Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-17-228/8
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 17.03.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 553

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-228

Haldusasi

AN kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AN

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 3. märtsi 2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AN määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 3. märtsi 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-228 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AN esitas 01.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millest nähtuvalt on kaebaja viibinud juba nädal aega kartserikambris hoones K1. Kaebaja palus tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus tulenevalt CPT 2012. a raportis antud soovitustest. Tuvastamiskaebuse eesmärk on kaebuse kohaselt preventiivne huvi, kahjunõude esitamise soov ja piinamise lõpetamine ning kohtuotsuse esitamine Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile (ÜRO) ja Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK).

Sarnased lahendid

Korrakaitse

6.HKMS § 38 lg 4 sätestab, et tuvastamiskaebuses peab kaebaja selgitama, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Lisaks eeltoodule sätestab HKMS § 45 lg 2 kaebeõiguse piiranguna, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Isiku huvi tuvastamiskaebuse esitamise suhtes ei saa olla üksnes huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Halduskohus on õigesti leidnud, et kinnipeetava subjektiivseid õigusi ei saa iseenesest rikkuda kartserikaristuse kandmine Tallinna Vangla blokis K1. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja inimväärikust oleks alandatud või kaebajale oleks põhjustatud rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kaebaja ei ole antud juhul selgitanud, milliseid vangla toimingutega kaasnevaid faktilisi tagajärgi käsitab ta endale kahju tekitamisena. Eelneva tõttu oleks ilmselgelt perspektiivitu ka kaebaja võimalik nõue kahju hüvitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Kehtiv kohtupraktika aktsepteerib tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina ka võimalikku preventiivset huvi. Juhul, kui kaebaja ei käitu õiguskuulekalt ja paneb toime distsiplinaarsüüteo, siis võib talle kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Kui kaebaja leiab, et teda on karistatud õigusvastaselt, saab ta vaidlustada karistuse määramise käskkirja. Puudub alus eeldada, et kaebajale määratakse distsiplinaarkorras kartserikaristus juhul, kui kaebaja käitub õiguskuulekalt. Seega on kaebajal võimalik kartserikambrisse sattumist ise oma käitumisega edaspidi ära hoida. Kaebajal ei ole võimalik tuvastamiskaebusega distsiplinaarkaristuse määramist, sh kartserisse paigutamist preventiivselt ära hoida. Tuvastamisnõue ei ole lubatav ka sel alusel, et kaebaja soovib tulevikus pöörduda EIK ja ÜRO poole, kuna pelgalt soov pöörduda hiljem EIK ja ÜRO poole ei põhjenda, miks on tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4). Eelneva tõttu kuulus kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.