tehnovõrgu rajamise kulu, kui see oleks ehitatud Raeveski kinnistu piiridest vaidlusaluses osas väljapoole ning sillale lähemalt kaarega. Olukorras, kus ühtegi läbiviidud menetlustest kinnisasja omanikku ei kaasatud, ei saanud kolmas isik tugineda kulutuste tegemisel usaldusele, et haldusaktid jäävad kehtima (HMS § 67 lg 4 p 5).
18.Menetlusnormide rikkumist ei saa pidada väheoluliseks. Kohtumenetluses ei ole esitatud tõendeid, mis võimaldaks järeldada, et maanteesilla võimaliku remondi tõttu ei oleks olnud võimalik sidekaabli paigaldamine väljapoole Raeveski kinnistut vähemalt suuremas ulatuses. Sidekaabli paiknemine teistmoodi, sh kaebaja kinnistu piirides, kuid kinnistu piirist ja seega võimalikust piirdeaiast kaugemal, võinuks kinnistu omanike õigusi vähem riivata. HMS § 58 eeldused õigusvastase haldusakti kehtima jäämiseks ei ole seetõttu täidetud.
19.Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada.
20.HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb jätta vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja menetluskulud tuleb põhjendatud ja vajalikus ulatuses mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja. Kaebaja kandis halduskohtus menetluskulusid summas 3525 eurot (riigilõivud kaebuse ja määruskaebuste esitamisel kokku 45 eurot; esindajatasu 3480 eurot, summa tasumine tõendatud advokaadibüroo arvete ja pangakonto väljavõtetega). Neid menetluskulusid ei saa pidada vajalikuks ja põhjendatuks kaebuse koostamisele eelnevate menetluskulude osas summas 120 eurot ja menetluskulude nimekirja koostamise eest küsitud advokaaditasu osas summas 60 eurot. Muus osas on menetluskulud, arvestades asja lahendamisele kulunud aega, dokumentide ja halduskohtu nõutud seisukohtade arvu ja mahtu ning kohtuistungi kestust, põhjendatud. Apellatsioonimenetluses on apellant tasunud riigilõivu 15 eurot ja esindajatasu 600 eurot. Menetluskulude suurus on põhjendatud ja vajalik.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.