Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-16-1668 17. märts 2017 Kadri Palm LIISUPIIM OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30. mai 2016. a otsuse nr 13-6/335 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja − LIISUPIIM OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Vastustaja − Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Anne Lepik Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta LIISUPIIM OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17. aprillil 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.LIISUPIIM OÜ esitas 6. augustil 2013 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse avalduse, milles taotles toetust sõnnikuhoidla renoveerimiseks (tl-d 56-59).
2.PRIA määras ja maksis 19. novembri 2013. a otsusega nr 13-6/2055 LIISUPIIM OÜ-le Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 60 lg 5 p-i 2 ning põllumajandusministri 8. juuni 2010. a määruse nr 68 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 68) § 10 ja § 11 lg 3 alusel toetuse summas 40 000 eurot sõnnikuhoidla renoveerimiseks (tl-d 128p-129p).
3.Võttes aluseks ELÜPS § 111 lg 1, § 112, § 114 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 ja § 1028 lg 1 ning määruse nr 68 § 13 lg 1 p-i 5 jõudis PRIA 30. mai 2016. a otsusega nr 136/335 järgmisele tulemusele:
3.1.nõuda LIISUPIIM OÜ-lt tagasi toetus summas 40 000 eurot ja kanda see Rahandusministeeriumi arveldusarvele 60 kalendripäeva jooksul toetusraha tagasinõudmise otsuse tegemise päevast arvates;
3.2.PRIA tasaarvestab tagasinõutava toetusraha Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 art 28 kohaselt tagasinõudmise otsuse tegemise päevast arvates;
3.3.kui toetuse saaja jätab toetusraha tagasinõudmise otsuse ELÜPS § 112 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul täitmata ja kui mõistliku aja jooksul ei ole võimalik tagasinõutavat toetusraha tasaarvestada, annab PRIA toetusraha tagasinõudmise otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras;
3.4.ELÜPS § 112 lg-s 2 nimetatud tasaarvestamist võib teha ka pärast toetusraha tagasinõudmise otsuse sundtäitmisele andmist;
3.5.PRIA võib ajatada tagasinõutava toetusraha tagasimaksmise, kui toetuse saaja esitab asjakohase põhjendatud taotluse ja toetuse tagasimaksmise ajakava enne § 112 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist. Tagasinõutava toetusraha tagasimaksmise ajatamise korral tuleb toetus tagasi maksta 12 kuu jooksul tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemise päevast arvates (ELÜPS § 113 lg 1);
3.6.kui toetuse saaja ei ole ELÜPS § 112 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul toetust tagasi maksnud või toetusraha ei ole sama seaduse § 112 lg 2 kohaselt tasaarvestatud, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivist kohaldatakse ka toetusraha tagasimaksmise ajatamise korral. PRIA otsusest nähtuvalt nõuab PRIA toetuse tagasi põhjusel, et äriplaanis kavandatud tegevused on täitmata ehk sõnnikuhoidla on jäetud renoveerimata. Toetusraha kasutamine on sisustatud nõutavas määras liisingumaksete tegemisega traktori eest, mida äriplaan ette ei näinud. Ainuüksi käibevahendite, s.o loomasööda ostmise läbi ei ole täidetud äriplaani ega ka meetme eesmärk. Investeeringuga seotud muudatustest ei ole PRIA-t õigeaegselt teavitatud ega ole muudatusteks nõusolekut küsitud. Seda tehti alles siis, kui sõnnikuhoidla renoveerimine
3-16-1668 oleks pidanud juba tehtud olema. Samuti on investeeringuga (traktori ost) alustatud enne taotluse esitamist, s.o 2013. a juunikuus (tl-d 4-6).
4.LIISUPIIM OÜ esitas 29. juunil 2016 PRIA 30. mai 2016. a otsusele nr 13-6/335 vaide (tl 130).
5.PRIA jättis 19. juuli 2016. a vaideotsusega nr 13-4/16/9-1 LIISUPIIM OÜ vaide rahuldamata, võttes aluseks ELÜPS § 110 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 83, § 85 p-i 4 ja § 86 lg 1 (tl-d 7-8). PRIA on seisukohal, et kavandatud tegevuste elluviimist on vaieldamatult alustatud varem kui on esitatud taotlus toetuse saamiseks. Tegevuse elluviimist on alustatud liisingulepingu sõlmimise ja esimese sissemakse tegemisega 20. juunil 2013. Asjaolu, et toetuse saaja väidete kohaselt anti traktor üle alles 2013. a novembrikuus, ei tähenda seda, et traktori kasutamise võimaluse tekkimist tuleks lugeda kavandatu tegevuse elluviimise alustamiseks. PRIA selgitab, et rikkumisi käsitleb ka Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 809/2014 art 7 ning lisaks reguleerib siseriiklikult toetuse tagasinõudmist määruse nr 68 § 13 lg 1 p 5.
6.LIISUPIIM OÜ esitas 17. augustil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 30. mai 2016. a otsuse nr 13-6/335 tühistamiseks (tl-d 1-2).
7.Tartu Halduskohus võttis 18. augusti 2016. a määrusega LIISUPIIM OÜ kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks (tl 13).
8.PRIA esitas 15. septembril 2016 vastuse kaebusele (tl-d 14-16).
9.Kaebaja esitas 8. novembril 2016 kohtule täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega (tl-d 133-136). Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole senimaani selgitanud arusaadavalt, millisel õiguslikul alusel toimub toetuse tagasinõudmine. Vastustaja järeldus Tartu Ringkonnakohtu 24. märtsi 2015. a otsusele haldusasjas nr 3-13-386 on tendentslik.
10.Vastustaja täiendavad seisukohad saabusid kohtusse 15. novembril 2016 (tl-d 139-140).
11.Tartu Halduskohus uuendas 6. detsembri 2016. a määrusega menetluse haldusasjas nr 316-1668 (tl-d 143-145).
12.PRIA vastas kohtu täiendavatele küsimustele 7. detsembril 2016 ja 16. jaanuaril 2017 (tl-d 151-152; 175-176). Kaebaja esitas täiendava seisukoha 2. jaanuaril 2017 (tl 170).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.Kaebaja taotleb PRIA 30. mai 2016. a otsuse nr 13-6/335 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
13.1.Ainuüksi traktori müügilepingu sõlmimine ei loo faktiliselt võimalust asja valdamiseks ega kasutamiseks. Alles siis, kui reaalselt antakse üle asja valdus, saab isik asja kasutada. Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg-st 1 ei teki vallasasja omand siis, kui ostja on sõlminud lepingu või teinud makseid. Asjaolu, et lepingu alusel on tasutud makseid, ei tähenda, et reaalselt oleks investeering tehtud, vaid tegemist on ettemaksuga. Samuti pole asjakohane vastustajapoolne viide Tartu Ringkonnakohtu 24. märtsi 2015. a otsuse nr 313-386 p-s 19 toodud seisukohale.
3-16-1668
13.2.Investeering äriplaanis näidatud sõnnikuhoidla renoveerimiseks oli planeeritud eeldades piimatootmise perspektiivi ja hindade stabiilsust, kuid muutunud majandusolukord on tinginud teistsugused otsused nii põllumajandusliku tegevuse arendamiseks (määruse nr 68 § 3 lg 1) kui ka säilitamiseks. Selleks, et vältida piimatootmise lõpetamist ning kulusid kokku hoida, lükati sõnnikuhoidla renoveerimine edasi lootuses piimatootmise ja hinna paranemisele. Tänaseks on küsimus selles, kas ja kui kaua ettevõtlus saaks jätkuda, sest kaebajal on täna juba ajatatud maksuvõlg ning üldine majanduslik olukord on äärmiselt keeruline.
13.3.On ebaselge, millisel õiguslikul alusel toetust tagasi nõutakse. Vaideotsuses on viiteid Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 809/2014, millele vaidlustatud otsuses pole kordagi viidatud. Viidates vaideotsuses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1306/2013 (määrus nr 1306/2013) art-le 7 konstateerib sisuliselt PRIA, et vastav määrus käsitleb rikkumisi, kuid ühtegi täpsemat selgitust või viidet pole esitatud. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et oleks tehtud viiteid määruse nr 1306/2013 art 63 lg-s 5 nimetatud rakendusaktidele. Kaebajale jääb arusaamatuks PRIA lähenemine, milles viidatakse siseriiklikele õigusaktidele, sest määrus nr 1306/2013 ei pea silmas siseriiklikke õigusakte. Vastavaid rakendusakte ei saa asendada siseriiklikud aktid, sest määrusega on vastav õigus delegeeritud Euroopa Komisjonile.
13.4.Vaidlustatud otsuses on tehtud viide Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 966/2002, mille art 135 lg 4 näeb ette diskretsiooniõiguse (diskretsioonile viitab ka ELÜPS § 111 lg 1, mis kasutab toetuse tagasinõudmise juures konstruktsiooni „osaliselt või täielikult“). Kaebaja jääb arusaamatuks, miks on tema suhtes rakendatud kõige raskemat tagajärge, s.t toetuse tagasinõudmist täies ulatuses ning seda olukorras, kus raha on kasutatud taotleja majandustegevuses. Vastavaid kaalutlusi ei nähtu vaidlustatud otsusest, otsuses on piirdutud ainult viidetega vastavatele määruse sätetele. Tuleb arvestada, et otsusel on kaebaja tegevusele olulised mõjud ja see võib panna kaebaja väga raskesse majanduslikku olukorda ja kaasa tuua praeguses keerulises olukorras, kus piimatootmine toimub kahjumiga, püsiva maksejõuetuse.
14.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
14.1.Tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu 24. märtsi 2015. a otsusest asjas nr 3-13-386 (p 19) tuleb ka traktori omandamisel määravaks pidada liisingulepingu sõlmimise päeva, milleks on 20. juuni 2013, mitte valduse üleandmist 2013. a novembrikuus. Kui traktori ostmise läbirääkimised toimusid pikalt ning kindluse saamiseks sõlmiti leping enne toetustaotluse esitamist, siis oleks tulnud toetuse taotlemisel näidata investeeringuna traktorit, mitte aga taotleda toetust sõnnikuhoidla renoveerimiseks.
14.2.PRIA oleks aktsepteerinud kulusid traktori ostule juhul, kui investeering oleks tehtud ja selle tegemist tõendavad dokumendid oleksid väljastatud hiljemalt 31. detsembril 2015. Traktor on võetud aga kapitalirendile ja osamakseid tasutakse vastavalt maksegraafikule. Toetuse saaja palus pikendada investeeringu tegemise tähtaega kuni 31. augustini 2016 (tl 60). Investeeringu tegemise tähtaja pikendamine selles meetmes pole põhjendatud, arvestades toetusraha ette väljamaksmist ja kuludokumentide esitamise nõuet alles pärast toetusraha kasutamist. Kuludokumentide esitamisel selgus, et investeeringuga on alustatud enne toetustaotluse esitamist (määruse nr 68 § 3 lg 4).
3-16-1668
14.3.Seoses kaebaja viitega määruse nr 1306/2013 art 63 lg-tele 4 ja 5, mis näevad ette delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide vastuvõtmise, märgib PRIA, et rikkumisi käsitleb muuhulgas Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 809/2014 art 7, mis ei tähenda aga seda, et ilma selle õigusakti olemasoluta ei oleks tagasinõudmise aluse esinemisel toetust võimalik tagasi nõuda.
14.4.Lähtuvalt määruse nr 68 § 13 lg 1 p-st 5 on toetuse osaline tagasimaksmine käesoleval juhul välistatud, sest ei esine vääramatut jõudu ega teisi erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks võimalik tagasinõudest loobuda (selleks ei saa olla pelgalt raske majanduslik olukord). Äriplaan on täies ulatuses täitmata (loomasööda ostmist ei saa lugeda äriplaani osaliseks täitmiseks, tuginedes määruse nr 68 § 13 lg 1 p-le peab investeeringute rahaline maht olema vähemalt 50 % saadud toetuse mahust).
KOHTU SEISUKOHT
15.Asja materjalidest nähtub, et LIISUPIIM OÜ esitas 6. augustil 2013 põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse avalduse, milles taotles investeeringuobjektina sõnnikuhoidla renoveerimiseks toetust 40 000 eurot (tl-d 56-59). Taotleja kinnitas, et täidab toetuse saamiseks esitatud nõudeid ja säilitab ja kasutab toetuse abil soetatud investeeringuobjekti sihipäraselt vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt toetuse väljamaksmisest (taotleja kinnitus nr 26).
16.PRIA määras ja maksis 19. novembri 2013. a otsusega nr 13-6/2055 Eesti maaelu arengukava 2007-2013 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetuse meetme 1.2 raames LIISUPIIM OÜ-le sõnnikuhoidla renoveerimiseks 40 000 eurot (tl-d 128p129p). Otsuse aluseks oli Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 60 lg 5 p 2, mis PRIA otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis sätestas, et kui taotlused on sama paragrahvi kohaselt hinnatud ning taotleja ja taotlus on nõuetele vastavad, rahuldatakse hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused. Samuti oli PRIA otsuse tegemise aluseks põllumajandusministri poolt
8.juunil 2016 vastu võetud määrus nr 68 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 68) § 10 ja § 11 lg 3. PRIA selgitas toetuse määramise otsuse p-s 8, et toetuse saaja on kohustatud saadud toetusraha äriplaanis kavandatud tegevuste täitmata jätmise ja investeeringuobjekti mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma.
17.Poolte vahel pole vaidlust selles, et kaebaja on sõnnikuhoidla renoveerimise asemel kasutanud toetusraha traktori soetamiseks. PRIA selgitas vastuses kaebusele, et PRIA oleks aktsepteerinud kulusid traktori ostule juhul, kui investeering oleks tehtud ja selle tegemist tõendavad dokumendid oleksid väljastatud hiljemalt 31. detsembril 2015.
18.PRIA nõudis 30. mai 2016. a otsusega nr 13-6/335 LIISUPIIM OÜ-le makstud toetuse summas 40 000 eurot tagasi (tl-d 4-6). Kaebaja leiab, et see otsus ei ole formaalselt ega materiaalselt õiguspärane. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud otsuses toodud viited Euroopa Liidu õigusele (määrustele) on arusaamatud ja puudulikud. Lisaks on kaebaja hinnangul vaideotsuses lisatud veel viiteid aktile, millele vaidlustatud otsuses pole kordagi viidatud. Seetõttu on kaebajale kõige selle tulemusel ebaselge, mis aktid ja millised konkreetsed sätted rakenduvad kaebaja suhtes, st mis õiguslikul alusel toetust tagasi makstakse.
3-16-1668
19.Esmalt märgib kohus, et PRIA on 30. mai 2016. a otsuses selgelt tähendanud, et nõuab toetuse tagasi kahel põhjusel:
19.1.Äriplaanis kavandatud tegevused on täitmata. Investeeringuga seotud muudatustest ei ole PRIA-t õigeaegselt teavitatud ega ole muudatusteks nõusolekut küsitud. Seda tehti alles siis kui tegevus, st sõnnikuhoidla renoveerimine, oleks pidanud juba tehtud olema. Raha on kasutatud traktori liisingumaksete tasumiseks, mida äriplaan ette ei näinud.
19.2.Investeeringuga/muudatusega (traktori ost) on alustatud enne taotluse esitamist, s.o 2013. a juunikuus. Äriplaani, mis esitati 6. augustil 2013, sisuks on aga hoopis sõnnikuhoidla renoveerimine. Sõnnikuhoidla on jäetud renoveerimata ja toetusraha kasutamine on sisustatud nõutavas määras liisingumaksete tegemisega traktori eest. Ainuüksi käibevahendite, s.o loomasööda, ostmise läbi ei ole täidetud äriplaani ega ka meetme eesmärk.
20.Seejuures nähtub vaidlusalusest otsusest kohtu hinnangul selgelt, et toetuse tagasinõudmisel võetakse aluseks ELÜPS § 111 lg 1, § 112, § 114 lg 1, VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 ning määruse nr 68 § 13 lg 1 p 5.
20.1.ELÜPS § 111 lg 1 sätestab, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel.
20.2.ELÜPS § 112 reguleerib toetusraha tagasimaksmist. Nii sätestab § 112 lg 1, et toetuse saaja peab tagasinõutava toetusraha tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul sama seaduse § 111 lg-s 4 nimetatud toetusraha tagasinõudmise otsuse tegemise päevast arvates, kui Euroopa Liidu asjakohastes määrustes ei ole sätestatud teisiti (30. mai 2016. a otsuse resolutiivosa p 1). ELÜPS § 112 lg 2 näeb ette, et PRIA tasaarvestab tagasinõutava toetusraha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 5 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimuste kohaselt ELÜPS § 111 lõikes 4 nimetatud toetusraha tagasinõudmise otsuse tegemise päevast arvates (30. mai 2016. a otsuse resolutiivosa p 2). ELÜPS § 112 lg 3 sätestab, et kui toetuse saaja jätab toetusraha tagasinõudmise otsuse sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul täitmata ja kui mõistliku aja jooksul ei ole võimalik tagasinõutavat toetusraha tasaarvestada, annab PRIA toetusraha tagasinõudmise otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (30. mai 2016. a otsuse resolutiivosa p 3). ELÜPS § 112 lg 4 kohaselt võib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasaarvestamist teha ka pärast toetusraha tagasinõudmise otsuse sundtäitmisele andmist (30. mai 2016. a otsuse resolutiivosa p 4).
20.3.ELÜPS § 114 lg 1 sätestab, et kui toetuse saaja ei ole sama seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul toetust tagasi maksnud või toetusraha ei ole sama seaduse § 112 lõike 2 kohaselt tasaarvestatud, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. ELÜPS § 114 lõikes 1 sätestatud viivist kohaldatakse ka toetusraha tagasimaksmise ajatamise korral (30. mai 2016. a otsuse resolutiivosa p 6).
20.4.VÕS § 1027 kohaselt peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.
3-16-1668
20.5.VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
20.6.Määruse nr 68 § 13 lg 1 p 5 kohaselt on toetuse saaja kohustatud saadud toetusraha äriplaanis kavandatud tegevuste täitmata jätmise ja investeeringuobjekti mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma.
21.Kohus nõustub kaebajaga, et haldusakt peab otseselt või kaudselt tuginema seadusest tulenevale õiguslikule alusele niivõrd, kuivõrd halduse tegevuseks on vajalik seaduse reservatsiooni põhimõtte järgimine. Kohtu hinnangul vastab PRIA 30. mai 2016. a otsus nr 136/335 HMS § 56 lg-le 2, mis näeb ette, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.
22.Kaebaja ei saa aru, miks on tema suhtes sedavõrd jäigalt rakendatud kõige raskemat tagajärge, st toetuse tagasinõudmist täies ulatuses ning seda olukorras, kus raha on kasutatud taotleja majandustegevuses (puudub kuritarvitus, kus raha oleks kõrvaldatud vms). PRIA ei ole 30. mai 2016. a otsuses nr 13-6/335 selgitanud, miks ta nõuab toetuse tagasi täies ulatuses. Siiski on vastustaja 19. juuli 2016. a vaideotsuses nr 13-4/16/9-1 leidnud, et toetuse osaline tagasinõudmine või üleüldse tagasinõudest loobumine on välistatud, sest ei esinenud vääramatut jõudu ega teisi erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks võimalik tagasinõudest loobuda (sama kordab vastustaja ka vastuses kaebusele). Seega peab ka PRIA põhimõtteliselt võimalikuks toetuse osalist tagasinõudmist, kuid väidab selle eelduseks olevat: 1) vääramatut jõudu või 2) erandlikke asjaolusid. Siiski leiab kohus, et otsuste puudulik põhjendamine selles osas ei too kaasa PRIA otsuste õigusvastasust. Riigikohtu halduskolleegiumi 4. aprilli 2013. a otsusest nr 3-3-1-77-12 ja 10. aprilli 2014. a otsusest nr 3-3-1-16-14 tuleneb, et PRIA asjades on piiratud põhjendamiskohustus, kuna taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks töö ebamõistlikult keeruliseks. Kuigi selline menetluskord muudab PRIA otsuse vaidlustamise keerulisemaks, leevendab probleemi toetuse taotleja kohustus esitada enne kohtusse pöördumist vaie (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 110 lg 1). PRIA läbiviidavate haldusmenetluse erisuse tõttu on piisav, kui haldusaktis esitatakse üksnes konkreetsed asjaolud, mis on viinud otsuse tegemiseni ning asjakohased kaalutlused tuuakse välja vaideotsuses.
23.Kohus nõustub menetlusosalistega selles, et ELÜPS § 111 lg 1 võimaldab toetusraha mittesihipärase kasutamise korral toetust tagasi küsida ka osaliselt. See peab toimuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Määrus nr 1306/2013 art 63 lg 1 sätestab, et kui leitakse, et toetusesaaja ei vasta rahastamiskõlblikkuse tingimustele, ei täida põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud toetuse andmise tingimustega seotud kohustusi või muid kohustusi, toetust ei maksta või selle maksmine lõpetatakse täielikult või osaliselt ja vajaduse korral vastavaid määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 21 osutatud toetusõigusi ei määrata või nende määramine tunnistatakse kehtetuks. Määruse nr 1306/2013 art 63 lg-d 4 ja 5 sätestavad, et Komisjon võtab kooskõlas artikliga 115 vastu delegeeritud õigusaktid, millega sätestatakse lõikes 1 osutatud toetuse maksmise täieliku või osalise lõpetamise tingimused. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega sätestatakse üksikasjalikud menetlus- ja tehnilised eeskirjad seoses järgmisega: a) lõikes 1 osutatud toetuse maksmise osalise või täieliku lõpetamise kohaldamine ja arvutamine. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 809/2014 kehtestati määruse nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega.
3-16-1668
24.Siseriiklikult reguleerib toetuse tagasinõudmist määrus nr 68, mille kohaselt on toetuse saaja kohustatud saadud toetusraha äriplaanis kavandatud tegevuste täitmata jätmise ja investeeringuobjekti mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma (§ 13 lg 1 p 5) või saadud toetusraha PRIA nõudmisel osaliselt tagasi maksma, kui toetuse saaja on osaliselt täitnud sama määruse § 4 p-des 1, 2 ja 5 sätestatud nõuded. Tagasimakstava toetuse suurus arvutatakse, lähtudes ellu viimata tegevuste äriplaanikohasest maksumusest määruse nr 68 § 4 p-des 1 ja 2 sätestatud nõuete osalise täitmise korral (§ 13 lg 1 p 6). Määruse § 4 p-d 1, 2 ja 5 sätestasid vaidlusaluse otsuse ajal kehtinud redaktsioonis, et äriplaanist peavad selguma järgmised andmed: põllumajandusliku tegevuse alustamiseks või arendamiseks kavandatud investeeringute rahaline maht kokku peab olema vähemalt 50% taotletava toetuse mahust; äriplaanis kavandatud tegevused peavad olema tehtud taotluse esitamise aastale järgneva kahe majandusaasta jooksul ning nende maksumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti maksumusega; taotleja müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist on taotluse esitamise aastale järgneva majandusaasta lõpuks ja igal järgneval äriplaanis kajastatud aastal suurem kui 2400 eurot.
25.Vastustaja leidis, et äriplaanis kavandatud tegevused on täitmata. Seega oli tegemist määruse nr 68 § 13 lg 1 p-s 5 sätestatud olukorraga, kus toetuse saaja oli kohustatud toetusraha tervikuna tagasi maksma. Asja materjalidest nähtub, et LIISUPIIM OÜ äriplaani (tl-d 46p-55p) kohaselt „Planeeritav investeering tehakse piimakarjakasvatusse. Väetise näol mõjutab see ka taimekasvatust. /---/ Investeeringu eesmärgiks on tootmistingimuste parandamine ja keskkonnanõuete parem täitmine. Kuna uue tootmishoone juures on vana sõnnikuhoidla, mis on mahult väike, siis oleks vaja teha nvesteering sõnnikuhoidla renoveerimisse ja suurendamisse. /---/ Planeeritav investeering on kavas teha vahemikus 01.01.2014-01.06.2014. Investeeringu käigus renoveeritakse vana sõnnikuhoidla ja suurendatakse tehtavate tööde käigus selle kindlust ning mahutavust (põhja parandamine ning külgede tugevdamine). /---/ Ettevõtte nõrkuseks võib pidada alustava ettevõtte staatust ning ettevõtte soetamisega tehtud kulusid. Samuti on vaja soetada uut tehnikat sööda tootmiseks ja uue farmi kõrvale renoveerida täielikult sõnnikuhoidla. /---/ Planeeritav investeering tehakse piimakarjakasvatuse arendamiseks ja tootmistingimuste kaasajastamisse (vana sõnnikuhoidla uuendamine/renoveerimine). “
26.Seega nähtub LIISUPIIM OÜ äriplaanist, et investeering sõnnikuhoidla renoveerimisse ja suurendamisse oli plaanis teha ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 1. juunini 2014. Määrus nr 68 § 4 p 2 andis kaebajale veelgi pikema tähtaja, sätestades, et äriplaanis kavandatud tegevused peavad olema tehtud taotluse esitamise aastale järgneva kahe majandusaasta jooksul (kuna kaebaja esitas taotluse 6. augustil 2013, saabus tähtaeg 31. detsembril 2015).
27.Määruse nr 68 § 12 lg 2 p-d 1 ja 2 sätestavad, et alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt toetuse väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIA-t kirjalikult nõusoleku saamiseks: äriplaanis nimetatud tegevusega seotud muudatusest; toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged. Seega kui kaebajale selgus, et ta peab sõnnikuhoidla renoveerimise asemel kasutama toetusraha muudeks investeeringuteks, tulnuks sellest PRIA-t viivitamata teavitada. Kaebaja esitas 7. detsembril 2015 (PRIA registreeris
8.detsembril 2015) PRIA-le taotluse muuta kavandatavat investeeringut ja pikendada investeeringu tegemise tähtaega kuni 31. augustini 2016 (tl 60). Kavandatavat investeeringut paluti muuta järgnevalt: 1) investeering käibevahenditesse summas 20 000 eurot – ostetud
3-16-1668 loomakasvatustootmiseks vajalikke sisendeid ja tarvikuid (jõusööt, mineraalid, kütus jne); 2) investeering põhivarasse – sõnniku hüdraulilise eemaldussüsteemi seadmed summas 5100 eurot, sellele lisanduvad paigalduskulud. Parendatakse sõnniku eemaldamissüsteemi laudast sõnnikuhoidlasse; 3) investeering põhivarasse – kuni kahe aasta vanuse masina ostmine summas 14 900 eurot. Traktori maksumus on 68 554 eurot, mis võetakse kapitalirendile ja osamakseid tasutakse lähtuvalt maksegraafikust. Seejuures märkis kaebaja, et muudatustes nimetatud tegevused on käibevahendite osas teostatud, põhivarasse investeeringute osas lisati hinnapakkumised.
28.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja 7. detsembril 2015 PRIA-le taotlust esitades pidanud kinni määruse nr 68 § 12 lg-s 2 sätestatud kohustusest teavitada PRIA-t viivitamata. Ka kaebaja möönab halduskohtule esitatud kaebuses, et avalduse saatmine vastustajale 2015. a detsembris teavitamaks muudatustest, oli hilinenud.
29.Kohus leiab, et ajatatud maksuvõlg ning üldine äärmiselt keeruline majanduslik olukord ei ole põhjused eiramaks määruses nr 68 sätestatud kohustusi ja jätmaks äriplaanis kavandatud tegevused täitmata ning äriplaanis nimetatud tegevusega seotud muudatusest teavitamata. Kaebaja esindaja teadis ja kinnitas oma allkirjaga toetuse avaldust tehes, et kavandab põllumajandusliku tegevuse alustamiseks või arendamiseks vajalike investeeringute rahaliseks mahuks kokku vähemalt 50% taotletava toetuse mahust (kinnitus nr 21) ja viib äriplaanis kavandatud tegevused ellu taotluse esitamise aastale järgneva kahe majandusaasta jooksul (kinnitus nr 22) (tl 58p). Kohtule jääb arusaamatuks, miks kaebaja ei saanud juba 2014. a suvel teavitada PRIA-t planeeritava investeeringu tegemata jätmisest, mida oli kaebaja äriplaani kohaselt kavas teha vahemikus 1. jaanuarist kuni 1. juunini 2014. Samuti jääb kohtule mõistetamatuks, miks kaebaja taotlust esitades ei näidanud investeeringuna traktorit, kui ta samal ajal pidas ka traktori ostmiseks läbirääkimisi ega teavitanud PRIA-t 2013. a sellest, et kaebajale on traktor üle antud.
30.PRIA teavitas 6. jaanuari 2016. a kirjaga nr 13-1/15/3842-1 LIISUPIIM OÜ-d, et aktsepteerib kavandatud muudatusi vastavalt 8. detsembril 2015 esitatud avaldusele juhul, kui tegevused on tehtud ja nende teostamist tõendavad dokumendid on väljastatud hiljemalt
31.detsembril 2015. Muudatuse kohaselt moodustavad investeeringu sõnniku hüdraulilise eemaldussüsteemi seadmete ja kuni kahe aasta vanuse traktori ostmine ning käibevara (tl 62). Vaidlusaluses PRIA 30. mai 2016. a otsuses on PRIA selgitanud, et tegevused ei ole määruses nõutud tähtaja jooksul tehtud. PRIA selgitas kohtumenetluses täiendavalt, et kui kaebaja oleks liisingueseme eest täielikult tasunud 31. detsembril 2015, siis oleks PRIA 40 000 eurot toetusraha kasutamist lugenud määruse nõuetele vastavaks ja muudatust aktsepteerinud. Seda aga vaid juhul kui investeeringuga ei oleks alustatud enne taotluse esitamist. Viimati nimetatud asjaolu selgus kuludokumentide uurimisel 2016. a (tl 151p).
31.PRIA tuvastas, et traktor Case IH Puma 170 on liisitud juba 2013. a juunikuust, mis tähendab, et investeeringuga on alustatud enne taotluse esitamist. Asja materjalidest nähtub, et liisinguandja (Citadele Leasing & Factoring OÜ), liisinguvõtja (LIISUPIIM OÜ) ja müüja (AS Dotnuvos Projektai) sõlmisid 20. juunil 2013 liisinglepingu nr 4884-13JKP, kus liisinguobjektiks oli Case IH Puma 170 frontaallaaduriga ja kiletaja Kverneland UN7512 (tl-d 67-70). Liisinglepingu p-i 12 kohaselt on esimese sissemakse tasumise kuupäev 20. juuni 2013, ning p-i 20 kohaselt antakse liisingueseme otsene valdus liisinguvõtjale üle AS Dotnuvos Projektai poolt. PRIA märkis vaidlusaluses otsuses, et „Taotlus toetuse saamiseks esitati aga 06.08.13 ja selles taotleti toetust sõnnikuhoidla renoveerimiseks, traktor on aga tegelikult liisitud juba 2013. a juunikuust s.o enne kui taotlus toetuse saamiseks üldse esitati. Traktori
3-16-1668 eest alustati liisingmaksete tasumist, ehk siis alustati tegevuse elluviimist, enne taotluse esitamist, toetust taotleti aga hoopis sõnnikuhoidla renoveerimiseks.“ (tl 4p). Määruse nr 68 § 3 lg 4 kohaselt ei või kavandatavate tegevuste elluviimist alustada varem ja tegevuste elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.
32.Kaebaja on seisukohal, et ainuüksi lepingu sõlmimine ei loo faktiliselt võimalust ühegi asja valdamiseks ega kasutamiseks. Alles siis, kui reaalselt antakse üle asja valdus, saab isik seda asja kasutada. Kaebaja on kohtule esitanud üleandmise-vastuvõtmise akti, mille kohaselt on AS Dotnuvos Projektai (esindaja Aivo Põld) LIISUPIIM OÜ-le (esindaja Kätlin Tomband)
21.novembril 2013 üle andnud traktori Case IH Puma 170 (tl 10). Kohtu hinnangul on AS Dotnuvos Projektai ettemaksuarvega nr 09-2013 21. juunist 2013 (tl 11), arvega nr 004477
3.juulist 2013 (tl 77), liisingulepingu nr 4884-13JKP lisaga nr 1 (tl 157) ja AS Dotnuva Baltic müügijuhi A. Põllu seletuskirjaga (tl 156) tõendatud, et traktori valdus anti üle 20. juunil 2013. a ning 21. novembril 2013 anti täiendavalt üle traktori esirippsüsteem koos jõuvõtuvõlliga.
33.Eeltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata.
34.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ega dokumente nende kandmise kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.