Korrakaitse › Muu korrakaitse

3-16-2550

KOHTU PÕHJENDUSED

2(6)

3-16-2550

ajal veel Harju Maakohtu menetluses ja sellega tegelesid kaebaja advokaadid Alan Biin ja Aleksei Vasiljev. Lisaks on kaebaja 11.02.2017 kaebuse täienduses kokkuvõtvalt märkinud järgmist: korteri müümisega täiturite poolt kadusid kaebaja isiklikud asjad; kinnistu Vasalemmas müüdi nii, et 21.08.2016 sai kaebaja infarkti; kaks aastat kaebaja on palunud oma asjad tagastada, kaebajale määrati advokaat, kes jälle kadus; detsembris 2015. aastal esitas kaebaja Harju Maakohtusse hagiavaldused tsiviilasjas nr 2-15-8620 ja koopiad A. Biinile, vaikus. Kaebaja väitel riigi poolt määratud advokaat A. Biin jälle kadus. Kaebaja nimetab tsiviilasja nr 2-16-108380, millises on kaebajale teatatud, et ta on võlgu 244,12 eurot AS-le G4S, kohtutäitur arestis kaebaja arveldusarved. Kaebaja taotleb: 1) kaebaja pensioni summas 290 euro tagastamist, koos täituri vabandusega; 2) kaebaja kinnistu xxxxxxxxx tagastamist; 3) nõuda Elin Vilippuse kohtutäiturite büroost 189600 eurot, sellest 105000 eurot riigile, Rahandusministeeriumile (korteri müümise alghind) ja 84600 eurot kaebaja perele (Vasalemma kinnistu kohtu poolt määratud hind); 4) moraalse kahju hüvitamist koos riigilõivuga ja kohtukuludega kohtutäituritelt, kes on selles süüdi.

MILLAL OMETI LÕPPEB SEE MÄNG“.

Kohus selgitab, et kuna 17.02.2017 halduskohtule esitatud dokumentide (tl 28-41) hulgas ei ole ühtegi sellist menetlusdokumenti, mis oleks vormistatud HKMS nõuetele vastava kaebusena halduskohtule, vaid on esitatud haginõuded Harju Maakohtule (mis on kaebaja poolt edastatud ka Harju Maakohtule), siis kohus võtab esitatud dokumendid teadmiseks haldusasja nr 3-162550 juurde, kuid ei analüüsi neid sisuliselt. 17.02.2017 kaebaja esitatud menetlusdokumendi (tl 42-44), milles on üheks adressaadiks märgitud ka Tallinna Halduskohus, osas esitab kohus kirjaliku seisukoha järgnevates punktides, kui analüüsib kaebaja taotlusi.

3-16-2550

Kohus on nimetatud määruses põhjalikult analüüsinud Harju Maakohtu menetluses olevaid kaebaja kinnistute müümisega seonduvaid kaebuseid ja kaebaja nõudeid halduskohtule ning selgitanud kaebajale seaduses ette nähtud võimalusi oma õiguste kaitsmiseks, sh halduskohtu ja maakohtu pädevuse küsimust.

Järgnevalt käsitleb kohus esitatud taotlusi.

Taotlus kaebaja pensioni summas 290 euro tagastamiseks, koos täituri vabandusega. 11.02.2017 kaebuse täienduses kaebaja viitab Harju Maakohtu menetluses olevale tsiviilasjale nr 2-16-108380, millises kohus on 11.11.2016 määrusega rahuldanud hageja AS G4S Eesti hagi kaebaja vastu võla nõudes. Kaebaja väitel on selle tagajärjel kohtutäitur arestinud kaebaja arveldusarved. Seejuures on kaebaja ilma jäänud ka oma 03.02.2016 ülekantud pensionist (290 eurot). Kaebaja on esitanud taotluse pensioni 290 euro tagastamiseks. KIS2 andmetel on kaebaja 08.02.2017 esitanud Harju Maakohtule hagi kohtutäitur Urmas Tärno vastu 29 000 euro nõudes (tsiviilasi nr 2-17-2139). Hagi kohaselt on kohtutäitur arestinud hageja pensioni summas 290 eurot, mis laekus 03.02.2017. 14.02.2017 määrusega maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest. Muu hulgas on maakohus kaebajale selgitanud, et kui hageja leiab, et kohtutäitur on tegutsenud seadust rikkudes ja tema pensioni ebaõigesti arestinud, võib kohaseks õiguskaitsevahendiks olla kohtutäiturile kaebuse esitamine kohtutäituri tegevuse peale ning vajadusel kohtutäituri otsuse hilisem vaidlustamine maakohtus. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse ja otsuste vaidlustamine toimub täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) 7. osas (§ 217 jj) ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatud korras. TMS § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada TsMS-s sätestatud korras (§ 217 lg 2). TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise korda on kaebajale selgitatud ka mitmetes tsiviilasjades, milles on keeldutud tema kaebuse menetlusse võtmisest kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise tõttu (Harju Maakohtu 28.04.2014 määrus asjas nr 2-14-51238, 02.09.2014 määrus asjas nr 2-14-52816, 09.11.2015 määrus asjas nr 2-15-15771). Seega ei kuulu kohtutäituri tegevuse peale (täitemenetluse läbiviimisel, kaebaja pangakonto arestimisel) esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse, mistõttu ei saa halduskohtule esitada taotlust täitemenetluses arestitud pangakontolt kaebajale summa 290 euro tagastamiseks ning kaebus tuleb selles osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Lisaks on kaebaja ise esitanud 17.02.2017 kohtule Sotsiaalkindlustusameti teatise, mille kohaselt on ametile kohtutäituri U. Tärno büroost edastatud 14.02.2017 teade täiteasja nr 052/2016/2406 kinnipidamise lõpetamise kohta. Kaebaja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on täituri avalduse alusel 15.02.2017 summa 298,7 eurot tagastatud. Seega on kaebaja oma eesmärgi saavutanud ning isegi siis, kui taotluse lahendamine kuuluks halduskohtu pädevusse, kuuluks asja menetlus selle nõude osas HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel lõpetamisele, kuna toiming, mille sooritamist kaebuses taotleti, on sooritatud. Kohtu seisukohta pädevuse küsimuses ei muuda ka kaebaja poolt 17.01.2017 meili teel edastatud informatsioon selle kohta, et kuigi pensionisumma on kaebaja arveldusarvele tagastatud, ei saa ta arvet kasutada, sest sellele on täituri poolt seatud broneering summale 343,37 eurot. Kohus selgitab, et ka antud juhul tuleks 4(6)

3-16-2550

kaebajal oma õiguste kaitsmiseks esmalt pöörduda kohtutäituri poole täituri tegevuse vaidlustamiseks täitemenetluses. Eeltoodu on vastuseks ka kaebaja 17.02.2017 Halduskohtule adresseeritud menetlusdokumendile. Taotlus kinnistu xxxxxxxxx tagastamiseks ning Elin Vilippuse kohtutäituri büroo vastu 189600 euro suuruses nõudes. Asjast nähtuvalt seonduvad need nõuded kinnistu xxxxxxxxx sundenampakkumise menetlusega. Tallinna Halduskohtu menetluses olnud haldusasja nr 3-16-1454 toimikust nähtub, et kohtule on esitatud dokumendid, millistest selgub, et kinnistu xxxxxxxx on Swedbank AS poolt kohtutäiturile hüpoteekide realiseerimiseks esitatud täitmisavalduse alusel 14.04.2016 täitemenetluses sundenampakkumise korras müüdud. Kohtutäitur Elin Vilippuse poolt on 13.06.2016 välja antud „Kinnisasja väljaandmise täitmisteade“, kus oli määratud täitedokumendi vabatahtliku täitmise aeg ning selgitatud võimaliku sundtäitmise alust ja korda ning ka täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagi esitamise korda (TMS § 221). Samuti oli kohtutäitur Elin Vilippuse poolt 02.06.2016 koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses selgitatud täituri tasu otsuse peale edasikaebamise korda. Eelnimetatud kohtutäituri koostatud dokumentides on selgitatud, et täituri tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitedokumendi tegemisest keeldumisel kaebuse esitamisel tuleb esmalt esitada kaebus kohtutäiturile ning seejärel võib kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule. Kohus selgitab, et halduskohtu pädevusse ei kuulu kinnistu xxxxxxxxx sundenampakkumise korras müügi (sh korteri hindamise) vaidlustamine. Kinnistule xxxxxxxx oli seatud hüpoteek Swedbank AS kasuks kaebaja ja Swedbank AS vahelise laenulepingu tagatiseks ning kuna kaebaja, kui laenusaaja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, siis hüpoteekide realiseerimiseks ütles pank lepingu üle ja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse. Kohus selgitab, et laenulepingu puhul on poolte vahel tegemist lepinguliste tsiviilõiguslike suhetega, mida reguleerivad eraõiguse sätted. Lepingulistest suhetest tuleneva tsiviilvaidluse lahendamine ei ole halduskohtu, vaid maakohtu pädevuses. Samuti on maakohtu pädevuses kohtutäituri otsuste ja tegevuse vaidlustamine seonduvalt vaidlustatud kinnistu sundenampakkumise menetlusega. Seega ei ole halduskohtu pädevuses lahendada taotlusi sundenampakkumisel müüdud kinnistu xxxxxxxxxx tagastamiseks ega ka kohtutäituri büroo Elin Vilippus vastu rahalise nõude osas, mistõttu tuleb kaebus selles osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Taotlus moraalse kahju hüvitamiseks koos riigilõivuga ja kohtukuludega kohtutäituritelt, kes on selles süüdi. Kohus tõlgendab, et kaebaja on esitanud moraalse kahju nõude kohtutäiturite vastu. Kui kaebaja leiab, et kohtutäitur on oma tegevusega talle kahju põhjustanud, saab kahju hüvitamise nõudega samuti pöörduda maakohtu poole (kohtutäituri seaduse § 9 lg 8). Kahjunõue aegub kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates (KTS § 9 lg 9). Nõuded hagile on sätestatud TsMS §-s 363. Kaebaja muud võimalikud taotlused. Täiendavalt selgitab kohus, et kuigi kaebaja ei ole kaebuses esitanud konkreetset taotlust seoses kaebaja kinnistute sundenampakkumise läbiviimisega kaebaja asjade väidetava kaotsi minemisega, siis ka sellise vaidluse lahendamine ei kuuluks halduskohtu, vaid kohtutäituri ja maakohtu pädevusse, milleks tuleks vaidlustada täituri tegevust sundenampakkumise läbiviimisel. Sellekohased selgitused on kaebajale Harju Maakohtu menetluses olevates tsiviilasjades juba eelnevalt ka esitatud. Juhul, kui kaebaja ei ole rahul talle riigi õigusabi korras määratud advokaatide tegevusega, siis kohus selgitab, et advokaadi tegevuse õiguslikke aluseid reguleerib advokatuuriseadus 5(6)

3-16-2550

(edaspidi AdvS), millise § 3 kohaselt advokatuuri pädevuses on muu hulgas järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle, samuti riigi õigusabi osutamise korraldamine ning oma liikmete kaudu riigi õigusabi osutamise tagamine. AdvS § 46 lg 1 kohaselt advokaadi tegevuse järele valvab advokatuuri juhatus. Advokaat, osutades õigusteenust (sh riigi õigusabi korras), on kliendiga lepingulises suhtes, kusjuures kliendilepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid, so eraõiguse sätteid. Advokaadi tegevuse vaidlustamiseks kutse-eetika normidest ja hoolsuskohustusest kinnipidamise küsimustes on kliendil õigus pöörduda advokatuuri aukohtu poole, mis arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju. Aukohus annab advokaadi tegevusele hinnangu, samas ei lahenda aukohus advokaadi vastu esitatud kahju hüvitamise nõudeid. Selleks on kliendil õigus pöörduda advokaadi ja kliendi vahelistest lepingulistest suhetest tulenevalt maakohtu poole. Seega ei kuuluks advokaadi tegevuse vaidlustamise nõuete (sh kahjuhüvitamise nõuete) menetlemine halduskohtu pädevusse ja edaspidi kuuluks selline nõue kaebajale tagastamisele (HKMS § 121 lg 1 p 1). Kaebaja on kaebuses nimetanud mitmeid Harju Maakohtu menetluses olevaid kaebajaga seonduvaid tsiviilasju: nr 2-15-8620 (milles 29.06.2015 määrusega on kaebajale antud riigi õigusabi); nr 2-16-108380 (AS G4S hagi S.B. vastu võla nõudes). Kohus selgitab, et juhul, kui kaebaja ei ole tsiviilasjades tehtud lahenditega nõustunud, siis lahendite vaidlustamise võimalust ja korda on kohtulahendites selgitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.