Korrakaitse › Muu korrakaitse

3-16-2550 kinnistu kohtu poolt määratud hind); 4) moraalse kahju hüvitamist koos riigilõivuga ja kohtukuludega kohtutäituritelt, kes on selles süüdi.

kaebuse

Kohus tõlgendas kaebust selliselt, et kaebaja tahteks halduskohtusse pöördumisel ei ole olnud kaebuse esitamine Kaitsepolitseiameti vastu, vaid algses kaebuses on Kaitsepolitseiamet märgitud kui üks võimalikest adressaatidest. Kaebuse sisust tulenevalt ei ole kaebaja rahul kaebajale kuulunud kinnistu, asukohaga XXX, XXX müümisega täitemenetluses ning täitemenetluse läbiviimise viisiga. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtub, et kaebaja isikuga seoses on Harju Maakohtu menetluses mitmed tsiviilasjad, millest enamus on algatatud seonduvalt kaebajale kuulunud korteriomandi aadressil YYY, Tallinn ning kinnistu asukohaga XXX, XXX alevik, XXX vald, Harjumaa müümisega täitemenetlustes. Tsiviilasja nr 2-16-10294 materjalidest selgub, et kaebaja ja IB sõlmisid 2007. a-l Swedbank AS-ga laenulepingu, mille tagatiseks seati panga kasuks hüpoteegid korteriomandile asukohaga YYY, Tallinn, ning kinnistule asukohaga XXX, XXX alevik, XXX vald, Harjumaa. Kuna laenusaajad ei täitnud laenu tagastamise kohustust nõuetekohaselt, ütles pank lepingu üles ning esitas kohtutäiturile täitmisavalduse hüpoteekide realiseerimiseks. Käesolevaks ajaks on mõlemad kinnisasjad täitemenetlustes müüdud. Kaebaja on pöördunud 19.07.2016 kaebusega (haldusasi nr 3-161454) Tallinna Halduskohtu poole kohtutäitur E. Vilippuse, Harju Maakohtu, Politsei- ja Piirivalveameti ja Prokuratuuri tegevuse vaidlustamiseks. Tallinna Halduskohus tagastas 02.08.2016 määrusega (jõustunud 05.10.2016) kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2 alusel. Kaebaja viitab Harju Maakohtu menetluses olevale tsiviilasjale nr 2-16-108380, milles kohus on 11.11.2016 määrusega rahuldanud hageja AS G4S Eesti hagi kaebaja vastu võla nõudes. Kaebaja väitel on selle tagajärjel kohtutäitur arestinud kaebaja arveldusarved ning kaebaja on seejuures ilma jäänud oma 03.02.2016 ülekantud pensionist (290 eurot). Kaebaja taotleb pensioni 290 euro tagastamist. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja 08.02.2017 esitanud Harju Maakohtule hagi kohtutäitur Urmas Tärno vastu 29 000 euro nõudes (tsiviilasi nr 2-17-2139). Hagi kohaselt on kohtutäitur arestinud hageja pensioni summas 290 eurot, mis laekus 03.02.2017. Harju Maakohus keeldus 14.02.2017 määrusega hagi menetlusse võtmisest. Kohtutäituri tegevuse ja otsuste vaidlustamine toimub täitemenetluse seadustiku (TMS) 7. osas (§ 217 jj) ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud korras, mille kohaselt ei kuulu kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse. Seega ei saa halduskohtule esitada taotlust täitemenetluses arestitud pangakontolt kaebajale summa 290 euro tagastamiseks ning kaebus tuleb selles osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Lisaks on kaebaja ise esitanud 17.02.2017 kohtule Sotsiaalkindlustusameti teatise, mille kohaselt on ametile kohtutäituri U. Tärno büroost edastatud 14.02.2017 teade täiteasja nr 052/2016/2406 kinnipidamise lõpetamise kohta. Kaebaja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on täituri avalduse alusel 15.02.2017 summa 298,7 2(5)

3-16-2550 eurot tagastatud. Seega on kaebaja oma eesmärgi saavutanud. Kohtu seisukohta pädevuse küsimuses ei muuda ka kaebaja poolt 17.01.2017 meili teel edastatud informatsioon sellest, et kuigi pensionisumma on kaebaja arveldusarvele tagastatud, ei saa ta arvet kasutada, sest sellele on täituri poolt seatud broneering summale 343,37 eurot. Ka antud juhul tuleks kaebajal oma õiguste kaitsmiseks esmalt pöörduda kohtutäituri poole täituri tegevuse vaidlustamiseks täitemenetluses. Eeltoodu on vastuseks ka kaebaja 17.02.2017 halduskohtule adresseeritud menetlusdokumendile. Asjast nähtuvalt seonduvad taotlused kinnistu XXX, XXX tagastamiseks ning E. Vilippuse kohtutäituri büroo vastu 189 600 euro suuruses nõudes. Tallinna Halduskohtu menetluses olnud haldusasja nr 3-16-1454 toimikust nähtub, et kohtule on esitatud dokumendid, millistest selgub, et kinnistu XXX, XXX on Swedbank AS poolt kohtutäiturile hüpoteekide realiseerimiseks esitatud täitmisavalduse alusel 14.04.2016 täitemenetluses sundenampakkumise korras müüdud. Kohtutäitur E. Vilippuse poolt on 13.06.2016 välja antud „Kinnisasja väljaandmise täitmisteade“, kus oli määratud täitedokumendi vabatahtliku täitmise aeg ning selgitatud võimaliku sundtäitmise alust ja korda ning ka täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagi esitamise korda (TMS § 221). Samuti oli kohtutäitur E. Vilippuse poolt 02.06.2016 koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses selgitatud täituri tasu otsuse peale edasikaebamise korda. Kohtutäituri koostatud dokumentides on selgitatud, et täituri tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitedokumendi tegemisest keeldumisel kaebuse esitamisel tuleb esmalt esitada kaebus kohtutäiturile ning seejärel võib kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule. Halduskohtu pädevusse ei kuulu kinnistu XXX, XXX sundenampakkumise korras müügi (sh korteri hindamise) vaidlustamine. Lepingulistest suhetest tuleneva tsiviilvaidluse lahendamine ei ole halduskohtu, vaid maakohtu pädevuses. Samuti on maakohtu pädevuses kohtutäituri otsuste ja tegevuse vaidlustamine seonduvalt vaidlustatud kinnistu sundenampakkumise menetlusega. Seega ei ole halduskohtu pädevuses lahendada taotlusi sundenampakkumisel müüdud kinnistu XXX, XXX tagastamiseks ega ka kohtutäituri büroo E. Vilippus vastu rahalise nõude osas, mistõttu tuleb kaebus selles osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus tõlgendab kaebaja taotlust moraalse kahju hüvitamiseks koos riigilõivuga ja kohtukuludega kohtutäituritelt, kes on selles süüdi, moraalse kahju nõudena kohtutäiturite vastu. Kui kaebaja leiab, et kohtutäitur on oma tegevusega talle kahju põhjustanud, saab kahju hüvitamise nõudega samuti pöörduda maakohtu poole (kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 8). Kuigi kaebaja ei ole kaebuses esitanud konkreetset taotlust seoses kaebaja kinnistute sundenampakkumise läbiviimisel kaebaja asjade väidetava kaotsi minemisega, siis sellise vaidluse lahendamine ei kuuluks halduskohtu, vaid kohtutäituri ja maakohtu pädevusse, milleks tuleks vaidlustada täituri tegevust sundenampakkumise läbiviimisel. Juhul, kui kaebaja ei ole rahul talle riigi õigusabi korras määratud advokaadi tegevusega, siis advokaadi tegevuse õiguslikke aluseid reguleerib advokatuuriseadus (AdvS). AdvS § 46 lg 1 kohaselt valvab advokaadi tegevuse järele advokatuuri juhatus. Advokaadi tegevuse vaidlustamiseks kutse-eetika normidest ja hoolsuskohustusest kinnipidamise küsimustes on kliendil õigus pöörduda advokatuuri aukohtu poole, mis arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju. Aukohus annab advokaadi tegevusele hinnangu, samas ei lahenda aukohus advokaadi vastu esitatud kahju hüvitamise nõudeid. Selleks on kliendil õigus pöörduda advokaadi ja kliendi vahelistest lepingulistest suhetest tulenevalt maakohtu poole. Seega ei kuuluks advokaadi tegevuse vaidlustamise nõuete (sh kahjuhüvitamise nõuete) menetlemine halduskohtu pädevusse ja edaspidi kuuluks selline nõue kaebajale tagastamisele (HKMS § 121 lg 1 p 1).

3(5)

3-16-2550

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-16-2550 võimalik, et riigi õigusabi osutava advokaadi ja riigi õigusabi saaja kokkuleppel asub isikule samas asjas õigusteenust osutama teine advokaat, kes on nõus temale riigi õigusabi osutamise kohustuse üleandmisega (RÕS § 20 lg 1). Advokaadi (sh riigi õigusabi korras määratud advokaadi) tegevuse üle teostab AdvS § 46 lg 1 kohaselt järelevalvet advokatuuri juhatus ning advokaadi tegevuse vaidlustamiseks kutse-eetika normidest ja hoolsuskohustusest kinnipidamise küsimustes on õigus pöörduda advokaadi aukohtu poole, mis arutab advokaatide distsiplinaarasju.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.