A. E kaebus Tallinna Vangla 28.10.2015 käskkirja nr 5-2/1388 tühistamiseks, samuti 02.11.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/30814-2 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.1 osaliseks tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – A. E;
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 29.03.2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Kerli Lubja
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav A. Et karistati Tallinna Vangla 28.10.2015 käskkirjaga nr 5-2/1388 Tallinna Vangla kodukorra punkt 1.11.1 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. A. E rikkumine seisnes selles, et ta kasutas 28.09.2015 Justiitsministeeriumile esitatud pöördumises ebatsensuurseid ja kahemõttelisi väljendeid.
2.A. E esitas Tallinna Vangla 28.10.2015 käskkirja nr 5-2/1388 peale vaide, mis jäeti Tallinna Vangla 02.11.2015 vaideotsusega nr 5-15/15/30814-2 rahuldamata.
3.A. E esitas 10.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 28.10.2015 käskkirja nr 52/1388 ning 02.11.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/30814-2 tühistamise nõudes.
4.Tallinna Halduskohtu 14.12.2015 määrusega võeti A. E kaebus menetlusse (tl 20).
5.Tallinna Vangla vastas kaebusele 14.01.2016.
6.A. E esitas 11.04.2016 taotluse kaebuse täiendamiseks nõudega tühistada osaliselt ka Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1, tuginedes seejuures Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2016 määrusele haldusasjas nr 3-15-3120. Ringkonnakohus märkis eelnimetatud määruse punktis 12, et kaebus Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.1 osaliseks tühistamiseks tuleb lahendada koos kaebusega Tallinna Vangla 28.10.2015 käskkirja nr 5-2/1388 peale.
7.Tallinna Halduskohtu 19.07.2016 määrusega loeti kaebus muudetuks ning võimaldati Tallinna Vanglal vastata ka kodukorra punkti 1.11.1 vaidlustamist puudutavas osas (tl 55).
8.Tallinna Vangla esitas täiendava seisukoha 19.08.2016.
9.Tallinna Halduskohtu 16.01.2017 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 60).
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
10.Kaebaja ei nõustu käskkirjaga, vaideotsusega ega distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja kartserikaristuse määramisel.
vanglateenistuse
tegevusega
11.Kaebaja selgitab, et rikkumise kohta koostati 19.10.2015 ettekanne, mida tutvustati talle 22.10.2015. Seletuskirja ettekande kohta tegi kaebaja 26.10.2015 ja samal päeval väljastati ka distsiplinaarmenetluse protokoll. Kaebaja kirjutas protokollile kuupäeva ja allkirja ning märkis protokollile, et soovib esitada vastuväite. Mingit tähtaega vastuväite esitamiseks ei antud. Kaebaja leiab, et tal ei olnud võimalust distsiplinaarmenetluse protokollile vastuväiteid esitada. Kaebaja arvates rikkus vangla nii VangS § 64 lõiget 2, sest ei informeerinud kaebajat koheselt distsipliinirikkumisest, kui ka VangS § 133, sest neljanda üksuse juht andis ettekande koostamise korralduse oma alluvale. Õige ei ole ka see, et üks ja seesama menetleja on läbi viinud nii distsiplinaarmenetluse, teinud ettepaneku kaebaja karistamiseks, määranud kaebajale karistuse ning hiljem võtnud osa vaidemenetlusest. Kaebaja arvates ei ole menetleja otsustuse tegemisel olnud erapooletu.
12.Kaebaja leiab, et ta ei saanud kodukorra punkti 1.11.1 rikkuda. Menetleja on aga asunud seisukohale, et vanglateenistuse ametniku poolt on kaebaja rikkumine fikseeritud ja asjaolu, et pöördumine oli adresseeritud Justiitsministeeriumile, ei vabasta kaebajat vastutusest. Kaebaja hinnangul ei ole kodukorra punktis 1.11.1 nimetatud vanglateenistuja mõistega hõlmatud vanglate osakonna nõunik ega muu Justiitsministeeriumi töötaja. Kodukorra p 1.11.1 kaitsealas ei ole väljaspool vanglat viibivad ja vanglas teenistuses mitteolevad isikud. Kaebaja arvates ei pea kinnipeetav omama eriluba, kui soovib kellegi avaliku elu tegelase poolt välja öeldud lauset kasutada. Piisab sellest, kui tsitaadi autorile on viidatud ja selliselt ei ole rikutud PS §-s 45 sätestatud sõnavabaduse õigust. Vangla ei ole avalik koht ja vangla kontaktisik ei saa teostada distsiplinaarmenetluses riiklikku järelevalvet avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle ega karistada avaliku korra ohustamise eest ja seda isegi juhul kui võtta aluseks VangS § 6 lõikest 1 tulenev eesmärk. Kaebaja arvates ei selgu vaidlustatud haldusaktist, miks on määratud karistus proportsionaalne. Otsusest ei nähtu sedagi, et menetlusnõuete rikkumise tõttu oleks määratud karistust leevendatud.
13.Lisaks eeltoodule taotleb kaebaja jätta kohaldamata VangS § 64 lg 4 ja § 63 lg 1 p 4 ning tunnistada need põhiseadusega vastuolus olevaks, milles need võimaldavad vanglateenistusel määrata
distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Kaebaja arvates võib vanglateenistusele antud võimalus karistada kinnipeetavat kuni 45 ööpäevase kartserikaristusega, ilma, et menetluse üle oleks toimunud kohtulik kontroll, olla vastuolus põhiseadusega.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
14.Tallinna Vangla vaidleb A. E kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja selgitab, et protokolli tutvustati kaebajale 26.10.2015 ning otsus tuli vanglal vormistada 28.10.2015. Kaebajat oli menetlust läbi viies informeeritud olulistest tähtaegadest, mida tal vastuväiteid esitada soovides tuli järgida. Kaebuse esitajal oli võimalik vastuväited esitada ning menetlusreegleid ei ole nimetatud küsimuses vangla poolt distsiplinaarmenetluse läbiviimisel rikutud. Kaebajal oli võimalus vastuväited esitada ka vaidemenetluse käigus, kuid selliseid asjaolusid, mis viitaksid käskkirja õigusvastasusele, ei ole kaebaja välja toonud ka vaiet esitades.
15.Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Selgitustaotlus, mille A. E on adresseerinud Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale, on sisuliselt suunatud kriitikana Tallinna Vangla töökorraldusele ja vanglateenistusele. Ei mängi rolli, millisele adressaadile on A. E oma selgitustaotluse edastanud. Kui kaebaja adresseerib oma pöördumise ametiasutusele või riigiasutusele, tuleb tal arvestada ühiskonnas käibel olevate viisakusreeglite järgimisega sõltumata avaliku elu tegelaste väljaütlemistest. Samuti tuleb isikul pöördudes Justiitsministeeriumi vanglate osakonna poole arvestada, et tema pöördumise sisu võib saada teatavaks Tallinna Vanglale, kuna vanglate osakonnal on õigus edastada neile laekuvaid kinnipeetavate pöördumisi vanglale vastamiseks või teadmiseks.
16.Vangla sisekorraeeskirjadest tulenevalt on inspektor-kontaktisikul kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramise õigus. Ükski õigusakt ei sätesta, et sama isik ei võiks läbi viia distsiplinaarmenetlust ning määrata distsiplinaarkaristust. Õigusaktidest tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et vaideotsust ei tohiks koostada sama ametnik, kes on läbi viinud distsiplinaarmenetluse. Vastustaja hinnangul ei ole võimalik järeldada vaideotsuse õigusvastasust pelgalt asjaolust, et vaideotsuse on koostanud sama isik, kes viis läbi distsiplinaarmenetluse. Üksuse juht peab vaide läbi vaatama.
17.Tallinna Vangla 28.10.2015 käskkiri on antud menetlusnorme järgides, kaebajal on olnud võimalik esitada omapoolseid selgitusi ja vastuväiteid menetluse jooksul. Menetluse käigus on vanglateenistus selgitanud välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ning võtnud arvesse ka kaebaja poolt esitatud selgitusi. Käskkirjast ei nähtu, et karistus oleks määratud kaalutlusreegleid järgimata või oleks tegemist ebaproportsionaalse karistusega isiku rikkumise iseloomu arvestades. A. E ei eita talle ette heidetavat rikkumist kogu distsiplinaarmenetluse käigus, vaid leiab, et tema poolt kasutatud väljendid ei ole vangla kodukorra punkti 1.11.1 kohaselt keelatud ega olnud suunatud vanglateenistusele.
18.Täiendavas 19.08.2016 seisukohas märgib Tallinna Vangla esmalt seda, et A. E on alates 31.03.2016 Tallinna Vanglast vabastatud, seega ei saa Tallinna Vangla direktori käskkirjaga kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ riivata kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuna nimetatud haldusakt on kehtiv üksnes Tallinna Vangla kinnise vangla territooriumil. Seega puudub A. E-l õigus nõuda vangla kodukorra punkti 1.11.1 osalist tühistamist, kuna haldusakt ei avalda mingil viisil A. E õigustele mõju. Tallinna Vangla leiab, et kaebus kodukorra punkti 1.11.1 vaidlustamise osas kuulub HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel läbivaatamatult tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu kuna A. E on vaidlustanud kõnealust kodukorra punkti ka varasemalt haldusasja 3-13-1325 raames, millise aluseks oli kaebaja
poolt ebasobiva kõnepruugi kasutamine kirjalikus pöördumises. Teiseks tuleks kaebus tagastada ka kaebetähtaja möödumise tõttu. Nimelt on A. E olnud vangla kodukorra punktis 1.11.1 sätestatud regulatsioonist ning selle võimalikust mõjust teadlik olnud juba oluliselt varem kui 28.10.2015, mil isikut nimetatud punkti rikkumise eest vangla käskkirjaga, mida kaebaja käesolevas haldusasjas vaidlustatud on, karistati. Ei ole võimalik asuda seisukohale, et A. E on sattunud kodukorra punkti mõjualasse esmakordselt või et ta ei olnud regulatsioonist varem teadlik. Juhul kui halduskohus ei nõustu Tallinna Vangla seisukohtadega kaebuse tagastamise osas, palume arvestada kohtul järgnevalt esitatud põhjendustega vangla kodukorra punkti 1.11.1 osalise tühistamise nõude lahendamisel. Vastustaja hinnangul puudub vaidlusaluse kodukorra punkti tühistamiseks alus, kuna haldusakt on antud õiguspäraselt.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tallinna Vangla 28.10.2015 käskkirja nr 5-2/1388 ning taotletud selle tühistamist. Nimetatud käskkirjaga karistati kaebajat vangla kodukorra punkti 1.11.1 nõuete rikkumise eest. Vangla kodukorra punkti 1.11.1 kohaselt peab kinnipeetav järgima suhtlemisel vanglateenistujatega, vangla külastajtega ning kaaskinnipeetavatega kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Käskkirjas leiti, et kaebaja kasutas 28.09.2017 Justiitsministeeriumile esitatud kirjalikus selgitustaotluses ebatsensuurseid ja kahemõttelisi väljendeid. Ministeerium tegi Tallinna Vanglale eelnimetatud selgitustaotluse sisu teatavaks 30.09.2015. Selle kohta koostati 19.10.2015 vastav ettekanne ning seejärel viidi läbi distsiplinaarmenetlus. Asjakohast protokolli tutvustati kaebajale 26.10.2015 ning võimaldati ka vastuväiteid esitada. Enne vaidlustatud käskkirja koostamist A. E vastuväiteid ei esitanud. Vastustaja pidas põhjendatuks kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist 10 ööpäevaks. Distsiplinaarkaristuse määramisel kergendavaid asjaolusid ei leitud, kuid raskendava asjaoluna arvestati varasemaid distsiplinaarkaristusi, mis oli määratud samalaadsete rikkumiste eest.
20.Kaebaja on vaidlustanud ka Tallinna Vangla 02.11.2015 vaideotsust nr 5-15/15/30814-2, millega jäeti 28.10.2015 käskkirja nr 5-2/1388 peale esitatud vaie rahuldamata. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et põhivaidlus väljendub siiski käskkirjaga nr 5-2/1388 määratud distsiplinaarkaristuse õiguspärasuse küsimuses ning vaideotsuse võib õigusselguse huvides tühistada sel juhul kui 28.10.2015 käskkiri osutub õigusvastaseks. Olukorras, kus tegemist on õiguspärase käskkirjaga, vastupidisel eeldusel baseeruvat vaideotsuse tühistamise nõuet rahuldada ei saa. Mis puutub Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.1 osalise tühistamise nõudesse, millega on kaebust selle menetlusse võtmise järgselt täiendatud, siis see seostub vaidlustatava distsiplinaarkaristusega ja on lubatav. Selles mõttes on käskkirja tühistamise- ja vangla kodukorra punkti 1.11.1 osalise tühistamise nõue omavahel seotud. Vastustaja taotles eelnimetatud nõude osas kaebuse tagastamist vastavalt HKMS § 121 lg 1 punktile 3, sest kaebaja on seda kodukorra punkti ka varasemalt vaidlustanud, kusjuures tegemist oli samuti ebasobiva kõnepruugi kasutamisega. Ilmselt on mõeldud siiski kaebuse läbi vaatamata jätmist lähtuvalt HKMS § 151 lg 1 p-st 1, milles on ühtlasi ka viide HKMS § 121 lõikele 1, sest tegemist on menetlusse võetud nõudega. Protsessuaalses mõttes tähendab see seda, et menetlusse võetud kaebusi ei tagastata, vaid need võidakse jätta sellekohase aluse olemasolul läbi vaatamata. Nimetatud taotlus jääb siiski rahuldamata, sest HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel võib tagastada kaebuse tervikuna või osaliselt üksnes siis kui varasem kaebus on esitatud sama nõudega samal alusel ja see on kohtu menetluses. Antud juhul taolise situatsiooniga tegemist ei ole. Haldusasjas nr 3-131325, millele vastustaja selles kontekstis viitas, lahendati 31.05.2013 käskkirja nr 823-d tühistamise nõuet. See vaidlus aga ei ole enam kohtu menetluses. Pealegi täiendas kaebaja oma nõudeid käesolevas haldusasjas alles peale seda kui kodukorra punkti 1.11.1 osaliseks tühistamiseks esitatud kaebuse tagastamise peale esitatud määruskaebus haldusasjas nr 3-15-3120 rahuldati. Eelnimetatud haldusasja
raames tehtud ringkonnakohtu 17.02.2016 määruse punktis 12 selgitati, et kaebus Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.1 osaliseks tühistamiseks tuleb lahendada koos Tallinna Vangla 28.10.2015 käskkirja nr 5-2/1388 peale esitatud kaebusega. Peale seda kaebaja loobus haldusasjas 3-15-3120 esitatud kaebusest ning taotles selles osas kaebuse täiendamist käesolevas haldusasjas. Tallinna Halduskohtu 19.07.2016 määrusega võimaldatigi kaebust muuta. Käskkirja tühistamise nõue oli aga esitatud tähtaegselt. Vastustaja küll märkis, et alates 31.03.2016 on kaebaja vanglast vabastatud, kuid see ei saa olla kaebuse läbi vaatamata- või rahuldamata jätmise alus. Seega tuleb kohtul vaidlustatud käskkirja ja kodukorra punkti 1.11.1 õiguspärasuse küsimust sisuliselt hinnata. Kaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmise taotlust ei saanud rahuldada, kuid kohus seda käesoleva lahendi resolutsioonis eraldi ei kajasta, sest Tallinna Vangla 19.08.2016 vastuses esitati see alternatiivses tähenduses, mida võib tõlgendada taoliselt, et nõuete osaline läbi vaatamata jätmine ei ole vastustaja jaoks enam olemuslik, olukorras, kus kaebus jääb rahuldamata. Antud juhul jääb kaebus rahuldamata ning kohus põhjendab seda järgnevalt.
21.Vangistusseaduse § 67 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele (p 1) ning mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid (p 2). Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.1 kohaselt peab kinnipeetav järgima suhtlemisel vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Vastustaja asus distsiplinaarmenetluse tulemusena seisukohale, et kaebaja kasutas 28.09.2015 Justiitsministeeriumile esitatud kirjalikus selgitustaotluses ebatsensuurseid ja kahemõttelisi väljendeid ning karistas kaebajat kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. Vastav kiri või selgitustaotlus, millega seonduvalt distsiplinaarkaristus määrati, on haldusasja materjalide juurde ühtlasi ka esitatud (tl 38).
22.Käesolev vaidlus seostubki eelkõige Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.1 õiguspärasuse küsimusega, sest kui kinnipeetav selles punktis nimetatud üldisi viisakusreegleid järgima ei peaks, siis ei oleks saanud sellel alusel ka distsiplinaarkaristust määrata. Siinkohal tuleb vastustajaga nõustuda, et kinnipeetava sõnakasutus oli üldtunnustatud viisakusreeglitega vastuolus ning see võib vanglas tagatavat avalikku korda ohustada. Arvestades asjaolu, et pöördumine või selgituse saamise nõue oli suunatud vanglateenistuste üle järelevalvet teostavale Justiitsministeeriumile ning seostus vanglateenistuse tegevusega ja kaebaja vastavasisuliste etteheidetega vanglateenistuse tegevuse suhtes, siis ei saa asuda seisukohale, et pöördumine jäi väljapoole kodukorra punkti 1.11.1 reguleerimisala. Nimetatud punktis on muuhulgas märgitud ka seda, et ebatsensuurseid ja kahemõttelisi väljendeid ei või kasutada üheski vestluses ega pöördumises. Seega ei ole kodukorra punkti 1.11.1 osaliseks tühistamiseks seonduvalt kaebajale määratud distsiplinaarkaristusega alust.
23.Kohus nõustub ka vaidlustatud haldusaktides esitatud põhjendustega ning ei pea seda lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 vajalikuks tervikuna üle korrata. Vastustaja on käskkirjas nr 5-2/1388 distsiplinaarkaristuse määramist ja selle valikut piisavalt põhjendanud, rikkumise kohta koostati 19.10.2015 ettekanne ja distsiplinaarmenetluse algatamisest on kaebuse esitajale teatatud (tl 37) võimaldades ka omapoolseid selgitusi anda. Distsiplinaarmenetluse protokoll on samuti koostatud (tl 35-36). Haldusasja materjalist ei nähtu, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel oleks vastustaja millegi vastu oluliselt eksinud. Kaebaja on teinud seoses distsiplinaarmenetluse läbiviimisega küll mitmeid protsessuaalse sisuga etteheiteid, kuid need jäävad paljasõnalisteks. Vastustaja on kaebaja etteheited oma kirjaliku vastusega sisuliselt ümber lükanud. VangS § 64 lg 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi ja selgitab distsipliinirikkumise asjaolud välja vanglateenistus. Sama seaduse ja paragrahvi kolmandas lõikes on sätestatud, et protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Vastavalt vangistusseaduse § 64 lõikele 4 määrab ka distsiplinaarkaristuse vanglateenistus. Selles, et distsiplinaarmenetluse läbiviimine
baseerub piiratud arvu vanglaametnike tegevusel ja et distsiplinaarmenetlust läbi viinud vanglaametnikud mõningatel menetlusetappidel kattuvad, vastuolu seadusega ei ilmne. Antud juhul toimus ka vaidemenetlus, mille käigus on distsiplinaarkaristuse määramise põhjendatust veelkord kontrollitud ning olenemata distsiplinaarmenetlust läbi viinud vanglaametnike ringist, ei pidanud vastustaja vajalikuks distsiplinaarkaristust muuta. Vaideotsuse on allkirjastanud aga üksuse juht. Veel ei ole järgitud kaebaja arvates VangS §-s 133 sätestatud teatamiskohustuse nõudeid, kuid need seostuvad vanglaametniku teenistuskohustustega ning kaebaja õigustega puutumuses ei ole. Kaebaja on taotlenud ka vangistusseaduse § 63 lg 1 p 4 ja § 64 lg 4 kohaldamata jätmist seoses nende väidetava vastuolu tõttu põhiseadusega, sest see võimaldab vanglateenistusel määrata distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Nimetatud taotlus ei ole siiski põhjendatud ja jääb rahuldamata. Kaebajat karistati distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks, mitte aga 45 ööpäevaks. Karistuse proportsionaalsust on vaidlustatud käskkirjas ning vaideotsuses kaalutud ning vastavate kaalutlustega võib nõustuda.
24.Lähtuvalt eeltoodust ei olnud kaebuse rahuldamiseks alust.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.