lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-363/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 27.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-363/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
612
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TAR T U H AL D U S K O H U S

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-363

Määruse kuupäev

27. märts 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

******** kaebus Viru Vangla 31.01.2017.a toimingu venekeelsele pöördumisele vastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja ******** Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon

1.Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

2.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-kohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
3.Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1.Viru Vangla loobus 31.01.2017.a vastusega nr 6-10/2460-2 (tl 2) vastamast ******** venekeelsele pöördumisele ning selgitas, et pöördumine tuleb esitada eesti keeles. Vastuse põhjal tegi vangla kindlaks, et kaebaja pöördumine kujutas endast märgukirja või selgitustaotlust.
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
******** esitas 13.02.2017.a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus teha kindlaks, et tema venekeelse pöördumise vastu võtmata jätmine oli õigusvastane. Kaebaja tugines keeleseaduse (KeeleS) § 9 lg 1 ja Jõhvi valla kodulehel avaldatud arvulistele andmetele. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kohtu seisukoht
3.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. KeeleS § 10 lg 1 kohaselt toimub riigiasutuse asjaajamine eesti keeles. KeeleS § 12 lg 1 sätestab, et kui riigiasutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud sama seaduse § 9 sätestatud juhul.

KeeleS § 9 sätestab, et: - omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse poole ning saada vastuseid eesti keeles antavate vastuste kõrval selle vähemusrahvuse keeles (§ 9 lg 1); - omavalitsusüksuse püsielanik keeleseaduse tähenduses on Eesti kodanik, alalist elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige või pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle püsiv elukoht ehk elukoht, mille andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub kõnealuses vallas või linnas. Vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel lähtutakse rahvastikuregistri andmetest kõnealuse aasta 1. jaanuari seisuga (§ 9 lg 2-3). Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lg 9 p 5 kohaselt võib märgukirjale või selgitustaotlusele vastamisest loobuda, kui märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles ja KeeleS § 12 kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama. Riigikohus on leidnud, et eesti keele kasutust tagavate sammude astumine, sh eestikeelse asjaajamise kehtestamine on põhiseaduslikult õigustatud (lahend 3-4-11-98 punkt II). Kohtul puudub põhjus kahelda eespool toodud sätete vastavuses Eesti Vabariigi põhiseadusele.

4.Kaebuse põhjal esitas kaebaja praeguses asjas Viru Vanglale avalduse vene keeles ning ei esitanud eestikeelset avaldust või avalduse tõlget eesti keelde. Vastustaja loobus vastamisest, tuginedes MSVS § 5 lg 9 p 5. Rahvastikuregistri pidaja teatas kohtule (tl 5), et seisuga 01.01.2017 oli - Eesti kodanikke, alalist elamisõigust omavaid Euroopa Liidu kodanikke ja nende perekonnaliikmeid ning pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elavaid välismaalasi, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Jõhvi vallas, 11592 isikut; - nendest vene rahvusest 5768 isikut. Seega ei ole Jõhvi vallas vähemalt pooled püsielanikud vene rahvusest (vähemalt pool oleks olnud 11592/2=5796 isikut) ning Viru Vanglal puudus kohustus esitada sisuline vastus kaebaja venekeelsele pöördumisele. Sel juhul ei ole kaebuse rahuldamine ehk kaebaja eesmärgi saavutamine aga võimalik.
5.Kohus selgitab kaebajale, et Jõhvi valla kodulehel avaldatud andmed kajastavad elanike koguarvu vallas. Elanike koguarvu hulka kuuluvad lisaks Eesti kodanikele, alalist elamisõigust omavatele Euroopa Liidu kodanikele ja nende perekonnaliikmetele ning pikaajalise elaniku elamisloaga välismaalastele ka tähtajalise elamisloaga välismaalased. Tähtajalise elamisloaga välismaalasi aga KeeleS § 9 kohaldamisel arvesse ei võeta.
6.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kuna kaebus tagastatakse, siis puudub vajadus kaebaja menetlusabi taotluse lahendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium